Lp Raigo Uukkivi Tehnilise Järelevalve Amet Teie 28 .01.2016 nr 16-3/16-0121-007
[email protected] Meie 04.02 .2016 nr 1.1-7/241-1 Paljassaare tehissaare detailplaneering Teie poolt Muinsuskaitseametile seisukoha saamiseks edastatud Paljassaare tehissaare detailplaneering vaadati läbi 26 .01.2016 toimunud kooskõlastamise komisjonis. Sama dokumentatsioon koos KSH aruandega esitati 06.01.2016 Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt. Edastame Teile allpool Muinsuskaitseameti seisukohana v äljavõt t e koosoleku protokollist . KOOSKÕL ASTAMISE KOMISJONI 26. JAANUARI 2016 KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 317 Kinnitan /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie peadirektor „… “ veebruar 2016 Tallinn 26.01.2016. a Algus kell 10.00-13.00 Lõpp kell 13.35- 16.30 Juhataja: ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu Liikmed: peadirektori asetäitja- arendusdirektor Carolin Pihlap , ehitismälestiste peainspektor Triin Talk , Põhja- Eesti järelevalveosakonna juhataja Peeter Nork, restaureerimis- ja arendusosakonna peaspetsialist Merle Kinks , restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik Jaan Vali , arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas , Põhja- Eesti järelevalveosakonna ehitismälestiste nõunik Thea Laidvere, veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio , vaneminspektor Silja Konsa ja vaneminspektor Nele Rent . Protokollija: restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik Karin Merilo Juurde kutsutud: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ja peaspetsialist Timo Aava . 1. Põhja-Tallinn, Paljassaare tehissaare detailplaneering. Koostaja K-Projekt, peaspetsialist Ülle Kadak, projektijuht Jüri Mirme, arhitekt Inga Orav. Tellija SA Paljassaare Kultuuri Laiud. Maili Roio tutvustas detailplaneeringut. Paljassaare tehissaare detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Tallinn Linnavalitsuse 04. novembri 2009 a korraldusega nr 1818-K. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I, 30.12.2015, 18; edaspidi KeHJS ) alusel ja korras ning erisustega haldusmenetluse seaduse üldnormidest. KSH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni kohaselt oli keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut ning arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel (keHJS § 2 lg 1, lg 2). Kehtiva KeHJS redaktsiooni kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik kui kavandatav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju (§ 3) ning keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldavalt /…/ seada ohtu /…/ kultuuripärandi /…/ (§ 2²). Keskkonnamõju hindamise eesmärk ei erine varasemast redaktsioonist ning jätkuvalt on eesmärk säästva arengu edendamine ja keskkonnakaitse (KeHJS § 3¹). Kehtiva KeHJS § 2³ kohaselt on KeHJS mõistes asjaomased asutused need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Asjaomaste asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused , maavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused. Planeerimisseaduse varasema (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni) § 16 lg 1 p 9, § 16¹ lg 2 ja § 17 lg 1 p 6 kohaselt kaasatakse Muinsuskaitseamet planeeringu koostamisse, kui planeeritaval alal asub mälestis või selle kaitsevöönd, kui planeeringuga kavandatakse ehitist avalikku veekogusse ning juhul kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega, tuleb see enne väljapanekut kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kehtiva planeerimisseaduse (RT I,, 10.11.2015, 9; edaspidi PlanS ) § 127 lg 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Sama sätte lg 2 kohaselt juhul kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, PlanS varasema ja kehtiva regulatsiooni kohaselt on Muinsuskaitseamet avalikku veekogusse ehitise kavandamisel asjaomane asutus KeHJS § 2³ mõistes, kellelt tuleb küsida seisukohta nii enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist (seejuures tuleb esitada ka keskkonnamõju hindamise programm – KeHJS § 15¹) kui ka seisukohta keskkonnamõju hindamise aruande kohta (esitades ka hindamise aruande – KeHJS § 20¹ lg 1). Muinsuskaitseametile Tallinna Paljassaare t ehissaare detailplaneeringu kesk konnamõju strateegilise hindamise aruannet seisukoha saamiseks varem esitatud ole. Muinsuskaitseametile saadeti K-Projekt AS poolt 10.11.2010 e-kirjana teade Tallinna Paljassaare tehissaare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku kohta (11.10.2010 – 01.11.2010) ja avaliku arutelu kohta 01.11.2010 kell 14.30. Tallinna Linnaplaneerimise ameti 07.12.2010 kirjas nr 2-1/2048 Paljaassaare tehissaare detailplaneeringule kooskõlastamise taotlusele selgitas Muinsuskaitseamet 12.01.2011 kirjas nr 1.1-7/4675, et enne mistahes tööde algust tuleb planeeringu alal tööde tellija kulul läbi viia allveearheoloogilised uuringud võimaliku veealuse kultuuripärandi väljaselgitamiseks. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja ulatuse väljaselgitamiseks. Uuringute tulemused ja vastav analüüs tuleb lisada keskkonnamõjude hindamise aruandesse. Palve lisada nõue planeeringu seletuskirja. Tehnilise Järelevalve Ameti nõudel on Muinsuskaitseameti (Amet) 09.11.2012 kirjas nr 1.1-7/1903 Tallinn Linnaplaneerimise Ametile täiendavalt selgitatud, et detailplaneeringu alal peab tellija kulul viima läbi allveearheoloogilised uuringud ning uuringute tulemused ja vastav analüüs tuleb lisada keskkonnamõjude aruandesse. Kuna KMH käigus võivad selguda Muinsuskaitseameti jaoks olulised asjaolud, siis saab Amet detailplaneeringu heaks kiita peale keskkonnamõju hindamise aruande valmimist. Samuti on edastatud palve, et need selgitused lisatakse planeeringu seletuskirja. Ametile 06.01.2016 kirjas nr 3-2/25-1 kooskõlastamiseks esitatud Paljassaare tehissaare detailplaneeringu kaustaga koos esitati tutvumiseks KSH aruanne. Aruandes tehissaarte rajamisega seotud õiguslikes aspektides ei ole kajastatud Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid. Aruande alapeatükis 2.2.2.6 „Muinsus- ja miljööväärtused“ on strateegilise hindamise alusandmeteks võetud üksnes kultuurväärtuste registris olevaid andmeid ning piirdutud üksnes Eesti Meremuuseumi allveearheoloog V.Mässi seletustega. Muinsuskaitseameti poole ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses pöördutud ning seisukohta küsitud. Planeeringu läbiviijale 12.01.2011 ja 09.11.2012 saadetud kirjades toodud seisukohad aruandes ei kajastu – aruanne ei näe ette isegi võimalikku vajadust uuringuteks. Nõustuda ei saa aruande p 4.9.5 toodud järeldusega, et planeering ei kahjusta kontaktvööndi asuvaid kultuuripärandeid – pigem võib mõjutada positiivselt nende säilimist, sest piirkonna üldise arendamisega eeldatavalt väheneb vandaalitsemisoht.. Kultuurimälestiste riikliku registri juures asuvast vrakiregistrist saab näidetena saab tuua arhiiviviiteid 19. sajandist EAA.30.11.603, TLA.1213.1.22, EAA.30.5.7792 TLA.230.6.432, EAA.30.11.541. Ent tuleb arvestada, et tihe laevaliiklus toimus juba vähemalt keskajal ja ajaloolised laevavrakid on tänaseks mattunud merepõhja setetesse. Vastavalt MuKS §40 lõige 5 tuleb enne tööde alustamist teha uuringud kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid. Uuringud tehakse loa taotleja kulul. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Ajalooliste laevavrakkide väljaselgitamine on tehissaarte asukohtade määramise seisukohalt oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik suuremahulise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimine. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlakstegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus. Samuti ennetavad eelnevad uuringud tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu leidmise korral (MuKS § 44 3 lg 1), millisel juhul tuleb tööd ikkagi peatada ning teha uuringud ikkagi tellija kulul. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 8 p 3.2 juhitakse tähelepanu, et piirkonnas võib leiduda rohkelt laevavrakke ning viidatakse detailplaneeringu lisale 3, kus on ala märgitud laevasõiduks ohtliku alana, kuid mingeid konkreetseid uuringuid vrakkide osas tehtud pole. Paljassaare all on toimunud palju laevahukke erinevatel sajanditel, andmeid nende kohta saab kirjalikest allikatest. Vrakid võivad olla säilinud mattununa merepõhja setetes. Kuna planeering näeb ette suuremahulisi süvendustöid, siis tuleb eelnevalt läbi viia allveearheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja võimalikud vrakkide esine mine ja nende asukohad. Arvesse võttes uuringute tulemusi, saab hinnata mõju kultuuripärandile ning anda tingimusi kas vrakkide ümbertõstmise või säilitamise in situ kohta. Kuna KSH käigus võivad selguda Muinsuskaitseameti jaok s olulised asjaolud, siis saab A met detailplaneeringu osas seisukoha võtta peale keskkonnamõju hindamise täiendamist uuringute tulemustega ning mõju osas kultuuripärandile. Vastavad selgitused lisada samuti detailplaneeringu seletuskirja. Haldusmenetluses haldusorganile antud kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusemenetluse seadus § 3, § 4). Sama seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan – käesoleval juhul planeeringu läbiviija ja KSH menetluses strateegilise hindamise läbiviija - kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. KSH läbiviija ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähtust omavaid asjaolusid ning hankinud asjakohast teavet kompetentsi omavast asutusest. KSH aruanne ei täida KeÜS eesmärki. Ametilt asjaomase asutusena on enne KSH aruande heakskiitmist jäetud seisukoht küsimata. Planeering ja seletuskiri ei kajasta põhjendatud nõudeid kultuuripärandi kaitseks. Kuigi KeHJS § 15¹ ja § 20¹ jõustusid peale detailplaneeringu menetluse algatamist, kuid enne kooskõlastamist ja detailplaneeringu avalikku väljapanekut, tuleb planeeringumenetluses juhinduda põhimõttest, et detailplaneering peab vastama avaliku huvi kaitseks kehtestatud nõuetele. Muinsuskaitseameti seisukohad ei tohi jääda arvestamata üksnes seetõttu, et KeHJS täpsustused asjaomaste asutuste kohta ning KSH aruandele seisukoha saamiseks jõustusid peale KSH aruande heakskiitmist. KSH aruanne ei ole haldusakt, vaid üks menetluse käigus tehtud uurimus ühe olulise asjaoluna. Seda uurimust võib igal ajal täiendada. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada kõigi oluliste asjaoludega. KSH aruande heakskiitmine 2012. aastal ei muuda marginaalseks asjaolu, et suuremahuliste süvendustööde tõttu võidakse kahjustada planeeringualal tõenäoliselt leiduvat veealust kultuuripärandit ning enne ehitamist on planeeringualal uuringud kohased pigem enne tööde alustamist. Jättes Muinsuskaitseametilt seisukohad küsimata – ei vasta KSH sellele seatud eesmärgile, sest selle käigus ei ole kõiki olulisi asjaolud välja selgitatud. Tegemist on aga asjaoludega, millel on tähtsust KeÜS § 3¹ eesmärkide saavutamisel – kaitsta kultuuripärandit. Nõudeid kultuuripärandi kaitseks ei kajasta ka kooskõlastamiseks esitatud Paljassaare tehissaare detailplaneering ja selle seletuskirjas toodu ebamäärane konstateering vrakkide olemasolu kohta. Detailplaneering ei täida planeerimisseaduse eesmärki. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, planeerimisseadusele, keskkonna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, otsustas: detailplaneeringut mitte kooskõlastada . L ugupidamisega /a llkirjastatud digitaalselt/ Peeter Nork Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja 640 3035
[email protected]
Saatja: Muinsuskaitseamet <
[email protected]>
Saatmisaeg: 4. veebruar 2016. a. 9:05
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: [Muinsuskaitseamet: V�ljaminev dokument] Paljassaare tehissaare DP
Manused: Paljassaare_DP_KKK_317_otsus_TJA.bdoc
Reg nr: 1.1-7/241-1
Manuses vastus Teie 28.01.2016 kirjale nr 16-3/16-0121-007.
Lugupidamisega
Peeter Nork
P�hja-Eesti j�relevalveosakonna juhataja
[email protected]
640 3035