Kiri

KINNITATUD Valige üksus. 27.10.2022käskkirjaga nr 99a Lisa 1 Privaatsust säilitavate tehnoloogiate kontseptsiooni ja teekaardi uuring 1. Hanke ese (lähteülesanne) Kooskõlas Eesti digiühiskond 20301 arengukavas välja toodud eesmärgiga teha riigi otsuseid kvaliteetsete andmete abil ja algatada ja ellu viia uuenduslikku riiklikku privaatsustehnoloogia rakendamise programmi, tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium privaatsust säilitavate tehnoloogiate (PET, aga ka privaatsustehnoloogiad, privaatsuskaitsetehnoloogiad) kontseptsiooni ja teekaardi uuringu, mis analüüsib Eesti digiriigi taristut arvestades, kas ja mis ulatuses ning mis kasutusjuhtude puhul oleks mõistlik kasutada Eestis privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid, et suurendada isikuandmete kaitstust ja andmete taaskasutust. Uuringu eeldatav maksumus on 60 000 EUR (koos KM-ga). Tellitava uuringu CPV kood on 73000000-2 (uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused). 2. Taustainfo Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega. Selleks, et isikuandmeid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada, tuleks innovaatilisi lahendusi rakendada senisest enam - arendada, katsetada ja kasutusse võtta privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid. 2.1. Uudne lahendus: Privaatsuskaitsetehnoloogiad aitavad tagada andmekaitset näiteks teenuste tasandil ning aitavad muuhulgas vältida ebavajalike andmete töötlust (minimaalsus) või võimalikke lekkeid (turvalisus). Mõned neist tehnoloogiatest on alles väljakujunemisel (nt homomorfne krüptograafia, mis võimaldab töödelda krüpteeritud andmeid ilma neid dekrüpteerimata) ja Eesti saaks olla maailmatasemel riikidest, kes testiks privaatsustehnoloogiat tundlike andmete, näiteks terviseandmete, peal. Seda loomulikult lubatud tingimustel (õigused/kohustused, turvaline keskkond). Privaatsustehnoloogiate rakendamiseks on Eestis astutud esimesi samme, kuid seda väga aeglaselt. See võib olla ka mõistetav, kuna tegu on uute tehnoloogiatega ja laiem riigisisene ekspertiis nende kasutamiseks veel puudub. 2.2. Ettemääramatu tulemus: Ühelt poolt on PETide rakendamisel suur potentsiaal, et andmete kasutamist soodustada, austades seejuures isikute privaatsust ja julgustades andetöötlust era- ja avalikkuse huvides. Teisalt ei ole meil ühtset arusaama, millistes valdkondades ja milliste tehnoloogiate rakendamisega võiks alustada, hoogustamaks andmete taaskasutust. Privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamisega kasvaks Eestis - sealhulgas kogu avaliku sektori üleselt - oluliselt isiku- ja teiste tundlike andmete ohutu taaskasutus, seda nii teenuste pakkumisel kui otsuste tegemisel. Seeläbi saaksime riigivalitsemises kasutada otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi laiemalt, kui see täna on. Praktikas on tänaseks PETe rakendatud üksikutel kordadel, ilmselt puudub piisav kompetents ning teadlikkus rakendamise võimalustest ja saadavast kasust (seda ka juhul, kui see eeldaks algselt investeeringuid). Just puuduva ekspertteadmiste tõttu avalikus sektoris, ei osata ilmselt ette määrata, milliste avaliku sektori eesmärkide täitmiseks oleks PETide kasutamine võimalik või kõige mõistlikum (ehk lähtuvalt andmete töötlemise laadist, ulatusest, kontekstist ja töötlemise eesmärkidest või kaasnevatest ohtudest, on võimalik rakendada erinevaid asjakohaseid tehnilisi meetmeid). Varasemad uuringud: kitsalt PETe puudutavaid uuringuid ei ole varasemalt läbi viidud. Avalikus sektoris on seni privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid rakendatud üksikutel kordadel, 1 Kättesaadaval: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030  näiteks aastal 2015 läbiviidud turvalise ühisarvutuse pilootprojektis, kus osalesid Haridus- ja Teadusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames uuriti3 PETide rakendamise võimalust näiteks sotsio-demograafiliste andmete kasutamisel Päästeameti koduvisiitide planeerimisel. Kuigi antud uuringu raames lõpuks Cybernetica ASi Sharemindi lahendust andmete töötlemiseks ei kasutatud, siis viidati selles, et Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib toimuda isikuandmete töötlemine ka PETide kasutamisel. Seda siis kui andmebaasist toimub andmete väljavõtmine isikustatult.4 Loomulikult tuleb eristada olukordi, kus PETide kasutus on suunatud teabevaldaja igapäevatöö lihtsustamisele või ongi eesmärgiks andmete sidumine näiteks uue teadmise saamiseks ja erinevate vastutavate töötlejate vahel (otsitakse uut teadmist andmeid kombineerides). Seega vajab hindamist see, millises ulatuses tuleks PETe rakendada, millist väärtust aitaks see luua ja milliseid esmaseid tegevusi tuleks valdkonna toetamiseks teha. Hetkeolukord: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on algatatud mitmeid initsiatiive soodustamaks andmete taaskasutamist. Ühe olulise initsiatiivina on planeeritud 2022. aasta jooksul arendada isikuandmete anonüümimiseks kratijupp, mis aitab tekstist eemaldada isikule viitavat teavet. 2021. aastal Eesti tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamise käigus intervjueeriti rohkem kui 40nd asutust. Ühe olulisema probleemkohana andmete töötlemisel ja andmeteaduse projektide läbiviimisel tõstatati just andmekaitse ja privaatsusega seonduv. Näiteks toodi välja andmete taaskasutamisega seonduvad piirangud, kus isikuandmeid ei ole võimalik nii laialdaselt kasutada kui asutused seda sooviksid. Asutused on rõhutanud, et nad vajaksid suuremat tuge nii privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamisel kui ka andmete anonüümimisel, tagamaks paindlikum andmete töötlemine asutuse sees kui ka erinevate asutuste vahel. Täna ei ole PETide suunal olulisi tegevusi riigis tehtud, puudub piisav kompetents ja teadlikkus. Teisalt on teadvustatud, et meil tuleb tagada andmete turvaline ja usaldusväärne töötlemine ehk rakendada parimaid tehnoloogiaid riive vähendamiseks. Täna puudub meile teadaolevalt Eestis erasektori laialdane kompetents privaatsustehnoloogiate kasutamisel ja rakendamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teadaolevalt on PETidega seotud kompetentsiga eraldi silma paistnud üks ettevõtte (Cybernetica AS) ja seda ühe kindla tehnoloogia rakendamisel. Seetõttu oleks abiks laiapindsem käsitlus võimalikest PETide rakendamisvõimalustest ja riskidest – sõltuvalt siis sellest, millisel eesmärgil ja kus neid kasutada saab. 3. Eesmärk ja uurimisküsimused 3.1. Uuringu eesmärk on koostada metoodiline juhend PETide kasutuselevõtmiseks erinevate avaliku sektori funktsioonide täitmiseks. Seega tuleks kaardistada riigis need sobivad kohad, kus võiks andmete töötlemisel, PETe ehk privaatsustehnoloogiaid kasutusele võtta, et suurendada andmete taaskasutust; sh tuua välja sobivad privaatsust säilitavad tehnoloogiad, nende kättesaadavus ja rakendatavus. Uuringu tulemusel soovitakse kasvatada teadlikkust võimalikest tehnoloogiatest ja nende kasutuspraktikatest, mida rakendada. Uuringu täitja saab 2 Centar uuringu lõppraport, 2016. kus mainitakse andmete ühendamiseks kasutatud turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemindi; https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/Pohiraport-final.pdf (lk 2). 3 Masinõppe ja AI toega teenused, lõpparuanne: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2022/05/RITA_MAITT_LOPPARUANNE_FINAL.pdf 4 Masinõppe ja AI toega teenused, lõpparuanne lk 35: „AKI kinnitas, et tema varasemas praktikas on tõepoolest leitud, et Sharemindi privaatsuskaitse tehnoloogiaplatvormi kasutamisel pole AKI luba vajalik, kuna sellisel juhul ei töödelda andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul. Samas möönis AKI, et selles seisukohas on teatav vaidlusmoment olemas, sest Statistikaameti enda andmebaasist toimub andmete väljavõtmine isikustatult ning see toiming on hõlmatud Sharemindi abil teadusuuringu eesmärgil isikuandmete töötlemise õigusliku alusega. Niisiis ei saa öelda, et Sharemind’iga andmeid isikustatult ei töödelda.“ 2  olla oma tegevustes loominguline, st pakkuda ise välja, millised privaatsustehnoloogiad sobivad kindlate andmetöötlusprotsesside jaoks ning milliste privaatsustehnoloogiate rakendamisest võiks Eesti riik alustada. 3.2. Uuringu eesmärgid hõlmavad endas järgmist: 1. Uuringu tulemused peavad olema ülekantavad erinevatele avaliku, aga ka erasektori asutustele ja projektidele, mis tegelevad ulatusliku andmeanalüüsiga (ülevaade eksisteerivatest privaatsust säilitavatest tehnoloogiatest ja nende rakendamise võimalustest avalikus sektoris (sh rahvusvaheline vaade)). Projekti tulemusi saab edasi arendada ja kohandada vastavalt asutuse vajadustele. Uuringu käigus teostatakse muuhulgas infoanalüüs eksisteerivatest lahendustest ja praktikatest rahvusvahelisel tasandil ning käsitletakse nende kohaldatavust Eesti õiguskorra ning riigi infosüsteemi eripäradega (metoodika ja põhjendused põhinevad andmeteadusel ja -analüütikal ning põhjendustes lähtutakse andmekaitse- ja infoturbealastest regulatsioonidest nii Euroopa Liidu kui Eesti õigusruumist). 2. Uuringu raames kaasatakse erinevaid avaliku sekotri asutusi (vähemalt 10 riigiasutust), kogutakse ja arvestatakse nende tagasisidega. Asutustest tuleks kaasata vähemalt järgnevaid riigiasutusi: Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Uuringu tulemused tehakse ka laiemalt kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ja andmetiimi kodulehel kratid.ee. Uuringu masinmõistetavad alusandmed avalikustatakse avaandmetena avaandmete teabeväravas (avaandmed.eesti.ee). 3.3. Uuring on lähtuvalt eelnevast süstemaatiline, seades eesmärgiks vastata vähemalt alltoodud punktidele ja küsimustele: 1. Privaatsustehnoloogiate klassifikatsioon: pakkuja nägemus privaatsustehnoloogiate klassifitseerimisest, näiteks kasutusvaldkondade alusel. 2. Millistel kasutusjuhtudel on mõistlik rakendada PETe? Millistel juhtudel on mõistlik rakendada teisi lähenemisi? Millist väärtust võimaldavad PETid pakkuda võrreldes teiste alternatiivsete lahendustega? 3. Millised on parimad praktikad 5 (viie) riigi põhjal (nt Ühendkuningriik, Kanada, Singapur, USA ja muu riik analüüsi läbiviija ettepanekul)? 4. Mida oleks vaja teha, et vähendada privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamisel jääkriski? 5. Millisel määral saaks kasutada PETe avaliku sektori käes olevate andmete taaskasutamiseks erasektori poolt? 6. Kuidas ja millises ulatuses saaks kasutada PETe andmete avalikustamiseks avaandmetena (vt nt ka avaandmete portaal)? 7. Analüüsitakse riiklike funktsioone ja soovitatakse, milliseid PET metoodikaid oleks efektiivne/tõhus kasutada riigifunktsioonide täitmiseks järgneva kahe aasta perspektiivis? Millised võiksid olla PETide rakenduskava tulemusmõõdikud? Millised oleksid esimesed pilootprojektid valideerimaks/ hindamaks PETidest saadavat praktilist väärtust. 4. Meeskonnaliikmete kutsealane pädevus ja vastutus 4.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama meeskonna, milles on esindatud läbiviimise eelduseks olevad pädevused ja kogemused. Meeskonda peab kuuluma minimaalselt kolm inimest, kellest igaüks eraldi peab vastama konkreetsele meeskonnaliikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu olulisemate ülesannete täitmiseks vajalikud oskused. 4.2. Meeskond peab vastama järgmistele tingimustele: 1. Projektijuhil peab olema viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3 (kolme) aastane projektijuhtimise kogemus, ajavahemikul 2017-2022 juhtinud vähemalt 3 (kolme) PETi 3  projekti, mille töömaht on vähemalt 600 (kuussada) inimtöötundi projekti kohta. Projektijuht valdab inglise keele vähemalt C1 tasemel. 2. Privaatsustsäilitavaid tehnoloogiaid tundev erialaspetsialist peab omama kolmeaastast (3) töökogemust seotult privaatsust tagavate tehnoloogiate kasutusega. 3. Analüütik peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3 (kolme) aastast töökogemust infosüsteemide analüütikuna. 4.3. Üks isik võib täita ka mitut rolli (nt projektijuht-analüütik), kuid sellisel juhul peab antud isik täitma igale vastavale rollile esitatud nõuded. 4.4. Kui pakkujal on meeskonnas teisi nimetamata liikmeid (nt assistent, jurist, programmeerija), siis nende liikmete kvalifikatsioon ei kuulu hindamisele. 4.5. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise vastavalt pakkumuse esitamise ettepanekus nõutud rollidele. 4.6. Pakkumuses tuleb esitada projektimeeskonna liikme allkirjastatud CV vorm. Võõrkeelsete dokumentide korral võib hankija nõuda pakkujalt dokumentide eesti või inglise keelde tõlkimist. 5. Uuringu metoodika 5.1. Uuring koosneb: 5.1.1. teoreetilisest osast erinevate privaatsustehnoloogiate kaardistamiseks ja tuues nende põhilised kasutusjuhud; 5.1.2. Eesti digiriigi ülesehituse spetsiifikat arvestades praktilistest soovitustest ja nägemusest privaatsustehnoloogiate rakendamiseks ning teekaardist eelviidatud soovituste rakendamiseks ja tulemuste üle kandmise võimalustest teistele asutustele. 5.2. Täpsema metoodika pakub välja pakkuja. 6. Tegevuskava 6.1. Peale lepingu sõlmimist ja enne uuringu koostamist kohtutakse tellijaga, et täpsustada ülesannete kaardistust ning tellija võib nõuda lõpliku uuringu sisu kooskõlastamist. 6.2. Uuring esitatakse kahes osas: 1. vaheraport, milles esitatakse PETide arengusuunad ning PETide kokkuvõttev nimekiri, millele tuginedes saab tellija esitada täpsustavaid küsimusi ja vajadusel suunda korrigeerida; 2. lõppraport, milles tuuakse valdkondlike kasutusjuhtude kirjeldused ja ka teekaart ehk tegevuskava. Uuringu kasutusjuhtude kirjelduses peab sisalduma lähteülesandes kirjeldatu, sealhulgas vastused selles esitatud küsimustele. Teekaardina esitatakse valdkonna hetkeolukord ja soovitused poliitikakujundamiseks ning rakendamise toetamiseks lähiaastatel. Lõppraporti juurde kuulub ka üheleheküljeline kokkuvõte, mis tutvustab töö tulemit ja olulisemaid leide. 7. Uuringu tulem ja mõju Uuringu tulemused on sisendiks avalikus sektoris PETide suunalise poliitikakujundamise loomisel ja tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, uute PETide lahenduste kasutuselevõtmisel ja läbi selle olemasolevate andmetöötlusprotsesside täiustamisel. Selliseid uuringuid Eesti avalikus sektoris varem tehtud ei ole. Lisaks on uuringu tulemusena välja töötatud pakkuja poolt nende nägemuse ja ühiste konsultatsioonide põhjal koostatud teekaart privaatsustehnoloogiate kasutuselevõtuks lähiaastatel. Uuringu tulemusena saab Eestis kasutusele võtta privaatsustehnoloogiaid erinevates avaliku sektori asutustes andmete taaskasutuse juurutamiseks, sest uuringu tulemused on ülekantavad kogu avalikus sektoris, aga ka kasulikud meie erasektori vastavasisulise ekspertiisi arendamiseks. Uuring aitab luua selgust eraettevõtetele, kes sooviks pakkuda privaatsuskaitsetehnoloogial põhinevaid lahendusi ja uuringuid Eesti avaliku sektori 4 asutustele. Laiemalt on uuringul majanduslik ja innovatsiooni edendamise mõju, kuivõrd uuringu tulemusena selgub privaatsustehnoloogiate rakendamise võimalus andmete taaskasutamiseks ja privaatsuse säilitamiseks nii avaliku sektori siseselt, kui era- ja avaliku sektori vahel. Tulemus panustab andmepõhisese majanduse tekkimisse ja riigi andmepõhise halduse parandamisse. 8. Pakkumise sisu 8.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 1. Visiooni kirjelduse PETide rakendamisvõimalustest koos tegevustega, kuidas plaanitakse jõuda projekti tulemiteni. Pakkujal tuleb esitada visioon, kus saaks PETe kasutada, sealhulgas tuues näiteid millises ulatuses oleks võimalik PETe rakendada senisest laiemalt (kasutada avaandmeid laialdasemalt või mil moel rakendada neid avalikust erasektorisse või erasektorist avaliku sektori suunal). 2. Tegevuste kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Projektiplaani kavand tuleks esitada Gantt chart kujul, kus on välja toodud tegevused, tulem(id), ajakava, vaheetapid, orienteeruv ajakulu. Ajakava peab olema realistlik. 3. CV-d millest nähtub meeskonna vastavus punktis 4.1 toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. 4. Pakkumuse maksumus (tegevus/ajakulu/maksumus eurodes). 8.2. Pakkumus peab olema jõus 15 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 9. Hankelepingu sõlmimise kriteeriumid 9.1. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning leping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Kirjeldus Osakaal 1. Lähteülesande kirjeldus 70 punkti a) Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uuringu ülesannetest 40 punkti b) Projektiplaani kavand ja selle teostatavus (gantt chart) 30 punkti 2. Maksumus 30 punkti 9.2. Hindamise kirjeldus on toodud dokumendis „Pakkumuste hindamine“. 9.3. Eduka pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 10. Töökorraldus ja tasumine 10.1. Töökorralduslik sisu 10.1.1. Töövõtja ülesanne on käesolevas lähteülesandes toodud töö teostamise ja selle tulemite lepingutingimustele vastavuse tagamine (edaspidi Töö) ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. 10.1.2. Töövõtja tagab ühtse metoodika kasutamise ja teostab hanke läteülesandes kirjeldatud Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused. 10.1.3. Töövõtja üheks oluliseks ülesandeks on Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama oodatavaid tulemusi (töö käigus kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid, vahearuannet ja lõpparuannet ning muid valminud dokumente, salvestisi ja kogutud materjale) ning olema vormistatud ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda (nt tellija Confluence või Jira). 10.1.4. Töökeel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelne. 10.1.5. Töövõtja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta lähtudes tellija juhistest (nt iganädalaselt või kahe nädala tagant). 5 10.1.6. Koosolekud tellijaga toimuvad vastavalt vajadusele, lähtudes tellija juhistest (nt iganädalaselt või kahe nädala tagant). Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. Füüsilised koosolekud toimuvad tellija ruumides. Töövõtja protokollib koosolekud ja laeb need allkirjastatult üles tellija poolt määratud keskkonda (nt Confluence või Jira keskkonda) 2 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest. 10.1.7. Edukale pakkujale antakse peale hankelepingu sõlmimist vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 10.1.8. Töövõtja esitab projekti lõppedes lõpparuande Töö tulemitega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks. Töövõtja esitab koos allkirjastatud aktiga kõik memod, protokollid jm dokumendid ja lõpparuande. Töövõtja tagab, et Töö teostamine on hanketingimuste kohaselt dokumenteeritud ja üle antud. 10.1.9. Töövõtja tutvustab Töö lõpptulemust ka andmete võrgustikus, sh selles käsitletud tehnilisi lahendusi. 10.2. Tööde teostamise aeg ja tasumine 10.2.1. Töö planeeritav täitmise tähtaeg on sada (100) kalendripäeva peale hankelepingu sõlmimist. 10.2.2. Kui tulem vastab hanketingimustele ja lähteülesandele, tasutakse Tööde eest üks kord projekti lõpus. 10.3. Tellijapoolne vastutaja Tellija poolt vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete taaskasutuse programmijuht, Nele Nisu. 6  KINNITATUD Valige üksus. 27.10.2022käskkirjaga nr 99 Lisa 2 Pakkumuste võrdlemine ja hindamine 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Juhul, kui nõuetele vastab vaid üks pakkumus, siis pakkumust ei hinnata. 1.2. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis saab kokku enim väärtuspunkte. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 1.3. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad iga esitatud pakkumust eraldiseisvalt, vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 1.4. Kui kaks või enam pakkumust on hindamise tulemusel võrdsed, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai enim punkte kriteeriumi „kontseptsiooni kirjeldus“ eest. Kui ka siis on pakkumused võrdsed, tunnistatakse edukaks neist odavaim pakkumus. Kui ka siis on pakkumused võrdsed, selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuste sisu (70 punkti) 2.1.1. Hinnatakse kontseptsiooni kirjeldust ehk pakkuja arusaama uuringu eesmärgist ja uuringu ülesannetest (maksimaalselt 40) 2.1.1.1. Hindamiskomisjoni liikmete poolt individuaalselt antud hinnete alusel leitakse aritmeetiline keskmine (kriteeriumi keskmine hinne) 2.1.1.2. Väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid suurima keskmise hinde saanud pakkumus. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: “punktimäär” = “keskmine hinne hinnatavas pakkumuses” / “kõige kõrgem keskmine hinne” x 40. 2.1.1.3. Hanke hindamiskomisjoni liikmed hindavad pakkumuses toodud kontseptsiooni kirjeldust kolmepallisüsteemis, millest „5“ on kõrgeim, „3“ keskmine ja „1“ nõrgim. Punkte antakse järgmiselt: Hinne „5“ Hinne „3“ Hinne „1“ Kontseptsioon ja uuringu Kontseptsioon ja uuringu Kontseptsioon ja uuringu metoodikad on lahti kirjutatud metoodikad on suures osas metoodika on esitatud väga ja põhjendatud, neis ei esine (kuid mitte täielikult) lahti üldiselt ja/või ebarealistlikult puudujääke. kirjutatud ja põhjendatud ja/või ja/või ei ole arusaadav ja/või kohati jääb ebaselgeks sisaldab suuremaid puudusi, ja/või sisaldab selliseid mis ei võimalda sellele anda väiksemaid puudusi, mis ei hinnet „3“. võimalda sellele anda hinnet „5“. Kontseptsioon on selge ja Kontseptsioon on küll Kontseptsioon on olulises osas arusaadav kooskõlas lähteülesandega puudulik kuid kirjelduses esineb väiksemaid puudujääke 2.1.2. Hinnatakse projektiplaani ajakava ja selle teostatavust (gantt chart) (maksimaalselt 30) 2.1.2.1. Väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid suurima keskmise hinde saanud pakkumus. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: “punktimäär” = “keskmine hinne hinnatavas pakkumuses” / “kõige kõrgem keskmine hinne” x 30. 2.1.2.2. Hanke hindamiskomisjoni liikmed hindavad pakkumuses toodud projekti ajakava kolmepallisüsteemis, millest „5“ on kõrgeim, „3“ keskmine ja „1“ nõrgim. Punkte antakse järgmiselt: Hinne „5“ Hinne „3“ Hinne „1“ Pakkuja esitatud projektiplaan Projektiplaani saab Projektiplaani realiseerimiseks on realistlik ja täies mahus kasutusele võtta väiksemate tuleb teha suuremaid sobilik tööde läbiviimiseks. muudatustega ja/või (ulatuslike) muudatusi, et täita pakkumus sisaldab selliseid seatud eesmärke ja/või väiksemaid puudusi, mis ei pakkumus sisaldab suuremaid võimalda sellele anda hinnet puudusi, mis ei võimalda „5“. sellele anda hinnet „3“. Tegevused ja ajakava Tegevuses ja ajakavas esineb Projektiplaan on ulatuslike realistlikud ja sobilikud väikseimaid puudujääke puudujääkidega 2.2. Pakkumuse kogumaksumus (30 punkti) 2.2.1. Pakkumuse kogumaksumuse arvestamisel võetakse aluseks kõik hankija hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. 2.2.2. Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse madalaima kogumaksumusega (koos käibemaksuga) pakkumusele. Teised pakkumused saavad 30-st võimalikust punktist proportsionaalselt vähem punkte. 2.2.3. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. 2  KINNITATUD Valige üksus. 27.10.2022käskkirjaga nr 99 Lisa 3 TÖÖVÕTULEPING nr ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel transpordi asekantsler Ahti Kuningas kantsleri ülesannetes (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on privaatsust säilitavate tehnoloogiate (PET) kontseptsiooni ja teekaardi uuring (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus (lähteülesanne) on esitatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija privaatsust säilitavate tehnoloogiate (PET) kontseptsiooni ja teekaardi uuringu hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt ….. ….. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … …. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Nele Nisu, telefon 639 7611, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on …….., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. – lähteülesanne. 5.1.2. Lisa 2. – pakkumuse hindamine. 5.1.3. Lisa 3. – töövõtja pakkumus. 1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium- ja-ministrid/hanketeated  2 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Ernst & Young Baltic AS Meie 01.11.2022 nr 1.12-14/2022/6718-1 Pakkumuse esitamise kutse "Privaatsust säilitavate tehnoloogiate kontseptsiooni ja teekaardi uuring" Kutsume teid osalema hankes „Privaatsust säilitavate tehnoloogiate kontseptsiooni ja teekaardi uuring“, esitades omapoolse pakkumuse. Hanke eesmärkide täitmiseks hangitavad tegevused on kirjeldatud käesolevale e-kirjale lisatud dokumendis „LISA 1_lähteülesande kirjeldus“. Tellitava töö eeldatav maksumus on 60,000 €, koos käibemaksuga. Tellija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hanke läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, ning juhul, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Pakkumuses tuleb pakkujal märkida selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461). Tellija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik, lähtudes RHS § 110 lõikest 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul, kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on tellijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 10.11.2022. Pakkumus palun esitada e-posti aadressil [email protected]. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Nisu andmete taaskasutuse programmijuht Lisad: LISA1_lähteülesande kirjeldus LISA 2_pakkumuste hindamine LISA 3_leping Lisaadressaadid: Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool PwC Tallinn STACC OÜ Cybernetica AS Guardtime KPMG Baltics Advokaadibüroo NOVE Advokaadibüroo SORAINEN Nele Nisu [email protected] 2 (2)