dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 24. märts 2016
Viit
16-0565-001
Registreeritud
24. märts 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8S Raudteeliiklusregistri pidamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
8-6S Ehitisregistriga seonduvad dokumendid (Suletud)
Toimik
16-0565
Vastutaja
TJA Migratsioon (Raudteeinfrastruktuuri osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. aprill 2016

Failid

  • 📎Jaama 1 DP eskiis.zip2685 KB
  • 📎Jõgeva linnas Jaama tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis_kaaskiri.txt2 KB

Sisu (failidest)

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Äriregistri kood 10434933 Tartu osakond Ujula 2 51008 Tartu Telefon 372 733 7140 Faks 372 733 7141 e-post [email protected] TEGEVUSLITSENTSID: 251 MA, 132 MA-k. REGISTREERINGUD: EG-, EH-, EK-, EO-, EP10434933-0001 Jõgeva maakond Jõgeva linn JAAMA TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING PL-0039T ESKIIS Huvitatud isik: OÜ Eesti Viljasalv Planeerija: Kersti Vahtla Osakonnajuhataja: Ülo Amor Tartu 2016 Sisukord SELETUSKIRI .......................................................................................................... 3 1. Planeeringu koostamise alused............................................................................................. 3 2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringuala kohta..................... 3 3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................ 4 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus..................................................................................... 4 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus................................................................................... 4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ......................................................................................... 5 Olemasolev tehnovarustus........................................................................................................ 6 5. Planeeringuettepanek ........................................................................................................... 6 5.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine.................................................................. 6 5.2. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 6 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 7 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded .......................................................................................... 7 5.5. Piirded .......................................................................................................................... 8 5.6. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................. 8 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................... 8 5.8. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 9 5.9. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................. 9 5.10. Tuleohutusnõuded ........................................................................................................ 9 6. Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine......................................... 10 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ...................................................... 10 8. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................................ 10 JOONISED............................................................................................................... 12 2 ! SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on Jõgeva Linnavolikogu 25. veebruari 2016. a otsus nr 96, „Jõgeva linnas Jaama tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”. 2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringuala kohta Detailplaneering eesmärgiks on määrata uued hoonestusalad ja kinnistu ehitusõigus. Detailplaneeringu koostamine algatati uute hoonete ja elevaatori vastuvõtu tornide ehitamise planeerimise eesmärgil. Olemasolevad laohooned nr 1 ja 3, mis külgnevad raudteeharuga, on amortiseerunud ja ei võimalda enam teravilja ladustamist. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,3 ha. Detailplaneeringu ala andmed: Kinnistu asukoht : Jõgevamaa, Jõgeva linn, Jaama tn 1 registriosa nr 234335, katastritunnus 24901: 009:0040 üldpindala 31367 m², sihtotstarve 100% tootmismaa. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid: Jõgeva linna üldplaneering (2002); Jõgeva linna ehitusmäärus (2004); Jõgeva linna üldplaneeringu teemaplaneering „Avalike ja ärialade paiknemist ja ehitusreegleid täpsustav teemaplaneering“ 2013 Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; OÜ Eesti Viljasalv (registrikood 1036185) 17. veebruari 2016. a avaldus (viit 6-1.3/447) Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud REIB OÜ (2016 veebruar) töö nr TT-4113T, tegevuslitsentsid 251 MA, 132 MA-k. Vastavus Jõgeva linna üldplaneeringule: Käesolev Jaama tn 1 kinnistu detailplaneering on maakasutuse poolest vastavuses Jõgeva linna üldplaneeringuga. Jõgeva linna üldplaneeringuga on käesolev ala kavandatud tootmismaaks. 3 ! 3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva linnas, Jõgeva linna kagu servas Jõgeva linna ja Jõgeva valla piiril. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad suures osas tootmis- ja ärimaad, Jõgeva linna üldplaneeringuga on planeeringuala tiheasustusalal ja kavandatud tootmismaaks. Läänes piirneb planeeringuala Tapa-Tartu raudteega, põhjas on Jaama ja Välja tänav, Idas Välja tänav ning lõunas Nurga kinnistu. Üle raudtee läänesuunda jäävad Estakaadi tänav, suures osas tootmis- ja ärimaad, Turu tänava tootmishoonete piirkond ning üksikud elamumaad. Planeeringualast põhjasuunda jäävad Jaama ja Välja tänava tootmismaad tootmis- ja laohoonetega ning üksikud elamumaad väikeelamutega. Idas on Välja tänava tootmispiirkond suurte lao- ja toomishoonetega. Planeeringualast lõunasuunas on puistuga kaetud maatulundusmaad ja transpordimaad. Planeeringualal paiknevad viilkatusega laohooned, mis asuvad raudtee rööbastest ca 10 meetri kaugusel ning hoonete katuseharja suund on kas paralleelne või risti raudteega. Planeeringualal ning selle lähiümbruses ei asu olulisi looduskaitsealuseid objekte, ajaloo-, ehitis- ja kultuurimälestisi. Tabel 1. Jaama tn 1 piirinaabrid Lähiaadress Tunnus Sihtotstarve Jõgeva 24901:009:0600 100%T. raudteejaam Jaama tänav L1 24901:009:0023 100%T Välja tn 1 L1 24901:001:0101 100%T Välja tn 3 // 5 24901:009:0180 100%T Nurga 24803:007:0004 100%M Tapa-Tartu 24802:006:0657 100%T 380,8-390,6 km Jaama tn 1 kinnistul puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Planeeringuala naaberkinnistul (Nurga kinnistul) on kehtiv detailplaneering, DP-22-2008, koostanud Maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera. Nurga kinnistu omanik ja planeeringu tellija on OÜ Eesti Viljasalv. Nurga kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette, Nurga kinnistut läbivale olemasolevale teealale, eraldi transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamist ja tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamist 5 laohoone tarbeks. 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Jõgeva linna kirdeosas, Tapa-Tartu raudtee ääres idapoolsel küljel. Jõgeva linna üldplaneeringuga on käesolev ala kavandatud tootmismaaks. Piirkonnas on suures osas üldplaneeringuga ette nähtud tootmis- ja ärimaad. Kinnistu on hoonestatud. Planeeringualal asub 4 ! 10 hoonet kogupinnaga 9519m² (laod, töökoda, kaalumaja, kontor, elevaatori torn, pumbamaja ning lisaks auto vastuvõtt ja raudtee laadimise sõlm). Pumbamaja ja 2 raudteepoolset suurt laohoonet likvideeritakse. Planeeringuala on haljastatud, põhja- ja idapoolsel kinnistu piiril aia ääres on puhvriks suuremad puud ja põõsad. Planeeringuala on valdavalt tasane, kõrgusarvud jäävad 71.25m-72.84m. vahemikku, kõrgem ala on raudtee ning krundi ida ja lõunapiiril, keskosa on suhteliselt tasane. Planeeringuala asukohaskeem Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale toimub asfaltkattega kahesuunalise liiklusega Jaama tänavalt. Krundi kõrval idapoolne Välja tänav on kruusakattega ning põhjapoolne osa Välja tänavast on asfaltkattega. Krundisisesed teed on nii kruusa- kui ka asfaltkattega. Teed on keskmises korras. Planeeringuala asub osaliselt Tapa-Tartu raudtee 30m kaitsevööndis. Jaama 1 kinnistul paikneb OÜ Eesti Viljasalvele kuuluv raudteeharu, mille kaudu toimub vilja transport ladudesse. 5 ! Olemasolev tehnovarustus Planeeritaval ala krundil paiknevad veetrass, kanalisatsioonitrass, sademeveekanalisatsioon, gaasitrass koos kogumiskaevuga, drenaaž, madalpinge maakaabel ja –õhuliin, keskpingekaabel ja –õhuliin ning kõrgepingeõhuliin ning side õhuliin. Planeeringualal paikneb ka Teraviljasalve 10/0,4 kV komplektalajaam. Planeeringuala on vajalike tehnovõrkudega varustatud, uusi liitumisi ei ole planeeritud. Olemasolevad võimsused on kuuluvad käeolevas töös läbivaatamisele, kuid lisanduvaid uusi tehnovõrkude trasse planeeringualani ei kavandata. Tabel 2. Planeeringualale ulatuvad piirangud ja kitsendused Kitsendust põhjustav objekt Kitsenduse, kaitsevööndi ulatus Kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd 2m 2+2m Veetrass 2+2m Sademevee kanalisatsioon 2+2m Survekanalisatsioon 2+2m Gaasitrass 5+5m Madalpingekaabel 1+1m Keskpingekaabel 1+1m Madalpinge õhuliin 2+2m Keskpinge õhuliin 1-20kV 10+10m Alajaam 2+2m Side õhuliin 2+2m Raudtee 30m Drenaaž 1+1m 5. Planeeringuettepanek 5.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta ning uusi krunte ei moodustata. 5.2. Krundi ehitusõigus Ehitusõigus määratakse olemasolevale Jaama tn 1 kinnistule. kinnistu maksimaalne täisehitusprotsent: 45% maakasutuse sihtotstarve : tootmismaa (003; T), hoonete suurimaks lubatud arvuks kinnistul: kuni 10 hoonet, suurim korruste arv: hoonetel 2 korrust, elevaatori vastuvõtu tornidel korruste arv vastavalt vajadusele suurimaks kõrguseks hoonetel 14 meetrit, elevaatori vastuvõtu tornidel 25 meetrit; 6 ! Hooned on lubatud ehitada ainult põhijoonisel planeeritud hoonestusala sisse. Kinnistu hoonestusala on ala, mille piiresse võib rajada kinnistu ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Planeeringuala keskel olevad laohooned nr 2 ja 4 rekonstrueeritakse ning paralleelselt raudteega paiknevat 2 laohoonet nr 1 ja 3 likvideeritakse. Need 2 ladu on amortiseerunud ja vilja ladustamist ei võimalda juba mõned aastad. Likvideeritavate hoonete asemele on planeeritud uued laohooned koos elevaatoriga. Olemasolevad säilivad hooned on lubatud hiljem vajadusel rekonstrueerida või likvideerida. Tabel 2. Krundi ehitusõigus Krundi Krundi Hoone suurim lubatud Hoonete suurim Hoonete suurim lubatud aadress maakasutuse ehitisealune pind lubatud arv kõrgus sihtotstarve krundil Jaama tn 1 T 100% 14115 m² 10 Hoonel kuni 14 (003; T) Elevaatori tornidel kuni 25 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Hoonestusala on seotud krundi piiridega. Hoonestusala kaugused krundi piirist on vastavalt 0m- 21m (vt. põhijoonise eskiis). Hoonestusala määramisel arvestati olemasolevate hoonetega ja raudteega (raudtee gabariit 3.10m). Hoone võib püstitada vaid planeeringu põhijoonisel näidatud hoonestusala sisse. Hoonestusalale on õigus ehitada kuni kümme hoonet ehitusaluse pindalaga maksimaalselt kokku kuni 14115 m². Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud hoonestusala piirid. Planeeritud hoonete täpne ehitisalune pindala ning paiknemine selgub lõpliku hooneprojektiga. Lisaks hoonele võib planeeritud hoonestusalale rajada ka teid, parklaid, istutada kõrghaljastust. Likvideeritavate hoonete asemele ehitatakse uued hooned, allesjäävad hooned rekonstrueeritakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Planeeringuga ehitusjärjekorda ei määrata. 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja ümbruskonda sobiv. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Krundile rajatavad hooned peavad omavahel harmoneeruma. Ehitis ei tohi luua ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Hoone projekt ja territooriumi vertikaalplaneering kooskõlastada aktsiaselts Eesti Raudteega täiendavalt. Hoonete lubatud arv krundil: kuni 10 Suurim lubatud ehitusalune pind: kuni 14115m² (koos säilivate hoonetega). Katusekatte materjal ja kalle määrata ehitusprojektiga 7 ! Hoonete kõrgus katuseharjani: põhihoone kuni 14 m, kuni 2 korrust; elevaatori vastuvõtutornidel kuni 25 m, korrus te arv vastavalt vajadusele 5.5. Piirded Piire ei ole kohustuslik. Piirde rajamine krundi piirile on vabatahtlik, raudtee poolse piirde rajamine on ohutuse tagamiseks vajalik. Raudteepoolse piirde rajamine kooskõlastada aktsiaselts Eesti Raudteega täiendavalt. Rajatavad piirded võivad olla kuni 3,5 m kõrgused. Piire tuleb rajada nii, et selle välimine külg paikneks krundipiiril, välja arvatud raudtee poolne piir (vt SWECO Projekt AS projekti kooskõlastus pkt. 2.1.), kus piirdeaed tuleb paigaldada piirist 0,5 meetri kaugusele. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi ja värvitooni(de)ga. 5.6. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on planeeritud 2 juurdepääsu. Säilib juurdepääs avalikult kasutatavalt Jaama tänavalt ning planeeritud on lisaks üks juurdepääs Nurga kinnistule. Nurga kinnistu kehtestatud detailplaneering näeb ette ühendustee Jaama tn 1 kinnistuga. Ühisele juurdepääsuteele on soovitav seada servituut. Parkimine lahendatakse krundi siseselt. Parkimiskohtade täpne arv ja asetus tuleb täpsustada hoone projekteerimisel, kui on teada hoone ja selle omaniku parkimiskohtade vajadused. Kuna planeeritava ala hooned on laod ja tootmishooned, mis ei vaja spetsiaalselt parkimiskohtade normi arvutust, siis on arvestatud kontorihoonejuurde parkimiseks 10 kohta. Eesti Viljasalv OÜ andmetel on Jaama tn 1 kompleksis kohapeal töötajaid 4 ja planeeringu realiseerimisega lisandub veel 2 töökohta. Seega 10 parkimiskohta on piisav. Teede ja hoonete projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoone sisenemiskohtadele ja tagavaraväljapääsude juurde Planeeritava krundi sissesõidutee ja parkimisplats projekteeritakse koos hoonestusprojektiga, võttes aluseks EVS- 843/2003 “Linnatänavad” nõuded. Juurdepääsud, liikumissuunad ning perspektiivsete parkimiskohtade orienteeruvad asukohad on näidatud planeeringu põhijoonise eskiisil. 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada. Uue kõrg- ja madalhaljastuse rajamisel on soovitav kasutada vastupidavaid kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik määratakse hilisema haljastusprojektiga krundisiseselt. Jõgeva linna üldplaneeringu teemaplaneering „Avalike ja ärialade paiknemist ja ehitusreegleid täpsustav teemaplaneering“ näeb ette, järgmist: tootmis- ja tööstusterritooriumid ning neil paiknevad hooned hoitakse korras; väärtuslik kõrghaljastus krundil säilitatakse. Vähemalt 10% krundi pindalast haljastatakse, millest kõrghaljastuse osakaal on vähemalt 50%. Võimalusel luuakse toimiv roheline võrgustik, mis seotakse ümbritsevate rohestruktuuridega; 8 ! Jäätmemajandus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võivad teostada vastavat litsentsi omavad ettevõtted. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Planeeringualale on ette nähtud prügikonteinerite paigutamise nõue. Prügikonteinerite täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus juurdepääsuteede juurde. 5.8. Tehnovõrgud Planeeritava krundi tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tingimustest. Planeeringu koostamise ajal on lõpetamisel Jaama tn VK-torustike ja tänava rekonstrueerimise põhiprojekt, mille lahendustega on käeolevas detailplaneeringus arvestatud. Tehnovõrgurajatised ehitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele tehnovõrguvaldajate ja krundiomanike koostöös. Oluline on laitmatu trasside funktsioneerimise tagamine. Hoonesisesed trassid lahendada hooneprojekti koosseisus. Kõik Jaama tn 1 katastriüksusel kavandatud tehnovõrgud ehitab välja Jaama tn 1 kinnistu omanik. Sademevee ärajuhtimine täpsustada projekti käigus. 5.9. Vertikaalplaneerimine Planeeringuala transpordi maa-aladelt kogutakse sademe- ja pinnasevesi restkaevude ja drenaažitorustike abil ning juhitakse olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni torustikku. Planeerimise käigus ei ole maapinna tõstmist ette nähtud. Täpne maapinna muutumine pannakse paika hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Maapinna tõstmist projekteerides tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks hooneteni ega naaberkinnistutele. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. 5.10. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete määramise aluseks on Majandus- ja taristuministri 2015. aasta 1. juulil määrus nr 02.06.2015 nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeringus on lähtutud EV standarditest: - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete väikseim lubatud tuleohutuskuja on 8m, juhul kui hooned ehitatakse üksteisele lähemale või ehitatakse hooned kokku, siis tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (tulemüür, tulekustutussüsteem). Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 9 ! Kavandatavate hoonete tulepüsivusaste määratakse hoonete ehitusprojektiga. Tuletõrje veevarustuse lahendus vastavalt standardi EVS 812-6 "Tuletõrje veevarustus" (EVS 812-6:2005) nõuetele. Tuletõrje veevarustus on lahendatud tänava veetorustikule paigaldatud hüdrantide põhjal. . 6. Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine Alale planeeritav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille puhul peaks algatama igal juhul keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, sest planeeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaud negatiivseid kõrvalmõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile ei paikne detailplaneeringu vahetus lähialas ei Natura 2000 võrgustiku ala ega ka kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi ega sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse kavandamisel arvestatud Eesti standardit EVS 809-1:2002, mille kohaselt on vajalik planeeringualal tagada: hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed; tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine; territoriaalsus; Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: jälgitavus (video-, naabrivalve); hoonete sissepääsude ja hooviala valgustatus; atraktiivsed materjalid, värvid; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid). 8. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks Jaama tn 1 kinnistul edaspidi teostavatele ehituslikele projektidele. Krundisiseste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustus on arendajal (välja arvatud teised kokkulepped, mis peavad olema fikseeritud kinnistute ostu-müügilepingutes). Tehnovõrkude olemasolu on eelduseks kinnistutele kavandatavate hoonete ehituslubade väljastamisel. 10 ! Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi valdajate ja võrguvaldajate vahel sõlmitavatele kokkulepetele. Tehnovõrgud ehitatakse välja lähtuvalt tehnilistest tingimustest liitumislepingute alusel, milles on ära näidatud ka tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Kõiki detailplaneeringust tulenevaid kohustusi täidavad krundi igakordsed omanikud. Tagada, et ehitamise, haljastus- ja heakorratööde ning ka ehitise ekspluateerimise käigus ei tekitataks kahju naaberkinnistutele. Oma tegevusega kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitab krundiomanik, kelle krundilt kahju põhjustanud tegevus lähtub. 11 ! JOONISED 1. Olemasolev olukord 2. Põhijoonis 3. Illustreerivad 3D joonised 12 ! 5,66 5,03 16,76 P10 30 65 P10 6,36 25 9,14 3,41 65 6,35 30 21 3,15 21,35 10,63 6,14 Saatja: Kersti Vahtla <[email protected]> Saatmisaeg: 23. m�rts 2016. a. 16:32 Adressaat: [email protected]; TJA - Avalik Koopia: [email protected] Teema: J�geva linnas Jaama tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis Manused: PKZIP (compressed) files.zip J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Saadan �levaatamiseks REIB O� t�� nr PL-0039T, J�geva linnas Jaama tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse. Detailplaneering eesm�rgiks on m��rata uued hoonestusalad ja kinnistu ehitus�igus. Detailplaneeringu koostamine algatati uute hoonete ja elevaatori vastuv�tu tornide ehitamise planeerimise eesm�rgil. Olemasolevad laohooned nr 1 ja 3, mis k�lgnevad raudteeharuga, on amortiseerunud ja ei v�imalda enam teravilja ladustamist. Tegemist on Eesti Viljasalv O�-le kuuluva kinnistuga, mis asub osaliselt Tapa-Tartu raudtee 30m kaitsev��ndis. Jaama 1 kinnistul paikneb ka O� Eesti Viljasalvele kuuluv raudteeharu, mille kaudu toimub vilja transport ladudesse. Praegu paiknevad kaitsev��ndis ka olemasolevad hooned, mis plaanitakse lammutada ja asendada uute ning suurematega. Uus hoonestus on planeeritud samuti osaliselt raudtee kaitsev��ndisse. Meie klient ja planeeringu tellija on Eesti Viljasalv O�, esindajaks Marko Ilves [email protected], tel 53493800. Detailplaneeringu failid on lisatud kirjale zipitud kaustana. Tagasisidet ja ettepanekud ootan oma meilile [email protected] . Lugupidamisega, Kersti Vahtla Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Insenerib�roo O� Tel. 7337140 [email protected] Registrikood: 10434933
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel