Aruanne elektroonilise side valdkonnas toimunud arengutest 2015. aastal

-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.03.2016 Kehtib kuni: 03.01.2021 Alus: AvTS §35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 TALLINN Meie 23.03.16 nr 22-7/ 16-0094-002 Aruanne elektroonilise side valdkonnas toimunud arengutest 2015. aastal Au statud hr Nirk Esitame Teile aruande elektroonilise side valdkonnas toimunud arengute kohta 2015. aasta l. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rivo Mets Sideturu osakonna juhataja Lisad 22 lehel Polina Popova 667 2163 [email protected] Aruanne elektroonilise side valdkonnas toimunud arengutest 2015. aastal 2 3 . märts 201 6 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Andmesideteenuse turg PAGEREF _Toc446495404 \h 4 Jaeturg PAGEREF _Toc446495405 \h 4 Hulgiturg: juurdepääs lairibaühendust võimaldavatele sidevõrkudele PAGEREF _Toc446495406 \h 7 Mobiiltelefoniteenuse turg PAGEREF _Toc446495407 \h 7 Jaeturg PAGEREF _Toc446495408 \h 7 Hulgiturg PAGEREF _Toc446495409 \h 10 Mobiilsidevõrkude areng PAGEREF _Toc446495410 \h 10 Telefoniteenuse turg PAGEREF _Toc446495411 \h 11 Jaeturg PAGEREF _Toc446495412 \h 11 Hulgiturg: sidumine fikseeritud võrkude turul PAGEREF _Toc446495413 \h 13 Kaabelleviteenuse turg PAGEREF _Toc446495414 \h 13 Püsiliiniteenuse turg PAGEREF _Toc446495415 \h 14 Numeratsioon PAGEREF _Toc446495416 \h 15 Meediateenused PAGEREF _Toc446495417 \h 17 Sertifitseerimis- ja ajatempliteenused PAGEREF _Toc446495418 \h 17 Sideseadmete turujärelevalve PAGEREF _Toc446495419 \h 17 Sageduslubade menetlemine PAGEREF _Toc446495420 \h 19 Raadiosageduste järelevalve PAGEREF _Toc446495421 \h 19 Sagedushaldus PAGEREF _Toc446495422 \h 20 Toimus Ülemaailmne Raadioside Konverents PAGEREF _Toc446495423 \h 20 Korrastati 900 MHz sagedusalas mobiilside-operaatorite sageduskasutust PAGEREF _Toc446495424 \h 21 Eesti ja Venemaa sideadministratsioonid sõlmisid koordinatsioonilepinguid PAGEREF _Toc446495425 \h 21 Toimusid Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi sideadministratsioonide koordinatsiooniläbirääkimised PAGEREF _Toc446495426 \h 22 Eesti ja Venemaa sideadministratsioonid sõlmisid koordinatsioonilepingu sagedusala PAGEREF _Toc446495427 \h 22 694-790 MHz kasutamise kohta PAGEREF _Toc446495428 \h 22 Sissejuhatus Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) §137 alusel koostab Tehnilise Järelevalve Amet ja esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) aruande 2015 aasta elektroonilise side valdkonnas toiminud arengute kohta. Sideteenuste turg on viimastel aastatel stabiilne olnud. 2015. aasta lõpus oli majandustegevuse registri andmetel registreeritud 214 üldkasutatava sideteenuse osutajat . Tegevuse alustamise teate esitas 16 ettevõtjat ja sideteenuse osutamise lõpetas 15 ettevõtjat. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Muutused sideteenuste turul 2012-2015 . 2015. aastal oli elektroonilise side turul tegutsevate ettevõtjate sideteenuste osutamise käive hinnanguliselt 605 miljonit eurot, mis võrreldes 2014. aastaga kasvas 1% võrra. Tugev konkurents jaeteenuste turul tingis fikseeritud võrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõneteenuste käibe languse, kuna sideteenuste hindade alanemisel väheneb ka teenuste käivet. Käive kasvas aga kaabellevi-, fikseeritud ja mobiilse andmeside- ning muude teenuste lõikes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Elektroonilise side valdkonna kogukäibe jagunemine teenuste lõikes 2015. aasta l Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Elektroonilise side valdkonna 2014. ja 2015. aasta kogukäibe jagunemine teenuste lõikes . Andmesideteenuse turg Jaeturg 2015. a jooksul on fikseeritud lairibateenuse lõppkasutajate arv kasvanud 3,7 % võrra, samas koos mobiilse lairibaühenduse kasutajate arvu kasvuga on lairibaühenduse lõppkasutajate koguarv suurenenud 0,4 % võrra. 2015.a aasta lõpu seisuga moodustavad WLL ( wireless local loop ) lõppkasutajad 3% ja mobiilse lairibateenuse kasutajad (nn Internet arvutis ) 37% lairibateenuse lõppkasutajate koguarvust. xDSLi , kaabelmodemi ja valguskaablil põhinevate lairibateenuse lõppkasutajate osakaal moodustas kõigist lairibateenuse kasutajatest kokku 59%. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Lairibateenuse erinevaid tehnilisi lahendusi tarbivate lõppkasutajate arvu muutus. 2015. aasta lõpuks oli kokku üle 225 000 mobiilse lairibaühenduse lõppkasutaja. Fikseeritud lairibateenuste lõppkasutajatest ca 91% tarbib Telia Eesti AS (edaspidi Telia), Starman AS-i (edaspidi Starman ) ja STV AS-i (edaspidi STV ) lairibateenuseid . Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga on Starmani turuosa lairibateenuse lõppkasutajate arvu alusel kasvanud 1,1 % ja STV turuosad on suurenenud minimaalselt 0,4 % ning Telia turuosa on minimaalset vähenenud 0,2 %. (vt. REF _Ref446489294 \h \* MERGEFORMAT joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Lairibateenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes. Hinnanguliselt kasutas 201 5 . a lõpu seisuga fikseeritud lairibateenuseid 60 % leibkondadest. Ligi 8 9 % fikseeritud lairibateenuse lõppkasutajatest kasutas komplekslahendust, kus lisaks lairibateenusele taribiti veel mõnda teenust. Sideettevõtjad on üldjuhul teinud oma hinnakujunduses komplekslahendused hinna poolest atraktiivsemaks, mistõttu ei ole sageli mõistlik lairibateenust eraldiseisvalt tarbida. Lisaks Data SIMidele (nn Internet arvutis ), kasutatakse mobiilset andmeside teenust veel lepinguliste mobiilse andmeside SIMide ja lepinguta mobiilse andmeside SIMide v ahendusel (v t. REF _Ref446489356 \h \* MERGEFORMAT j oonis 6 ). 2015 . aasta lõpu seisuga kasutasid mobiilset andmesidet 1, 44 miljonit SIM kaardi omanikku. See moodustab kõigist Eestis kasutatavatest aktiivsetest SIM kaartidest 7 6 %. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes. All toodud REF _Ref446489465 \h \* MERGEFORMAT j oonis el 7 on esitatud andmed lõppkasutajate poolt keskmiselt tarbitava lairibaühenduse kiiruse kohta fikseeritud sidevõrgus. Nelja aastate lõikes kasvas märgatavalt 10 < 30Mbit/s kiirusega ühenduse kasutajate arv, moodustades 2015. aasta lõpu seisuga kogu ühenduste arvust juba 38 %. Kõige kiirema te segment i de osakaalud on suurenenud kiiruste 30 < 100 Mbit/s osas 8 %- lt 2 1 % - ni ning kiiruste 100Mbit ja kiirem osas 4%- lt 8%- ni kogu ühenduste arvust . A eglasemate ühenduste kiiruste 144 kbit /s <2Mbit/s osakaal vähenes 16% ja ühenduste kiiruste 2 – 10Mbit/s osakaal vähenes 22% ning ühenduste kiiruste 10-30 Mbit/s osakaal on kasvanud 28% võrra. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Lairibateenuse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus Alates 2013. a hakati koguma teavet ka mobiilse lairibateenuse kiiruste kohta. All toodud REF _Ref446489519 \h \* MERGEFORMAT j oonis el 8 on esitatud lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine mobiilse lairibaühenduse kiirus. Kolme aastaga on kõige kiirema segmendi (50 Mb /s-100 Mb /s) kasutajate osakaal kasvanud 31 % võrra. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Mobiilse lairibateenuse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus. Hulgiturg : juurdepääs lairibaühendust võimaldavatele sidevõrkudele Lairibaühendust võimaldavatele sidevõrkudele juurdepääsukse pakutakse hulgiturul kahte teenust: juurdepääs lairiba ühendustele ( bitstream access ) ja juurdepääs kliendiliinidele. Juurdepääsu lairiba ühendustele pakuvad Telia ja Elisa. Elisa osutab nimetatud teenust põhiliselt Telia lt osutatava kliendiliinile juurdepääsuteenuse vahendusel. 201 5 . aasta lõpu seisuga on teistele teenuse osutajatele lairiba juurdepääsuks (nn bitstream access ) kasutada antud 1 54 ühendust. Kliendiliinidele juurdepääsu teenust pakub Telia . 2015. aasta lõpu seisuga on Telia teistele teenuse osutajatele välja rentinud 3 558 täieliku juurdepääsuga ( full unbundled access ) kliendiliini. See moodustab 1, 1 % Telia kasutuses olevatest kliendiliinidest. Võrreldes eelneva aastaga on teistele teenuse osutajatele kasutusse antud juurdepääsu liinide arv vähenenud 1 0 %. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Teistele teenuse osutajatele kasutada antud täieliku juurdepääsuga kliendiliinide arv. Mobiiltelefoniteenuse turg Jaeturg Aastaga on lepinguliste lõppkasutajate arv vähenenud 8% võrra ja kõnekaardi lõppkasutajate arv vähenenud 7 % võrra (vt REF _Ref446489585 \h \* MERGEFORMAT j oonis 10 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIMide alusel) arvu muutus ning lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta. Top Connecti poolt väljastatud SIM kaardid on kõnekaardi statistikast välja jäetud, kuna ettevõtja müüb kõnekaarte rahvusvaheliselt ning Eestis aktiivsete kõnekaartide arv on väga väike. Top Connecti TravelSIM kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate arvu muutus on eraldi välja toodud REF _Ref446489647 \h \* MERGEFORMAT j oonis 11 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Top Connect OÜ TravelSIM kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIMide alusel) arvu muutus. Alates 2015 aasta I kvartalist ei kajastata enam M2M ( machine to machine ) SIM kaartide arv kõne ja/või andmeside SIM kaartide arvus. Sellest on tingitud lepinguliste lõppkasutajate arvu vähenemine 8% võrreldes 2014 aastaga . Aktiivsete tehniliste (M2M) SIM ka artide arvu muutus on esitatud REF _Ref446489683 \h \* MERGEFORMAT j oonis 12 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Aktiivsete tehniliste (M2M) SIM kaartide arvu muutus. Mobiiltelefonivõrguoperaatorite turuosad lõppkasutajate arvu alusel jagunesid järgnevalt: Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Mobiiltelefonivõrguoperaatorite turuosad lõppkasutajate arvu alusel 201 5 . a neljanda kvartali seisuga. Aastaga on lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite kogumaht mobiiltelefonivõrgus vähenenud 2 % see on esimene kord alates mobiiltelefoni teenuse osutamise al ustamisest aastast 1992 (vt. REF _Ref446489759 \h \* MERGEFORMAT j oonis 14 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 14 . Mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahu muutus . Hulgiturg Mobiiltelefonioperaatorite poolt klientidele lõpetatud kõneminutite maht on aastaga suurenenud minimaalselt 0, 6 % võrra (va võrgusisesed kõned). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 15 . Mobiiltelefoni võrkudes kõigilt suundadelt (va võrgusisesed kõned) lõpetatud kõneminutite mahu muutus. Mobiilsidevõrkude areng Tehnilise Järelevalve Amet mõõtis mobiilse interneti kiirust Telekomi, Elisa ja Tele2 võrkudes üle Eesti. Mõõtmiste eesmärk oli saada ülevaade sideettevõtjate võimekusest pakkuda mobiilset internetiteenust ja anda tarbijale objektiivset infot mobiilse interneti levialade ning andmesidekiiruste kohta. Mõõtmised sooritati lisaks 126 fikseeritud mõõtepunktile ka sõidu pealt umbes 5 km intervalliga ning saadi ca 500 täiendavat mõõtetulemust. Mõõtmistulemused näitavad, et suurima keskmise allalaadimiskiiruse fikseeritud mõõtekohtades 52,0 Mbit/s saavutas Telia, Elisa keskmine kiirus oli 28,3 Mbit/s ja Tele2-l 31,4 Mbit/s. Üleslaadimise keskmised kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt Telia 25,4 Mbit/s, Elisa 15,7 Mbit/s, Tele2 14,4 Mbit/s. Sõidu ajal mõõdetud kiirused olid võrreldes seisu pealt mõõdetutega ootuspäraselt ca 25% aeglasemad, kuid siiski head. Võrreldes aasta algusega on kõige enam arenenud Tele2 4G LTE võrgu leviala ning kiirus, jõudes tulemustelt Elisa´ga sarnasele tasemele. Telia ja Elisa tulemused kiiruse osas on samaväärsed võrreldes aasta algusega. Kogu mõõteteekonna jooksul oli 500 punktist 4G LTE teenus Telekomil kättesaadav 97% punktides, mis näitab võrgu väga head katteala. Elisa vastav näitaja on 86% ning Tele2 80%, mida võib samuti pidada heaks tulemuseks. Viimaste aasate näitajate põhjal võib tõdeda, et võrgud on saavutanud keskmiste 30-50 Mbit/s allalaadimiskiirustega ning ca 120 Mbit/s tippkiirustega maksimaalse taseme, mida 4G LTE tehnoloogia pakub. Oodata on uut arenguhüpet tippkiiruste kuni 450 Mbit/s suunas, mida võimaldab LTE-A tehnoloogia järk-järguline kasutusele võtmine. Sellega on mobiilsideoperaatorid Eestis juba algust teinud . left top 0 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 16 . Andmeedastuskiirused aastate 2011-2015 lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Andmeedastuskiirused aastate 2011-2015 lõikes 2011 2012 2013 2014 2015 Telia 3 14 42 52 52 Elisa 3 5 15 30 28 Tele2 2 4 19 15 31 TJA kontrollis ka LTE 2600 MHz sagedusloa nõuete täitmist. Tegemist on alates aastast 2012 toimunud regulaarse kontrolliga selgitamaks välja, kas ettevõtted Eesti Telekom ja Elisa täidavad sagedusloal toodud iga-aastast LTE 2600 võrgu väljaehitamise kohustust (baasjaamade arv) . Samuti pidid baasjaamad võimaldama andmesidekiirust vähemalt 2 Mbps . A prilli s 2015 läbi viidud üle-Eestilise kontrolli tulemusena mõlemad ettevõtted püsivad ajagraafikus ja loanõuded on täidetud. Baasjaamade väljaehitamine lõpeb 2016. aastal. Telefoniteenuse turg Jaeturg Telefoniteenuse lõppkasutajate arv kahaneb mitmendat aastat järjest ja 201 5 . aasta jooksul on see vähenenud 10 %. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 17 . Telefoniteenust tarbivate lõppkasutajate arvu muutus. Turuosad jagunesid tarbijate arvu alusel järgnevalt: Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 18 . Telefoniteenuse osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 201 5 . a seisuga. Aasta jooksul on lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite maht vähenenud 1 5 % võrra. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 19 . Telefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahu muutused. Hulgiturg : sidumine fikseeritud võrkude turul Aastaga on fikseeritud sidevõrkudes lõpetatud kõneminutite maht kahanenud 9 % (vt . REF _Ref446491218 \h \* MERGEFORMAT j oonis 20 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 20 . Eesti fikseeritud sidevõrkudes lõpetatud kõneminutite mahu muutus turul tegutsevate ettevõtjate vahel. Aastaga on rahvusvaheliselt suunalt lõpetatud kõnede kõneminutite mahud vähenenud 24 % ja mobiiltelefonivõrkudest lõpetatud kõneminutite mahud 33 % võrra. Teistest fikseeritud sidevõrkudest lõpetatud kõneminutite maht suurenes 1 2% (vt. REF _Ref446491289 \h \* MERGEFORMAT joonis 21 REF _Ref446491289 \h ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 21 . Fikseeritud sidevõrkudes lõpetatud kõnede mahtude muutus lähtuvalt kõne algatamise suunast. Kaabelleviteenuse turg Aastaga on kaabellevi lõppkasutajate arv kasvanud 1 %. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 22 . Kaabelleviteenuse osutajate turuosade jagunemine lähtuvalt lõppkasutajate arvust. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 23 . Kaabelleviteenuse osutajate turuosade jagunemine lähtuvalt väljaehitatud kaabellevivõrgu potentsiaalsete lõppkasutajate arvust. Püsiliiniteenuse turg Aastaga on püsiliinide arv kahanenud 4 8% võrra (vt. REF _Ref446495329 \h \* MERGEFORMAT j oonis 24 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 24 . Püsiliinide arvu muutus. Numeratsioon 2015. aastal anti välja 46 uut numbriluba ja pikendati 582. Kokku tehti numbrilubadega 664 erinevat toimingut. Riigilõivu laekus numbrilubadega teostatud toimingute eest kogusummas 2 797 997 eurot. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Eesti numeratsiooniressurss 2015. aasta lõpu seisuga Numeratsiooni liik Koguarv (tk) Broneeritud (tk) Vabad (tk) Vaba ressursi osakaal, % Telefoninumbrid 3 100 000 802 644 2 297 356 74,1 Mobiiltelefoninumbrid 10 643 000 5 757 624 4 885 376 45,9 800 - teenusnumbrid (tarbijale tasuta teenusnumbrid) 1 018 000 1 873 1 016 127 99,8 900 - teenusnumbrid (eritasuga teenusnumbrid) 10 000 227 9 773 97,7 901 - teenusnumbrid (andmesideteenuse numbrid) 10 000 5 9 995 99,9 907- teenusnumbrid (taksofoniteenuse numbrid) 10 000 0 10 000 100 E-faksinumbrid 1 000 000 17 995 982 005 98,2 Personaalnumbrid (kliendi määratud sideteenuse osutamiseks) 300 000 16 001 283 999 94,7 Masshelistamise teenusnumbrid 75 000 0 75 000 100 Lühinumbrid, sealhulgas: 3-kohalised 4-kohalised 5-kohalised 6-kohalised 1 119 42 392 680 5 322 6 166 148 2 797 36 226 532 3 85,7 57,7 78,2 60 2015. aasta numbriliikuvuse valdkonnas tehtud toimingute arv sarnaneb 2014. aastaga. Ühest võrgust teise teisaldus kokku 79 370 numbrit, millest 73 369 numbri puhul oli tegemist mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamisega ja 5658 numbri puhul telefoniteenuse osutaja vahetamisega. Numbrite teisaldamise aktiivsus oli 2014. aasta statistikaga võrreldes 0,7% suurem. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 25 . N umbriliikuvus 2015. aasta kuude lõikes Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 26 . Numbriliikuvus aastate 2005-2015 lõikes 2015.a valmistas Tehnilise Järelevalve Amet ette Eesti numeratsioonipla ani muutmise ja täiendamise ettepanekud, mille tulemusel tekitati masin-masin suhtlust kasutavate lahenduste ja teenuste otstarbeks Eesti numeratsiooniplaani juurde 2 miljonit 12-kohalist mobiiltelefoninumbrit algusega 870 ja 871. Eesti numeratsiooniplaani muudatused jõustusid 01.01.2016. Samuti esitas Tehnilise Järelevalve Amet 2015 aastal ette paneku määruse „Numbri broneerimise ti ngimused“ muutmiseks , mille tulemusel kaotati ära viimasena numbrit kasutanud numbriloa omaniku eesõigus tingimusteta enesele tagasi broneerida kasutamisest loobutud number enne ettenähtud puhke perioodi lõppu, sätestades vaid erandjuhud, mil tagasibroneerimine on võimalik. Muudatused jõustusid 01.01.2016. Meediateenused Seoses Kanal 2 ja TV3 tegevuslubade kehtivusaja lõppemisega 2015. aasta juuli alguses ning sooviga pakkuda televaatajatele ka edaspidi võimalust kodumaiste eratelekanalite vaatamiseks kuulutati aasta algul välja avalik konkurss kahe uue tegevusloa väljaandmiseks. Konkursile esitati tähtaegselt kaks taotlust, mis osutusid nõuetele vastavaks ning uued tegevusload said AS Kanal 2 teleprogrammile Kanal 2 ja AS TV3 teleprogrammile TV3. Uued tegevusload anti välja kümneks aastaks, kehtivusega 02.07.2015 kuni 01.07.2025. Tingimusjuurdepääsuga lubasid väljastas TJA 8 tk ja ajutisi raadioteenuse lu be erinevate sü ndmuste kajastamiseks üle Eesti anti välja 6 tk. 2015. aastal pööras TJA meediateenuste järelevalvetoiminguid teostades kõrgendatud tähelepanu raadioteenuse osutamise tegevuslubade kõrvaltingimuste täitmisele, sest paljude raadiojaamade programmis oli Eesti autorite osakaal väiksem kui loa kõrvaltingimustes märgitud. Amet osales koos Kultuuriministeeriumiga töörühmas, mille ülesandeks on 2016. aasta keskpaigaks välja töötada ettepanekud Euroopa Komisjoni poolt algatatud EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamiseks. Sertifitseerimis- ja ajatempliteenused 1. juuli 2016 toob sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate tegevustesse suuri muudatusi, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruses nr 910/2014 „E- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73) (edaspidi eIDAS määrus) sätestatud nõudeid. Tegemist on liikmesriikidele otsekohalduva määrusega, mille eesmärgiks on suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu euroopa ühtsel siseturul, luues ühise aluse turvaliseks suhtluseks suurendades sellega avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusust. Kehtestatud nõuete üldsõnalisus määruses ning samal ajal paralleelselt kehtiva regulatsiooni olemasolu tingis vajaduse siseriikliku täpsustava regulatsioon eIDAS määruse rakendamise järele. Selle õigusakti eelnõu välja töötamiseks loodi 2015.a juunist Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi juures töörühm, milles Tehnilise Järelevalve Amet aktiivselt osales. Sertifitseerimise registris muudeti andmeid seitsmele korral ning kolmel korral avaldati uus Tehnilise Järelevalve Ameti poolt hallatav Eesti sertifitseerimisteenuste usaldusnimekiri. Sideseadmete turujärelevalve 2015. aastal tegi Tehnilise Järelevalve Amet kokku 235 aparatuuri nõuetele vastavuse kontrolli. Puudusi tuvastati 96 korral, maale ei lastud 1450 seadet ning kauplustest kõrvaldati 44 seadet. Kaupluste (sealhulgas interneti kaupluste) kontrolli käigus koostati 224 kontrollakti. Erinevaid puudusi avastati 47, seejuures oli tooteid, millel tuvastati mitu erinevat puudust. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 27 . Kaupluste kontroll perioodil 2014 – 2015 Tooteohutuse kontrolli käigus edastas Maksu- ja Tolliamet Tehnilise Järelevalve Ametile 90 päringut raadioseadmete kohta, mille puhul kaheldi nõuetele vastavuses. 55% kontrollitud seadmetest ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele ning n eid seadmeid maale ei lubatud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 28 . Tooteohutuse kontroll koostöös Maksu- ja Tolliametiga perioodil 2014 – 2015 Kontrollitud seadmeteks olid peamiselt nutitelefonid ja -kellad, tahvelarvutid, metsakaamerad, GPS vastuvõtjad ja trackerid , raadio teel juhitavad mänguasjad, raadiosaatjad, puldiga mänguasjad, alarmsüsteemid ja erinevad bluetooth seadmed. Euroopa ühisest sageduskasutusest erinevate raadioseadmete turule laskmise kavatsusest teavitamise protseduuri käigus laekus 2015. aastal Eestile 628 teavitust, kõik need esitati läbi Euroopa Komisjoni ühtse teavitussüsteemi OSN. Teadete menetlemise käigus selgitati tootjatele ja tootja esindajatele Eestis kehtivaid raadiosageduste kasutamise nõudeid. Negatiivseid vastuseid, see tähendab, et seadmeid ei saa Eestis kasutada, oli 6 . Sageduslubade menetlemine Sageduslubadega tehtud toimingute arv on viimasel aastal, võrreldes varasemaga, langenud . 2015 . aastaks prognoositi sageduslubade toimingute eest riigilõivu 2 000 000 eur ot ning laekus ca 1 882 292 eurot. Prognoositust väiksem laekumine tuleneb vähenenud toimingute arvust ning asjaolust, et 3,5GHz ja 2,5GHz sagedusalades on loaomanikud loobutud mitmete suurte lõivudega sageduslubadest (vastavalt 30 000€/a ja 50 000€/a). Lisaks on mõjutanud üldist laekumist AS Televõrk ja AS Tele2 Eesti liitumine, mistõttu on oluliselt optimeeritud ühist raadiosageduste kasutust. Samas osaliselt tasakaalustab vähenenud laekumist raadiolinkide kasutusmahu kasv. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Sageduslubadega tehtud toimingute arv aastatel 2013-2015 2013 2014 2015 Raadiosagedused Uute lubade väljastamine 318 371 367 Lubade kehtivuse pikendamine 3753 3772 3510 Lubade kehtivusaja ennistamine (õigeaegselt pikendamata) 77 93 53 Kehtivate lubade andmete või tingimuste muutmine 402 614 219 Lubade andmisest või pikendamisest keeldumine 4 2 1 Loa valdaja soovil tühistatud load 38 59 32 Amatöörraadiojaama tööload 229 164 311 Raadiamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus 7 19 7 Naaberriikidele sageduste koordineerimine 447 697 473 Eestile sageduste koordineerimine 407 145 129 Notifitseerimine ITU andmebaasis 172 110 21 Raadiosageduste järelevalve 201 5 . aastal laekus 75 häireteadet raadioside probleemide kohta. Kõige enam oli pöördumisi seoses digitelevisiooni ja raadioringhäälingu vastuvõtu probleemidega. Peamiseks probleemi põhjuseks oli enamjaolt vastuvõtusüsteemi halb seisukord ja sobimatu vastuvõtuantenni asukoht. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 29 . Häireteated 2015. aastal Asukoha lõikes laekus kõige enam laekus häireteateid Tallinnast ja Harjumaalt. Teistest maakondadest kerkisid esile veel Saaremaa, Raplamaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa. Saaremaa lt laekus 10 kaebust digitelevisiooni vastuvõtu probleemiga, mille arvatavaks põhjuseks saatevõrgu rike, mis halvendas vastuvõttu. Raplamaal oli seitsmel korral probleemiks FM raadioringhäälingu vastuvõtt. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 30 . Häireteated asukoha lõikes 2015. aastal Jätkusid iga-aastased FM raadioringhäälingu signaalide mõõtmised, millega kontrollitakse vähemalt üks kord aasta jooksul üle kõik 173 Eestis asuvad ringhäälingu saatjat. FM raadioringhäälingu kontroll on oluline seetõttu, et kõrval sagedusalas paikneb elutähtis lennusideteenistus. Kõik mittevastavused likvideeriti operatiivselt koostöös saatjate tehnilise personaliga. Sagedushaldus Toimus Ülemaailmne Raadioside Konverents Novembrikuus toimus Genfis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) Ülemaailmne Raadioside Konverents ( World Radio Conference ). Konverents toimub kord nelja aasta järel ja seal lepitakse kokku raadiosageduste kasutamise rahvusvahelised reeglid arvestades tehnoloogia arengut. Eesti delegatsioon koosnes Tehnilise Järelevalve Ameti ja Kaitsejõudude Peastaabi esindajatest. Konverentsi tulemused olulisemates küsimustes sündisid kompromissina erinevate regioonide vahel, mistõttu ka Eesti (ja Euroopa) jaoks ühe olulisema päevakorrapunkti (1.1 IMT sagedusalad) tulemus on parim, mis antud olukorras võimalik. Sama võib öelda ka päevakorrapunkti 1.2 (694–790 MHz sagedusala kasutamine mobiilsideks) osas. Olulist edu ei saavutatud ka teiste maapealsete sagedusalade harmoneerimisel, kuna seda takistab olemasolevate süsteemide jätkuv kasutamine. Mereside sageduskasutuse osas määrati kindlaks sageduskanalid, millel hakatakse tulevikus arendama digitaalseid ohutussüsteeme. Edukaks võib lugeda maa-uuringute ja muude teadusuuringuid toetavate rakenduste sageduskasutuse laiendamist, kuna selle eeltingimuseks seati maapealse kasutuse kaitse raadiohäirete eest. Olulise osa konverentsi tööst hõlmas satelliitside regulatsiooni ajakohastamine ja lihtsustamine, mille käigus muu hulgas jõuti järeldusele, et nanosatelliitide kasutuse regulatsioon ei saa olla erinev teiste satelliitide regulatsioonist. Korrastati 900 MHz sagedusalas mobiilside-operaatorite sageduskasutust Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti ja mobiilside operaatorite kokkuleppele rakendus alates 8.02.2015 Eesti raadiosagedusplaani muudatus, millega korrastati GSM 900 MHz sagedusalas mobiilsideoperaatorite sageduskasutust. Korrastamise käigus tõsteti iga operaatori seni mitmes osas paiknenud sagedusplokid kokku ja moodustati igale operaatorile terviklik sagedusvahemik. Korrastamise ajal toimus sidekatkestusi, millest eelnevalt teavitati ka avalikkust. Muudatus oli vajalik, et muuta sageduskasutus efektiivsemaks ja kaotada ära mitmed senised kaitsevahemikud operaatorite sagedusplokkide vahel. Lisaks võimaldab laiem sagedusriba võtta kasutusele uusi 4G ja 5G tehnoloogiaid ning parandada sideteenuste kvaliteeti. Eesti ja Venemaa sideadministratsioonid sõlmisid koordinatsioonilepinguid Juunis toimusid Tallinnas Eesti ja Venemaa sideadministratsioonide läbirääkimised, kus sõlmiti ja täiendati koordinatsioonilepinguid lairibasüsteemide kasutamiseks erinevates sagedusalades. Eestit esindas läbirääkimistel Tehnilise Järelevalve Amet, Venemaad sealne sideadministratsioon ( Radio Frequency Service/ General Radio Frequency Centre ). Lepingute täiendamise ja uute sõlmimise tingis tehnoloogia areng ning uute süsteemide kasutusele võtmine erinevates sagedusalades, samuti sageduste kasutamisega seotud regulatsiooni pidev muutumine. Läbirääkimistel sõlmiti, kinnitati ning uuendati 6 koordinatsioonilepingut ja mustandit liikuva ja paikse side valdkonnas, arutati sageduste olemasolevat ja planeeritavat kasutust mõlemas riigis ning lepiti kokku edaspidises koostöös. Läbirääkimiste tulemusena: 1. Sõlmiti uus leping sagedusala 2300 MHz kasutamise kohta. Lepingujärgsed ühtlustatud kasutustingimused ja kokkulepitud sageduskasutuse kooskõlastamise toimingud annavad Eesti ja Venemaa sideoperaatoritele võimaluse võtta piiriäärsetel aladel kasutusele uusi tehnoloogiaid ning kasutada sagedusressursi mobiilse interneti teenuse pakkumisel efektiivsemalt. 2. Sõlmiti uus leping sagedusala 2100 MHz kasutamiseks ja olemasoleva lepingu lisa sagedusala 1800 MHz kasutamiseks, mis ühtlustavad lairibasüsteemide kasutamist nimetatud sagedusalades. Ühtlasi kinnitati koordinatsioonilepingu lisa mustand sagedusala 2100 MHz kasutamiseks. Eesmärgiks oli ajakohastada olemasolevad lepingud uue regulatsiooni järgi, laiendada sagedusalade koordineeritud kasutamist ning ühtlustada vanad lepingud. 3. Kinnitati koordinatsioonilepingute mustandid sagedusala 150 MHz kasutamiseks liikuva maaside kitsaribalistele süsteemide ning sagedusala 5 GHz kasutamiseks paikse side süsteemide otstarbeks. Lisaks arutasid administratsioonid 450 MHz, 470-790 MHz, 790-862 MHz, 1452-1492 MHz ja 2500 MHz liikuva maaside ja ringhäälingu sagedusalade kasutust ja tulevikuplaane. Koordinatsioonilepingute sõlmimise eesmärgiks on muuta koordineerimisprotseduurid tõhusamaks, tagada raadiosagedusressursile võrdne juurdepääs ja vältida raadiohäireid. Toimusid Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi sideadministratsioonide koordinatsiooniläbirääkimised Rootsis, Stockholmis toimunud läbirääkimiste peamisteks teemadeks olid lisaressursi leidmine digitaaltelevisiooni ( DigiTV ) jaoks, võrdse juurdepääsu tagamine sagedusressursile, levipiirkondade ümberplaneerimine ning raadiosageduste kasutuse koordineerimine. Kohtumisel vaadati läbi DigiTV levipiirkondade kasutamine sagedusalas 470 – 694 MHz eesmärgiga leida uut ressurssi DigiTV tarbeks. Uue ressursi leidmine on vajalik selleks, et vabastada osa 700 MHz sagedusalast DigiTV kasutusest ning võimaldada selles alas lairiba andmeteenuste osutamist. Eesti ja Venemaa sideadministratsioonid sõlmisid koordinatsioonilepingu sagedusala 694- 790 MHz kasutamise kohta Novembris Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) Ülemaailmne Raadioside Konverentsi raames ( World Radio Conference ) sõlmiti uus leping sagedusala 694-790 MHz kasutamise kohta. Leping sätestab IMT ja Venemaa lennunduse raadionavigatsiooni teenistuse vahelised tingimused. Leping ei kajasta kasutamistingimusi Venemaa digitaaltelevisiooni süsteemide kaitseks. Vastavasisulised läbirääkimised ja tingimuste välja töötamine jätkub aastal 2016.