Tegevuseeskirja muudatused

OTSUS Tallinn 22.03.16 nr 1-10/16-076 AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja muudatuste heakskiitmine Tulenevalt AS-i Eesti Raudtee 10.03.2016. a. avaldusest nr 1-5.1/3517-2 ning raudteeseaduse § 35 lõikest 2: kiidan heaks AS-i Eesti Raudtee tegevuseeskirja muudatused (lisatud). tunnistan kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 17.04.2009. a. otsusega nr 1-11/09-0067 heaks kiidetud AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja, välja arvatud AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisad. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi Peadirektor Koostaja: Kristel Künnap  AS EESTI RAUDTEE TEGEVUSEESKIRI Kinnitatud AS Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 1-3.1/40 Heakskiidetud Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ……………...2016 käskkirjaga nr ……………………… 1. Üldine informatsioon 1.1. AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, edaspidi Eesti Raudtee) tegevuseeskiri (edaspidi tegevuseeskiri) kehtestab raudteeseadusest, raudtee tehnokasutuseeskirjast (edaspidi TKE) ja selle lisadest ning teistest käesoleva tegevuseeskirja lisas nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamist reguleerivatest dokumentidest lähtuvalt raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja raudteeinfrastruktuuri teistele isikutele kasutada andmise tingimused, samuti nõuded raudteeveo-ettevõtja raudteeveeremi meeskonnale ja eriveeremijuhile, kes kasutab Eesti Raudteele kuuluvat raudteeinfrastruktuuri. 1.2. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril suhtlemise keeleks on eesti ja vene keel. 1.3. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutamisel riikidevahelise reisijate- ja kaubaveoühenduse korraldamisel lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest. 1.4. Kehtiv tegevuseeskiri on tutvumiseks kättesaadav Eesti Raudtee asukohas Toompuiestee 35 Tallinn ning avalikustatud AS Eesti Raudtee koduleheküljel aadressil www.evr.ee. 1.5. Vastuolu korral paberkandjal oleva tegevuseeskirja ja koduleheküljel avaldatud tegevuseeskirja redaktsiooni vahel kehtib paberkandjal olev tegevuseeskirja redaktsioon. 1.6. Eesti Raudtee tegevuseeskiri ja selle muudatused jõustuvad raudteeseaduse § 35 lõikes 5 sätestatud korras. 2. Raudteeinfrastruktuuri korrashoid 2.1. Elektrivarustus 2.1.1. Elektrivõrkude põhitegevusala on raudteetarbijate elektrivarustuse häireteta tagamine ning jaotusvõrkude, alajaamade, välisvalgustusseadmete, kontaktvõrgu ja veoalajaamade hooldus- ja remonditööde teostamine. 2.1.2. Eesti Raudtee elektrivarustus toimub pingel 0,4/6/10/35/110 kV. Elektrifitseeritud on Tallinn – Keila – Kloogaranna – Paldiski – Riisipere ja Tallinn – Aegviidu raudteelõigud. Kontaktvõrku toidavad 3,3 kV alalispingega veoalajaamad (Järve, Keila ja Raasiku), mis on ühendatud Elektrilevi OÜ 35 kV ja Elering AS-i 110 kV toitevõrku. 2.1.3. Raudteetarbijate ning side- ja turvanguseadmete elektrivarustus toimub Eesti Raudtee 10 kV, 6 kV ja 0,4 kV jaotusvõrgu kaudu. Liiklusega seotud raudteetarbijate elektrivarustuse kindlus on tagatud reservtoitefiidritega. Mõningate turvangu- ja sideseadmete elektritoide on tagatud avariigeneraatoritega. 2.1.4. Eesti Raudtee elektrivõrkude personal hooldab elektripaigaldisi ettevõtte raudteeinfrastruktuuri piirides. 10 kV õhuliine lõikudel Koidula–Petšorõ- Pskovskije ja Valga–Lugaži hooldatakse kuni riigipiirini. Vastastikused kohustused naaberraudteedega on reguleeritud vastavates kokkulepetes. 2.1.5. Elektriseadmete hoolduse korraldamiseks on elektrivõrkudes moodustatud kontaktvõrgu, elektrivõrgu ning elektriseadmete ja veoalajaamade jaoskonnad, mida juhivad käidujuhid. Kontaktvõrgu ja elektrivõrgu jaoskonnad on jaotud piirkondadeks. Piirkonda juhib meister, kelle alluvuses on elektrimehaanikud ja elektrimontöörid. 2.1.6. Elektrivõrkude seadmete hooldustöid teostatakse aasta plaangraafiku alusel. Hooldust korraldatakse vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile, muudele tehnilistele normidele, seadmete tootjapoolsetele tehnilistele nõudmistele ja eelnenud aastatel kogutud informatsioonile, mis kajastab seadmete ja süsteemide remondi- ja hooldusvajadusi. Elektriseadmete ehitusel ja hooldusel lähtutakse kehtivatest standarditest, sealhulgas: EVS-EN 12464-2 “Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad”, EVS-EN 61936-1 „Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1kV. Osa 1:Üldnõuded“, EVS- EN 50522 „Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine“, EVS-HD 60364 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osad 4, 5, 6, 7”, EVS-HD 60364-7-714 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Välisvalgustuspaigaldised.“ 2.1.7. Seadme ohutuse seadusest ja Eesti Raudtee struktuurist lähtuvalt on elektripaigaldistele määratud käidukorraldajad, kes tagavad elektripaigaldiste hoolduskavade järgimise. Käidukorraldajatel on vastav pädevusklass. 2  Elektritöödel rakendatavate töötajate pädevust kontrollitakse kord aastas Eesti Raudtee komisjonides koos tunnistuse väljastamisega. 2.1.8. Kontaktvõrgu, veoalajaamade ning side- ja turvangusüsteemide elektrivarustuse operatiivset juhtimist teostab energiadispetšer kaugjuhtimisseadmete ja operatiiv-remondipersonali kaasabil. Rongiliikluse ohutuse tagamiseks juhindub energiadispetšer oma toimingutes sellekohastest juhenditest. Muude elektripaigaldiste töötoiminguid korraldavad käidukorraldajad tööjuhtidega, kaasates tööd teostavat personali. 2.1.9. Eesti Raudtee elektripaigaldiste tehnilist kontrolli teostatakse vastavalt seadme ohutuse seaduses sätestatud korrale. Elektripaigaldiste perioodiliste ülevaatuste tulemused fikseeritakse vastava piirkonna järelevaatuse raamatus, kus määratakse puuduste kõrvaldamise tähtajad. 2.1.10. Elektrifitseeritud raudteelõikudel liiklev elekterveoga veerem peab olema vastavuses TKE-s ja “Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskirjas” (lisa nr 4) toodud parameetritega. Veeremi tarbimisvõimsus peab vastama kontaktvõrgu konstruktsioonile ja veoalajaamade võimsusele. 2.1.11. Elektripaigaldiste hooldust ja remonti puudutav dokumentatsioon on toodud tegevuseeskirja lisa dokumentide loetelus nr 1-11. 2.2. Side- ja turvangumajandus 2.2.1. Side- ja turvanguseadmeid hooldab ja nende töökorrasoleku tagab side- ja turvanguamet. Viimane on tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt jaotatud nelja alamstruktuuri, mille ülesandeks on korraldada Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri telekommunikatsiooni, signalisatsiooniseadmete, raadiosideseadmete, automaatika ja diagnostika ning muude tehniliste vahendite katkematu tööprotsess, seadmehooldus ning uusehitus. Alamstruktuuride ülesandeks on ka uue tehnoloogia kasutuselevõtu korraldamine, kasutajakoolituse läbiviimine ja vastava tehnilise dokumentatsiooni korrashoid. Uusehitus- ja renoveerimistöödel kasutatakse kokkulepete alusel alltöövõtjate abi. 2.2.2. Turvanguseadmete (edaspidi STsB) korrashoid on korraldatud hoolduse piirkonna juhi poolt koostatud iga-aastaste plaangraafikutega. Need plaangraafikud koostatakse, lähtudes hooldust ja remonti käsitlevates juhendites ja dokumentides toodud hooldusperioodidest, seadmete tootjapoolsest tehnilisest dokumentatsioonist ja eelnenud aastatel kogutud informatsioonist, mis kajastab seadmete ja süsteemide remondi- ja hooldusvajadusi. Kapitaalremonti ja uusehitust planeeritakse vastavalt Eesti Raudtee arengu- ja äriplaanidele ning eelarvelistele vahenditele. Lisaks eelnevale planeeritakse sisemist diagnostikafunktsiooni omavate seadmete 3  hooldust ja remonti aasta jooksul kogutud rikete ja tõrgete kohta laekunud informatsiooni põhjal. Vastavat kutset nõudvaid ametikohti täitvate töötajate pädevust kontrollitakse vastavuses kutseseaduse ja raudteeseaduse nõuetele koos kutsetunnistuse väljastamisega. 2.2.3. Hoolduspiirkonnad on jaotatud ekspluatatsioonigruppidesse, mida juhivad STsB vanemelektrimehaanikud, kelle alluvuses on elektrimehaanikud ja montöörid. STsB vanemelektrimehaaniku vastutusalasse kuulub oma grupi tehniline ja administratiivne juhtimine. Õigust seadmeid iseseisvalt sisse ja välja lülitada omavad vaid STsB vanemelektrimehaanikud ning elektrimehaanikud. Töid teostatakse vastavalt Eesti Raudteel kehtivale turvanguseadmete hooldust käsitlevale normdokumentatsioonile ning muule tehnilisele dokumentatsioonile. Plaaniliste hooldustööde läbiviimine toimub Eesti Raudteel kehtiva korra alusel. STsB spetsialistid ja juhtivad spetsialistid koostavad, muudavad ning haldavad uute ja kasutusel olevate seadmete tehnilist dokumentatsiooni. Side- ja turvanguseadmete uusehituse ja nende renoveerimise tööde läbiviimisel kinnitab kohalikud juhendid liiklusohutuse tagamiseks Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor. 2.2.4. Turvanguseadmete hooldamine toimub, arvestades Eesti Raudtee kehtivat struktuuri, vastavalt juhendile ЦШ-4616 “Turvanguseadmete tehnilise teenindamise juhend” ning vastavalt Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori poolt kinnitatud selle juhendi lisale (lisad nr 12 ja 13). Eesti Raudtee kasutuses olev poolautomaatblokeering, automaatblokeering ja dispetšeritsentralisatsioon baseerub releekomponentidel, mille hooldust korraldatakse vastavalt hooldusmetoodikale ja hooldusgraafikutele. Seadmete, blokkide ja releede süstemaatilist kontrolli ja hooldust teostab diagnostikagrupp. Seadmete hooldust korraldatakse vastavalt tüüpnormidele (lisa nr 18). Uute kasutusele võetavate seadmete ja süsteemide remonti ning hooldust (kaasa arvatud elektroonilised seadmed) tehakse vastavalt seadmete tootjapoolsele tehnilisele dokumentatsioonile, mis käsitleb konkreetsete seadmete ehitust, seadistust ja hooldust. Juhul kui see puudub, koostab Eesti Raudtee vastavasisulise juhendmaterjali, mille kinnitab Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor. 2.2.5. Eesti Raudtee infrastruktuuril paiknevad raudteeülesõidukohad on reguleeritud või reguleerimata. Raudteeülesõidukohtade, signalisatsiooniseadmete moderniseerimine ja remondi maht määratakse lähtuvalt kehtivast normdokumentatsioonist ning asjaosaliste institutsioonide osalemisega toimunud iga-aastasel komisjonülevaatusel tehtud ettepanekutest. Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja/või tõkkepuude töö häirete korral tegutsetakse vastavalt tegevuseeskirja lisa dokumendile „Tegutsemise kord liiklusohutuse tagamiseks raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja/või tõkkepuude töö häirete korral“ (lisa nr 99). 4 2.2.6. Eesti Raudteel kasutatakse veeremi pukside ja rataste ülekuumenemise avastamise seadet, mille töökorrasoleku tagab ja hooldust teeb side- ja turvanguameti automaatika ja diagnostika jaoskond. Raudteeinfrastruktuuril iga ca 30 km tagant paiknevad seadmed on võimelised edastama informatsiooni liikluskorraldusega seotud personalile ja teedispetšerile. Seadmesüsteemi kasutus on määratud juhendis “Veeremi pukside ja rataste ülekuumenemise tuvastamise kontrollsüsteemiga (Hotbox) töötamise juhend” (lisa nr 70) ning hooldus “Veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteemi (Hotbox) hooldusjuhendi” (lisa nr 19) alusel. 2.2.7. Ohutu rongiliikluse ja manöövritöö tegemise tagamiseks Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatakse digitaalset raadiosüsteemi MotoTRBO (Motorola tehnoloogia), mis kasutab sagedusvahemikku 136-174 MHz, kanali resolutsiooniga 12,5 kHz. Rongiraadioside seadmed peavad toimima dupleks režiimil ning manöövriraadioside seadmed simpleks režiimil. Igasugune veoveerem peab enne esmakordset Eesti Raudtee infrastruktuuril kasutamist olema varustatud Eesti Raudtee juures varasemalt registreeritud abonendiga (omistatud unikaalse ID-koodiga) raadiojaamaga Motorola DMxxxx. Teiste raadioside seadmete kasutamine võib toimuda vaid Eesti Raudteega eelnevalt kooskõlastatult. Raadioside seadmete seadistuse parameetrid väljastab Eesti Raudtee vahetult enne selle kasutamise algust Eesti Raudtee infrastruktuuril. Enne raadioside seadmete esmakasutust tuleb selle toime kontrollida Eesti Raudtee raadioside võrgus. Seadistusparameetrite muutmine ilma Eesti Raudtee nõusolekuta on keelatud. Piirijaamades (Narva, Koidula, Valga) sisenevad välisriikide veeremiüksused peavad olema varustatud analoogtehnoloogial toimivate raadiojaamadega, mis töötavad sagedusalal 2,130 MHz. Välisriikide töötajatele väljastab käsiraadiojaamad tööandja. 2.2.8. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur on varustatud 50 Hz ALSN veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega, nende korrashoiu tagab Eesti Raudtee raadiosidesüsteemide jaoskond. Kõik Eesti Raudtee infrastruktuuril liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud ALSN koode vastu võtvate pardasüsteemidega (ALSN, VEPS või KLUB-U). Eriveeremil ja juhtratastega eriveeremil ei ole koode vastu võtvate pardasüsteemide paigaldamine kohustuslik kui seadusandlus seda ei nõua. Enne uue veeremi lubamist Eesti Raudtee infrastruktuurile, tuleb ALSN koode vastu võtvate seadmete toime kontrollida ning taotleda Eesti Raudtee infrastruktuuril liikumiseks kooskõlastus. 2.2.9. Raudteeinfrastruktuuri automaatsignalisatsiooni teeseadmete korrasoleku kontrolli eesmärgil (kodeerimise vool, foori näidud jms) peavad kõik Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutajad, kelle veeremi pardal paikneb V.E.P.S. süsteem, V.E.P.S. süsteemi sõiduandmed maha laadima vastavates terminalides. Kohustuslikud mahalaadimise terminalid paiknevad raudteeinfrastruktuuri kasutaja ruumides järgmistes meldepunktides: Tapa jaam, Kohtla jaam, Narva jaam, Valga jaam, Paldiski jaam, Muuga jaam, Koidula 5  jaam, Pääsküla jaamas asuvas AS Eesti Liinirongid depoos. Täiendavate terminalide paigaldamiseks tuleb raudteeinfrastruktuuri kasutajal esitada taotlus Eesti Raudtee infrastruktuuriteenistusele. Eesti Raudtee side- ja turvanguameti raadioside süsteemide jaoskond tagab terminali kasutajatele V.E.P.S. süsteemi sõiduandmete mahalaadimise juhendamise ning terminalide töö korrasoleku. 2.2.10. Teise isiku valduses olevate raudteeinfrastruktuuride liitumispöörangute, turvangu- ja signalisatsiooniseadmete piiritlus on määratud Eesti Raudtee ja teiste raudtee-ettevõtjate piirikokkuleppes, mis tagab rööbasahelate, pöörmete, isoleerlukkude ja muude signalisatsiooni- ja turvanguseadmete hooldus-vastutuse piirid. 2.2.11. Side- ja turvanguseadmete hooldust ja remonti puudutav dokumentatsioon on toodud tegevuseeskirja lisa dokumentide loetelus nr 12-27. 2.3. Teemajandus 2.3.1. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on kasutusel rööpmelaiused 1520 ja 1524 mm. Rööbasteed jagunevad järgnevalt:  peateed (teed jaamavahedel ja jaamades koos peatee siiretega);  jaamateed (peale peateede kõik kõrvalteed jaama piires koos kaitse- ja püüdeumbteede ning muude eriotstarbeks ehitatud teedega). 2.3.2. Rööbaste põhitüüp peateedel on R50, R65 või UIC60. 2.3.3. Kõik sillad liigitatakse kandevõime järgi vastavalt kehtivatele arvestusnormidele ja eeskirjadele. 2.3.4. Raudteeülesõidukohtade kohta peetakse passe Eesti Raudteel väljatöötatud ja kinnitatud vormi järgi. 2.3.5. Raudteeliinide kogupikkus, sh kaheteeliste piirkondade ja elektrifitseeritud piirkondade pikkused näidatakse raudteevõrgustiku teadaandes. 2.3.6. Piirid liinide peateedel teiste avalike raudteedega:  Vene Föderatsiooni Oktoobriraudtee: - Narva – Ivangorod-Narvski jaamavahel km 314,934 - Koidula-Petšorõ-Psovskije km 605,026  Läti Vabariigi Raudtee: Valga – Lugaži jaamavahel km 166,300  Edelaraudtee Infrastruktuuri AS: - Tallinn-Balti jaama – Tallinn-Väike jaamavahel I peateel 3 km 10 pk (tehniline asukoht 2+947 m) rööbastee ja raudtee kinnistu piiri lõikekohas risti raudtee teljega 1285 m Tallinn-Balti jaama pöörme 6  nr 7A sulgrööbaste algusest eratee Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i suunas. - Ülemiste jaama - Liiva jaama vahel Ülemiste jaama sissesõidufoor BL (5,536 km) 2.3.7. Teemajandus jaguneb Lääne, Ida ja Lõuna teejaoskonnaks, mida juhivad teejaoskondade juhatajad. Teejaoskonnad on jaotatud teemeistri piirkondadeks, mille arvu ja piirid määrab Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor. Igale teemeistrile allub tööbrigaad, mida juhib tööjuht, kellel on raudtee teemehaaniku kutse ja õigus teha teemeistri pädevuse teetöid ja toiminguid. 2.3.8. Teemajanduse põhiülesanne on hoida kogu teedevõrgul lubatavad kiirused vastavuses tee seisukorraga ja korraldada igapäevaste teerikete kõrvaldamist. Peateedel teostab teede kontrolli teemeister juhtratastega eriveeremiga, teistel teedel ja pöörmetel jalgsi. Perioodiliselt tehakse rööbaste ultrahelikontrolli ja rööpmestiku geomeetria kontrolli ning rajatiste seisukorra komisjonkontrolli. Rööbastee kulumise vähendamiseks määritakse rööpaid selleks kohandatud juhtratastega eriveeremi abil. Enamik tee ja rajatiste hooldustöid tehakse ajavahemikel, millal rongiliiklust ei ole. 2.3.9. Liiklusgraafiku täitmiseks on piirkiirused jaamavaheteede ja jaamateede kaupa kehtestatud Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori käskkirjaga (kehtiv tekst kättesaadav aadressi www.evr.ee). Olenevalt raudteehoiu tööde mahtudest tehakse pärast liiklustingimuste muutumist muudatused vastavas käskkirjas. Sõltuvalt tee seisukorra halvenemisest kehtestatakse ohutuse tagamiseks rongidele vajalikud ajutised kiiruspiirangud hoiatusena. Hoiatuste väljaandmise nõudeavalduste andmise ja tühistamise õigus on piirkonna teemeistril või mõnel teisel Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori poolt määratud spetsialistil. 2.3.10. Kiiruste viimiseks vastavusse TKE nõuetega tehakse vastavalt Eesti Raudtee äriplaanile ja eelarvelistele vahenditele plaanipäraselt rööbastee ja rajatiste remonti. Plaaniline teeremont vajalike piirkiiruste tagamiseks planeeritakse siis, kui hooldusremondiga ei ole piirkiiruste hoidmine võimalik või kui on vaja piirkiirusi suurendada. Rööbasteede ja rajatiste plaaniline remont planeeritakse aasta peale ette. Raudtee korrasoleku tagamiseks vajalikud hooldus-remonditööd planeeritakse vajaduse tekkimisel. Plaanilist remonti ja korrashoiutöid tellib Eesti Raudtee töövõtjatelt, osaliselt teeb korrashoiutöid ka Eesti Raudtee ise. Tööettevõtjalt tellib hooldusremondi mahu, võtab vastu ja kontrollib tehtud töö kvaliteeti Eesti Raudtee ehitusosakond. Tööettevõtjate teetöid teostavad spetsialistid ja teetööde juhid peavad omama vastavat kutset ja Eesti Raudtee poolt väljastatud tööluba, mille nad saavad pärast kohalike töötingimuste alaste teadmiste kontrolli läbimist (lisa nr 86). 2.3.11. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril paigaldatakse pöörmed ja teeristmed teesse ning võetakse välja ainult vastavate projektide kohaselt. Teessepandud 7  pöörmed ja teeristmed võetakse kasutusele pärast jaama tehnokorraldusaktis muudatuste tegemist. Pöörmete ja teeristmete järelevaatust teostavad teeameti teemeistrid ning side- ja turvanguameti mehaanikud. 2.3.12. Eesti Raudtee rööpmestikul teostatakse talveperioodil teede mehaanilist lumetõrjet ja pöörmete käsitsi lumetõrjet. Pöörmete lumetõrje hõlbustamiseks on mõningad tsentraliseeritud pöörmete liikuvad osad varustatud elektrisoojendusega. Teede ja pöörmete lumetõrjeks kasutatakse nii Eesti Raudtee oma vahendeid ja töötajaid kui ka lumetõrjeteenuse sisseostu. 2.3.13. Raudtee ja rajatiste hoiutööde läbiviimisest ja akende pikkusest teavitatakse kõiki Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutajaid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Raudtee ja rajatiste hoiutööde läbiviimiseks rongide liiklusgraafikus näidatud tehnoloogilisi aknaid kasutatakse vajaduse tekkimisel. 2.3.14. Eesti Raudtee sisene teemajanduse korrashoidu puudutav dokumentatsioon on toodud tegevuseeskirja lisa dokumentide loetelus nr 30-57’. 3. Raudteeliikluse korraldamine 3.1. Ühendus naaberriikide ja teiste isikute valduses olevate raudteeinfrastruktuuridega 3.1.1. Eesti Raudtee ja naaberriikide raudteede vahelised raudteeinfrastruktuuri ja rongiliikluse korraldamise piirid on kindlaks määratud vastavate riikidevaheliste piirikokkulepetega. Riikidevahelised raudtee piiriületuspunktid on Vene Föderatsiooniga Narva – Ivangorod-Narvski, Koidula – Petšorõ-Pskovskije ja Läti Vabariigiga Valga – Lugaži. 3.1.2. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri ja teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudtee vahelised piirid, raudteede ühenduse korrashoiu ja tehnoloogilise hooldega seotud tööde kord ning liiklusohutuse nõuded määratakse kindlaks omavaheliste kokkulepetega, kus on näidatud piiriületamisel kasutatavad signalisatsiooni- ja sidevahendi ning nende korrashoiu eest vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, millise liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid ja millisele paaritud numbrid, maksimaalsed rongi ja/või manöövriveeremi suurused (kaalunormid ja pikkus, vedurite seeriad), mis võivad liikuda üle piiri, lubatud liikumiskiirused piiri ületamisel ning piiriületamise kooskõlastamise kord ja vastutus tingimuste rikkumise korral. 3.2. Liiklusgraafik ja rongitöö ööpäevane planeerimine 3.2.1. Rongiliikluse korraldamise aluseks on rongide liiklusgraafik, mis peab tagama raudteeliinide läbilaske- ja veovõime, jaamade töötlusvõime tõhusaima 8  kasutamise ning võimaluse tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektriseadmete jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks. 3.2.2. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on paarisnumbritega rongidele liiklemissuunaks lääs-ida ja põhi-lõuna ning paaritute numbritega rongidele liiklemissuunaks ida-lääs ja lõuna-põhi. Paarisnumbritega rongidele on liiklemissuunaks Ülemiste – Maardu ja paaritute numbritega rongidele on liiklemissuunaks Maardu-Ülemiste. Riikidevahelistele rongidele omistatakse numbrid SRÜ riikide ning Läti, Leedu ja Eesti Vabariigi Raudteetranspordi Nõukogu 35. istungil vastuvõetud otsuse ning raudteeveo-ettevõtjatega kooskõlastatud ning Eesti Raudtee kinnitatud rongide liiklusgraafiku alusel. 3.2.3. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril lubatud rongide kaalu ja pikkuse normid ning lubatud raudteeveeremi teljekoormus kehtestatakse liiklusgraafikuperioodiks Eesti Raudtee raudteevõrgustiku teadaandega. 3.2.4. Rongitöö ööpäevasel planeerimisel juhindutakse ööpäevaplaan-graafikust kella 17.00-st kuni 17.00-ni, mis on Eesti Raudtee poolt koostatud ja kinnitatud raudteeveo-ettevõtjate ning Eesti Raudtee rongiliikluse korraldamise igapäevane koostöökava, mis tagab liiklusgraafiku täitmise, läbilaskevõime otstarbeka kasutamise ööpäeva jooksul ning rongide piiriületamise vastavalt kehtivatele eeskirjadele. 3.2.5. Rongitöö ööpäevaplaan-graafik kehtib alates kella 17.00 24 tundi ning seda korrigeeritakse tulenevalt vajadusest iga 6 tunni möödumisel. 3.2.6. Igal kalendripäeval ajavahemikul kell 13.00 – 15.00 koostatakse järgmise ööpäeva ööpäevaplaan-graafik. Järgmise ööpäeva rongitöö planeerimiseks esitavad raudtee-ettevõtjad hiljemalt kella 13.00-ks Eesti Raudteele vajalikud andmed, sh veoks kasutatavad vedurid ja vedurimeeskonnad, informatsiooni olemasolul rongide lähenemisest riigipiiril olevatele jaamadele. Erandkorras ning vastava lepingupooltevahelise kokkuleppe olemasolul võib nimetatud andmete esitamine toimuda hiljem. 3.2.7. Ööpäevaplaan-graafiku koostamiseks või korrigeerimiseks andmete mitteõigeaegsel esitamisel raudteeveo-ettevõtja poolt koostab Eesti Raudtee ööpäevaplaan-graafiku olemasolevate andmete põhjal. 3.2.8. Raudteeveo-ettevõtja tagab, et tema dispetšeriga oleks sidevahendite teel võimalik suhelda 24 tundi ööpäevas kõikidel nädalapäevadel. 3.2.9. Rongide liiklusgraafiku plaanilistest muudatustest teavitab Eesti Raudtee raudteeveo-ettevõtjat ette vähemalt 3 (kolm) ööpäeva. 9 3.3. Rongiliiklus ja manöövritöö 3.3.1. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on raudteeliikluse korraldus jaotatud neljaks dispetšeripiirkonnaks: Tallinn - Tapa, Tapa - Narva, Tapa - Tartu - Koidula (Petšorõ-Pskovskije), Tartu - Valga - Koidula (Petšorõ-Pskovskije) - Tallinn - Paldiski - Riisipere. 3.3.2. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on kasutusel järgmised rongiliikluse signalisatsioonivahendid:  automaatblokeering on kasutusel Tallinn – Keila, Tallinn – Tapa, Tapa – Narva, Tapa – Tartu, Tartu – Palupera, Valga – Koidula, Ülemiste – Maardu, Lagedi – Muuga ja Valga – Lugaži (km 166,300) piirkondades;  poolautomaatblokeering on kasutusel Koidula - Petšorõ-Pskovskije (km 605,026), Tartu – Reola, ja Narva – Ivangorod-Narvski (km 314,934), Palupera – Valga, Keila – Riisipere, Keila – Paldiski, Tallinn - Tallinn-Väike ja Ülemiste – Liiva (kuni piirini) piirkondades;  kombineeritud teeblokeering on kasutusel Reola – Koidula piirkonnas;  ühe veduri abil on rongide liiklemine lubatud Klooga - Kloogaranna jaamavahel. Automaatblokeeringu ja kombineeritud teeblokeeringuga piirkondadest on dispetšertsentralisatsiooniga varustatud Ülemiste – Tapa, Tapa – Tartu, Tartu – Palupera, Valga – Koidula, Reola – Koidula ja Tapa - Narva piirkonnad. 3.3.3. Dispetšeritsentralisatsiooniga varustatud piirkonna jaamades, kus puudub jaamakorraldaja, korraldab rongide vastuvõtmist ja saatmist ning manöövritööd rongidispetšer. Kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamades korraldab rongide vastuvõtmist ja saatmist ning manöövritööd jaamakorraldaja või rongidispetšer. Nendes jaamades võib turvanguseadmete rikke korral, sh elektrienergia puudumisel, matka õigsuse kontrollimiseks kasutada raudteeveeremi meeskonna liikmeid või raudteeveeremi juhti, kes täidavad seejuures ka manöövrijuhi ülesandeid. Kõik matka õigsuse kontrollimisega ja matka valmistamisega seotud kõned rongidispetšeri ja vedurimeeskonna liikmete ning raudteeveeremi juhi vahel peavad toimuma raadioside teel tehnokorraldusaktis, raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendis ja Eesti Raudtee poolt kehtestatud raadio- ja teavitamispargiside kasutamise juhendis toodud reglemendi järgi (lisa nr 90). Kõik kõned salvestatakse ja säilitatakse vähemalt üks kuu. 3.3.4. Jaamas (meldepunktis), mis ei ole lülitatud dispetšeritsentralisatsiooni, samuti dispetšeritsentralisatsiooni lülitatud jaamas selle andmisel varujuhtimisele, korraldab ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja teiste veeremiüksuste liikumist pädev liikluskorraldaja. Jaamad võivad olla jaotatud parkideks, kus rongiliiklust ja manöövritööd korraldab jaamakorraldaja, manöövridispetšer või sorteermäe korraldaja. Rongiliikluse ohutuse eest vastutavad töötajad juhinduvad oma töös õigusaktidest ja Eesti Raudteel kehtivatest tegevuseeskirjale lisatud dokumentidest. Konkreetsed 10  ametikohustused, mis kajastavad rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja teiste veeremiüksuste liiklemist jaamas (blokkpostis), on fikseeritud tehnokorraldusaktis ja töötajate ametijuhendites. 3.3.5. Jaamad avab ja sulgeb kommerts- ja reisiveooperatsioonideks Eesti Raudtee juhatus oma otsusega, tulenevalt jaama rööpmestikust, raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest. 3.3.6. Tsentraliseerimata pööranguid seavad Paldiski jaamas ööpäevaringselt pöörmeseadjad tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Jaamades ja muudel Eesti Raudtee teedel toimub tsentraliseerimata pöörangute seadmine tehnokorraldusaktis või sellealastes juhendites ja/või kokkulepetes ettenähtud korras. Pöörme-, matka-, teetõkke-, veevõtukoha ja puksi kuumenemise signaalnäidikuid kasutatakse vaid tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Kõik tsentraliseerimata pöörangute pöörmenäidikud ja teetõkkenäidikud Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on valgustamata. 3.3.7. Pädev liikluskorraldaja võib anda korralduse pöörme-eelse, pöörme, tee isoleerpiirkonna vabaoleku-hõivatuse või pöörangu asendi kontrollimiseks ning vajaduse korral matka valmistamiseks kõigile Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötavatele raudteeveeremi- ja manöövrijuhtidele, millele on vaja matka valmistada, kui ka vastassuunalise rongi raudteeveeremi- ja manöövrijuhtidele, mis seisab jaamas vastutulevat rongi oodates. Liikluskorraldaja annab korralduse pöörangu seadmiseks nõutavasse asendisse spetsiaalse vändaga (edaspidi kurbel). Plommitud kurbel väljastatakse raudteeveeremi- ja manöövrijuhtidele allkirja vastu ja kurbli number märgitakse sõidulehele. Kurbli kasutamise kohta teeb raudteeveeremi- ja manöövrijuht vastava märkuse sõidulehele, märkides ära ka liikluskorraldaja käsu. Kurbli plommib, väljastab ja paigutab hoiukohta ettenähtud korras raudteeveo-ettevõtja vastav töötaja. Kui kurbli väljastas jaamakorraldaja, siis pärast seda, kui kurbli plommis side- ja turvanguameti elektrimehaanik, asetab ta kurbli hoiukohta. 3.3.8. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit peab juhtima raudteeveeremi meeskond, mis koosneb kahest liikmest – raudteeveeremi juhist ja tema abist või manöövrijuhist. Raudteeveeremi juht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit ilma abita üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud ilma abita raudteeveeremi juhtimise eeskirja, mis on eelnevalt edastatud Eesti Raudteele ning mille on heaks kiitnud Tehnilise Järelevalve Amet ning veovahend on varustatud seadmega, mis peatab rongi, kui raudteeveeremi juht ei ole võimeline veovahendit juhtima. 3.3.9. Manöövriveduri liikumist Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril võib juhtida ainult üks manöövrijuht (kaubarongisaatja, rongikoostaja või mõni muu raudteeveo-ettevõtja määratud ettenähtud kutset omav töötaja), kes vastutab ohutu ja täpse manöövritöö eest. Manöövrivedurit võib teenindada 11  raudteeveeremi juht ilma abita tingimusel, et jaamavahele sõitmisel täidab abi kohuseid manöövrijuht. Kui vahetuses ühe veovahendiga töötab kaks manöövrijuhti, siis vahetuse alguses määrab raudteeveo-ettevõtja ühe nendest vanemaks ja teise abiks. 3.3.10. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril võib raudteeveeremi meeskonna liige täita manöövrijuhi ja vagunijärelevaataja kutsele vastavaid ülesandeid ning kohustusi, teha kaubarongide tehnohoolet ja kommertsülevaatust. Selleks peavad nad omama vastavat raudteeseadusest tulenevat kutset. 3.3.11. Manöövriveduri töötamisel jaamas ja väljasõidul jaamavahele täidab vajadusel raudteeveeremi juhi abi kohuseid rongikoostaja või kaubarongisaatja või mõni teine raudteeveo-ettevõtja töötaja, kes omab vastavat kutset. 3.3.12. Töö-, pääste- või muu sellise rongi vagunitega ees sõitmisel jaamavahele, sh teemõõduvaguniga rööbastee kontrollimisel, peab esimesel vagunil asuma vähemalt raudtee teemehaanik, tase 3, vedurijuhi abi, tase 3 või rongikoostaja, tase 3 kutset omav töötaja, kes jälgib rööbastee korras- ja vabaolekut ning vajadusel võtab tarvitusele abinõud liiklusohutuse tagamiseks. 3.3.13. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril liikumisel ei ole lubatud reisirongi koosseisu panna kaubavaguneid ja kaubarongi koosseisu ei ole lubatud panna reisivaguneid koos reisijatega. Inimeste vedu kaubarongiga võib toimuda juhul, kui selleks on raudtee-ettevõtja koostanud vastava juhendi ja selle esitanud Eesti Raudteele heakskiitmiseks. Juhend jõustub pärast selle heakskiitmist Eesti Raudtee poolt. 3.3.14. Rongi viimane vagun peab raudteeveo-ettevõtjal olema tähistatud ööpäevaringselt Raudtee signalisatsioonijuhendis sätestatud sabasignaali(de)ga. Sabavaguni sabasignaali(de)ga tähistamisest ning sabasignaali mahavõtmisest peab raudteeveo-ettevõtja töötaja teavitama jaamakorraldajat või rongidispetšerit, teatades ka sabavaguni numbri. Kaubarongi saba tähistamise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis. Sabasignaalide vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korra kehtestab raudteeveo-ettevõtja oma töötehnoloogiaga. 3.3.15. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile seisma jäetud raudteeveerem ja muu tehnika peab iseveeremise vältimiseks olema kinnitatud pidurkingadega või vagunikinnitusseadmetega vastavalt jaama tehnokorraldusakti nõuetele ning pidurkingade ja vagunikinnitusseadmete kasutamise korrale (lisa nr 91). 3.3.16. Kui raudteeveo-ettevõtja, raudteeveeremi valdaja või raudteeinfrastruktuuri rajatise ehitamise ja/või remondiga tegelev ettevõtja tahab Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile jätta seisma vedurit, mootorrongi või mõnda muud iseliikuvat eriveeremit (edaspidi veovahendit) ilma raudteeveeremi juhita, siis võib ta seda teha ainult juhul, kui selle kohta on sõlmitud Eesti Raudteega vastavasisuline leping. Lepingule peab olema lisatud raudteeveo-ettevõtja, 12  raudteeveeremi valdaja või raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamise ja/või remondiga tegeleva ettevõtja poolt koostatud ning Eesti Raudtee poolt heakskiidetud kord, kus on sätestatud veovahendi seisuteel hoidmise kord, ohutuse tagamine ja ärandamise vastased meetmed (veovahend kinnitatakse nii käsipiduritega (seisupiduritega) kui ka pidurkingadega (v.a iseliikuv veovahend, mille kinnitamiseks ei saa kasutada pidurkinga; veovahendi nõuetekohaseks kinnitamiseks pidurkingadega peab raudteeveeremi meeskond koosnema kahest isikust, sest veovahend peab olema kinnitatud rataste pealesõiduga pidurkingadele; kinnitama peab veovahendi äärmised pöördvankrid ühe pidurkingaga mõlemalt poolt; kinnitamiseks kasutatud pidurkingad tuleb lukustada erilukuga rööpa külge, (eriluku võti võib olla ainult raudteeveeremi juhil); kui tekib vajadus veovahendit soojendada, st hoida veovahend töötavana (mootori(te) soojusrežiimi tagamiseks, reisisalongi(de)s nõutava temperatuuri tagamiseks, vms), siis võib mootorit tööle panna ainult vedurijuhiluba või vedurijuhi abi kutset omav töötaja, kellel puudub juurdepääs veovahendi juhtimisseadmetele, kelle tegevust peab perioodiliselt (näidata periood) kontrollima, sh narkootilise ja toksilise aine ning alkoholi kasutamise osas, tööandja või tööandja volitatud töötaja; töötava mootori korral on keelatud juhikabiinist lahkuda, v.a mootori töö kontrollimiseks; kes esitab taotluse Eesti Raudtee elektrivõrgu dispetšerile (telefonil nr 61 58 715, nr 61 58 728) kontaktvõrgu väljalülitamiseks-sisselülitamiseks veovahendi seisuteel ning kes sellise väljalülitamise ja sisselülitamise eest tasub (juhul, kui see ei ole sätestatud lepingus); kes valvab ilma raudteeveeremi juhita ja ilma soojendajata jäetavat veovahendit; klotside külmumise vältimiseks on veovahendit keelatud seisuteel liigutada; kes lukustab ilma raudteeveeremi juhita ja ilma soojendajata jäetava veovahendi ja kelle käes on hoiul võti jm, mis hoiab ära veovahendi ärandamise või iseveeremise). 3.3.17. Kontaktvõrgus toitepinge väljalülitamisel on energiadispetšeri ja raudteeveeremi juhtide tegevus määratud tegevuseeskirja lisas nimetatud vastavas juhendis (lisa nr 10) sätestatud korras. 3.3.18. Raudteeliikluse oluline piiramine ja ajutine sulgemine toimub Vabariigi Valitsuse 18.03.2004.a määrusega nr 75 kehtestatud “Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise korra” alusel. 3.4. Side kasutamine 3.4.1. Eesti Raudteel kasutatakse raudteeliikluses sidevahenditena raudteeveeremi-, manöövrijuhtide ja liikluskorraldajate vahel sidesüsteemi MotoTRBO. Jaamakorraldajate omavaheliseks sidevahendiks on telefon, jaamakorraldaja ja rongidispetšeri vahelise sidena on kasutusel dispetšeri selektor- või telefonside. Manöövritöödel jaamas on korralduste ja signaalide edastamiseks kasutusel manöövriraadioside ja käsisignaalid. 13 3.4.2. Väljasõiduks teise isiku valduses olevatelt raudteeinfrastruktuuridelt Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile peab raudtee-ettevõtja omama TKE-s ja selle lisades kirjeldatud sidevahendeid (raadioside, dispetšerside jne). Piirijaamades (riigipiiril) peab olema võimalus kasutada nii Eesti Raudtee kui ka naaberraudtee raadiosidet. Mobiilside (välja arvatud GSMR) kasutamine rongiraadiosidena on lubatud erandjuhul ning vaid Eesti Raudtee poolt heakskiidetud korras ja ajal. 3.4.3. Raadioside korrektseks kasutamiseks peavad kõik raudteeveo-ettevõtjad või raudteeveeremi valdajad, kes tahavad kasutada Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri, esitama Eesti Raudteele oma raudteeveeremi numbrid ja nendele paigaldatud raadiojaamade numbrid. Raadiojaama vahetuse korral tuleb kohe esitada uue raadiojaama number. 3.4.4. Sidepidamiseks Eesti Raudtee liikluskorraldajate ja raudteeinfrastruktuuril töötavate raudteeveeremi juhtide vahel peab raudteeveeremi juht rongiga liikumisel hoidma raadiojaama rongiraadioside režiimil. Raadiojaama võib lülitada manöövriraadioside režiimile ainult manöövritöö tegemise ajaks, st. enne veovahendi lahtihaakimist rongist kuni rongi valmisolekuni jaamast väljumiseks. Enne Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile sisenemist kui ka enne rongi lähtejaamast väljumist peab raudteeveeremi juht kontrollima jaamakorraldajaga rongiraadioside tööd, kui rongiraadioside ei tööta, on Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile sisenemine või jaamast väljumine keelatud. Pärast jaamavahele väljumist peab raudteeveeremi juht kontrollima rongidispetšeriga rongiraadioside tööd. Kui rong sõidab ühest rongidispetšeri piirkonnast teise peab raudteeveeremi juht kontrollima selle piirkonna rongidispetšeriga side olemasolu. 3.4.5. TKE-s rongiliikluse korraldamiseks ettenähtud kõigi sidevahendite katkemisel on Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril lubatud kasutada rongiliikluse korraldamiseks jaamakorraldajate ja rongidispetšeri vahel mobiiltelefonsidet või mõnda muud sideliiki ning sellisel juhul ei loeta TKE-s loetletud sidepidamisvahendite puudumist kõigi sidevahendite katkemiseks. 3.4.6. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril raudtee korrashoiu või remonditööde tegemisel peavad kõik lepingulised tööettevõtjad kasutama Eesti Raudtee poolt määratud ühel sagedusel töötavat manöövriraadiosidet (edaspidi tööde sagedus). Tööde tegija, kellel on vaja pidada sidet liikluskorraldajaga, peab liikluskorraldajale väljastama sellel tööde sagedusel töötava käsiraadiojaama, tagades sellele pideva toite ja ühenduse võimalikkuse. Tööettevõtjail tuleb ettevõttesiseseid, rongi- ja manöövritöö tegemisega ning raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamisega mitteseotud tehnoloogilisi kõnelusi pidada tööde sagedusel. 3.4.7. Kui töölõik on ulatuslik või tööd tehakse väikese raadiusega kõverikul, süvendis ja mujal halva nähtavusega kohas või tiheda rongiliiklusega teelõigul, on tööjuht kohustatud tagama side töökohta piiravate signaalide juures 14  asuvate töötajatega. Töökohtadega side pidamise täpne kord nähakse ette iga töö teostamiseks luba andva telegrammi tekstis. 3.5. Hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja hoiatuste väljastamine raudteeveeremi juhtidele 3.5.1. Hoiatuse kehtestamiseks Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril esitab tööjuht või muu väljaandmise eest vastutav töötaja või raudteeveo-ettevõtja kirjaliku nõudeavalduse kas kirja, telegrammi, telefoni, faksi või e-posti teel vastava struktuuriüksuse dispetšerile (teealal – teeameti dispetšerile, raudteeveeremi ning side- ja turvangualal – side- ja turvanguameti dispetšerile, elektri alal – elektrivõrkude dispetšerile) selle nõudeavalduse sisestamiseks hoiatuste arvutiprogrammi. Samuti võib kiireloomulist nõudeavaldust esitada teatena telefoni teel, seejuures tuleb see hiljem kirjalikult esitada. 3.5.2. Hoiatuse nõudeavaldus plaaniliste tööde tegemiseks tuleb esitada sellise kaalutlusega, et see oleks sisestatud hoiatuste programmi hiljemalt 12 tundi enne hoiatuse kehtima hakkamist. Hoiatuse nõudeavaldus ootamatult tekkinud takistuse või ohtliku koha kohta tuleb esitada viivitamatult. Kiireloomulise hoiatuse nõudeavalduse saamisel tuleb see koheselt sisestada hoiatuste arvutiprogrammi. 3.5.3. Üldjuhul antakse raudteeveeremi juhtidele kirjalikke hoiatusi neis jaamades, kus rongidel on sõiduplaani järgi tehnoloogiline peatus (rongi tehnohoole, kommertsülevaatus, raudteeveeremi meeskondade või raudteeveeremi juhtide vahetus, juhtimiskabiini vahetus jms). 3.5.4. Kirjaliku hoiatuse saab raudteeveeremi meeskonna liige või raudteeveeremi juhi (raudteeveo-ettevõtja) poolt volitatud töötaja jaamakorraldaja käest jaamakorraldaja tööruumis (kui jaama tehnokorraldusaktis ei ole määratud teisiti). 3.5.5. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on hoiatuste väljastamise jaamadeks määratud: Hoiatust väljastava jaama nimetus Jrk Reisirongidele Kaubarongidele Piirkond nr Paaritus Paaritus Paarissuunas Paarissuunas suunas suunas 1 2 3 4 5 6 1 Tallinn – Tapa Tapa Tallinn - - 2 Tallinn – Tartu Tartu Tallinn - - 3 Tallinn – Narva Narva Tallinn - - 4 Tallinn – Rakvere Rakvere Tallinn - - 5 Tallinn – Tallinn- Tallinn-Väike Tallinn - - Väike 15  6 Tallinn – Aegviidu Tallinn Tallinn - - 7 Tallinn – Valga Valga Tallinn - - 8 Tallinn - Koidula Koidula Tallinn 9 Muuga – Narva - - Narva Muuga 10 Muuga – Tartu - - Tartu Muuga 11 Muuga – Tapa - - Tapa Muuga 12 Muuga – Ülemiste - - Muuga Ülemiste 13 Muuga – Valga - - Valga Muuga 14 Muuga – Koidula Koidula Muuga 15 Maardu – Narva - - Narva Maardu 16 Maardu – Tartu - - Tartu Maardu 17 Maardu – Tapa - - Tapa Maardu 18 Maardu – Valga - - Valga Maardu 19 Maardu – Koidula - - Koidula Maardu 20 Maardu – Ülemiste - - Maardu Ülemiste 21 Ülemiste – Tallinn - - Ülemiste Tallinn 22 Ülemiste – Tapa - - Tapa Ülemiste 23 Ülemiste – Liiva - - Liiva Liiva 24 Ülemiste – Narva - - Narva Ülemiste 25 Ülemiste – Tartu - - Tartu Ülemiste 26 Ülemiste – Valga - - Valga Ülemiste 27 Ülemiste – Paldiski - - Ülemiste Paldiski 28 Ülemiste – Koidula - - Koidula Ülemiste 29 Tapa – Narva - - Narva Tapa 30 Tapa – Tartu - - Tartu Tapa 31 Tapa – Jõgeva - - Tapa Tapa 32 Tapa – Kehra - - Tapa Tapa 33 Tapa – Koidula - - Koidula Tapa 34 Tapa – Valga Valga Tapa 35 Narva – Ivangorod Sala Narva Sala Narva 36 Tartu – Valga Valga Tartu Valga Tartu 37 Tartu – Koidula Koidula Tartu Koidula Tartu 38 Tartu – Elva Tartu Tartu Tartu Tartu 39 Tartu – Veriora - - Tartu Tartu 40 Tartu – Jõgeva Tartu Tartu Tartu Tartu 41 Valga – Lugaži Valga Lugaži Valga Lugaži 42 Valga – Koidula - - Koidula Valga 43 Valga – Võru - - Valga Valga 44 Koidula – Petseri - - Petseri Koidula 45 Koidula – Piusa Koidula Koidula - - 46 Tallinn – Paldiski – Riisipere ja tagasi Pääsküla Pääsküla Tallinn Tallinn kuni pöördejaamani 16  Kirjaliku hoiatuse linnalähirongile, riigisisesele reisirongile ja kogukaubarongile võib väljastada raudteeveeremi meeskonna (raudteeveeremi juhi) vahetuse alguses kogu vahetuse tööajaks. 3.5.6. Liikluskorraldaja võib raudteeveeremi juhile edastada hoiatuskorralduse ka rongiraadioside teel, rongi jaamas kirjaliku hoiatuse väljastamise eesmärgil kinni pidamata, sh ootamatult tekkinud takistuse või ohtliku koha kohta hoiatuste arvutiprogrammist kiireloomulise hoiatuse nõudeavalduse saamisel. Hoiatuskorralduse edastab liikluskorraldaja raudteeveeremi juhile varakult enne rongi läbisõitu jaama sissesõidufoorist. Kui rongiraadioside ei tööta või raudteeveeremi juht ei vasta rongiraadioside teel, tuleb rong jaamas (sissesõidufoori ees) peatada ja väljastada raudteeveeremi juhile kirjalik hoiatus. Rongiraadioside teel hoiatuskorralduse edastamisel peab liikluskorraldaja veenduma, et raudteeveeremi juht sai edastatavast korraldusest aru. Selleks peab raudteeveeremi juht kordama saadud korraldust. Pärast hoiatuskorralduse edastamist ja veendumist, et raudteeveeremi juht sai korraldusest õigesti aru, teatab liikluskorraldaja raudteeveeremi juhile hoiatuse raamatusse registreerimise järjekorranumbri (hoiatuse saamisel arvutiprogrammi kaudu – hoiatuse numbri) ja oma nime. Raudteeveeremi juht peab aga oma nime teatama. Esitatud andmed on ametlikuks tõendiks hoiatuskorralduse edastamise kohta. Liikluskorraldaja märgib raudteeveeremi juhi nime koos rongi numbriga kas hoiatuste registreerimise raamatusse või rongiliikluse lauaraamatusse või rongide liiklusgraafikule. 3.5.7. Rongidispetšer peab hoiatuste arvutiprogrammist kiireloomulise hoiatuse nõudeavalduse saamisel edastama rongiraadioside teel käsuna hoiatuskorralduse kõikidele piirkonnas liikuvatele raudteeveeremi juhtidele, kes olid välja saadetud hoiatusi väljastavast jaamast enne hoiatuse saamist, registreerides selle dispetšerikorralduste raamatus. Kui hoiatuste arvutiprogrammi omavas jaamas on tööl jaamakorraldaja, siis hoiatuste arvutiprogrammist kiireloomulise hoiatuse nõudeavalduse saamisel antud jaama või naaberjaama või naaberjaamavahede kohta peab ta rongiraadioside teel seal liikuvatele raudteeveeremi juhtidele hoiatuskorralduse edastama. 3.5.8. Rongiliikluse ohutuse tagamise abinõud rongi saatmisel jaamavahele mööda vastusuunalist rada, kus raudteeülesõidukoht (-kohad) on automaatsignalisatsiooniga või automaatsignalisatsiooniga ja automaattõkkepuudega ainult pärisuunaliseks rongiliikluseks, ning jaamavahele, kus on püüdeumbteed, määratakse Eesti Raudtee juhatuse liikme-liiklusdirektori allkirjastatava telegrammiga, milles näidatakse ka raudteeülesõidukohale reguleerija määramine ning tema kohustused sõidukite lubamisel raudteeülesõidukohale. Telegramm sellise liikluskorralduse kehtestamise kohta adresseeritakse kõikidele asjaosalistele, sh raudteeveo- ettevõtjatele, kes kasutavad Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri ning Eesti Raudtee struktuuriüksustele. 17 3.5.9. Tähtajatu hoiatuse nõudeavalduse tühistab selle esitaja või tema otsene ülemus või töötaja, kellele on delegeeritud nõudeavalduse tühistamine siis, kui on kõrvaldatud põhjus, mis tingis nõudeavalduse esitamise. 3.6. Reisirongide peatumine lühikeste ooteplatvormide juures 3.6.1. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on kasutusel erineva pikkusega ooteplatvormid. Reisijateveo-operatsioonid reisijate peale- ja mahaminekuga rongist koos ooteplatvormide kasutatava pikkusega on näidatud Eesti Raudtee raudteevõrgustiku teadaandes. 3.6.2. Vastavalt raudtee signalisatsioonijuhendile on Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril 30 m ja 35 m lühikeste ooteplatvormide ette 200 meetri kaugusele signaalmärgist „Esimese vaguni peatuskoht“ sõidusuunas paremale poole teed paigaldatud hoiatav lühiplatvormi signaalmärk „L“. Täiendava ohutust parandava meetmena on 30 ja 35 m lühikeste ooteplatvormide juurde Stadler Flirt neljavagunilistele rongidele lisaks tavapärasele hoiatavale signaalmärgile „Esimese vaguni peatuskoht“ paigutatud täiendav hoiatav signaalmärk „Esimese vaguni peatuskoht“ koos lisatahvliga „4“ (vt joonis nr 1). Antud hoiatav signaalmärk koos lisatahvliga võimaldab Stadler Flirt neljavagunilise reisirongi vedurijuhil rongi peatamisel paremini tagada multifunktsionaalse vaguni (C vaguni) ukse ja ooteplatvormi kohakuti paiknemist. Joonis 1. Hoiatav signaalmärk koos lisatahvliga 3.6.3. Stadler Flirt tüüpi reisirongidel peab Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril Tallinnast välja liikumise suunas multifunktsionaalne vagun (C vagun) alati 18  rongikoosseisus paiknema teise vagunina. Reisirongi vedurijuhil tuleb ooteplatvormide juures peatumisel blokeerida kõigi nende rongi uste avamise võimalus, mis ei paikne kohakuti ooteplatvormiga 4. Raudteeinfrastruktuuri teistele isikutele kasutada andmine 4.1. Läbilaskevõime jaotamine 4.1.1. Eesti Raudtee jaotab enda majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime seda taotlevatele raudteeveo-ettevõtjatele vastavalt raudteeseaduse § 51 sätestatud raudteevõrgustiku teadaandele. 4.1.2. Läbilaskevõimeosad jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab detsembrikuu teisel pühapäeval. 4.1.3. Eesti Raudtee teeb raudteevõrgustiku teadaande kättesaadavaks neli kuud enne läbilaskevõime taotluste esitamise tähtaja möödumist Konkurentsiameti poolt heakskiidetud AS Eesti Raudtee koduleheküljel aadressil http://www.evr.ee/. 4.1.4. Kõigis Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu üksikasjades lepivad Eesti Raudtee ja läbilaskevõimeosa saanud raudteeveo-ettevõtja kirjalikult kokku enne raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõimeosa kasutama asumist raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus. 4.1.5. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel. 4.2. Raudteeveerem 4.2.1. Nõuded raudteeveeremile 4.2.1.1. Eesti Raudtee rööbasteedel on lubatud kasutada ainult sellist raudteeveeremit, mis vastab raudteeseaduse § 70 ja Eesti Raudtee infrastruktuuril kehtestatud nõuetele. Eesti Raudtee nõudel kohustub raudteeveeremi valdaja tõendama raudteeveeremi nõuetele vastavust. 4.2.1.2. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril raudteeveeremi ja selle põhisõlmede ning –seadmete tehnoseisundile esitatavad nõuded, tehnohoolde ja remondi tegemise eeskirjad peavad vastama valmistajatehase tehnohoolde ja jooksva remondi ning käesoleva tegevuseeskirja lisa loetelus näidatud juhendite 19  nõuetele. Pöördvankrite, rattapaaride, haakeseadmete, piduriseadmete, side ja turvanguseadmete konstruktsiooni muutmised võrreldes valmistajatehase konstruktsiooniga, tuleb kooskõlastada Eesti Raudteega. Vedurite ja mootorrongide seeriad, mida seni ei ole Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatud, peavad läbima katsetused ja saama Eesti Raudteelt kasutuse heakskiidu. Samuti peavad Eesti Raudteelt heakskiidu saama raudtee- ettevõtjate poolt koostatud täiendavad juhendid, mis antud olukorras koostatakse käesoleva tegevuseeskirja lisas nimetatud juhendite juurde. Enne 2009. aastat kinnitatud täiendavad juhendid kehtivad koos vastavate varasemate juhenditega. 4.2.1.3. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud töökorras automaatsignalisatsiooni ja autostopiga (automaatpidurdusseadmega), mis vastavad TKE nõuetele. Veduri automaatsignalisatsioon ja autostopp peavad kokku sobima Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutusel oleva veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega. Järjepideva toimega ALSN tüüpi veduri automaatsignalisatsiooni ja vedurijuhi valvsuse kontrollseadmete kasutamine ja hooldus toimub vastavalt juhenditele ЦТ-ЦШ- 889 ja ЦТ-ЦШ- 857 (lisad nr 71 ja 72). Teist tüüpi veduri automaatsignalisatsiooni ja automaatpidurdusseadmete kasutamine peab olema reguleeritud vastavate juhenditega ja kooskõlastatud Eesti Raudteega. Käesolevas punktis käsitletud seadmete tehnohoolet ja remonti teostavad raudteeveeremi valdajad. 4.2.1.4. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril ei ole lubatud kasutada raudteeveeremit, mille rattaharjal on teravatipuline pealemuljumine. Teravatipulise pealemuljumise olemasolu tehakse kindlaks sõrmega rattaharja pinda kobades. Veoveeremi teravatipulise harja mõõtmiseks ei saa kasutada šablooni UT-1. Samuti ei ole Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril lubatud kasutada vedurit, mootorrongi või muud omajõul liikuvat raudteeveeremit, millel esineb mõni järgnev puudus:  helisignaali andmise seadme, prožektori, esilaternate, valgustuse, kontroll- või mõõteseadmete rike;  pneumaatilise, elektropneumaatilise, käsipiduri või kompressori rike;  kas või ühe elektrilise veomootori rike või puudumine, juhtimisseadme rike;  diiselmootori jahutusventilaatori, alaldi rike, kõrvaline heli diiselmootoris;  veduri automaatsignalisatsiooni, kiirusmeeriku, veduri salvestusseadmete või teiste ohutust tagavate seadmete rike;  rongiraadio- ja manöövriraadioside seadmete, mootorrongi koosseisus „reisija-vedurijuht“ side rike;  automaatsiduriseadmete ja liivapuisturite rike, mõra vedurivedrustuses või selle purunemine;  mõra puksikorpuses, puksi- või käpplaagri rike;  valmistajatehase poolt konstruktsioonis detailide mahakukkumise vältimiseks ettenähtud kaitseseadmete puudumine või rike; 20   kas või ühe hamba mõra või selle purunemine hammasülekandes, hammasülekande kaitsekatte vigastus, määrdeaine oluline väljavoolamine;  tulekustutusseadmete, automaatse tuleohutussignalisatsiooni olemasolul ka selle rike;  lühise- ja ülekoormuskaitsme, diiselmootori avariiseiskamise, stopp- ja kaitseseadmete rike;  vooluvõtturi rike;  kõrgepingeruumi kaitseblokeeringu rike;  akude rike, elektriseadmete kaitsekatete puudumine;  sissepääsuuste lukustamisseadmete, sissepääsuuste sulgemise kontrollsignalisatsiooni rike;  transpordiasendis omajõul liikuvale raudteeveeremile valmistajatehase poolt ettenähtud töötavate sõlmede stopp- ja kaitseseadmete rike. 4.2.1.5. Raudteeveeremi tehnoseisund peab tagama sujuva ja ohutu liikluse raudteeveeremi konstruktsiooniga ettenähtud ning Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori käskkirjaga määratud piirkiirusel vastavalt tegevuseeskirja lisadele. Lumesahad tohivad sõita valmistajatehase poolt ettenähtud kiirusega, kuid mitte kiiremini, kui on lubatud lumesahka vedavale veduritüübile. 4.2.1.6. Raudteeveo-ettevõtja peab hoidma tema poolt kasutatava raudteeveeremi sellises korras, mis ei tekita keskkonnareostust ega muud kahju keskkonnale ning ei loo keskkonnareostuse tekkimise ohtu. Eesti Raudtee nõudmisel ning kui see on kehtestatud ametiasutuste poolt, kohustub raudteeveo-ettevõtja paigaldama enda raudteeveeremile keskkonnareostust vältida aitavad seadmed. 4.2.1.7. Teiste riikide raudteedele väljuv ja teiste riikide raudteedelt Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile saabuv raudteeveerem peab vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete nõuetele. 4.2.1.8. Nõuded Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatavate eriveeremite kohta on kehtestatud vastava juhendiga (lisa nr 95’). 4.2.1.9. Nõuded Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatavate riigisiseste reisirongide veeremikoosseisudele on määratud raudteevõrgustiku teadaandega. Raudteeveo-ettevõtja poolt pikema kui 6-vagunilise rongikoosseisu kasutamise tingimused lepitakse kokku raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus. 4.2.1.10. Raudteeveo-ettevõtja kooskõlastab Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kurseerivate rahvusvaheliste reisirongide skeemid Eesti Raudteega. Rahvusvahelise reisirongi koosseisu muutmine sõiduplaanis määratud skeemi ulatuses ning lisavaguni juurdehaakimine üle sõiduplaanis määratud skeemi 21  toimub vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule. 4.2.2. Nõuded kaubavagunitele ja nende tehnohoole 4.2.2.1. Kõik Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile liikuma lubatavad Eesti ja teiste riikide omanduses olevad kaubavagunid ning omanikuvagunid, millel on õigus liikuda nii riigisiseses kui ka riikidevahelises ühenduses (edaspidi kaubavagunid), peavad olema tehniliselt korras ja vastama „SRÜ riikidele, Aserbaidžaani Vabariigile, Gruusia Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Eesti Vabariigile kuuluvate kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe“ (lisa nr 73), „Endise NSVL Teedeministeeriumi inventaripargi kaubavagunite ja konteinerite jaotamise SRÜ riikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi vahel ja nende edasise kasutamise kokkuleppe“ (lisa nr 102) nõuetele. Lisaks neist tulenevate raudteede administratsioonide vaheliste „Kaubavagunite ühiskasutuse põhimõtete kokkulepe riikidevahelises ühenduses“(lisa nr 74), „Kokkulepe endise NSVL Teedeministeeriumi külmutusvagunite inventaripargi jaotamise kohta SRÜ liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi vahel ja selle edasise kasutamise kohta“(lisa nr 101), „Kokkulepe külmutusvagunite kasutamise ja tehnohoolduse ning neis veetava osas vastastikuste arvelduste kohta SRÜ liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel“(lisa nr 100) ning teiste raudteeadministratsioonide vaheliste kahe ja mitmepoolsete lepingute ja neist tulenevate normdokumentide nõuetele. 4.2.2.2. Teiste riikide raudteedelt saabuvate ja sinna saadetavate rahvusvahelises ühenduses kasutatavate kaubavagunite punktis 4.2.2.1 nimetatud kokkulepetele ja neist tulenevate normdokumentide nõuetele vastavust kontrollib Valga, Narva ning Petšorõ-Pskovskije raudteepiirijaamades Eesti Raudtee poolt volitatud raudtee-ettevõtja. Vastuvõtu-üleandetingimused ja vastutus määratakse Eesti Raudtee ja volitatud raudtee-ettevõtja vahelises lepingus. 4.2.2.3. Pärast seda kui volitatud raudtee-ettevõtja on piirijaamas või raudteepiiripunktides kontrollinud Eesti Vabariiki saabunud kaubavagunite tehnilist ja kommertsseisundit ning piiriületamisega seotud toimingute täitmist võib volitatud raudtee-ettevõtja need vagunid ettenähtud korras anda üle raudteeveo-ettevõtja vastutusele. Sellisel juhul raudteeveo-ettevõtja vastutab kaubavagunite alalhoiu ja tehnilise seisundi eest kaubavagunite vastuvõtmisest kuni nende tagastamiseni piirjaamas või raudteepiiripunktides ja Eesti Raudtee poolt volitatud raudtee-ettevõtjale üleandmiseni. Kaubavagunite tehnilise üleandmise ja vastuvõtmise tingimused ja vastutus reguleeritakse raudteeveo- ettevõtja ja osapoolte raudteeveo-ettevõtjate, raudteeveeremi remondi ettevõtjate ning kaubavagunite kasutajate vaheliste lepingute ja korraga, milleks raudteeveo-ettevõtja peab välja töötama „kaubavagunite tehnilise 22  üleandmise ja kasutamise korra“. Viimasega reguleerib kaubavagunite alalhoiu ja tehnilise seisundi küsimused kaubavagunite kasutajate ja remontijatega. 4.2.2.4. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril või sellega liituval teisele isikule kuuluval või teise isiku valduses oleval raudteeinfrastruktuuril rahvusvahelises ühenduses kasutatava kaubavaguni vigastamisel, vigastamise asjaolude väljaselgitamise, vaguni vigastamise akti VU-25 koostamise ja vaguni taastamisremondi korraldab ning viib läbi raudteeveo-ettevõtja, kelle vastutusel on vagun. Seejuures peab raudteeveoettevõtja oma tegevuse kooskõlastama Eesti Raudtee pädevate spetsialistidega. Vaguni remonti võib teostada ettevõtja, kes vastab käesoleva tegevuseeskirja punkti 4.2.2.7 nõuetele. 4.2.2.5. Eesti Raudtee tagab infosüsteemide kaudu Eesti ja teiste riikide omanduses olevate riikidevahelises ühenduses liikuvate kauba- ja omanikuvagunite tehnilise korrasoleku kontrolli, korralistest remonditähtaegadest ja läbisõidu normidest kinnipidamise. Selleks hoitakse infosüsteemi kaudu ööpäevaringselt üleval töökorras kaubavagunite andmebaasi. Antud infosüsteemi ja andmebaasi pidamist teostab Eesti Raudtee poolt aktsepteeritud raudtee- ettevõtja, kes omab juurdepääsu SRÜ raudteede kaubavagunite keskandmebaasile. 4.2.2.6. Kaubavagunite tehnohoolet tuleb viia läbi piirijaamades, rongide koostejaamades, liiklusgraafikus ettenähtud ja tehnohooldepunkte omavates jaamades, kaubavagunite ettevalmistamisel kauba laadimiseks ning teise isiku valduses olevalt raudteeinfrastruktuurilt vastuvõtmisel. Viimase korral toimub kaubavagunite tehniline üleandmine üleandeteedel, mis määratakse osapooltevahelistes lepingutes. Kaubavagunite, millel on õigus liikuda riikidevahelises ühenduses, tehnohoolde läbiviimine peab vastama kasutatavate vagunite tehnohoolde läbiviimise juhendi nõuetele (lisa nr 97). 4.2.2.7. Kauba laadimine on lubatud ainult tehnohoolde läbinud kaubavagunitesse, mille kohta on tehtud tehnilist korrasolekut kinnitav sissekanne vastavas Eesti Raudtee VU-14 (kaubavagunite tehnohooldeks esitamise raamat) vormikohases raamatus ja mis on allkirjastatud vagunimajanduse pädeva töötaja poolt. 4.2.2.8. Jaamas, kus asub vagunite tehnohooldepunkt, toimub saabuvate ja väljuvate rongide tehnohoolde läbiviimine vastavalt jaama tehnokorraldusaktis ja töö tehnoloogias ning tehnohooldepunkti tehnoloogilises protsessis määratud korras. Rongi ärasaatmine koostejaamast, kus asub vagunite tehnohooldepunkt, on lubatud ainult pärast tehnohoolde läbiviimist, seejuures peab rongi korrasolekut kinnitama tehnohooldepunkti töötaja oma allkirjaga Eesti Raudtee raamatus VU-14. Rongide ärasaatmine koostejaamadest, kus ei ole tehnohooldepunkti, toimub vastavalt rongide tehnohooldeks esitamise korrale, mis on sätestatud jaama tehnokorraldusaktis. Jaamast ärasaadetavale tehnohoolde läbinud rongile tagab tehnohooldepunkt vagunite tehnilise 23  korrasoleku rongis liikumisel kuni piirijaamani, rongikoostejaamani või sihtjaamani. 4.2.2.9. Eesti Raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat kaubavagunit võib remontida ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi remondi tegevusloa. See luba annab õiguse teha ka tehnohoolet. Eesti Raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava kaubavaguni tehnohoolet võib teha ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa. Tegevusluba omavatele ettevõtjatele peab olema selleks tööks omistatud tingnumber vastavalt SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu raudteeadministratsioonide vagunimajanduse volitatud spetsialistide komisjoni otsusega (Moskva, 15.-16. juuli 1998) kinnitatud korrale. Eesti Raudtee poolt vagunite tehnohoolet ja remonti tegema volitatud ettevõtja peab vastama raudteeseadusest tulenevatele nõuetele ja omama:  vagunite tehnohoolde ja jooksva mahahaakeremondi läbiviimiseks vajalikku tootmisbaasi, vastavaid seadmeid ja tehnoloogiat;  tehnilise kõrgharidusega spetsialiste, kellel on enam kui kolme aastane vagunimajandusalane töökogemus ja raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse spetsialiseerumisega raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine;  vagunimajandusala kvalifitseeritud spetsialiste;  töötajaid, kes omavad vagunijärelevaataja, tase 3-4, raudteeveeremi lukksepp, tase 3-4 või raudteeveeremi mehaanik, tase 4-5 kutset ja õigusi töötamiseks Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatavate kaubavagunite teenindamisel;  juurdepääsu SRÜ ja Läti, Leedu, Eesti Vabariigi raudtee ühisele veeremi remondialasele infobaasile, sh vaguni passi ning läbijooksu kontrollimiseks. 4.2.2.10. Riikidevahelises ühenduses liikluseks lubatava raudteeveeremi (kauba-, reisi- ja külmutusvagunid, vedurid) remonti ja tehnohoolet võivad teha ettevõtjad, kes omavad tingnumbrit raudteeveeremi ja selle oluliste sõlmede ja detailide märgistamiseks pärast remondi tegemist. Ettevõtjale tingnumbri omistamine toimub vastavalt lisas nr 103 kehtestatud tingimustele. Ettevõtjad, kes taotlevad riikidevahelises ühenduses liikluseks lubatava raudteeveeremi remondi tegemise õigust ja tingnumbri saamist, pöörduvad kirjalikult taotlusega Eesti Raudtee poole. Taotluse alusel Eesti Raudtee moodustab atesteerimise komisjoni, kaasates vajadusel sinna vaguni- ja vedurimajanduse spetsialiste ning Tehnilise Järelevalve Ameti ja OÜ Tehnokontrollikeskuse esindajaid. Selleks, kas ettevõtja vastab kehtestatud nõuetele ja on valmis raudteeveeremi remonti ning tehnohoolet teostama, vaatab komisjon läbi:  põhiliste määratud tööde teostamist reglementeerivad normatiivtehnilised dokumendid;  remonti ja tehnohoolet teostava ettevõtte juhi kinnitatud ja Eesti Raudtee volitatud isiku poolt kooskõlastatud tehnoloogilised protsessid;  põhiliste tehnoloogiliste ja katseseadmete ning rakiste loetelu olemasolu; 24   Eesti akrediteerimiskeskuse (OÜ Tehnokontrollikeskus) poolt väljastatud mittepurustaval viisil kontrollimise vahendite akrediteerimistunnistuse koopia;  põhiliste tööde teostajate nimekirja, milles on näidatud nende vastav kutse, tunnistuste numbrid ja ümberatesteerimise kuupäevad. Põhiliste tööde teostajaid eksamineerib eelnevalt selleks moodustatud komisjon. Ettevõtja vastavuse korral esitab komisjon taotluse SRÜ ning Läti, Leedu ja Eesti Vabariigi Raudteetranspordi Nõukogu Direktsioonile vastava tingnumbri omistamiseks. 4.2.2.11. Eesti Vabariigis remonditud riikidevahelises ühenduses liikluseks lubatavaid kauba-, reisi- ja külmutusvaguneid võivad pärast remonti (sõltumata remondi liigist) vastu võtta ainult vagunimajanduse spetsialistid, kes on läbinud Eesti Raudtee komisjonilise atesteerimise. 4.2.2.12. Kaubavagunite teise isiku valduses olevale raudteeinfrastruktuurile sõidu lubamise tingimuseks on selle raudteeinfrastruktuuri valdaja kinnitus, et raudteeinfrastruktuur ja vagunite maha- ning pealelaadimise seadmed vastavad GOST 22235-2010 nõuetele. 4.2.2.13. Omanikukaubavagunite kodujaamade määratlemine, vagunite registreerimine ja nende kodujaamast väljasõidu lubamine toimub vastavalt SRÜ ja Läti, Leedu, Eesti Vabariigi Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud “Omanikukaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjas” (lisa nr 78) ja Eesti Raudtee „Omanikukaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirja rakendamise korras“ (lisa nr 79) kehtestatud tingimustel. 4.2.2.14. Omanikukaubavagunite registreerimisega seotud kaubavagunite tehnohoolet teostab Eesti Raudtee poolt selleks volitatud raudteeveeremi remondi tegevusluba omav raudtee-ettevõtja. 4.2.2.15. Otseselt ohutu liiklusega seotud vagunite olulised sõlmed peavad olema tehniliselt korras ja vastama järgmiste juhendite nõuetele:  rattapaarid - Raudteeveeremi rattapaaride koostamise ja korrashoiu juhend (lisa nr 96):  pidurid - Raudteeveeremi pidurikasutamise eeskiri (lisa nr 65’);  sidurid – Raudteeveeremi automaatsiduri remondi ja kasutamise juhend ЦВ-ВНИИЖТ-494 (lisa nr 64). 4.2.2.16. Ettevõttele rahvusvahelises liikluses ringlevate vagunite automaatpidurite remondiks loa saamine ja automaatpidurite kontrollpunktide ning osakondade perioodiline atesteerimine toimub vastavalt lisas nr 105 kehtestatud korrale. 4.2.2.17. Rahvusvahelises ühenduses ringlevate kaubavagunite ettenähtud tööea pikendamine toimub vastavalt SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 25  kinnitatud määrustikule (lisa nr 106). Vagunite tööea pikendamiseks vaguni omanik pöördub taotlusega Eesti Raudtee poole. 4.2.3. Reisirongide tehnohoole 4.2.3.1. Sõiduplaani järgi alaliselt käigus olevate reisirongide tehnohoolduse tegemise eest vastutab reisijaveoteenust osutav raudtee-ettevõtja. Viimane peab Eesti Raudtee nõudmisel esitama nimekirja kasutatava raudteeveeremi ning raudteeveeremi tehnohoolduse teostajate kohta. Riikidevahelises ühenduses liikumiseks lubatavate reisirongide kasutamise tingimused ja reisivagunite tehniline seisund peab vastama “Rahvusvahelises ühenduses liiklevate reisivagunite kasutamise eeskirja ΠПΠΒ” (lisa nr 62) nõuetele. 4.2.4. Raudteeveeremi transportimine 4.2.4.1. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril toimub mittetöötava raudteeveeremi transportimine kaubarongi koosseisus raudteeveeremi omaniku või valdaja taotlusel „Veoveeremi transportimise juhendis“ (lisa nr 68) sätestatud korras. 4.2.4.2. Kui kavandatakse sellise seeria raudteeveeremi transportimist, mida varem Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril liikunud ei ole, siis moodustatakse Eesti Raudtee poolt transporditava veeremi ülevaatuskomisjon. Viimane määrab, kas antud seeria raudteeveeremit võib Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril transportida ühekordselt või alaliselt, transporditava raudteeveeremi kohta koostatakse tehnoseisundi akt vormil TU-25 (Veoveeremi transportimise juhendi lisa). Vajadusel määratakse aktis antud raudteeveeremi kasutamise eritingimused. 4.2.4.3. Mootorvedur, elektrirong, diiselrong või iseliikuv eriveerem, millel tekkis tehniline rike või vigastus teel olles, saadetakse remondikohta teise veoveeremi abil või omal jõul (reservis). Tehnilise rikke või vigastusega raudteeveeremi liikumistingimused otsustab raudteeveeremi juht või mõni teine raudteeveeremi valdaja määratud kvalifitseeritud töötaja. Selles olukorras akti vormil TU-25 ei vormistata. 4.2.4.4. Ühekordsel Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutamisel teise raudteeveo-ettevõtja raudteeveeremi meeskonna või eriveeremijuhi poolt saadab seda Eesti Raudtee instruktorvedurijuht eraldi tasu eest. 4.3. Nõuded raudteeohutuse ja raudteeliiklusega seotud töötajatele 4.3.1. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril võib kasutada üksnes õigusaktides, sh raudtee- ja kutseseaduses, sätestatud nõuetele vastavalt koolitatud ja nõuetekohast kutset, oskusi, teadmisi, võimeid ja lubasid omavat personali. 26 4.3.2. Teiste raudteeveo-ettevõtjate töötajad, kes on seotud raudteeveeremi liikumisega Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril (manöövrijuhid, vagunijärelevaatajad ning teised rongide käitlemisega seotud töötajad), peavad omama vastavat kutsetunnistust või kvalifikatsioonitunnistust ja enne tööülesannete täitmist sooritama Eesti Raudteel atesteerimise jaamade tehnokorraldusaktide ja kohalike töötingimuste tundmises Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile väljasõiduloa ja/või tööloa saamiseks. Atesteerimine toimub iga 4 aasta järel. 4.3.3. Vedurijuhtidel, kellele on väljastatud 01.07.2013 jõustunud raudteeseaduse nõuetekohane uus vedurijuhiluba, peab olema Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötamiseks raudtee-ettevõtja väljastatud piiritletud veduriliigil ja Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri sõidupiirkonnas juhtimisõigust andev sertifikaat. Sertifikaati omavad vedurijuhid ei pea omama eraldi Eesti Raudtee tööluba. Enne 01.07.2013 väljastatud vedurijuhiload kehtivad vedurijuhiloal märgitud kuupäevani ja sellist vedurijuhiluba omavad vedurijuhid, samuti raudteeseaduse § 44 lg 4 nõuetele vastavad kutset omavad eriveeremijuhid, peavad Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötamiseks läbima katsesõidu vastavas piirkonnas, sooritama Eesti Raudtee tööloa väljastamiseks vajaliku jaamade tehnokorraldusaktide ja kohalike töötingimuste teadmiste hindamise. Teadmiste hindamine toimub iga 4 aasta järel. 4.3.4. Sertifikaadi väljastamiseks vajaliku vedurijuhtide üldist erialateadmiste, raudteeveeremi ja Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmiste tundmist hindab Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija. Tehnilise Järelevalve Ametilt eksamineerija tunnistuse taotlemisel peavad eksamineerijad Tehnilise Järelevalve Ametile esitama Eesti Raudtee poolt väljastatud kirjaliku kinnituse Eesti Raudtee avaliku raudteeinfrastruktuuri sõidupiirkonna tundmise kohta. Kirjaliku kinnituse saamine on reguleeritud AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise ohutusjuhtimise süsteemis. 4.3.5. Raudtee-ettevõtjad ja ettevõtjad, kes kasutavad või teostavad töid või osutavad teenuseid Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril, peavad tagama kontrolli, et nende töötajad täidavad Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kehtivaid normdokumente. Samuti peavad nad kontrollima töötajate tervist ja töövõimet enne tööde alustamist ja töö tegemise ajal. 4.3.6. Eesti Raudteel on õigus kontrollida eelmises punktis nimetatud töötajate tegevust ja kõrvaldada nad töölt, kui on rikutud kehtivaid eeskirju või on tarvitatud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid. Eesti Raudtee teatab sellest kohe raudtee-ettevõtjale või ettevõtjatele, kelle töötaja ta on. Töötajaid lubatakse uuesti Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile tööle alles pärast seda, kui nad on Eesti Raudtees sooritanud ennetähtaegse atesteerimise ja saanud tööloa. 27 4.4. Kaupade vedu 4.4.1. Kaupade laadimine ja kinnitamine 4.4.1.1. Liiklusohutuse tagamiseks tuleb kaupade laadimist ja kinnitamist vagunites teostada rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 3 “Veoste paigutamise ja kinnitamise tehnilised tingimused” ning “Kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste” (Moskva, 1990) nõuete alusel, tagades kaubavagunite korrashoiu kaupade peale- ja mahalaadimisel ning manöövritöödel vastavalt GOST 22235-2010 nõuetele. 4.4.1.2. Kaupade, k.a kodused majapidamisasjad, paigaldamine ja kinnitamine lahtisel veeremil, universaalses kinnises vagunis ja kinnises autoveovagunis peab toimuma kaubasaatja veoste paigaldamise ja kinnitamise nõuete täitmise eest vastutava töötaja või kaubasaatja poolt volitatud isiku juhendamisel. 4.4.1.3. Kaubasaatja ja –saaja veoste paigaldamise ja kinnitamise nõuete täitmise eest vastutavaid töötajaid punktis 4.4.1.1. nimetatud dokumentide tundmises atesteerib raudteeveo-ettevõtja ning seda mahus, mis on vajalik saadetava kaubaliigi paigaldamiseks ja kinnitamiseks. Atesteerimise õiguse saamiseks peab raudteeveo-ettevõtja atesteerimise komisjoni esimees sooritama Eesti Raudteel vastava eksami, raudteeveo-ettevõtjal tuleb töötada välja atesteerimise korra projekt, esitada see Eesti Raudteele heakskiitmiseks ja pärast heakskiidu saamist kinnitada oma ettevõtte juhatuse poolt. Nimetatud atesteerimise korras tuleb reguleerida:  atesteerimise komisjoni koosseis ja töökorraldus;  arvestades kaubaveo liiki ja kauba iseärasusi, millised töötajad peavad läbima kaupade laadimise ja kinnitamise alase teadmiste kontrolli;  atesteerimise tähtaeg (perioodilisus) ja dokumendi vorm (tunnistus), mis tõendab atesteerimise sooritamist;  nõuete rikkumise korral tunnistuse kehtetuks tunnistamine, uuesti taotlemine. 4.4.1.4. Kaubasaatja esitab veoste paigaldamise ja kinnitamise nõuete täitmise eest vastutavate töötajate nimekirja raudteeveo-ettevõtjale kirjalikult, märkides ära nende isikuandmed ja lisades allkirja näidised. Kui isik kelle juhendamisel toimus konkreetse kauba paigaldamine ja kinnitamine, tegi vea, ei ole tal edaspidi õigust juhendada veose paigaldamise- ja kinnitamistöid. Raudteeveo- ettevõtja ei pea vastu võtma saatelehti, kus mainitud isik on tõendanud veose paigaldamise ja kinnitamise õigsust, enne selle isiku punktis 4.4.1.1. loetletud juhendite tundmise uuesti kontrollimist. 4.4.1.5. Enne rongi ärasaatmist jaamast peab raudteeveo-ettevõtja tegema rongile kommertsülevaatuse vastavalt raudteeveo-ettevõtja töötehnoloogias 28  sätestatud korras ning teatama sellest liikluskorraldajale jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. 4.4.2. Ebagabariitsete ja raskekaaluliste ning transportööridele laaditud kaupade vedu. 4.4.2.1. Nii rahvusvahelises ühenduses kui ka siseriiklikeks vedudeks ebagabariitsete, raskekaaluliste ja transportööridele laaditud kaupade veoks vastuvõtmine, dokumentide vormistamine ning vedu toimub vastavalt „Ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade veo eeskirja SRÜ riikide, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel“ DTš-1835 nõuetele. Viimase täitmise üksikasjad on kehtestatud Eesti Raudtee „Ebagabariitsete, raskekaaluliste ja transportööridele laaditud kaupade veoks vastuvõtmise, veo korraldamise, piirijaamades vastuvõtmise-üleandmise ning liikumisest teavitamise korras“. 4.4.2.2. Raudteeveo-ettevõtja atesteerib kõiki kaubasaatja ja –saaja ebagabariitsete, raskekaaluliste ning transportööridele laaditud veoste paigaldamise ja kinnitamise eeskirjade täitmise eest vastutavaid töötajaid tegevuseeskirja punkti 4.4.1.3. tingimuste kohaselt. 4.4.2.3. Ebagabariitse, raskekaalulise ja transportöörile laaditud veose vedamiseks kaubasaatja esitab Eesti Raudtees atesteerimise läbinud raudteeveo-ettevõtja pädevale töötajale läbivaatamiseks punktis 4.4.2.1. märgitud dokumentide ning raudteeveo-ettevõtja kauba paigaldamise ja kinnitamise skeemide ning eskiiside vormistamise korra nõuete kohaselt koostatud laadimisskeemi koos seletuskirja ja arvutustega. Pärast raudteeveo-ettevõtja pädevalt töötajalt heakskiidu saamist kaubasaatja kinnitab laadimisskeemi ja arvutused. 4.4.2.4. Kaubasaatja kinnitatud laadimiskeemi koos arvutuste ja seletuskirjaga esitab raudteeveo-ettevõtja kooskõlastamiseks Eesti Raudtee liiklusteenistusele, vajadusel ka Eesti Raudtee infrastruktuuriteenistuse vastavatele struktuuriüksustele. Raudteeveo-ettevõtja vastutab Eesti Raudtee ees ebagabariitsete, raskekaaluliste, transportööridele ja skeemide järgi laaditud kaupade veoks vastuvõtmise, dokumentide vormistamise ning veo korraldamise eest. 4.4.2.5. Pärast kõiki Eesti Raudteega kooskõlastuse protseduuride täitmist raudteeveo-ettevõtja annab kaubasaatjale loa ebagabariitse veose laadimiseks. Vastavalt kinnitatud skeemidele raudteeveeremile veose laadimise õigsust kontrollib raudteeveo-ettevõtja komisjon. Nimetatud komisjoni esimeheks võib olla ainult see raudteeveo-ettevõtja töötaja, kes on läbinud Eesti Raudtees atesteerimise punktides 4.4.1.1. ja 4.4.2.1. veoste paigaldamise ja kinnitamise juhendite tundmises. 4.4.2.6. Piirijaamades toimub ebagabariitsete, raskekaaluliste ja transportööridele laaditud veoste komisjoniline kontroll koos Eesti Raudtee ja naaberriigi raudtee 29  esindajatega. Piirijaamades veoste laadimise nõuete rikkumiste korral lahendavad pooled tekkinud küsimused Eesti Raudtee piirkonna juhataja eestvedamisel vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja kordadele. 4.4.2.7. Ebagabariitsete, raskekaaluliste ja transportööridele laaditud kaupade veo korraldamisega seotud dokumentide (laadimisskeemid, arvutused, aktid jms) toimikuid peavad nii Eesti Raudtee kui ka raudteeveo-ettevõtjad. 4.4.3. Ohtlike kaupade vedu 4.4.3.1. Ohtlike kaupade vedu toimub vastavalt raudteeseaduse §-le 66, raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi XV peatükile, käesoleva tegevuseeskirja lisadele ning Eesti Raudteel ohtliku veosega laaditud vaguniga töö korraldamise juhendile. 4.4.3.2. Ammoniaagi vedu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril toimub marsruutidena või kaubagruppidena. Raudteeveo-ettevõtja peab ammoniaagi vedamiseks koos asjaosalistega töötama välja ohutuse tagamiseks erikokkuleppe, milles on reguleeritud:  ammoniaagivagunite tehniline üleandmine;  avariiolukordades tegutsemine;  ammoniaagiveostest informeerimine. Nimetatud erikokkulepe tuleb kooskõlastada Eesti Raudtee ja ammoniaagirongi läbimise teekonna piirkondades tegutsevate päästekeskustega. 4.5. Kaubarongide (kaubavagunite) seismajätmine ja edasisaatmine 4.5.1. Kaubarongi (kaubavaguni(te)) seismajätmiseks esitab raudteeveo-ettevõtja Eesti Raudtee raudteekorraldajale (edaspidi raudteekorraldaja) avalduse (avalduse vorm on toodud lisas nr 94) vähemalt neli tundi enne rongi seismajätmist. 4.5.2. Tulenevalt rongitöö olukorrast, sh avariiolukorrast ja mahalaadimisjaamas vabade vastuvõtuteede olemasolust, kui raudteeveo-ettevõtja ei anna kirjalikku avaldust kaubarongi seismajätmiseks, võib Eesti Raudtee jätta seisma kaubarongi enne sihtjaama jõudmist omal algatusel, kui selle kaubarongi edasiliikumine võib põhjustada takistusi teiste raudteeveo-ettevõtjate rongide liikumisel. 4.5.3. Raudteeveo-ettevõtja avalduse alusel või punktis 4.5.2. näidatust tulenevalt rongi seismajätmiseks koostab raudteekorraldaja käsu (käsu vorm toodud lisas nr 94) ning lisab sellele rongi kaalulehe. Koostatud käsud ja nendele lisatud rongi kaalulehed säilitatakse raudteekorraldaja juures. 30 4.5.4. Kirjaliku käsu edastab raudteekorraldaja faksi teel kaubarongi (kaubavagunite) seismajätmise jaama, sihtjaama, tugijaama ning raudteeveo-ettevõtjale. 4.5.5. Vedurita koosseise on lubatud jätta seisma jaamades, mis on näidatud lisas nr 94. 4.5.6. Kergesti süttivate ja plahvatusohtlike veoste korral tagab raudteeveo-ettevõtja ohutusnõuete täitmise vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja normdokumentidele. 4.5.7. Seismajäetud kaubarongi (kaubavaguni(te)) valve tagab raudteeveo-ettevõtja alates seismajätmisest kuni edasisaatmiseni. 4.5.8. Jaamas, kus jaamateedel paiknevad ülesõidu- või ülekäigukohad, tuleb rongikoosseisud nendes kohtades lahti haakida tulenevalt jaama tehnokorraldusaktis sätestatust ja paigutada selliselt, et oleks tagatud ülesõidukoha ning ülekäigukoha häireteta kasutamine. 4.5.9. Seismajäetud kaubarongi kohta sisestab jaam programmi VJS (vagunite jälgimise süsteem) pärast kaubarongi saabumisteadet kaubarongi seismajätmise teate, kus fikseerib seismajätmise aja ja põhjuse vastavalt raudteekorraldaja käsule. Kui kaubarongi seismajätmise jaamas puudub arvutivõrk või programm VJS, sisestab seismajätmise selle jaama tugijaam. 4.5.10. Seismajätmise jaam või tugijaam koostab üldvormiakti KA-23 raudteeinfrastruktuuri hõivamise eest tasu arvestamiseks. 4.5.11. Kaubarong (kaubavagunid) saadetakse edasi sihtjaama raudteeveo-ettevõtja kirjaliku taotluse (taotluse vorm toodud lisas nr 94) alusel. Taotlus esitatakse raudteekorraldajale. 4.5.12. Kaubarongi (kaubavagunite) edasisaatmine planeeritakse üks kord ööpäevas kell 15.00. Esitamise päeval kaubarongi (kaubavagunite) edasisaatmiseks tuleb taotlus esitada raudteekorraldajale hiljemalt kella 11.00. 4.5.13. Kaubarong (kaubavagunid) saadetakse edasi 48 tunni jooksul taotluse saamisest alates. 4.5.14. Kaubarongi edasisaatmise korralduse edastab vanemraudteekorraldaja seisujaama, üle 30 päeva seisnud kaubarongi puhul ka kaubavagunite tehnohoolet teostavale Eesti Raudtee poolt selleks volitatud ettevõtjale. 4.5.15. Saades teate kaubarongi (kaubavagunite) edasisaatmiseks peab Eesti Raudtee poolt tehnohoolde tegemiseks volitatud ettevõtja vähemalt 2 tundi enne raudteeveeremi vahejaamast ärasaatmist tagama kaubavagunite tehnohoolde tegemise ettenähtud korras pädevate töötajate poolt tulemuste allkirjastamisega raamatus VU-14. 31 4.5.16. Üle 30 päeva seisnud vagunitega manöövritöö tegemise vajadusel peab raudteeveo-ettevõtja manöövrijuht informeerima pidevalt jaamakorraldajat või rongidispetšerit manöövriveeremi asukohast, et tagada liiklusohutus šunditundlikkuse kadumisel. 4.5.17. Kui saadetakse ära terve rongikoosseis korraga, annab rongidispetšer piirkonna jaamade korraldajatele (kus töötab jaamakorraldaja) käsu raudteeveeremi jälgimiseks. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas jälgib raudteeveeremi liikumist rongidispetšer isiklikult juhtimisseadmete järgi. Seda kaubarongi saatvad jaamakorraldajad kontrollivad kaubarongi täiskoosseisus liikumist sabasignaali olemasolu järgi. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas kontrollib dispetšer juhtimisseadmete järgi blokkpiirkondade vabanemist. 4.5.18. Jaamas üle 5 ööpäeva seisnud kaubarong tuleb vagunite tugevdatud tehniliseks kontrolliks peatada lähimas jaamas, kus asub tehnohooldepunkt. Teate sellise kaubarongi jaama saabumisest edastab rongidispetšer jaamakorraldajale, kes omakorda teavitab tehnohooldepunkti töötajaid jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. 5. Raudteeliiklust ohustavatest juhtumitest ja sündmustest teatamine, tegutsemine ning juurdlemine 5.1. Kõigil Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril viibivatel isikutel, kes on märganud hädaolukorda, tõsist õnnetusjuhtumit, õnnetusjuhtumit, vahejuhtumit, tehnilist juhtumit või muud raudteeliiklust ohustavat sündmust tuleb viivitamata sellest teatada turvadispetšerile (61 58 778, 61 58 711, 199) või lähima jaama jaamakorraldajale ning piirkonna rongidispetšerile. 5.2. Muuks raudteeliiklust ohustavaks sündmuseks loetakse raudtee territooriumil või selle vahetus läheduses toimuvaid olukordi, mis võivad otseselt häirida raudteeliiklust ning millega võib tekkida või tekkis oht inimeste elule või tervisele, keskkonnareostus või varaline kahju. 5.3. Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötavad raudteeveeremi juhid, raudteeohutuse ja raudteeliikluse korraldamisega seotud töötajad juhinduvad täiendavalt Eesti Raudtee kehtestatud korrast (lisa nr 92), millega on reguleeritud nende tegevus ohu- ja ebastandardses olukorras. 5.4. Hädaolukorras, tõsises õnnetusjuhtumis, õnnetusjuhtumis, vahejuhtumis, tehnilises juhtumis ja muus raudteeliiklust ohustanud sündmuses osalenud isikutel on keelatud omaalgatuslikult põhjuseta lahkuda sündmuskohalt. 5.5. Hädaolukorra, tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi, vahejuhtumi, tehnilise juhtumi või muu raudteeliiklust ohustava sündmuse korral operatiivseks tegutsemiseks on kindlaks määratud Eesti Raudtee ettevõttesisene 32  avariitagajärgede likvideerimise grupi koosseis ja selle liikmete tööjaotus ning pädevus. 5.6. Eesti Raudtee avariitagajärgede likvideerimise grupi juht juhib grupi operatiivset tegevust ning koordineerib ettevõtte spetsialistide tööd avariitagajärgede likvideerimisel ja kooskõlastab ühistegevust Päästeameti, Politsei- ja Piirivalve Ameti, kohalike omavalitsuste ja vajadusel keskkonnainspektsiooni ning teiste raudtee-ettevõtjatega. Avariitagajärgede likvideerimise grupi juhil on õigus vajadusel kaasata teiste raudtee-ettevõtjate pädevaid isikuid avariitagajärgede likvideerimisel tekkinud probleemide lahendamiseks. 5.7. Lisaks avariitagajärgede likvideerimise grupile on moodustatud piirkondliku põhimõtte alusel kiirreageerimisgrupid (Tartu, Narva, Valga, Ülemiste-Tapa, Tallinn-Paldiski-Riisipere, Muuga-Maardu-Lagedi (v.a) – Ülemiste (v.a)). Piirkondades juhib ja koordineerib hädaolukorra lahendamist ning töötajate tööd kiirreageerimise grupijuht kuni avariitagajärgede likvideerimise grupijuhi või liikme saabumiseni. 5.8. Avariitagajärgede likvideerimisgrupi ja kiirreageerimisgruppide juhtidel on õigus punktis 5.1 nimetatud sündmuse lahendamisse kaasata asjasse puutuvate Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutavate ettevõtjate esindajaid. Viimased on kohustatud tegema koostööd avariitagajärgede likvideerimisgrupi ja kiirreageerimisgruppide juhtidega. 5.9. Operatiivseks rongiliikluse ja manöövritöö taastamiseks ning avariitagajärgede likvideerimiseks kasutab Eesti Raudtee päästerongi. Raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks on Eesti Raudteel õigus kaasata tagajärgede likvideerimisele sündmuskoha lähedal asuvat teiste ettevõtjate raudteeveeremit. 5.10. Õnnetuse juurdlust alustatakse kohe pärast selle toimumist. Juurdlust teostab avariitagajärgede likvideerimisgrupi üks liikmetest, kaasates kõiki õnnetuse asjaosalisi raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. 5.11. Eesti Raudtee jaamas või jaamaga liituval teise raudteevaldaja raudteeinfrastruktuuril toimunud tehnilise juhtumi korral, mille tagajärjel said vigastada riikidevahelises ühenduses kasutatavad kaubavagunid või Eesti Raudtee käsutuses või valduses olev raudteeveerem, samuti jaamateedel teiste raudtee-ettevõtjate käsutuses või valduses olev raudteeveerem, algatab esmase juurdluse Eesti Raudtee jaamaülem või jaamaosakonna piirkonna juhataja. Selleks peavad kõik tehnilise juhtumiga seotud osapooled Eesti Raudtee jaamaülemale või jaamatöö osakonna piirkonna juhatajale esitama 3 tööpäeva jooksul oma materjalid (tehnilise juhtumi toimumise aeg ja koht, raudtee kilomeeter ja pikett, tee number, pöörangu number ja tagajärjed, juhtumis osalenud raudteeveeremi andmed, asjaosaliste töötajate seletused), 33  ettepanekud põhjuse ja põhjustaja kohta koos vastavate tõendusmaterjalidega (aktid, mõõtmisandmed, fotod jms). 5.12. Kui raudteeliiklust ohustanud juhtumi põhjustasid SRÜ riikide, Leedu, Läti või Gruusia raudteede raudteeveerem, toimub juurdlus „Juhendis SRÜ riikide, Läti, Leedu ja Eesti Vabariigi raudteede ühise tegutsemise kohta rongi- ja manöövritöös liiklusohutuse nõuete rikkumise ametkondlikul juurdlusel“ (lisa nr 93) sätestatud korras. Juurdluse viib läbi Eesti Raudtee määratud komisjon, kus osalevad Eesti Raudtee, kaasatud juhtumi põhjustanud teiste raudtee- ettevõtjate ning SRÜ riikide, Leedu, Läti, Gruusia raudteede esindajad. 34  Muudatused AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjas nimetatud dokumentide loetelus Tegevuseeskirja lisa loetelus tunnistada kehtetuks: 1. dokument nr 57 HR sõidukite kasutamise juhend, kinnitatud AS EVR Infra juhatuse 10.02.2009 otsusega nr 8/5.1; 2. dokument nr 59 Läti Vabariigi Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudtee piirikokkulepe, sõlmitud 24.03.1992; 3. dokument nr 65 Raudteeveeremi pidurite kasutamise eeskiri, kinnitatud 29.-30.05.2008 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil“; 4. dokument nr 76 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteede kaubavagunid. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel, ГОСТ 22235- 76 (NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklik Standardikomitee, Moskva). 5. dokument nr 80 Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) lisa 14 „Vagunites ja konteinerites kaupade paigaldamise ja kinnitamise eeskiri“; 6. dokument nr 81 Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused (Moskva 1990); 7. dokument nr 82 Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) lisa 2 „Ohtlike kaupade veoeeskiri“; 8. dokument nr 95 Eriveeremi kasutamise juhend, kinnitatud AS EVR Infra juhatuse 30.06.2009 otsusega nr 28; Tegevuseeskirja lisa loetelusse lülitada: 1. dokument nr 57’ Juhtratastega eriveeremi kasutamise juhend, kinnitatud AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe-peadirektori 02.07.2014 käskkirjaga nr 1-3.1/25; 2. dokument nr 59’ Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline raudteetranspordialase koostöö kokkulepe, alla kirjutatud 07.12.2011. aastal Tallinnas, jõustus 01.07.2013. aastal; 3. dokument nr 65’ Raudteeveeremi pidurite tehnilise teenindamise ja juhtimise eeskiri, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 6-7.05.2014 4. dokument nr 80’ Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) lisa 3 „Veoste paigutamise ja kinnitamise tehnilised tingimused“, 01.07.2015; 5. dokument nr 82’ Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) lisa 2 „Ohtlike kaupade veo eeskiri“, 01.07.2015; 6. dokument nr 95’ Eriveeremi kasutamise juhend, kinnitatud AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe-peadirektori 02.07.2014 käskkirjaga nr 1-3.1/25;