Uuringukava

Saatja: Priit Ilves <[email protected]> Saatmisaeg: 3. veebruar 2016. a. 10:07 Adressaat: Jaak Simon Teema: Re: RB rajatiste ja teede uuringukava Manused: Geotehniliste uuringute kava 05.bdoc; avast info J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Saadan korrigeeritud uuringukava. Tegin uuringukavasse m�ned formaalsed muudatused. Lisasin k�ik punktid Tehnilise kirjelduse n�uetest, mis kuidagigi omavad puutumist antud uuringuetappi. Sisulisi muudatusi see kaasa ei toonud, nendes juurde lisatud punktides toodud n�uetega oli arvestatud nii-kui- nii - n�iteks punkt 26.6 (turvas), kui turvas esineb, siis alati puurime sellest l�bi ja vaatame ka mis pinnas selle all ja punkt 26.10, pinnaseveetaseme m��tmine ja prognoosi andmine, kui k�rgele v�ib maksimaalselt t�usta, on geotehniliste uuringute lahutamatu osa. Punkt 26.9 teedesse ja rajatistesse ei puutu. Viite koosolekule rajatiste projekteerijaga v�tsin v�lja kui v�he olulise, sest r��kisime seal p�hiliselt korralduslikku poolt ja tehnilise poole pealt k�sitlesime rajatiste uuringuid ainult nii palju, et projekteerijaga teemat l�bi k�ies veendusime, et tehnilises kirjelduses n�utud uuringu maht on asjakohane ja piisav. Palun kava koosk�lastada. -- Lugupidamisega, Priit Ilves ehitusgeoloog/osakonnajuhataja Mob +372 50 93 103 Reaalprojekt O� P�rnu mnt 463, Tallinn 10916 E-mail: [email protected] www.reaalprojekt.ee ( On 1.02.2016 11:09, Jaak Simon wrote: > Tere! > > Uuringukava ja selle kaaskirjaga tutvudes tekkis paar k�simust enne koosk�lastuse andmist: > > 1) Lepingu punktid (HD Lisa 1. p.26. N�uded ehitusgeoloogilistele uuringutele) 26.6; 26.9 ja 26.10 ei ole antud koosk�lastuses kajastatud. Kas teede ja rajatiste osas ei ole need asjakohased v�i on need muul moel kaetud? > 2) Viitate 12.06.2015 toiminud koosolekule, milles on uuringute maht l�bi arutatud rajatiste spetsialistidega, palume edastada vastava t��koosoleku protokoll allkirjastatuna erinevate osapoolte poolt. > > Lugupidamisega > > > Jaak Simon > projektiekspert > 667 2043| [email protected]| www.tja.ee > Tehnilise J�relevalve Amet > S�le 23A, 10614 Tallinn > > ___________________________________________________________________________ > Tehnilise J�relevalve Ametiga saab n��dsest suhelda ka elektrooniliselt l�bi > e-teenuste keskkonna: https://emoodul.tja.ee/ > > > -----Original Message----- > From: Priit Ilves [mailto:[email protected]] > Sent: Thursday, January 28, 2016 2:22 PM > To: Jaak Simon <[email protected]> > Subject: RB rajatiste ja teede uuringukava > > Tere! > Saadan uuringukava, palun koosk�lastada. > Hr Jaak Simon Teie: - nr. - Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 03.02.2016 nr. RB-GL-05 Leping: „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ GEOTEHNILISTE (EHITUSGEOLOOGILISTE) UURINGUTE KAVA 05 Lõik Design section 01 - 06 Hanke (lepingu) tehnilise kirjelduse punkt p 26.1 sätestab, et ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimiseks tuleb koostada ehitusgeoloogiliste uuringute kava ja see kooskõlastada Tellijaga. Käesolevaga teavitame ja palume Tellija heakskiitu projekteeritavate teede ja rajatiste geotehniliste uuringute kavale sektsioonidele 01 – 06. Tehnilise kirjelduse ehitusgeoloogiliste nõuete punktis (HD Lisa 1. p.26. Nõuded ehitusgeoloogilistele uuringutele.) sisaldavad infot teede ja rajatiste ehitusgeoloogiliste uuringute mahtude planeerimiseks järgmised alapunktid: 26.2. Ehitusgeoloogiliste uuringute kavast peavad selguma uuringutes kasutatavad meetodid ja uuringu tööde täpne maht. Puuraugud peavad olema tehtud nõuetest tulenevate optimaalsete vahekaugustega (ca 200 m ja sügavusega vähemalt 3,0 m). 26.3. Kasvupinnase paksus tuleb määrata vähemalt 100 m tagant. 26.4 Silla, viadukti, tunneli jms asukohas peab iga samba all olema puurauk samba rajamissügavusest vähemalt 2,0 m allpool, kui nimetatud silla, viadukti, tunneli projekteerimiseks on selline nõue asjakohane. 26.6 Turbakihi ilmnemisel tuleb läbi viia eriuuring määramaks kindlaks turbakihi paksus ning selle all olev pinnas ja ulatus. 26.7 Raudtee, sildade ja muude ehitiste projekteerimiseks vajalikus mahus ehitusgeoloogilised uuringud ja laboratoorsed näitajad, sh pinnaseproovid, peavad olema kooskõlas kasutatava arvutusmetoodika vajadustega. 26.8 Ehitusgeoloogiliste uuringute ja laboratoorsete analüüside tulemusena saadud pinnaste ja materjalide nimetused, niiskuspiirkonnad ja muud andmed peavad olema kooskõlas asjakohase juhendiga. Reaalprojekt OÜ www.reaalprojekt.ee  26.10 Pinnasevee arvutuslikuks tasemeks tuleb võtta 15 aasta perspektiivne võimalik sügisene külmumiseelne maksimaalne tase. Pinnasevee arvutuslik tase määratakse eelnevate perioodide andmetele tuginedes. Uuringupunktide paigutamise põhimõttelised tüüpskeemid on esitatud Lisas 1. Vastavalt kavale rajatakse uuringupunktid raudteetrassiga lõikuvatele olemasolevatele teedele pikisuunas 100 m vahemaaga, hõlmates ristisuunas vajadusel mõlemat sõidusuunda ja tee kõrval olevat ala. Projekteeritavate rajatiste jaoks tehakse uuring vastavalt tehnilises kirjelduses ette nähtud mahus ehk iga samba alla 1 uuringupunkt. Sõltuvalt geoloogilisest läbilõikest ja vajalikest määrangutest tehakse uuringupunktis kas puurauk või penetratsioonikatse või vajadusel mõlemad. Projekteeritavate ökoduktide jaoks tehakse uuringupunktid rajatise nurkade piirkonda. Sõltuvalt geoloogilisest läbilõikest ja vajalikest määrangutest tehakse uuringupunktis kas puurauk või penetratsioonikatse või vajadusel mõlemad. Uuringusügavus ulatub iga rajatise all vähemalt 2,0 m rajatise vundeerimissügavusest allapoole. Puuraukude diameeter on ≤ 15 cm. Puurimistega määratakse kindlaks pinnase läbilõige ja puuraukudest võetakse vajalikud proovid pinnaste uurimiseks laboris. Peale puurimistöö lõpetamist jäetakse vajadusel puuraugud pinnaseveetaseme mõõtmiseks mõneks päevaks avatuks ja seejärel puuraugud likvideeritakse. Penetreerimiseks kasutatakse suru-löökpenetreerimist või löökpenetreerimist. Penetreerimisandmeid kasutatakse pinnase läbilõike kindlaksmääramiseks ja pinnaste omaduste hindamiseks korrelatiivsete seoste abil. Välitööl kasutatakse, vastavalt ligipääsuvõimalustele ja vajalikule uuringusügavusele, kas roomikutel puurmasinaid GM65 GT (gabariitidega 1,7x3,7 m, mass 3 t) ja GM100 GT (gabariitidega 2,2x5,7 m, mass 7,5 t) või käsiseadmeid (käsipuur ja DPL tüüpi kerge penetromeeter). Välitöö tegemise järjekord trassilõikudel sõltub sesoonselt muutuvatest loodustingimustest ja projekteerimisgraafikust. Tööde teostajaks on Reaalprojekt OÜ. Vastuse palume esimesel võimalusel saata e-postile [email protected]. Lisad: 1. Uuringupunktide tüüpskeem (3 joonist „Lisa1 - RB-GL-00 IP SCHEME“ ) 2. Uuringu ala plaanid (6 joonist, „Lisa2 - RB-EP-Section_Map“ ) Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Priit Ilves Geoloogia osakonna juhataja Reaalprojekt OÜ Reaalprojekt OÜ www.reaalprojekt.ee