Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Keskkonnaamet

Sülvi Seppel-Hüvonen teemaa osakonna juhataja Maanteeamet 28.03.2016 nr 12-2/16/726-4 [email protected] Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK ALUS Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn) esitas 08.09.2015 Keskkonnaametile Laninga liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr VILM-050 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.09.2015 nr PV 10- 5/15/20394 all). Maanteeamet loa omanikuna taotleb kaevandamisloa nr VILM-050 (kehtiv kuni 15.05.2026) muutmist seoses Laninga kruusakarjääri maaüksuse (katastritunnus 75901:005:0020) suvalistest koordinaatidest L-EST süsteemi mõõdistamisega, mille tulemusel täpsustusid kehtiva mäeeraldise Laninga liivakarjäär ja selle teenindusmaa piirid ning mäeeraldisega seotud varukogused. Taotletav Laninga liivakarjääri mäeeraldis asub Viljandimaal Suure-Jaani vallas Võlli külas, hõlmates kohaliku tähtsusega Laninga liivamaardla (registrikaardi nr 0060) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1. plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 3. ja 4. plokki. Varuplokke hõlmatakse osaliselt tulenevalt maakasutusõiguse puudumisest. Taotletav mäeeraldis asub Laninga kruusakarjääri maaüksusel (katastritunnus 75901:005:0020), mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutuseks Maanteeamet. Võrreldes kehtiva Laninga liivakarjääri mäeeraldisega väheneb taotletava mäeeraldise pindala 4,57 ha-lt 4,26 ha-le ja teenindusmaa 8,22 ha-lt 4,45 ha-le. Taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.09.2015. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. Taotletava Laninga liivakarjääri maavara kaevandamise loa muutmine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lõike 1 tähenduses ning keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 ja lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 28 lõike 4 kohaselt annab kohaliku tähtsusega maardlas maavara kaevandamise loa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. II. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk Kavandatava tegevuse näol on tegemist töötava Laninga liivakarjääri tegevuse jätkamisega, kusjuures tööd jätkuvad samas mahus ning sama meetodiga. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Laninga liivakarjääris maavara kaevandamiseks määratud mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiride ja seonduvalt ka mäeeraldisega hõlmatavate varukoguste täpsustamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest ja põhjendus: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1 maakasutus Laninga liivakarjääri mäeeraldis asub Viljandimaal Suure-Jaani vallas, Viljandist ligikaudu 20 km loodes, Suure-Jaani alevist 7 km edelas Võlli külas. Muudetud piiridega mäeeraldis kattub 4,26 ha ulatuses ja selle teenindusmaa 4,45 ha ulatuses Laninga kruusakarjääri maaüksusega (katastritunnus 75901:005:0020), mille volitatud asutuseks on Maanteeamet. Ülejäänud osa 8,31 ha suurusest kinnistust jääb idas voolava Lemmjõe (VID kood 3003446, valgla üle 25 km2) kalda piiranguvööndisse, mille laiuseks looduskaitseseaduse § 37 järgi on jäetud 100 m. Nimetatud seaduse § 37 lõike 3 punkti 5 kohaselt on kalda piiranguvööndis maavara kaevandamine keelatud ning sellega kattuv osa kinnistust jääb teenindusmaast välja. Mäeeraldisest lääne ja põhja pool asub Juurika-Veski (katastritunnus 75901:005:0200), lääne pool Jänese (katastritunnus 75901:005:0980) ja lõuna pool Põldmaa maaüksus (katastritunnus 75901:005:0067). Mäeeraldisest ida ja kagu pool jätkub Lemmjõe kalda piiranguvööndiga kattuv Laninga kruusakarjääri maaüksuse osa. Lähimad inimasustusega hoonetekompleksid paiknevad mäeeraldise kirde- ja kagupiirist ca 250 m kaugusel, vastavalt Juurika ja Aruvälja maaüksustel. Taotletava mäeeraldise lääneserv jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Kassi– Juurika tee nr 7590042 kaitsetervikule, kus maavara kaevandamine on kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud (Suure-Jaani Vallavalitsuse 21.10.2009 kiri nr 8.2-5/1807). 1.2 alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise ehitusliivana kasutatav materjal on esindatud peene- kuni keskmiseteralise kruusaka liivaga. Täiteliivana kasutatav materjal on esindatud ehitusliiva lamamis, allpool põhjavee taset leviva ülipeene- kuni väga peeneteralise savika liivaga. Muudetud piiridega 4,26 ha suurune Laninga liivakarjääri mäeeraldis on piiritletud nurgapunktide koordinaatidega. Mäeeraldise idapiiri määrab keskkonnaministri 22.09.2009. a käskkirjaga nr 1516 kinnitatud täiteliiva aktiivse tarbevaru 3. ja 4. ploki idapiir. Mäeeraldise lõuna-, lääne-, põhja- ja osaliselt idapiiri määravad keskkonnaministri 28.04.2010. a käskkirjaga nr 603 kinnitatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki vastavad piirilõigud, arvestades 2014. aasta augustis ümberregistreeritud Laninga kruusakarjääri maaüksuse (katastritunnus 75901:005:0020) piiridega. Mäeeraldise alumine piir on keskmiselt 43,4 m abs kõrgusel, maksimaalselt 45,70 m abs kõrgusel mäeeraldise lääneservas ja minimaalselt 40,8 m abs kõrgusel mäeeraldise lõunaosas. Taotletava Laninga liivakarjääri mäeeraldisega seotavate varuplokkide markšeidermõõdistusega kontrollitud tarbevaru jääk seisuga 31.12.2014 plokkide kaupa on järgmine: ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1. ploki jääkvaru 19,33 tuh m3, täiteliiva aktiivse tarbevaru 3. ploki jääkvaru 10,94 tuh m3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 4. ploki jääkvaru 82,26 tuh m3. Muudetavale loale kantavad varukogused on järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru 19 tuh m3, millest kaevandatav varu 16 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 93 tuh m3, millest kaevandatav varu 77 tuh m3. 2 (6) Liiv looduses ei taastu. Mäeeraldise piires on looduslik maastik seni kaevandatud alal hävinud ning vastupanuvõime puudub. Peale kaevandamist maa-ala korrastatakse veekoguks. Korrastamise tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3 märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Varasemalt kehtinud mäeeraldise teenindusmaa paiknes idas voolava Lemmjõe (VID kood 3003446, valgla üle 25 km2) kalda piiranguvööndis, mille laiuseks looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 37 järgi on 100 m. LKS § 37 lõike 3 punkti 5 kohaselt on kalda piiranguvööndis maavara kaevandamine keelatud ning piiranguvööndiga kattuv osa jäetakse taotletava mäeeraldise teenindusmaast välja. Kuivõrd kaevandamisloa muutmisel väheneb kehtiva mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala, seatakse kaevandamisloale täiendav tingimuse, mille kohaselt tuleb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridest väljajääv varasemalt kehtinud mäeeraldise ja selle teenindusmaa osad korrastada käesoleva loa koosseisus. Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. 1.4 alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5 maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav ala ei asu tiheasustusega alal. Lähimad hooned Juurika ja Aruvälja maaüksustel (elamud ning kõrvalhooned) jäävad mäeeraldise kirde- ja kagupiirist ligikaudu 250 m kaugusele. Ajaloolised, kultuurilised ning arheoloogilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Maavara kaevandamine Laninga liivakarjääri mäeeraldisest hõlmab 4,26 ha suuruse ala, tegevuse kestvuseks on planeeritud veel 11 aastat ehitusliiva kaevandamise keskmise aastamääraga 2 tuh m3 aastas ja täiteliiva kaevandamise keskmise aastamääraga 8 tuh m3 aastas. Kaevandamisele kuuluva kihi jääkpaksus on veetasemest kõrgemal keskmiselt 1,3 m ja veetasemest madalamal keskmiselt 2,0 m, mäeeraldise lõunanurgas ulatub see 6,0 meetrini. Kasvukihti oli 2014. aasta lõpuks mäeeraldist läbivast teest põhja poolt kooritud ja ladustatud 1. ploki idaserva jalamile 5,0 tuh m3 suurune kogus, sh 1. plokilt 2,0 tuh m3 (1,01 ha) ja 3. plokilt 3,0 tuh m3 (1,68 ha). Kasvukiht kasutatakse mäeeraldise tasandatud nõlvade bioloogilisel rekultiveerimisel. Kasuliku kihi kogupaksus ulatub 1,6 m-st karjääris 6,2 m-ni seni kaevandamata alal mäeeraldise lõunaosas. Maavara edasine kaevandamine on kavandatud 2-astmelisena: 1. astmega kaevandatakse veetasemest kõrgemal paiknev ca 1,3 m paksune kiht 45,00–45,75 m abs kõrguseni; 2. astmega kaevandatakse veetaset alandamata suuremahulise pöördkopp-ekskavaatoriga veetasemest madalamal paiknev ca 2 m paksune kiht keskmiselt 43,4 m abs kõrguseni, maksimaalselt 42,00 m abs kõrguseni keskosas ja 40,8 m abs kõrguseni lõunaosas. Veealust täiteliiva on kaevandatud mäeeraldise põhjaservas ca 0,2 ha suurusel alal, kus kasuliku kihi jääkpaksus on veel 0,3–0,6 m. Väljatud materjal on tõstetud veekogu lõunakaldale nõrguma, veekogu põhjakallas on korrastatud. Materjali väljavedu toimub mäeeraldisega vahetult läänest külgneva kohaliku Kassi–Juurika tee nr 7590042 kaudu. Mäetööde detailne programm, sh kaevandamistehnoloogia skeem, kaevevälja plaan jmt, leiavad kajastamist “Kaevandamisseaduse” § 7 lõike 3 järgi kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 248 alusel koostatud kaevandamise projektis. Maanteeamet kaevandajana on järginud keskkonnamõju minimaliseerimiseks ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel kasutatakse kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine, st lähtutakse mäetööde läbiviimise korda sätestavatest eeskirjadest. 3 (6) Kaevandamine ei mõjuta piirkonna hüdroloogilist režiimi, sest veetasemest madalamal paiknevat täiteliiva kihti kaevandatakse veetaset alandamata. 2.1 loodusvarade kasutamine Kaevandatavat liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2 jäätme- ja energiamahukus Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3 lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1 valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2 jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3 vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Veerežiimi muutusi eeldatavalt ei ole, kuna veealuse varu kaevandamisel veetaset ei alandata. 3.4 õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika taotletavas ja teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3.5 müra Teadaolevalt ei ole Laninga liivakarjääris kaevandamisel müra lähima talu elanikele probleemiks olnud. 3.6 vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu 4 (6) ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1 kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Laninga liivakarjääri maa-alale ei jää Natura 2000 võrgustiku- ja looduskaitsealasid. Samuti puuduvad alal kaitstavad üksikobjektid. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Kaevandamisega kaasnev mõju tolmu ja vibratsiooni osas ei ulatu oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Hilisemal maa-ala korrastamisel visuaalne häiring likvideeritakse. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul ning eelkõige on see häiriv inimestele. Karjääri vahetus läheduses naabermajapidamisi ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik kuna • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kuival aastaajal tuleb vajadusel karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel veetaset ei alandata ja seega ei mõjutata eeldatavalt naaberkinnistute veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub; • senise kaevandamisega Laninga liivakarjääris ei ole teadaolevalt olulist negatiivset keskkonnamõju kaasnenud. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiride ning mäeeraldisega seotavate varukoguste täpsustamisel ja senise tegevuse jätkumisel Laninga liivakarjääri alal eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 5 (6) III. OTSUSTUS Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 5 “Pärnu-Viljandi regiooni põhimäärus” punktidest 2.1 ja 3.5.8 otsustan: jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Maanteeameti Laninga liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr VILM-050 muutmise taotlusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon Pärnu-Viljandi regiooni juhataja ülesannetes Koopia: Keskkonnaministeerium maapõue osakond, Suure-Jaani Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Marin Varblane 435 5621 [email protected] 6 (6)