Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhend

KÄSKKIRI Tallinn 24.03.16 nr 1-2/16-021 Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhend Tulenevalt avaliku teenistuse seadus paragrahvi 31 lõige 8 ja 9 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määruse nr 99 “Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” paragrahvi 25 lõike 1 alusel: kinnitan 1. Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi; tunnistan kehtetuks 2. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 17.november 2013 käskkirja nr 1-2/13-052 (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Katrin Luuken  KINNITATUD Peadirektori . märtsi 2016 käskkirjaga nr 1-2/1 6 - TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI KOOLITUSJUHEND ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva koolitusjuhendi eesmärgiks on ühtlustada koolitustegevuse korraldust Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi Amet) ning anda terviklik ülevaade ja vajalikud juhtnöörid koolitussüsteemi arendamiseks Ameti tasandil. Käesolev dokument annab mudeli koolitustegevuse korraldamiseks ja on aluseks ko olitussüsteemi hindamisele. 2. Koolitusjuhendi koostamisel on võetud aluseks koolitust reguleerivad õigusaktid ja organisatsioonilised dokumendid: - Avaliku teenistuse seadus ja selle rakendusaktid - Täiskasvanute koolituse seadus - Koolitusjuhtide kogu poolt välja töötatud koolituse juhtimise põhimõtted ametiasutustele - Ametijuhendid - Töölepingu seadus - Ameti arengukava - Ameti põhimäärus - Ameti riigihangete juhend KOOLITUSE KORRALDUSE PÕHIMÕTTED 3. Personali koolitusel arvestatakse avaliku teenistuse kui terviku, Ameti ja teenistujate individuaalseid vajadusi ning avaliku teenistuse koolituse prioriteete. 4. Iga teenistuja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete (ametijuhendis kehtestatud nõuded) ulatuses. 5. Teenistuja esitab oma täiendkoolituse soovid vahetule juhile arengu- ja hindamisvestluse käigus, mis edastatakse vahetu juhi poolt koolituste korraldamise eest vastutavale isikule. 6. Teenistuja on kohustatud osalema talle koolitusplaanis või vahetu juhi poolt määratud koolitustel. Koolitusest mitte osalemisest tuleb teavitada oma vahetut juhti ja koolitustegevuse eest vastutavat isikut. 7 . Koolitus teenuste pakkuja valimisel peab üldjuhul jälgima, et täiendkoolituse läbiviijal oleks tegevusluba või ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. 8 . Koolitusvormide valikul eelistatakse grupikoolitusi, majasiseseid koolitusi ja iseseisvat õpet, kui paindlikumaid vorme võrreldes avalikult väljapakutud koolitustega. 9 . Koolituse l t puudumise erakorraliste tööülesannete tõttu või asendaja määramise otsustab vahetu juht. Koolituse l t puudumise puhul peab teenistuja sellest teavitama nii vahetut juhti kui ka koolitustegevuse eest vastutavat isikut. 1 0 . Koolituse l t puudumise mõjuvaks põhjuseks loetakse edasilükkamatud tööülesanded ja neid põhjuseid, mis lubavad puududa teenistuskohalt. Koolituselt puudumise korral esitab teenistuja koolitustegevuse eest vastutavale isikule kirjaliku selgituse. 1 1 . Ameti teenistuja on kohustatud peale koolituse läbimist täitma tagasiside lehe. Koolitusfirmalt saadud diplomi, tunnistuse või tõendi koopia kursuse läbimise kohta esitama üldosakonna juhatajale või koolitustegevuse eest vastutavale isikule kolme tööpäeva jooksul. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDAMINE 1 2 . Koolitustegevuse korraldamises osalejate ülesanded ja vastutus: 1 2 .1. juhtkond: tagab võimalused Ameti teenistujate koolituseks, kinnitab koolitustegevuseks vajalikud dokumendid ja eelarve, toetab õpitu rakendamist töösituatsioonis. 1 2 .2. osakonna juhatajad: osalevad koolitusplaani väljatöötamisel, selgitavad oma alluvate koolitusvajadused, edastavad koolitusplaani koostamiseks koolitusvajadused koolitustegevuse eest vastutavale isikule ja toetavad õpitu rakendamist töösituatsioonis. 1 2 .3. teenistujad: vastutavad enesetäiendamise, pädevuse ja koolituse l osalemise eest. Teevad ettepanekuid koolituse paremaks korraldamiseks. 1 2 .4. koolitustegevuse eest vastutav isik: vastutab Ameti eesmärke toetava süsteemse ja tulemusliku teenistujate koolitus te korraldamise ning andmete õiguslikkuse eest Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). KOOLITUSTEGEVUSE PROTSESS 1 3 . Koolitusvajaduste analüüs 1 3 .1. Koolitusvajaduste analüüsi eesmärk on välja selgitada keda, mis teemal ja millist koolitusvormi kasutades koolitada, et toetada Ameti eesmärkide saavutamist. 1 3 .2. Koolitusvajaduste analüüsimine põhineb: 1 3 .2.1 Ameti tegevuse ja arenguvajaduste analüüsil; 1 3 .2.2 teenistujate hindamise tulemustel (iga-aastaste vestluste tulemusen a täidetud tagasiside lehtedel). 1 3 .3. Koolitusvajaduse analüüsi tarbeks vajaliku info kogumise eest vastutab koolitustegevuse eest vastutav isik, kes koostöös juhtkonna ja struktuuriüksuste juhtidega kogub ning täpsustab koolitustegevusega seotud Ameti strateegilised ja lühiajalised eesmärgid, tegevusprioriteedid ja ülesanded ning edastab koondi teenistusjuhtidele ja personalitööga tegelevale teenistujale hiljemalt detsembri lõpuks. 1 4 . Koolituste korraldamine ja koolitusplaan 1 4 .1. Koolitusplaani projekti koostab koolitustegevuse eest vastutav isik hiljemalt jaanuari esimeseks nädalaks . 1 4 .2. Koolitusplaani kooskõlastavad peadirektori asetäitjad ja kinnitab peadirektor. 1 4 .3. Koolitustegevuse eest vastutav isik sisestab eelnevalt vahetu juhiga kooskõlastatud koolitusplaani muudatused RTIP-li. 1 4 .4. Koolitusplaani vahekokkuvõtte tegemine toimub septembris. 1 4 .5. Kõik Ametisse ja teenistujatele laekuvad siseriiklikud koolituspakkumised edastatakse koolitustegevuse eest vastutavale isikule, kes koondab ja süstematiseerib saadud info. 14.6. Koolitusplaanis fikseerimata koolitusest osa võtta soovija täidab RTIP -is koolitustaotluse koolitusel osalemiseks . Taotlus läbib RTIP- is kooskõlastusringi: vahetujuht, teenistusjuht ja koolitustegevuse eest vastustav isik. 1 4 .7. Koolitustegevuse eest vastutav isik teavitab teenistujat tehtud otsusest ja registreerib osaleda soovija koolitusele v . a ministeeriumi või mõne muu riigiasutuse poolt keskselt korraldatavate koolituste korral. 1 4 .8. Koolitus teenuse pakkujate ja/või lektorite valikul tehakse otsus hinna ja kvaliteedi suhtest lähtuvalt. 1 4 .9. Võõrkeelte õppimist loetakse tööalaseks koolituseks, kui teenistuja ametijuhendis on kindlaks määratud tasemenõue õpitava keele osas või erandjuhtudel vahetu juhi põhjendatud taotluse alusel. 1 5 . Koolituste aruandlus ja koolituste tulemuslikkuse hindamine 1 5 .1. Koolitusaruande , statistika ja tagasiside kokkuvõtte koostab koolitustegevuste eest vastutav isik jaanuarikuu jooksul . KOOLITUSE RAHASTAMINE 1 6 . Koolituskuludeks vajalikud summad kinnitatakse Ameti eelarves ja koolitusplaanis. 1 6 .1. Koolituse kulude hulka arvatakse: 1 6 .1.1 otsesed koolituskulud (kursuse tasu, lektoritasu, õppematerjalide m aksumus) ; 1 6 .1.2 kaudsed kulud (ruumide üür, teenistuslähetuse kulud, transpordi kulud jne) . 1 6 .2. Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sh. osalise hüvitamise ulatuse) otsustab peadirektor, kui hüvitamise ulatus ei ole kindlaks määratud õigusaktide või käesolevate põhimõtetega. Kui väliskoolitusel on tagatud tasuta toitlustamine võib proportsionaalselt vähendada teenistuslähetuse kulude hüvitamist. 1 6 .3. Koolitused, mis toimuvad vähemalt 50 km kaugusel alalisest teenistuskohast vormistatakse koolituslähetusena. 1 7 . Koolituskulude hüvitamine 1 7 .1. Asutusesisese tööalase keeleõppe kulud hüvitatakse üldjuhul 30% ulatuses. 1 7 .2. Koolitusarvete õigsust kontrollivad koolitustegevuse eest vastutav isik ja finantsnõunik. 1 8 . Ressursimahuka koolituse leping ja kulud 1 8 .1. Tööalasel ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse töötajaga kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe või ametnikuga haldusleping, kellele võimaldatakse Ameti koolituskuludest osalemine ressursimahukal koolitusel. Vastav leping sõlmitakse juhul, kui koolituse maksumus ületab viiekordse töötasu alammäära ja kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ning selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on nii otsesed kui kaudsed kulud. Ametnike koolitajana tegutsemiNe 1 9 . Ametniku tegutsemist koolitajana käsitletakse koolituse sisust ja ametnike tööülesannetest lähtuvalt kas ametikoha ametijuhendijärgse, lisaülesannete täitmise raames toimuva või töövälise koolitustegevusena. 20 . Ametikohajärgsete koolituste läbiviimise põhimõtted 20.1. Juhul kui nõustamise teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on ametijuhendis toodud ülesanne, mis kuulub ametniku põhiülesannete hulka, siis toimub tegevus üldjuhul ametikohajärgse põhipalga eest ( ametikohad, kus ilmneb pidev nõustamise, teavitamis- või koolitamisvajadus). 20.1.1 Juhul kui nõustamise, teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on täiendav ülesanne, mis ei kuulu ametniku põhiülesannete hulka ning tegevus ei kajastu ametikohajärgses põhipalgas (ametikohad, kus nõustamise, teavitus - või koolitamisvajadus ilmneb harva või ebaregulaarselt), siis otsustatakse, kuidas olulise ja mahuka lisaülesande või lisakoormuse korral konkreetseid ametnikke motiveeritakse (nt teiste teenistusülesannete mahu vähendamine, paindliku tööaja rakendamine, lisatasu täiendava teenistusülesande täitmise eest vms). 20.1.2 Mõlemal juhul peab ametniku vahetu juht olema teadlik ametniku koolitustegevusest ja sellega kaasnevast koormusest. 20 .1.3 Juhul kui otsustatakse, et täiendava ülesandena toimuva nõustamise, koolitus- või teavitustegevuse tellija või korraldaja poolset tasustamist põhjendatuks, tuleb vältida topelt tasustamist ning vormistada ametnik koolituse toimumise ajaks puhkusele. Juhul kui ametniku töö eripära ja koolitusega kaasneva koormuse tõttu ei ole võimalik rakendada palgata puhkusele vormistamist, tuleks koolituse tõttu edasi lükkunud tööülesanded täita paindliku tööaja alusel. 20 .1.4 Juhul kui ametikohajärgne koolitus toimub töövälisel ajal (nt pärast tööpäeva lõppu), võib vahetu juhiga kokkuleppel ning koolituse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat koormust arvestades rakendada paindlikku tööaega või käsitleda seda ületunnitööna. 20.1.5 Ametikohajärgsete koolituse läbiviimise põhimõtted kehtivad sõltumata koolituse korraldajast või tellijast. 2 1 . Ametikohaväliste koolituste läbiviimise põhimõtted 2 1 .1. Ametikohavälises koolitustegevuses osalemine on teenistusväline tegevus, mille suhtes kehtivad a valiku teenistuse seaduse piirangud: 21 .1.1 ametnikul ei tohi tekkida huvide konflikti; 2 1 .1.2 täiendav tegevus ei tohi kahjustada teenistusülesannete täitmist ja Ameti mainet; 2 1 .1.3 koolitus peab toimuma töövälisel ajal (nt puhkuse vormistamine koolitustegevuses osalemise ajaks, osalise tööaja rakendamine kokkulepitud perioodiks, paindliku tööaja rakendamine, koolituste läbiviimine õhtusel ajal vms). 2 2 . Ametikohavälise koolitustegevusena käsitletakse ka teenistusülesannetega otseselt mitteseonduvas täienduskoolituses ja tasemeõppes lektorina osalemist.