Planeerimisseaduse alusel rakendusakti koostamisest

EELNÕU 25.05.2015 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn , Toompea nr Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ning planeeringute kooskõlastamise alused Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega nähakse ette nõuded planeeringute koostamisel koostöö tegemisele ja planeeringute kooskõlastamisele. § 2. Koostöötegijad ja planeeringute kooskõlastamine (1) Lähtudes planeerimisseaduses koostöö tegemisele ja kooskõlastamisele sätestatud nõuetest ja arvestades koostatava planeeringuga lahendatavaid ülesandeid tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada: 1) Keskkonnaministeeriumiga – kui planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine, planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist või olemasoleva tiheasustusala laiendamist, samuti muude Keskkonnaministeeriumi valitsemisala puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 2) Keskkonnaametiga – kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevöönd või maa-ala, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lg 1 tähenduses, samuti muude Keskkonnaameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 3) Maa-ametiga – kui planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, samuti muude Maa-ameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 4) Muinsuskaitseametiga – kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, samuti muude Muinsuskaitseameti tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel; 5) Kaitseministeeriumiga – kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 meetri kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise, planeeringualal asub avalik veekogu, samuti muude Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavate küsimuste lahendamisel; 6) Siseministeeriumiga – kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrguse ehitist, planeeringualal asub avalik veekogu, samuti muude Siseministeerium valitsemisala puudutavate küsimuste lahendamisel; 7) Politsei- ja Piirivalveametiga – kui planeeringuala hõlmab riigi piiriala, planeeringuga liikluskorralduslike ja kuritegevuse riske puudutavate küsimuste, samuti muude Politsei- ja Piirivalveameti tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel; 8) Päästeametiga – kui planeeringuga kavandatakse uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist või olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamist või tootmise suurendamist, suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel, samuti muude Päästeameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 9) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga – kui planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist, samuti muude Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 10) Maanteeametiga – kui planeeringuga kavandatakse riigitee rajamist, planeeringuala piirneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus, planeeringuga kavandatakse ehitisi, mis võivad põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, samuti muude Maanteeameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 11) Veeteede Ametiga – kui planeeringualal asub avalik veekogu, planeeringuga veesõiduohutust käsitlevate küsimuste lahendamisel, samuti veesõiduohutust käsitlevate, samuti muude Veeteede Ameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 12) Tehnilise Järelevalve Ametiga – kui planeeringuala jääb raudtee kaitsevööndisse, planeeringualal asub raudteerajatis, planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet, samuti muude Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 13) Lennuametiga – kui planeeringuga käsitletakse õhuruumi üldist kasutamist, planeeringuga kavandatakse lennuvälja, tuuleparki või üle 45 m kõrguse ehitise püstitamist, planeeringualal asub lennuväli või selle kaitsevöönd, samuti muude Lennuameti tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel; 14) Põllumajandusametiga – kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, väärtuslik põllumajandusmaa, või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, samuti muude Põllumajandusameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel; 15) Terviseametiga – kui planeeringuga kavandatakse sotsiaalasutuste, seal hulgas koolide, lasteaedade ja hoolekandeasutuste rajamist, samuti muude Terviseameti tegevusvaldkonda puudutavate asjakohaste küsimuste lahendamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel koostöö tegemisel ja kooskõlastamisel muudele valitsemisala või tegevusvaldkonda puudutavatele asjakohastele küsimustele viitamisel tuleb planeeringu koostamise korraldajal selgitada küsimuse asjakohasust ja koostöö tegemise ning kooskõlastamise põhjendatust. § 3. Planeeringute kooskõlastamise alused (1) Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul planeeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või seaduses sätestatud juhul planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks. Taavi Rõivas Peaminister Arto Aas Riigihaldusminister Heiki Loot Riigisekretär Subject: planeerimisseaduse alusel rakendusakti koostamisest From: K�lli Siim <[email protected]> Date: 26.05.2015 11:56 To: "[email protected]" <[email protected]>, Irma Pakkonen <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Kristi Koora <[email protected]>, Rene Vihalem <[email protected]>, Toomas Luik <[email protected]>, Margus Piik <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Merly Kiisler <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Mari Tikan <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> CC: Varmo Rein <[email protected]>, Rone Grahe <[email protected]>, Rain Arum�e <[email protected]> Tere, Suur t�nu k�igile, kes esitasid Vabariigi Valitsuse m��ruse �Planeeringute koostamisel koost�� tegemise kord ning planeeringute koosk�lastamise alused� kohta m�rkuseid. Kuna eeln�u menetlemisega on kiire, edastan veelkord eeln�u muudetud teksti, kuhu on viidud sisse muudatused, mis tulenesid peamiselt esitatud m�rkustest. Kuna seletuskiri ei ole l�plikult valmis, siis seda hetkel eeln�ule ei lisa. Palun eeln�uga tutvuda ja vajadusel esitada enda m�rkused 1. juuniks. T�psustavalt m�rgin, et kuna nn vaikimisi koosk�lastamise v�imalus tuleneb planeerimisseadusest, siis seda m��rusega muuta ei saa. Samas on alati v�imalik paluda koosk�lastamise t�htaja pikendamist ja tulenevalt haldusmenetluse �ldistest n�uetest ei saa planeeringu koostamise korraldaja sellest keelduda. Lugupidamisega, K�lli Siim Planeeringute osakonna n�unik Siseministeerium 6125185 Attachments: PlanS-koost��-kooskVVm.rtf-puhas.rtf 57,2 KB