Vastus

Pronksi Neli Korteriühistu Teie 30.10.2022 [email protected] Meie 01.11.2022 nr 1.15-5/2022/6232-5 Vastus Austatud hr Kalamees Täname Teid pöördumise eest. Järgnevalt esitame vastused Teie küsimustele ning püüame selgitada aspekte, millele olete tähelepanu juhtinud. Vastused on koostatud eelnevate samale eesmärgile suunatud toetusmeetmete kogemuste alusel, mida oleme pidanud oluliseks arvestada ka uue toetusmeetme väljatöötamisel. 1. Milliste ametlike dokumentide, uuringute tulemuste, otsuste alusel (palume nimetada/loetleda) on otsustatud jätkata Tallinna ja Tartu vähekindlustatud ja pensionäridest korteriomanike diskrimineerimist, nõudes neilt KredEx toetuse taotlemisel 10...20% suuremat omafinantseeringut võrreldes Eesti teiste piirkondadega vähekindlustatute ja pensionäridega? Aastatel 2010-2017 korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes oli üle Eesti ühtlane toetuse osakaal. Meetme tulemuste uuringu („Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus“ Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2018) peamine järeldus oli, et toetus jagunes piirkonniti ebaühtlaselt. Suurem osa toetustest kasutati Tallinnas ja Tartus. Tasakaalustatud regionaalse arengu parema tagamise lahendusena pakuti toetuste diferentseerimist piirkondade kinnisvaraväärtuse alusel. Sellest tulenevalt rakendati alates 2019. aasta toetusmeetmest toetuse määra piirkondlikku diferentseerimist: kõrgeima kinnisvara väärtusega piirkondades (Tallinn ja Tartu) toetus 30%, teistes keskustes 40% ja madala kinnisvara väärtusega piirkondades 50%. Ka Eesti Inimarengu Aruanne on välja toonud, et eluasemeturu olukord väikelinnades ja pealinnas on erinev. Väikelinnade ja maapiirkondade eluasemete olukord on kehvem. 08.02.2018 valitsuskabineti nõupidamisel tehtud protokollilise otsusega on valdkonna eest vastutavale ministrile tehtud ülesandeks uute elamumajanduse toetusmeetmete väljatöötamise ning olemasolevate meetmete muutmise käigus näha ette lahendused, mis arvestavad Eesti eri piirkondade eluasemeturu olukorda ja erisusi, et soodustada elamumajanduse toetuste jõudmist kõikidesse Eesti piirkondadesse. Rekonstrueerimistööde, eelkõige aga kvaliteetsete tervikrekonstrueerimiste läbiviimise toetamisel tuleb vahendite kasutamise otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kavandatust enam suunata vahendid piirkondadesse, kus turutingimustel rekonstrueerimisi ellu viia on keerulisem. Kui pikaajaliseks eesmärgiks on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele võimalikult lähedane tulemus, siis peab see toimuma võimalikult laiapõhjaliselt ja ühtlaselt üle riigi, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel turutõrgetega arvestades ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 rekonstrueerimiste elluviimise võimekuslünki tasakaalustades. Seejuures on oluline, et kui rekonstrueerimistöid viiakse ellu regionaalselt ebaühtlaselt, sealhulgas ajaliselt ebaühtlaselt, on sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas: - investeeringute tegemine on ajas kallinev ega erine piirkondlikult nii suurel määral kui erinevad piirkondade vahelised sissetulekud ja nende kasvukiirus. Seejuures saavad meetmest enim kasu varajased rekonstrueerijad; - investeeringu edasilükkumine ei võimalda säästa suurenevatelt energiakuludelt, mis vähendab investeeringu tegemise võimekust tulevikus; - piirkondades, kus rekonstrueerimisi on vähe, ei teki nn „spill-over“ efekti, mis julgustaks piirkonnas järgmisi rekonstrueerimisi (sh omavahenditest) ette võtma; - vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade võrdluses piirkondade vaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega; - rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadav vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike netovara väärtuses veelgi. 2. Milliste ametlike dokumentide, uuringute tulemuste, otsuste alusel (palume nimetada/loetleda) on jätkuvalt otsustatud mitte rahuldada nende korteriühistute KredEx toetuse taotluse avaldust, kelle poolt hallatava korterelamu korteriomanditest üle 20% on läinud juriidilisest isikust omanike kätte? Eluaseme valdkonna toetused on mõeldud füüsilistest isikutest elanike elamistingimuste parandamiseks, mitte ettevõtlustoetusteks. Eluasemevaldkonna toetusmeetmete väljatöötamisel peame arvestama, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Mõistame, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. 3. Milliste ametlike dokumentide, uuringute tulemuste, otsuste alusel (palume nimetada/loetleda) on otsustatud jätkuvalt keelata hoone laiendamisega seotud ja riiklikest toetusfondidest mittefinantseeritavate tööde teostamine samaaegselt samal objektil KredEx toetuse abil teostatavate rekonstrueerimistöödega? Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teostada toetusega teostatavast rekonstrueerimisest eraldiseisvalt, sest tööde teostamise puhul on väga keeruline tagada, et toetust ei kasutata kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. Toetusmeetme tingimuste eelnõu avatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis (https://eelnoud.valitsus.ee/main#JA5TbHsr) lähiajal. Märkusi ja ettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul ministri määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis avaldamisest arvates. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Jaanisoo ehituse asekantsler Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaie Kunst 625 6336 [email protected] 3 (3)