Hoonestusloa taotlusest

KESKNÕMME KALAKASVATUSE RAJAMISE VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Kuido Kartau KMH litsents KMH 0034 Tartu, jaanuar 2016  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 1 1. VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLEJA ÜLDANDMED Loa taotleja: Ösel Aquafarms OÜ Registreerimisnumber: 12740506 Aadress: Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437 e-post: [email protected] Tegevusala (sh. EMTAK kood): Kalakasvatus EMTAK 03211 Vee erikasutuse piirkond Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksus (30101:002:0286) ja piirnev mereala Veekasutuse eest vastutav isik: Andro Ots Amet: juhatuse liige Tel: 501588 E-mail: [email protected] Käesoleva materjali koostamisel on arendaja konsultandiks Hendrikson&Ko OÜ (www.hendrikson.ee), projektijuht Kuido Kartau ([email protected], mob: 5273671). Taotlusmaterjalide sisendinformatsioon pärineb loa taotlejalt, kes vastutab ka andmete tegelikkusele vastavuse eest. Vee erikasutusloa taotleja soovib saada taotlusega seonduvat informatsiooni elektronposti teel.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 2 2. ASUKOHA ISELOOMUSTUS Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud hetkel mittetoimiv kalakasvatus, mida soovitakse renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Joonis 1. Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul. 3. TAOTLETAVA VEE ERIKASUTUSE KIRJELDUS Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kalakasvatus rajatakse pikaajalise (aastakümned) perspektiiviga. Taotletav on maksimaalne maht, kalakasvatus võidakse realiseerida etappide kaupa. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 3 Ösel Aquafarms OÜ on kalakasvatuse maismaal asuva kinnisasja omanik, mida kinnitab väljavõte kinnistusraamatust. Väljavõte kinnistusaamatust (seisuga 30.12.2015). Nimetatul kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering, mida kavatsetakse osaliselt ümber planeerida, muutes kehtivas planeeringus väikesadamaks kavandatud endine kalakasvatus uuel tehnoloogilisel lahendusel baseeruvaks kalakasvatuseks. Samuti on tehnilise objektina vajalik veehaarde kollektor ja heitvee väljalask. Detailplaneeringu algatamise ettepanek on Kihelkonna Vallavalitsusele esitatud 23.12.2016 ning planeering algatatakse 21.01.2016. Detailplaneeringu algatamise kaudu on väljendatud ka kohaliku omavalitsuse nõusolek kalakasvatuse renoveerimiseks/rajamiseks. Lisaks detailplaneeringu muutmisele on kalakasvatuse rajamiseks vajalik taotleda vee erikasutusluba merest vee võtmiseks ja heitvee tagasisuunamiseks. Samuti on  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 4 vajalik hoonestusluba1 ja ehitusluba merepõhja ehitamiseks. Kesknõmme kalakasvatuse detailplaneeringu2 eskiis on esitatud Lisas 1. Vastavalt Veeseadusele (§9 lg 5) annab vee erikasutusloa üldjuhul Keskkonnaamet ning kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium 3. Taotluse objektiks on tähtajatu vee erikasutusluba: o ca 99,5 miljoni m3 (alla 100 miljoni m3) merevee võtmiseks Tagalahest ja sama koguse kalakasvatusbasseinide heitvee juhtimine Tagalahte. o Kalakasvatuseks aastase juurdekasvuga 4500 tonni ja kalakasvatusest vee juhtimiseks suublasse (ca 99,5 miljonit m3, st eelmises punktis nimetatud heitvee juhtimine Tagalahte). o Merepõhja süvendamiseks (orienteeruv maht kuni 8400 m3), merepõhja pinnase paigaldamiseks (orienteeruv maht kuni 4200 m3) ning tahkete ainete veekogusse uputamine (orienteeru maht kuni 5600 m3). o Kasutatava vee füüsikaliste (hapnikusisaldus ja temperatuur) ja keemiliste (toitainete sisaldus) omaduste muutmine. 3.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAAADE Olemasolevasse 1980-ndatel rajatud kalakasvatuse basseini soovitakse rajada ca 10 ringikujulist basseini. Basseinide vaheline osa täidetakse pinnasega ja kujundatakse kõvakattega ala basseinide teenindamiseks. Ringikujulised basseinid võimaldavad vee suhteliselt korrapärast keerlemist ja tsentrifugaaljõu toimel tsentrisse koguneva kalade väljaheidete eraldamist väga kiiresti ja oluliselt kontsentreeritumana kui nö vees keskmisena. Rakendades väljavõetava kõrge kala väljaheite kontsentratsiooniga vee edasist puhastamist mehhaanilises filtris ja lintfiltris saavutatakse vähemalt 80 % vee puhastusefektiivsus võrreldes tavapärase sumpades toimuva kalakasvatusega. 1 09.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Ametile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega). 2 22.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Kihelkonna Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille koosseisus oli ka esialgne eskiislahendus. 3 Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta torujuhtmeid ega ehitisi, mis on kaldaga ühendatud torujuhtme või muu tehnovõrgu või –rajatise kaudu, kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks. Seega on selles tõlgenduses veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 5 Joonis 2. Kesknõmme kalakasvatuse olemasolevasse basseini kavandatavad ca 10 ringikujulist basseini ja põhimõtteline veehaarde kollektor (mille maksimaalne pikkus on kuni 700 m ja jooniselt kaugemale merre ulatuv). Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask (veevõtu ja heitvee toruotste asukohad on erinevas kohas). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 6 Joonis 3. Kesknõmme kalakasvatuse visualiseering (loodud GoogleEarth keskkonnas). Joonis 4. Kesknõmme kalakasvatuse visualiseering (loodud GoogleEarth keskkonnas). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 7 Kalakasvatuses soovitakse välja püüda ca 4500 tonni juurdekasvatatud kala (forell) aastas. Basseinidesse lastakse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga forellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Algselt basseinidesse lastud kala massi võrra on suurem (ca 2000 t) ka summaarne aastane väljapüük. Eeldatava juurdekasvukoefitsendi 1,1 (st kasutatav söödaühik kala juurdekasvu kohta) korral on aastas kasutatav sööda kogus ca 5000 tonni. Kalasöödana on kavas kasutada firma BioMar A/S (www.biomar.dk) toodangut, mille tooteleht on alljärgnevalt lisatud. Alljärgnevas tabelis 1 on esitatud juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad põhinäitajad detailsemalt. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 8 Tabel 1. Kalade juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad põhinäitajad kuude lõikes ja summeerituna aastas. Aasta Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember kokku Veetemperatuur 5 5 6 7 10 15 18 18 20 15 10 5 SFR (sööda kogus päevas 0.35 0.35 0.43 0.47 0.85 1.5 1.5 1.6 1 1.6 0.8 0.4 kg 100 kg eluskala kohta) Kalade eluskaal 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 (t) Sööda kogus päevas 5.25 5.25 6.45 7.05 12.75 22.5 22.5 24 15 24 12 6 (t) Sööda kogus kuus 163 147 200 212 395 675 698 744 450 744 360 186 4 973 (t) Kalade juurdekasv* 148 134 182 192 359 614 634 676 409 676 327 169 4 521 (= väljapüük) kuus (t) Merest võetav veekogus 3 255 2 940 3 999 4 230 7 905 13 500 13 950 14 880 9 000 14 880 7 200 3 720 99 459 (1000 m3) *Pidevalt toimub ka kalade väljapüük, mistõttu on igakuine väljapüük võrdne kalade juurdekasvuga. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 9 KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 10 Joonisel 5 on esitatud põhimõtteline skeem planeeritavast kalakasvatuse veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Joonis 5. Põhimõtteline skeem veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Asukoha valiku põhjendus Vastavuses keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (§8 p 6) tuleb merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral esitada selle koha valiku põhjendus. Kesknõmme kalakasvatuse näol on tegemist olemasoleva endise kalakasvatuse arendamisega, ehk antud objekti puhul tuleneb asukoha valik arendusobjekti olemasolust antud asukohas.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 11 3.2. PINNAVEEVÕTU ISELOOMUSTUS Forelli kasvatamine rajatavas kalakasvatuses toimub aastaringselt. Veevõtt Tagalahest sõltub kala kasvukiirusest, vee temperatuurist ja muudest teguritest ning jääb vahemikku ca 3 - 15 miljonit m3 kuus, kokku arvutuslikult ca 99,5 miljonit m3 aastas. Võetava merevee kogused kvartalite lõikes, ööpäevas ja sekundis on esitatud tabelis 2. Kuna veevõtt ja heitvee kogus on ühesugune, siis on andmed esitatud samas tabelis. Tabel 2. Kesknõmme kalakasvatuse kasvatusbasseinide tarbeks võetavad merevee ja heitvee kogused. Kesknõmme kalakasvatuse taotletav pinnaveevõtt Tagalahest ning heitvee kogused. Aastas 99,5 mln m3 I kvartalis 10,2 mln m3 II kvartalis 25,7 mln m3 III kvartalis 37,8 mln m3 IV kvartalis 25,8 mln m3 Ööpäevas Aasta keskmiselt 272 000 m3 Maksimaalse kuu (august) keskmiselt 480 000 m3 Tunnis Aasta keskmiselt 11 000 m3 (3,06 m3 / s) Maksimaalse kuu (august) keskmiselt 20 000 m3 (5,56 m3 / s) Kalakasvatuse veega varustamiseks on vajalik rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask eeldatavasti kuni ca 700 m pikkusena ca 10 meetri sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Sellisest sügavusest võetav vesi on ka suvel mõnevõrra jahedam ja hapnikurikkam, ehk kaladele sobivam. Veevõtt on kavandatud Saaremaal Tagalahest orienteeruvate koordinaatidega: N 58o26’32’’ E 22o 4’ 35’’ KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 12 Joonis 6. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe (koosneb kuni 5 torust). Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe (koosneb kuni 5 torust), mille otsas on heitvee ava. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 13 Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude (kuni 10 tk, ca 12-15 m laiune koridor mere põhjal) läbimõõt on kuni 1 meeter. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes on esitatud joonisel 6. Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask - veevõtu ja heitvee toruotste asukohad on erinevas kohas. Vee võtmiseks rajatakse merre võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse (vältimaks negatiivset mõju mereelustikule, kes muidu võiksid sattuda pumpadesse ja kalakasvatusse). Illustratiivne lahendus veevõtusüsteemist on esitatud joonisel 7. Joonis 7. Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Merepõhja süvendamisest, sinna pinnase paigaldamisest ja tahkete ainete uputamisest Merepõhja veevõtukollektori ja veevõtukambri ning heitvee torujuhtme ja heitvee ava (kambri) ehitamiseks võib osutuda tehnilistel põhjustel vajalikuks merepõhja ettevalmistamine. Eeskätt pehmete setete eemaldamine ja tugevama ehituspinna ettevalmistamine (nt killustiku või liiva padi vms), merepõhja kallakuse ühtlaseks korrigeerimine ning suuremate kivirahnude esinemise korral nende kõrvale toimetamine trassikoridorist. Torustiku katmist pinnasega ei ole kavandatud. Kõik  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 14 nimetatud tegevused selguvad ja täpsustuvad edasise tehnilise projekteerimise käigus, mille raames viiakse läbi vajalikud merepõhja uuringud. Orienteeruvalt eeldame, et maksimaalne süvendatav maht on (700 meetri pikkuse ja 12 meetri laiuse koridori 1 meetri sügavuselt süvendamise korral) 8400 m3. Süvendatava pinnase omadused (sh vajadusel reostusainete sisaldus) selgitatakse välja edasiste uuringute käigus ning vastavalt nende tulemustele töötatakse vajadusel välja sobivad leevendavad meetmed. Paigaldatava pinnase (nt killustik, liiv) maht on arvestuslikult poole väiksem süvendatavast mahust ehk 4200 m3 ning torustiku (koos veevõtukambriga ja võimaliku heitvee kambriga) arvestuslik ruumala (ehk uputatavate tahkete ainete maht) 5600 m3. Seega on paigaldatava pinnase ja uputatavate tahkete ainete maht kokku kuni ca 9800 m3. Veekogusse paigutatav pinnas ja uputatavad tahked ained (torustik jms) on reostusvabad. Võetava vee ja heitvee koguste mõõtmine Võetava vee kogust mõõdetakse pidevalt veemõõtjate abil ja vee kogused dokumenteeritakse. Mõõtmine toimub täiendavalt läbivoolu meetodil (pumpade tootlikus x tööaeg ja/või voolukiirus x ristlõige). Võetava vee puhul toimub pidev veetemperatuuri mõõtmine, millest tuleneb võetava veekoguse maht. Võetavat vett keemiliselt ei töödelda, tõenäoliselt on vajalik vee aereerimine (see võib toimuda ka kalabasseinis). Olemasolevad reostusallikad piirkonnas Veevõtu lähipiirkonnas ei ole teada olemasolevaid veekeskkonnale potentsiaalseid reostusallikaid. 3.2.1. MEREVEE KVALITEET Tagalaht asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarest idas ning kuulub Väinamere koosseisu. Tagalahe lõunasoppi nimetatakse ka Pidulalaheks. Tagalaht (VEE3237010) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle suus 5,5 km ja pikkus 9 km (veekogumi pikkus 6,7 km), veepeegli pindala on 2918 ha. Idarannikul paljandub Abula pangal kuni 4 m paksuselt Jaagarahu lademe lubjakivi, läänerannikul Veere küla juures on astangrannik, looderannikul Kuriku pank. Laht on sügav (kuni 20 m) ja külmub harva. Tagalahte suubuvad Hernespuu oja (pikkus 3 km), Pidula oja (4 km) ja Vanakubja oja (8 km). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 15 Pidula laht (VEE3237020) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle põhjaosas ca 3,2 km ja pikkus ca 3,1 km, veepeegli pindala on 767 ha. Lahesopp on suhteliselt madal olles selle sügavaimas osas ca 10 m. Kavandatav kalakasvatus asub Pidula lahe rannikuveekogumi lääneservas. Joonis 8. Kavandatava Kesknõmme kalakasvatuse paiknemine rannikumere veekogumite suhtes. Tagalahe veekvaliteet. Veekogumite seisundi hindamiseks on Eestis välja töötatud mereseire programm, mille koosseisus seiratakse muuhulgas Eesti rannikumere veekogumite ökoloogilist seisundit. Soela väina veekogumisse kuuluvates Tagalahe ja Pidula lahe rannikuveekogumites veekvaliteedi regulaarset seiret läbi ei viida. Küll aga teostatakse veekvaliteedi seiret Küdema lahes, mis asub Tagalahest idas. Küdema lahe seiretulemuste alusel võib analoogia põhjal hinnata ka Tagalahe ökoloogilist seisundit, kuna loodusolud ja morfoloogilised tingimused on lähestikku asetsevate lahtede puhul sarnased. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 16 Soela väina lahtedes on põhjataimestiku maksimaalne sügavus viimase 20 aasta jooksul suurenenud, mis viitab lahe ökoloogilise seisundi paranemisele. Oluliseks veekogu tervise indikaatoriks on toiteelementide (N ja P) sisaldus ja eelkõige nende suhe (N:P suhe) veekogumis. Taimetoitainete varu veekogus täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuses ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Vee keemilisel analüüsil saab informatsiooni nii toiteelementide erinevate lahustunud mineraalsete vormide sisaldust vee kui ka toiteelemendi kõigi vormide summat, nt üldfosforit ja üldlämmastikku. Viimased näitavad toiteelemendi tegelikku veekogumis ringlevat hulka, sisaldades nii vees lahustunud-, kolloidseid vorme kui ka organismides ja nende jäänustes sisalduvat ning mineraalse heljumiga seotud varu . Soela väina veekogumis puuduvad ajaloolised andmed kirjeldamaks toitainete kontsentratsioonide pikaajalisi muutusi. Üldlämmastiku keskmine sisaldus on 2012. aastal tõusnud (24,9 μmol l-1) võrreldes 2007. aasta kontsentratsiooniga (17,7 μmol l-1). Üldfosfori keskmine sisaldus on jäänud 2007. aastaga võrreldavale tasemele (2012 a 0,59 μmol l-1 ja 2007 a 0,54 μmol l-1). Tabel 3. Läänesaarte lääneosa rannikumere veekogumite kvaliteediklassid 4. Soela väin kuulub Riikliku keskkonnaseire Rannikumere alamseireprogrammi 5 tulemustel toiteelementide kontsentratsiooni alusel kesisesse kvaliteediklassi. Ühik Väga hea Hea klass Kesine Halb Väga halb Kvaliteedinäitaja klass klass klass klass Tüüp IV: Läänesaarte lääneosa Üldlämmastiku sisaldus mikromooli <14,7 14,7– >18,3– >37,1– >55,6 (Nüld) /l 18,3 37,1 55,6 Üldlämmastiku sisalduse - >0,83 0,83– <0,67– <0,33– <0,22 ÖKS 0,67 0,33 0,22 mikromooli <0,34 0,34– >0,42– >0,85– >1,27 Üldfosfori sisaldus (Püld) /l 0,42 0,85 1,27 - >0,82 0,82– <0,67– <0,33– <0,22 Üldfosforisi salduse ÖKS 0,67 0,33 0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m >7,4 7,4–6,5 <6,5–3,9 <3,9–3,0 <3,0 meetodil - >0,89 0,89– <0,78– <0,47– <0,36 Läbipaistvuse ÖKS 0,78 0,47 0,36 4 Keskkonnaministri 28.juuli.2009. a määruse nr.44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”. 5 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. 2014. Keskkonnaagentuur.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 17 Tabelist 3 on näha, et Soela väina seisund on viimastel aastatel olnud kesise ja hea piiril (Tagalahes regulaarset seirepunkti ei ole). Üldfosfori järgi hinnates on väin kesises seisus. Valdavalt on Eesti merelahtedes limiteerivaks toitaineks fosfor (alates N:P suhtest 16:1) ja selliselt on see ka Tagalahes. Kuna ka kalakasvatusest lähtuv toitainete voog merre on suhteliselt fosforirikkam (suhtega 10:1 , samas kui Soela väinas on see ca 40:1), siis on just fosfori heide mere olulisim ja keskkonnamõju analüüsimisel tuleb keskenduda sellele. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund (mille täpne olemus/definitsioon on ebakonkreetsem ja ei ole otseselt seostatav tabelis 2 esitatud kvaliteedinäitajatega), siis selles valguses on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Vee-elustik. Soela väin on riikliku keskkonnaseire rannikumereseire alamprogrammi raames regulaarselt seiratav veekogum. Kuigi Tagalahes seirepunkti ei asu, siis võib piirkonna vee-elustiku seisundit hinnata Küdema lahe seirepunkti alusel, mis kuulub sarnaselt Tagalahele, Väinamere veekogumi koosseisu. Järgnev Soela väina vee-elustiku seisundi ülevaade on antud Riikliku keskkonnaseire Mereseire programmi rannikumere veekogumite seire 2014. aasta ülevaatearuande alusel. Põhjataimestik. Küdema lahe seirealalt on kogutud andmeid alates 1995. aastast. Suurimad kõikumised hõimkondade osakaalus on esinenud aastatel 2003, 2010 ja 2012, mil rohevetikate osakaal on olnud tavapärasest suurem. Põhjataimestiku ja põisadru sügavuslevik transektil on viimastel aastatel suurenenud. Põhjataimestiku sügavuslevik klassifitseerus seisundiklassi "väga hea" ning põisadru sügavuslevik klassi "hea". Põhjaloomastik. 2014. aastal Soela väina veekogumi Küdema põhjataimestiku transektilt kogutud proovidest leiti kokku 29 põhjaloomastiku taksonit (sisaldab ka liigist kõrgemaid süstemaatilisi üksuseid ja noorjärke). KPI indeksi alusel paigutub Soela väin „hea“ ja „väga hea“ kvaliteediklassi piirile. FDI indeksi näitab erinevate aastate seiretulemuste andmeil üsna suurt kõikumist, kuid kvaliteedinäitaja alusel on Soela väina ökoloogiline seisund „hea“. 3.3. VEEHEITE ISELOOMUSTUS Heitvee kogus on samas mahus võetava veega, st arvutuslikult 99,5 miljonit m3 aastas. Heitvesi puhastatakse enne merre (Tagalaht) tagasisuunamist. Tagalahes regulaarset seirepunkti ei ole, kuid analoogmeetodil on tõenäoliselt tegemist kvaliteediklassiga kesine. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 18 Kuna veevõtt ja heitvee kogus on ühesugune, siis on andmed esitatud samas tabelis (tabel 2), kus on esitatud ka võetava merevee kogused. Heitvesi puhastatakse enne suublasse juhtimist mehhaanilises filtris ja lintfiltris ning saavutatakse vähemalt 80 % vee puhastusefektiivsus võrreldes tavapärase sumpades toimuva kalakasvatusega. Taotluses eespool joonisel 5 on esitatud põhimõtteline skeem planeeritavast kalakasvatuse veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Kavandatav Kesknõmme kalakasvatusest Tagalahte suunatava heitena vette jõudva PÜld maht suurima toodangumahu (4500 t kala juurdekasv aastas / sööda kogus 5000 t aastas) korral on maksimaalselt 19 000 kg ja NÜld 190 000 kg aastas ning ööpäevas aasta keskmisena ca 10,41 kg ja NÜld ca 104,11kg (tabel 4). Nimetatud kogused tulenevad kasutatavast söödakogusest kuni 5000 tonni, söödakogusega korrelleeruvas fosfori ja lämmastiku heites vette (P 3,8kg/1000kg ja N 38kg/1000kg) ning veepuhastussüsteemi efektiivsusest, mis on minimaalselt 80%. Tabel 4. Planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse poolt Tagalahte suunatav toiteainete reostuskoormus kavandatava maksimaalse tootmismahu korral. Sööda P N Heitvee Aasta Aasta Ööpäevas Ööpäevas kogus vabanemine vabanemine puhastus- jooksul jooksul keskmisena keskmisena aastas (kg) (kg) aste % merre merre merre merre (t) keskmise keskmise jõudev jõudev N suunatava suunatava aastase aastase P (kg) (kg) P kogus N kogus juurdekasvu juurdekasvu (kg) (kg) korral korral (FCR=1,1- (FCR=1,1- 1) 1) 5000 19 000 190 000 80 3800 38 000 10,41 104,11 Lähtudes teoreetilisest lähenemisest, et vette suunatav P ja N segunevad täielikult Pidulalahe (Tagalahe lõunapoolse sopi) veemassiga, mis allahinnatuna on 12 miljonit m3 (võttes mereala pindalaks 2x2 km ja sügavuseks 3 meetrit = 12 000 000 m3), suureneb maksimaalse planeeritud kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel PÜld kontsentratsioon ca 0,00087mg/l võrra ja NÜld kontsentratsioon ca 0,00868 mg/l võrra ööpäevas (tabel 5). Eelduse korral, et merre suunatav toitainete voog seguneb kogu Tagalahe ulatuses (arvestusliku veemahuga 312 000 m3) suureneb maksimaalse planeeritud kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel PÜld kontsentratsioon ca 0,000033 mg/l võrra ja NÜld kontsentratsioon ca 0,000334 mg/l võrra ööpäevas (tabel 5). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 19 Arvestuslikult esitatakse reostusallikate koormus ka inimekvivalentides. Eeldusel, et ühe inimese poolt antav üldfosfori kogus on 0,7 g/ööpäevas 6, on kalakasvatusest pärast puhastamist merre suunatavate toiteelementide (8,75 kg PÜld) reostuskoormus ca 14 900 inimekvivalenti. Reoveepuhasti maksimaalne reostuskoormus7 kavandatava tootmismahu juures on suurima veetarbega, toitmis- ja juurdekasvuintensiivsusega kuudel (august), kui nädala jooksul kasutatakse ca 90 000 ie-d. Tabelis 6 on esitatud toiteelementide kontsentratsiooni arvutuslik tõus lahustumisel Pidulalahes (PÜld 4,8% ja NÜld 2,5 %) ning Tagalahes (PÜld 1,8 % ja NÜld 1,0 %). Samas tuleb arvestada, et stabiilselt punktreostusallikast lahte suunatava vee segunemine lahes sõltub reaalses olukorras klimaatilistest (tuule suund ja tugevus, veetemperatuur, päikese intensiivsusest tulenev veekogu kihistumine) tingimustest. Tabel 5. Kesknõmme kalakasvatuse toitainete voog ja kontsentratsiooni arvutuslik tõus Pidulalahte ja Tagalahte. Toitainete kontsentratsioonid on arvutatud Pidulalahe (st Tagalahe lõunaosa planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse joonest lõuna poole jääv lahe osa) veemassiivis täielikult lahustununa. Arvutuslik lahe lõunaosa veemassiivi ruumala on 12 000 000 m3. Ööpäevas merre Ööpäevas merre suunatava P suunatava N mg P liitris mg N liitris Sööda kogus (t) kogus (kg) kogus (kg) merevees merevees 5000 10,41 104,11 0,00087 0,00868 Toitainete kontsentratsioonid on arvutatud kogu Tagalahe veemassiivis täielikult lahustununa. Arvutuslik lahe veemassiivi ruumala on 312 000 000 m3. Ööpäevas merre Ööpäevas merre suunatava P suunatava N mg P liitris mg N liitris Sööda kogus (t) kogus (kg) kogus (kg) merevees merevees 5000 10,41 104,11 0,000033 0,000334 Tabel 6. Kalakasvatusbasseinide heitvee prognoositavad saasteainete sisaldused ja kogused. Saaste-aine Üldfosfor PÜld Üldlämmastik NÜld Võetava merevee kvaliteet (μg/l)* 18,27 348,60 Lisanduv toiteelementide sisaldus heitvees 0,87 86,8 (mg/l)** Saasteainete kontsentratsiooni kasv (%)** 4,8 2,5 6 Inimese mõju tugevnemine loodusele. E. Reintam 2007. http://data.vk.edu.ee/RDER/RDER61/Keskkonnakaitse/Loengud/Loengud.tmp.pdf 7 Reoveepuhasti reostuskoormus – aasta kestel reoveepuhastisse jõudev suurim nädala keskmine reoainehulk inimekvivalentides (VeeS §2)  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 20 Saaste-aine Üldfosfor PÜld Üldlämmastik NÜld Lisanduv toiteelementide sisaldus heitvees 0,33 33,4 (mg/l)*** Saasteainete kontsentratsiooni kasv (%)*** 1,8 1,0 * Merevee kvaliteedi näitajad on arvutatud riikliku keskkonnaseire Rannikumere alamseireprogrammi8 2012. aasta seiretulemustel alusel. ** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lahustatuna Pidulalahe veemassiga (tabelist 5). *** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lahustatuna Tagalahe veemassiga (tabelist 5). Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal on planeeritava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus. 3.3.1. REOVEESETTE TEKE JA KÄITLEMINE Vee puhastamisel tekib aastas suurusjärgus mitusada tonni reoveesetet, mille toiteelementide sisaldus on ca 15,2 tonni fosforit ja ca 152 tonni lämmastikku. Kalabasseinidest ärajuhitav vesi läbib mehhaanilise filtri ning lintfiltri. Vajadusel kasutatakse täiendavat tehnoloogiat reoveesette veesisalduse vähendamiseks. Järgi jääv reoveesete kompostitakse. Reoveesette käitlemise täpne tehnoloogiline lahendus täpsustatakse edasises töös koos detailplaneeringu koostamisega, milles nähakse ette sobiv maakasutus. Reoveesette käitlemine toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 789 kehtestatud nõuetele pädeva isiku/ettevõtte poolt lepingu alusel. Sellega tagatakse reoveesette keskkonnahoidlik käitlemine ning olulist keskkonnamõju ei ole eeldada. 3.3.2. SEIRE KORRALDUS Kalakasvatuse toimimise ajal on vajalik seire korraldamine. Seirata tuleb kasutatava ja keskkonda tagasijuhitava vee koguseid ja kvaliteeti. 8 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. Keskkonnaagentuur. 9 Keskkonnaministri määrus nr 78. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded. Vastu võetud 30.12.2002 nr 78  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 21 Võetava vee kogust mõõdetakse (veekoguse seire) pidevalt veemõõtjate abil ja vee kogused dokumenteeritakse. Mõõtmine toimub täiendavalt läbivoolu meetodil (pumpade tootlikus x tööaeg ja/või voolukiirus x ristlõige). Võetava vee puhul toimub pidev veetemperatuuri mõõtmine, millest tuleneb võetava veekoguse maht. Võetavat vett keemiliselt ei töödelda, tõenäoliselt on vajalik vee aereerimine (see võib toimuda ka kalabasseinis). Heitvee osas seiratakse (mõõdetakse) samuti veekogust veemõõtjate läbivoolu meetodil. Seiratakse ka heitvee reostusnäitajaid, mis peavad vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed fikseeritud piirväärtustele, sagedusega vähemalt 24 proovi aastas. Heitvee proovide võtmise koht täpsustatakse edasise tehnilise projekteerimisega, kuid tõenäoliselt on see kalakasvatusbasseinide juures väljavoolukollektorite maismaapoolses otsas. Tõenäoliselt on vajalik ka vähemalt mõneaastane kalakasvatuse tööle asumise järgne Tagalahe ökosüsteemi seire, mille täpsem sisu tuleb välja töötada eeldatavat algatatava KMH raames. Kui (tehniliste / ehitusgeoloogiliste) merepõhjauuringute käigus selgub merepõhja pinnase süvendamise vajadus, siis võetakse pinnaseproovid ka süvendatavast pinnasest. 3.4. VEE ERIKASUTUSEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMISE MEETMETE KIRJELDUS Kesknõmme kalakasvatuse arendamise eesmärgiks on 1980-ndatel rajatud hetkel mittetoimiva kalakasvatuse renoveerimine ja tehnoloogiline uuendamine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kogu arendustegevuses, sealhulgas vee erikasutuses, järgitakse keskkonnakaitse nõudeid ja eesmärke. Seega integreeritakse võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmed juba tehnilisse/tehnoloogilisse lahendusse ja opereerimise korraldamisse. Võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine edasisel arendustegevuse detailsemal kavandamisel (st tehnilise lahenduse ja tehnoloogilise protsessi edasisel täpsustamisel). KMH käigus leitakse parimad lahendused teemadele/objektidele, millele ei ole võimalik tänases arendus etapis veel niivõrd detailselt lahendust esitada. Olulisemateks põhimõttelisteks leevendavateks meetmeteks on:  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 22 o Heitvee maksimaalne puhastamine (arvestades tehnoloogilist võimalikkust ja otstarbekust). Vajadusel täiendades joonisel 5 esitatud põhimõttelist veepuhastussüsteemi. o Veekeskkonda suunatud toitainete (P ja N) täiendav merekeskkonnast eemaldamine (nt karbikasvatuse näol või muul tulemuslikul viisil) tagamaks minimaalne kalakasvatuse reostuskoormus merele. o Veevõtukambri rajamine viisil, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse vältimaks negatiivset mõju mereelustikule, kes muidu võiksid sattuda pumpadesse ja kalakasvatusse. o Ehitusaegsete võimalike negatiivsete mõjude vähendamine läbi tööde teostamise aja valiku ja tehniliste võtete kasutamise. 3.5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEST Käesoleva taotlusmaterjalide alguses kirjeldasime, et kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba). Neist ühegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nõuet teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), kuid kõigil juhtudel on KSH või KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Käeoleva taotlus koostamisel on osalenud keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kelle hinnangul on kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades keskkonnamõju hindamise teostamine asjakohane, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mittepandavaid menetlusi. Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse summaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mistõttu on kõige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Loomulikult peab vee erikasutusloa raames teostatav KMH käsitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KMH’ga kolmele dokumendile (DP, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse vee erikasutusloa raames läbi viidavasse KMH protsessi. Soovime KMH teostamist vee erikasutusloa menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus keskkonnaküsimusi, mis puudutavad hoonestusloa taotlust ja detailplaneeringut. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 23 LISA 1. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS 22.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Kihelkonna Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille koosseisus oli ka esialgne eskiislahendus. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 24 KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 25 Rene Reisner Teie 14.01.2016 nr 17-6/16/165-2 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 4.02.2016 nr 14-6/16/101-2 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusest Austatud härra Reisner Keskkonnaamet on saanud Keskkonnaministeeriumilt 14.01.2016 kirjaga nr 17-6/16/165-2 seisukoha Ösel Aquafarms OÜ (12740506) hoonestusloa taotluse kohta. Keskkonnaministeeriumi seisukoha kohaselt saab Teie hinnangul kavandatavat tegevust teostada, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Soovitate kaaluda näiteks looduslikke vees olevaid saasteaineid filtreerivate veeorganismide kasvatamist või taimestiku (pilliroo) niitmist piirkonnas. Rõhutate oma seisukohas, et need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest, et vältida negatiivse mõju tekkimist ja tagada vastavust veeseaduses toodud keskkonnaeesmärgiga. Keskkonnaamet palub siinkohal lahti seletada nimetatud seisukoha alused, kuivõrd ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt tuleb Soela väina rannikuveekogumis vee edasist kasutamist vältida. Oleme lisanud käesolevale kirjale Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse, mille reaalse rakendamise kohta antud kontekstis palume Keskkonnaministeeriumi seisukohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Lisa: Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlus Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Helena Vipre +372 680 7430 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 4. veebruar 2016. a. 15:06 Adressaat: Keskkonnaministeerium; TJA - Avalik Teema: �sel Aquafarms O� hoonestusloa taotlusest (4.02.2016 14:49:28 nr. 14- 6/16/101-2) Manused: �sel Aquafarms O� hoonestusloa taotlusest.bdoc; Keskn6mme_kalakasvatuse_veeloa_taotlus.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab teile e-posti teel j�rgmised dokumendid: Pealkiri: �sel Aquafarms O� hoonestusloa taotlusest (4.02.2016 14:49:28 nr. 14-6/16/101-2) K�ttesaamise kinnitus palun edastada e-posti aadressile: [email protected] Lugupidamisega Keskkonnaamet