Viimsi vald, Prangli saar, Lääneotsa küla, Mölgisilla kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

OÜ VIIMSI VALLA ARENDUSKESKUS VIIMSI VALD PRANGLI SAAR LÄÄNEOTSA KÜLA MÖLGISILLA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Seletuskiri ja joonised Projekt nr. 12-11 Tellija: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1 Viimsi alevik Tel. 6028800 Viimsi Valla Arenduskeskuse OÜ Viimsi alevik Nelgi tee 1 Projektijuht P.Toom Telefon: 6028863 2012-2015.a 1 0 ÜLDANDMED 01 Planeeringu objekt ja asukoht 02 Tellija 03 Huvitatud isik 04 Projekteerija 05 Detailplaneeringu lähteandmed 1 ASENDIPLAAN 1.1 Sissejuhatus 1.2 Lähteandmed. 1.2.1 Seosed Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 1.3 Detailplaneering. 1.3.1 Olemasolev maakasutus 1.3.2 Vastavus üldplaneeringule 1.3.3 Arhitektuurne planeerimislahendus 1.4 Teed. 1.5 Vertikaalplaneerimine ja sadevete ärajuhtimine 1.6 Haljastus 1.7 Keskkonnakaitse 1.8 Keskkonnalubade taotlemise vajadus 1.9 Turvaabinõud 2 TEHNOVÕRGUD 2.1 Veevarustus 2.2 Kanalisatsioon 2.3 Elektrivarustus 2.4 Sidevarustus 3 TULEOHUTUSABINÕUD 4 JOONISED 5 LISAD 6 KOOSKÕLASTUSTE KOONDLOETELU 2 SELETUSKIRI 0. ÜLDANDMED 01. Planeeringu objekt ja asukoht: Viimsi vald Prangli saar Lääneotsa küla Mölgisilla mü detailplaneering 02. Tellijad: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1 Viimsi alevik Tel.60 28 800 03. Huvitatud isik: Valdur Kahro Sääre tee 22 Rohuneeme küla Viimsi vald Tel. 50 48 75 04. Projekteerijad Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Reg. kood 10449988, reg.nr. EEP000176 74001 Viimsi alevik Nelgi tee 1 Tel. 60 28 863 Projektijuht: Peedu Toom Planeerija: Viire Ernesaks 05. Detilpaneeringu lähteandmed 1) Viimsi Vallavalitsuse poolt väljaantud lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks 2) Prangli saare üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr.200). 3) Maaüksuste geodeetiline plaan M 1:500 koostatud OÜ Optiset poolt. ( töö nr.T-1306/10 01.09.2010). 4) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) 3 1. ASENDIPLAAN. 1.1 Sissejuhatus Viimsi valla Prangli saare Lääneotsaa küla Mölgisilla maaüksuse detailplaneeringu koostamise aluseks on Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr.176, 15.03.2011.a. detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta. 1.2 Lähteandmed. Olemasolev olukord. Mölgisilla mü asub Viimsi vallas Prangli saare lõunaosas Soome lahe ääres ning kuulub Prangli hoiuala ja Prangli loodusala koosseisu. Prangli loodusala koosneb Prangli maastikukaitsealast ja Prangli hoiualast. Loodusala kuulub 2004. aastast Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Prangli hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse; Prangli loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta: 1) Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), liikuvad rannikuluited (2120), kinnistunud rannikuluited (2130*),rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning liigirikkad madalsood (7230); 2) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. See liik on merikotkas (Haliaeetus), albicilla kes kuulub I kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka. 3) I kategooria kaitsealune taimeliik Pranglil põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale); II kategooria kaitsealune taimeliik võsu-liivsibul (Jovibarba globifera); III kategooria taimedest on saarele iseloomulik liik roosa merikann (Armeria elongata), esindatud on mitmed käpaliste sugukonna liigid vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata). Mölgisilla mü-l on inventeeritud elupaigatüüp 1640 (püsitaimestikuga liivarand). Mölgisilla mü ja lähiümbruse kinnistute kohta on eelnevalt koostatud detailplaneering (Vanani-II mü detailplaneering) , mis on kehtestatud mais 2006.aastal. Nimetatud detailplaneeringus oli krunt pos.7 (Mölgisilla mü) tähistatud sadama maana ning krundile oli antud ehitusõigus paadikuuri püstitamiseks. Samuti on Mölgisilla maaüksusega külgneval Mõlgisadama maaüksusel kehtiv detailplaneering – Prangli saare Lõunasadama detailplaneering (AS Merin Inseneribüroo, töö nr.89057), mis näeb ette munitsipaalsadama rajamise. Mölgisilla maaüksus on rannaäärne liivik, kus puudub kõrghaljastus. Käesolevaks hetkeks on Mölgisilla kinnistult merre suunduv muul rekonstrueeritud ning rajatud üks lainemurdja, teise ehitamine on pooleli. 4 Algust on tehtud mere süvendamisega ning slipitee rajamisega. Võrreldes avamerele avatud Kelnase sadamaga tagab soodus asukoht Mölgisilla kinnistule rajatavale sadamale juurdepääsu ka keeruliste ilmastikuoludega (nt. kirdetormide ajal). Kaugus Leppneeme sadamast on ca 11 km. Tehnovõrgud territooriumil puuduvad. Alusplaanina on kasutatud OÜ Optiset poolt koostatud geodeetilist alusplaani töö nr T-1306/10 01.09.2010. Koordinaadid on L-Est 97 a. süsteemis, kõrgused on Balti süsteemis. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 0.00 – 1.92 1.2.1 Seosed Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ jääb Prangli saar rohevõrgustiku tuumalasse. Rohevõrgustik koosneb tugi e. tuumaladest, rohekoridoridest ja sinivõrgustikust e. veekogude puhveralast. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei olnud ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundadele ja analüüsidele. Rohelise võrgustiku alale kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimima jäämine ning vältida kavandatava asustusega rohekoridoride läbilõikamist. Vastavalt teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on Prangli saar määratletud maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega väärtusliku loodus- ja puhkemaastikuna. Väärtuslike maastike määratlemise ja selle tulemusetele toetuvate planeeringute kaugemateks eesmärkideks on : a) Kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede näol, b) Maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine, c) Kohaliku elu toetamine Soovituslike meetmetena on Prangli saare puhul välja toodud planeeringute ja hoolduskavade koostamise vajalikkus, tuulegeneraatorite paigaldamise piirangud ning metsakategooria muutmine kaitsemetsaks. 1.3 Detailplaneering. 1.3.1 Olemasolev maakasutus. Mölgisilla maaüksuse kohta on koostatud katastriplaan 89001:002:0407 Maaüksuse suurus on 2264 m². Sihtotstarve on tootmismaa. 1.3.2 Vastavus üldplaneeringule. Mölgisilla detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Vastavalt Prangli saare üldplaneeringule on planeeritaval alal tootmismaa juhtfunktsioon ning Mölgi neeme tipp on tähistatud perspektiivse sadama asukohana. Mõlgisilla maaüksusega külgneval Mõlgisadama maaüksusel on kehtiv detailplaneering – Prangli saare Lõunasadama detailplaneering (AS Merin Inseneribüroo, töö nr.89057), mis näeb ette munitsipaalsadama rajamise. 5 Käesolevaks hetkeks on renoveeritud Kelnase sadam ning lähikümnenditel uut munitsipaalsadamat Pranglile ei rajata, mistõttu on saare lõunaosasse erasadama rajamine ka kohalike elanike huvides. 1.3.3 Arhitektuurne planeerimislahendus. Detailplaneeringu eesmärgiks on Mölgisilla kinnistule erasadama rajamine. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus sadamahoone ning paadikuuri püstitamiseks , täpsustatakse kavandatavate lainemurdjate asukohad ning korrigeeritakse krundipiire. Mölgisilla kinnistule liidetakse läänepoolse lainemurdja ning muuli alune maa ja lahutatakse vee alla jääv osa. Idapoolne lainemurdja liidetakse perspektiivis Mölgisadama kinnistuga. Kavandatav erasadam on mõeldud külalissadamana kuni 15m pikkustele jahtidele ning kaatritele (kiilusügavusega kuni 2m). Kaikohtade arv 20....25. Arvestades Eesti kliimaga on sadam aktiivselt kasutuses vaid suvekuudel. Kaatrite ja jahtide tarbeks tanklat sadamasse ei rajata. Läänepoolne osaliselt maakividest lainemurdja likvideeritakse olemasolevas asukohas ning rajatakse uus praegusest asukohast ca 20m võrra läänepool, tagades ohutu vahemaa jahtide ja paatide randumiseks ning piisav ruum slipitee kasutamiseks. Paadisillast idapoole jääva ehitusjärgus oleva lainemurdja likvideeritakse samuti ning uue rajamisel arvestatakse Prangli saare Lõunasadama detailplaneeringus (AS Merin Inseneribüroo, töö nr.89057) toodud teede ja lainemurdjate asukohtadega (va slipi asukoht, mis hetkel jääb akvatooriumi alale). Lõunasadama projekti realiseerudes viiakse idapoolse lainemurdja kuju vastavusse sadamaprojektiga. Detailplaneeringuga tekitatakse kahe lainemurdja vahele siseakvatoorium suurusega 6300 m². Siseakvatoorium süvendatakse vajalikule tasemele – 2,5m. Orienteeruv süvendatav maht 5500 m³. (Süvendamisest ülejääv pinnas kasutatakse saarel olemasolevate teede täitmiseks.) Tulenevalt maapõueseaduse §60 lg 1 ja lg 3 on mere puhul vajalik Keskkonnaameti nõusolek kaevise võõrandamiseks, kui kaevis viiakse mõnele kinnistule maismaal või veekogus. Kui kaevis teisaldatakse merest maismaale on Keskkonnaameti nõusolek kindlasti vajalik. Kinnistuteks jagamata sama veekogu/veekogu osa piires kaevise teisaldamiseks ehk antud juhul materjali kaadamiseks ei ole maapõueseaduse mõistes Keskkonnameti nõusolek vajalik. Veekogust võõrandatavale kaevisele rakendub keskkonnatasude seaduse §9 lg 9 alusel tasu maksmise kohustus (vt seletuskiri p.1.8). Kui süvendatav pinnas viiakse Prangli saarele (mitte ei kaadata merre), siis on selle ladustamiseks /taaskasutamiseks vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba (vt seletuskiri p.1.8). Ümbertõstetavate lainemurdjate maht 1500 m³, lisanduv tahkete ainete uputamise maht 5500 m³, kokku uputatakse sadama rajamiseks merepõhja ca 7000 m³ tahkeid aineid. Sadama täpne lahendus sh. navigatsioonimärgistuse paigaldus antakse sadama ehitusprojekti staadiumis. 6 Lähtuvalt Looduskaitseseadusest on mererannal järgmised kitsendused: piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd. Ehituskeeluvööndi ja ranna piiranguvööndi laius Läänemere saartel on 200m (Looduskaitseseadus §35-38), veekaitsevööndi laius on 20m (Veeseadus §29) ja kallasraja laius10 m ( Keskkonnaseadustiku üldosa seaduss § 38). Avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada puudub (Veeseadus § 10 lg 4 p 1). Käesolevas detailplaneeringus on kallasrada viidud väljapoole planeeritava ala piire ning ühildatud Mölgisadama teega Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Prangli saare üldplaneeringus on käsitletav ala tähistatud korduvalt üleujutatava alana. Detailplaneeringu joonisel on üleujutatava ala piir planeeritavate kruntide kohalt katkestatud, sest sadama rajamisega on alustatud ning paadisilla ning idapoolse lainemurdaja vahelisel alal on maapinda osaliselt tõstetud. Sellest tulenevalt ei teki enam korduvaid üleujutusi ning ala tähistamine korduvalt üleujutatava alana ei ole õige. Prangli saare üldplaneeringu (kehtestatud 10.10.2000) järgne ehituskeeluvöönd piirkonnas on ca 200m veepiirist. Keskkonnaministeeriumi kirjaga 22.02.2006.a nr.16-6/2455 on Vanani-II mü detailplaneeringu alusel ehitskeeluvööndit vähendatud 60-130 meetrini veepiirist. Vanani-II detailplaneeringuga moodustatud kr.pos 7 (Mölgisilla mü) ning lähtudes Prangli saare üldplaneeringust määrati sellele sadamamaa sihtotstarve. Vastavalt looduskaitseseadusele § 38 lg 5 punktile 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Detailplaneeringuga moodustatakse 2 sadama maa sihtotstarbega krunti. Krunt pos.1 – Mölgisilla maaüksusele liidetakse juurde lainemurdja (ajut. krunt 1D) ning muuli alune maa (ajut.krunt 1C) ja 207 m² (ajut. krunt 1E) Mölgiranna maaüksusest (pääsu tagamiseks olemasolevale lainemurdjale) ning lahutatakse vee alla jääv osa (ajutised krundid 1A ja 1B), moodustub 3697 m² suurune sadama maa sihtotstarbega krunt. Kavandatavate hoonete (sadamahoone ja paadikuur) maksimaalne ehitusalune pind kokku on 300 m², hoonete arv 2, korruselisus sadamahoonel 3 (9m) ja paadikuuril 1(5m). Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Planeeritavad hooned peavad olema arhitektuurilt lihtsad sobimaks rannaküla olustikku. Fassaadiviimistluses eelistada voodrilauda. Hoonete kütteks kasutada õhksoojuspump- või elektrikütet. Krunt pos.2 moodustatakse Mölgisadama maaüksuselt algavale lainemurdjale. Krundi suurus 953 m², ehitusõigust ei määrata. Tekkiv sadamamaa krunt on kavas liita Mölgisadama kinnistuga. Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelvalvet teostavad selleks Viimsi valla ehitusmäärusega volitatud ametiisikud. Planeeritud maa-alal on järgmised maakasutuse sihtotstarbed: LS - sadama maa (kataster - tootmismaa) 7 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Ehitusloa saamiseks tuleb koostada ehitusprojekt. Projekt peab vastama Viimsi valla ehitusmääruse § 17 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele nr 67 (17.09.2010) "Nõuded ehitusprojektile". Projekt kooskõlastada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga (eelnevalt taotleda vajalikud keskkonnaload), Päästeameti Põhja Päästekeskusega, Veeteede Ametiga, Tehnilise Järelvalve Ametiga, tehnovõrkude valdajatega ja piirinaabritega ning taotleda ehitusluba. Ehitustegevus ilma ehitusloata on keelatud. 1.4 Teed. Juurdepääs Mölgisilla maaüksusele on mööda Mölgisalu ja Mölgisadama teed. Planeeritavale sadama-alale on ette nähtud 10 sõiduauto parkimiskohta. 1.5 Vertikaalplaneerimine ja sadevete ärajuhtimine. Planeeritav ala on merepoolse kaldega. Sadevete ärajuhtimiseks on paralleelselt rannajoonega planeeritud sadevete kanalisatsioonitorustik, mis suubub Mõlgiranna kinnistu nugast merre. Sademevee veekogusse juhtimisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatuga. § 5. Nõuded heit- ja sademevee veekogusse juhtimise kohta (3) Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta,mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. (4) Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta lõikes 3 nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublassejuhtimist puhastamist. (5) Sademeveelask ei tohi: 1) seisuveekogu korral asuda lähemal kui 200 meetrit supelranna või supluskoha välispiirist; 2) vooluveekogu korral asuda lähemal kui 200 meetrit supelranna või supluskoha välispiirist ülesvoolu ja lähemal kui 50 m supelranna või supluskoha välispiirist allavoolu. 1.6 Haljastus Kõrghaljastus (va üksikud kibuvitsad) Mölgisilla kinnistul puudub. Haljastus lahendada sadama ehitusprojekti koosseisus. 1.7 Keskkonnakaitse Prangli saare Lääneotsa küla Mölgisilla detailplaneeringule algatati Viimsi Vallavalitsuse 1.aprilli 2011.a korraldusega nr.209 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 2 ja § 33 lg 1 punkti 4 alusel keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 8 KSH algatamise põhjusteks on väljakujunenud rannakoosluse ja –miljöö eeldatavad olulised muutused seoses merre uputatavate tahkete ainete, merepõhja süvendamise ja sadama toimimiseks vajaliku taristu loomisega. Samuti kaasneb sadama hilisema kasutamisega oluline koormus Prangli hoiualale. Eelkõige on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Eelnevalt on Mölgisilla maaüksusel inventeeritud Natura elupaigatüübi 1640 (püsitaimestikuga liivarand) esinemine. Käesolevaks hetkeks on nimetatud elupaigatüüp hävinenud. KSH-ga nähakse ette meetmed elupaigatüübi osaliseks taastamiseks. KSH aruande tulemused ja määratud leevendusabinõud: (Väljavõte Mölgisilla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannest) 5.3 Leevendavad meetmed Mölgisilla kinnistul juba toimunud tegevuse tõttu hävinud elupaika täielikult taastada pole võimalik ja seetõttu nähakse leevendavate meetmete hulgas ette abinõud elupaiga osaliseks taastumiseks. Alad tuleb piiritleda selgelt, et vältida võimalikke häiringuid nii ehitus- kui ka käitamisajal. 5.3.1 Ehitusaegne mõju Setete veetustamise ala, sadamahoone ja reoveekogumismahutite asukohad tuleb valida nõnda, et need ei kattuks püsitaimestuga liivarandade osaliseks taastumiseks ettenähtud aladega (Joonis 14). Olulisemateks leevendavateks meetmeteks ja edasise kahjustamise vältimiseks tuleb liikuda (sh teostada ehitusmaterjalide vedu), planeeringualal kui ka väljaspool, kasutades selleks olemasolevaid teid. Samuti ei või väljaspool planeeringuala olevaid elupaikasid kasutada muul ehituslikul otstarbel, näiteks ehitusmaterjali või pinnase ladustamine. Antud meede annab võimaluse loodusel/elupaigal aja jooksul taastuda. Võimaliku mõju minimeerimise eesmärgil tuleb ehitusala tarastada. See tähendab, et väljaspool tara pole ehituse eesmärgil liikumine lubatud. Lisaks tuleb piiritleda enne ehitustegevuse (sh süvendamise) algust alad, kus elupaik edaspidi taastuda saaks. Meetme rakendamisel välditakse edasist kahju elupaigale. Heljumi leviku vähendamise eesmärgil süvendustöid mitte teostada tugeva (15 m/s) edela, põhja ega kirde tuule korral. Tööde teostamise ajaks eelistada perioodi pärast sügistorme. Vajalikest meetmetest peab ehitajaid teavitama arendaja. Soovitavalt fikseerida informeerimine kirjalikult allkirjadega. Seiret leevendusmeetmete rakendamise osas tuleb teostada ehitusperioodil. Tuleb fotografeerida ehitustegevusest kõrvale jääv ala enne ehitust ning hiljem võrrelda ehitusjärgse olukorraga. Kõikide meetmete rakendamise eest vastutab arendaja. 5.3.2 Käitamisaegne mõju Mölgisilla kinnistul on liikumine lubatud vaid selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid ja hoonestusalasid luuakse tingimused elupaiga taastumiseks ning seetõttu on seal ka liikumine keelatud. Metsiku turismi vähendamiseks paigaldatakse teavitussildid järgmise tekstiga Eesti keeles „SISENETE PRANGLI LOODUSALALE. MOTOTEHNIKAGA LIIKLEMINE ON LUBATUD AINULT SÕIDUTEEDEL. LÕKKE TEGEMINE ON LUBATUD AINULT SELLEKS ETTENÄHTUD ALADEL“ ja Inglise keeles „YOU ARE 9 ENTERING INTO NATURA AREA. IT IS ALLOWED TO DRIVE ONLY ON ROADS. IT IS ALLOWED TO MAKE FIRE ONLY IN PLACES SPECIALLY DESIGNATED FOR THE PURPOSE“. Siltide asukohad on näidatud joonisel (Joonis 15). Teavitussilt tuleb paigaldada ka Mölgisilla kinnistule paadisilla algusesse nii, et see on hästi nähtav kõigile merelt sadamasse tulijatele. Sildil peab olema järgmine tekst Eesti keeles „ASUTE PRANGLI LOODUSALAL. MOTOTEHNIKAGA LIIKLEMINE ON LUBATUD AINULT SÕIDUTEEDEL. LÕKKE TEGEMINE ON LUBATUD AINULT SELLEKS ETTENÄHTUD ALADEL“ ning Inglise keeles „IT IS ALLOWED TO DRIVE ONLY ON ROADS. IT IS ALLOWED TO MAKE FIRE ONLY IN PLACES SPECIALLY DESIGNATED FOR THE PURPOSE“. Tähe kõrgus siltidel peab olema vähemalt 5 cm. Mölgisilla kinnistul tuleb taastumiseks jäetud elupaik muust alast eraldada piirdega. Samamoodi tuleb sadama territoorium seda ümbritsevast alast eraldada piirdega (nt rõhtpalgid 50 cm kõrgusel). Joonis 15 Teavitussiltide asukohad Leevendusmeetmete rakendamisel suvilate ja sadama olulist negatiivset koosmõju ette näha pole. Sadam toimib põhimõttel, et alus sõidab sisse ja inimesed liiguvad mööda teed külasse. Suvilate kasutajad liiguvad randa jalgsi. Mootorsõidukiga maastikul liiklemist keelavad sildid on paigaldatud teedele ja sadamasse, mistõttu inimesed on teavitatud. Kõikide meetmete rakendamise eest vastutab arendaja. 6.11 Leevendusabinõud ja soovitused Lisaks peatükis 5.3 „Leevendavad meetmed“ on järgmised soovitused vähendamaks erasadama ehituse ja ekspluatatsiooni mõju: • süvendamisel ja lainemurdjate rajamisel pidada kinni heast ehitustavast; • ehitamisest osa võtvad inimesed peavad saama vastava väljaõppe keskkonnareostuse vältimiseks ja kui see ikkagi on juhtunud, siis olema valmis selle 10 koheseks likvideerimiseks (esmased reostustõrjevahendid nagu pontoonid kohapeal olemas); • vältida ehitusmaterjalide sattumist merre, selleks mitte ette nähtud kohta; • tuulekiirusel üle 15 m/s ehitustööd merel peatada; • veesõidukite kiirus madalamas vees, kui 2,5 m ei tohi olla üle 5 sõlme (suurusjärgus 10 km/h); • tähistada sadamasse sisse ja väljasõidutee; • tagamaks lesta, räime ja ahvena parema kudemisvõimaluse on soovitatav vältida süvendamistöid vahemikus 15. aprill kuni 1. juuli. • Süvenduspinnas tuleb kasutada maismaal. See vähendab negatiivse mõju võimalikkust merekeskkonnale, kuid ei tõsta negatiivse mõju tõenäosust maismaale. Tulenevalt maapõueseaduse § 60 lõigetest 1 ja 3 on mere puhul vajalik Keskkonnaameti nõusolek kaevise võõrandamiseks, kui kaevis viiakse mõnele kinnistule maismaal või veekogus. Ehk kui kaevis teisaldatakse merest maismaale on nõusolek kindlasti vajalik. Kinnistuteks jagamata sama veekogu/veekogu osa piires kaevise teisaldamiseks (ehk antud juhul materjali kaadamiseks) ei ole maapõueseaduse mõistes Keskkonnaameti nõusolek vajalik. Veekogust võõrandatavale kaevisele rakendub keskkonnatasude seaduse § 9 lõike 9 alusel tasu maksmise kohustus. Kõikide meetmete rakendamise eest vastutab arendaja. Eelkirjeldatud leevendusmeetmete rakendamise tagamise aluseks on Viimsi valla ja keskkonnaametkonnapoolne (loa andja, Keskkonnainspektsioon) järelevalve. 1.8 Keskkonnalubade taotlemise vajadus. Planeeringulahenduse realiseerimised vajalikud keskkonnaload: Keskkonnaload tuleb taotleda enne ehitusloa taotluse esitamist. • Veeseadus § 8 lg 2 p Vee erikasutusluba peab olema, kui: 6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse; • Pinnase tekkekohast ära vedamiseks ning taaskasutamiseks teisel kinnistul on lähtudes Jäätmeseaduse § 74 lg 1 p 1 ja 2 vaja taotleda Keskkonnaametist registreerimistõend. Täpsem info Keskkonnaameti kodulehel. http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/jaatmed-2/registreerimistoend/ Teate vormile lisada maaomaniku kooskõlastus, kelle maale pinnas veetakse. • Maapõueseadus §60 lg 1 Kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul on õigus käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. Maapõueseadus §60 lg 3 Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Kui Keskkonnaamet vajab teate esitajalt täiendavaid andmeid, pikeneb nõusoleku andmisest 11  keeldumise tähtaeg andmete saamiseks kulunud aja võrra. Teates tuleb kirjeldada võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kaevise kasutamise asukohta, kui kaevist kavatsetakse kasutada väljaspool kinnisasja. Teatele lisatakse tegevuse, mille käigus kaevis tekib, kalenderplaan ja olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud tegevuse asukoha plaan ning koopia asjaomasest tegevusloast või asjaomase projektdokumentatsiooni koopia, kui need on nõutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks. Veekogust võõrandatavale kaevisele rakendub keskkonnatasude seaduse §9 lg 9 alusel tasu maksmise kohustus. 1.9 Turvaabinõud Korrashoid: Ehitustegevuse lõppedes tuleb ala kohe koristada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine). Juurdepääs: Oluline on hea teemärgistus. Teede äärde tuleb paigaldada suunaviidad ja teede nimed. Vargus ja vandalism: Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb hoonete tagumisi sissepääse, mis on teedelt nähtamatud. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks, see vähendab sissemurdmist. 2 TEHNOVÕRGUD 2.1 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustus on lahendatud Idaotsa külas asuva 3 puurkaevu baasil (puurkaevu pass nr.290SL, 291SL, 292SL). Puurkaevust kuni Mölgisalu maaüksuseni on veetrassid välja ehitatud. Mölgisilla mü veega varustamiseks tehakse uus ühenduskoht Mölgisalu tee maa-alale. Vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi poolt tagatav veekogus on 0,5 m³/ööpäevas (vt tehn.tingimused 02.detsember 2014). 0,5 m³/ööpäevas on arvestatud planeeritavas sadamahoones paikneva wc, dushi ja kööginurga vajaduseks. 2.2 Kanalisatsioon. Prangli saarel puudub reovete utiliseerimise võimalus. Seoses sadama hooajalise kasutusega toimivat biopuhastit kinnistule rajada ei ole võimalik. Sobiks tõstetud imbväljak (orient. suurusega 15x5m), mis tähendaks maapinna tõstmist imbväljaku ulatuses minimaalselt kuni 3m abs. Tõstetud imbväljak eeldab ka reovee pumpamist. Visuaalselt küsitava ning keeruka imbväljaku väljaehitamine erasadama sadamahoone olmereovete tarbeks ei ole aga majanduslikult mõtestatud. Detailplaneeringus on ettenähtud reoveed koguda klaasplastist mahutitesse (2x10 m³) ning tellida väljavedu mandrile. Võimalik purgimiskoht asub Haabneeme alevikus Muuli tee ääres. Prangli Kelnase sadama ning Leppneeme sadama vahel sõitev laev „Wrangö“ võtab pardale kuni 12 tonni kaaluva veoauto sellest järeldub, et väiksema paakauto (5m³ paagiga) ülevedu on võimalik. Maksimaalne suveperioodil tekkida võiv reoveekogus on 0,5m³/ööpäevas. 12 2.3 Elektrivarustus. Planeeritud hoonete elektrivarustus on ettenähtud vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinn-Harju regiooni tehnilistele tingimustele madalpinge liitumiseks nr.181056, liitumislepingule nr.181056 ja võrgu- ja elektrilepingule nr.27024624/1. Eesti Energia Võrguehituse AS-i poolt projekteeritud Sadam Mölgisilla elektrivarustuse joonis nr.K01175-1 on toodud detailplaneeringu lisades ( lisa 5.9). 2.4 Sidevarustus Prangli saare sidevarustus on antud momendil lahendatud Fixmobiil digitaalse süsteemiga. Kelnase sadama juures on mobiilside mast (Elisa). 3 TULEOHUTUSABINÕUD Detailplaneering vastab Eesti Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. kehtestatud määrusele nr 315. Tuleohutusabinõud on järgmised: - Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muul põhjusel, kui see takistab tuletõrje- või päästetehnika läbisõitu, tuleb rajada koheselt uus läbipääs suletavasse lõiku. - Tuleohtlikul ajal on kulu ja risu põletamine keelatud.. - Hoonetevahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ning põlevpakendis seadmeid. - Hoonete tulepüsivusaste on TP-3. Hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega. - Vastvalt Vanani II- mü detailplaneringule on tuletõrje veevõtukoht planeeritud olemasolevast soisest alast, kuhu on ettenähtud tuletõrjevee tiik. Lisaks on võimalik tuletõrjeveena kasutada merevett. 13 4 JOONISED 4.1. Asukoha plaan AP-1 4.2 Väljavõte Prangli saare üldplaneeringust AP-2 4.3 Tugiplaan AP-3 4.4 Detailplaneering tehnovõrkudega AP-4 4.5 Krundijaotus AP-5 4.6 Detailplaneeringu skeem AP-6 14 5 LISAD 5.1 Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr.176, 15.03.2011 detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta 5.2 Väljavõte ajalehest „Viimsi Teataja“ – teade detailplaneeringu algatamisest 5.3 Väljavõte Vanani-II mü detailplaneeringust 5.4 Veeteede ameti kiri14.02.2012 nr.6-3-1/395 5.5 Vastused kirjale 5.6 Keskkonnaameti kiri 23.02.2012 nr.HJR 6-8/12/2914-2 5.7 Keskkonnaameti kiri 04.04.2013 nr.HJR 6-8/13/2914-6 5.8 Vastused kirjale 5.9 Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinn-Harju regiooni tehnilised tingimused madalpinge liitumiseks Nr.181056 Liitumisleping nr.181056 5.10 Võrgu- ja elektrileping nr.27024624/1 5.11 Sadam Mölgisilla elektrivarustus Eesti Energia Võrguehituse AS, joonis K01175-1) 5.12 Väljavõtted kinnistusregistrist 5.13 Viimsi Vesi AS tehnilised tingimused 02.dets.2014.a 15 6 KOOSKÕLASTUSTE KOONDLOETELU Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse tekst või Kooskõlastuse nr organisatsioon nr ja kuupäev lühikirjeldus. originaal asukoht Viited lisatud kirjadele 1 2 3 4 5 1 Mölgisilla mü Allkiri /Valdur Kahro/ Joonisel AP-4 Valdur Kahro 2 Mölgiranna Allkiri/Vambola Kahro/ Joonisel AP-4 OÜ Elikante Nõus Vambola Kahro Allkiri/Rein Kilk/ 3 Päästeameti 14.november Kooskõlastatud Joonisel AP-4 Põhja Päästekeskus 2012.a Allkiri/Karmo Gudinas/ Insenertehniline Nr.K-KG/57-3 büroo 4 Elektrilevi OÜ Nr.3216191164 Mölgisilla kinnistu Lääneotsa Joonisel AP-4 07.12.2012.a küla Prangli saar Viimsi vald kinnistu detailplaneering - kooskõlastatud asendiplaan koos tehnovõrkudega. Tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Allkiri/Jelena Maljugina/ 14.11.2012.a Allkiri /R.Viinapuu/ Joonisel AP-4 Eesti Energia 5 Maa-amet 12.12.2012 Allkirjastatud digitaalselt Vt eraldi kiri nr.6.2-3/1186 Anne Toom Peadirektori asetäitja kt 6 AS Viimsi Vesi Nr.4451 Kooskõlastatud AS Viimsi Vesi Joonisel AP-4 08.12.14 Reg.10461699 Kooskõlastatud tingimustel: 1.Reovee mahutitesse juhitakse ainult planeeritava sadamahoone veed. 2. Paakautoga reovee väljaveo võimalus Kelnase sadamast Leppneeme sadamasse kooskõlastada antud laevaliini teenindava operaatorfirmaga. Allikiri /Jüri Mäevere/ 7 Keskkonnaamet 16.04.2015 Viimsi vald Prangli saar Vt eraldi kiri Nr. HJR 6- Lääneotsa küla Mölgisilla 5/15/7220-2 maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega.. Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon /Allkirjastatud digitaalselt/ 8 Tehnilise Järelvalve Amet Ärakiri õige V.Ernesaks 16 Subject: Viimsi vald, Prangli saar, L��neotsa k�la, M�lgisilla kinnistu detailplaneeringu koosk�lastamine From: Heli Just <[email protected]> Date: 6.05.2015 9:46 To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]> Reg. kuup�ev: 6.05.15 Kellaaeg: 09:43:07 Reg. number: 15-00376/037 Edastan Viimsi Vallavalitsuse kaaskirja, mis k�sitleb Prangli saarel M�lgisilla kinnistu detailplaneeringu koosk�lastamist - palun arvamusi k�esolevale e-kirjale hiljemalt 25. maiks. Juhul, kui vastate otse Viimsi Vallavalitsusele, palun saatke kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teadmiseks. Lugupidamisega Heli Just haldusosakonna peaspetsialist 6256 346 Attachments: Lisad.pdf 2,8 MB Kiri_Mlgisilla-sadam_koosk-Minist_Ametid.ddoc 200 KB