Riigikantselei
[email protected] Keskkonnaministeerium
[email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie : 31 . 10 .202 2 nr 23 Raiemahtudest Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Lugupeetud minist ri d Riina Sikkut ja Madis Kallas Eestis ja Euroopas on jätkuvalt kestmas julgeoleku - ja energia kriis, mille kiiret lahenemist lähiajal pole kahjuks ette näha. Meedias kirjeldatud uudised, kus loetud tundidega hävitati suur osas Ukraina energiataristust , on väga muret tekitavad ning selliseid riske tuleb käsitleda väga tõsiselt. Talve tingimustes on oluline hoida Eesti inimeste toad soojad ja valged ning selle eelduseks on mitmekesised energiasüsteemid koos erinevate kütuste kasutamise valmidus ega . Käesoleva aasta 25. veebruaril juhtisime koos Eesti Taastuvenergia Kojaga tähelepanu, et Eestis tuleks v ältida selliste piirangute kehtestamist, mis takistavad olulises mahus biomassi varumist, vaheladude täitumist ning piisava ressursitagavara tekkimist uueks küttehooajaks. Paraku on tänaseks biomassi varumise probleemid jätkunud ja isegi süvenenud. L äheneb 1. detsember, mis ajaks määrab keskkonnaminister v astavalt metsaseaduse § 45 lõikele 5 iga l aasta l arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala . Meedia vahendusel on selgitatud , et sel aastal arutab enne otsuse langetamist uuendusraie pindala küsimust V abariigi V alitsus. Tunnustame keskkonnaministrit avatud arutelu de ning julgete sõnavõttude eest Eesti metsavarude säästliku k asutamise toetuseks. Samuti tunnustame huvipoolte ärakuulamise ning lahendusele orienteeritud tegevuste eest . H ea näitena saab tuua oktoobri alguses RMK poolt korraldatud suunatud küttepuidu pakkumise s oojusenergia toot jatele ja puitkütuste (halupuude) tootjatele, kelle tarbijad on Eestis. Meile teadaolevalt oli aga läbiviidud pakkumismenetluses soovijaid rohkem kui RMK mahud ette nägid ning seetõttu on ilmselge, et puiduhakke defitsiit on püsiv (loodetavasti see ei süvene). Eestis kaugküttesektoris kasutatakse aastas hinnanguliselt 4,2 TWh puiduhaket ( ca 2,1 mln tm) ning see on paljudes katlamajades asendamatu soojuse tootmise sisend (ca 55% Eesti kaugküttest sõltub puiduhakke olemasolust) . Puiduhakke d efitsiidi süvenedes võib ohtu sattuda soojuse tarbijate varustuskindlus, mida soojuse tootjad elutähtsa teenuse osutajatena mingil juhul lubada ei saa. Seepärast võib süvenev küttepuidu defitsiit a vatud turu tingimustes kaasa tuua soovimatu olukorra, kus kestvustoodeteks sobilik ku puitmaterjal i hakatakse kasutama energiatootmiseks. Isegi kui varustuskindlus suudetakse tagada, on puiduhakke defitsiit juba kaasa toonud olulise puiduhakke hinnatõusu, mis defitsiidi jätkudes süveneb. S ellest tulenevalt kasvab surve soojusenergia hinna tõusuks . K uigi kodu tarbijat tabab sellest hinnatõus us t vaid üks viiendik (tänu kompensatsioonidele hüvitatakse kodutarbijale 80% ), siis ühiskonnale tähendab see ikkagi ebavajalikku kulu, mida on võimalik vältida. Eelnevaga seoses teeme järgmised ettepanekud: V abariigi V alituse aruteludel seoses raiepindalaga /raiemahtudega on oluline arvestada puiduhakke ja halupuude tegeliku tarbimisvajadusega ning vältida administratiivse defitsiidi teket. Mõistlik on kuni kriisiolukorr a (sõja) lõppemiseni külmutada arutelud raie pindalade/ mahtude vähendamise osas ning keskenduda hoonete kütmiseks vajaliku puiduhakke kättesaadavuse stabiliseerimise le ja paranemise le . Viivitamata leida täiendavad võimalused , et RMK saaks korraldada sihtotstarbelisi küttepuidu pakkumismenetlusi järgnevatel aastatel. Kiirendada hoonete renoveerimise strateegia realiseerimist ning leida lisavahendeid hoonete energiatarbimise vähendamiseks , mis omakorda vähendab puiduhakke vajadust. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja Juhatuse liige
[email protected] 5165943