Käskkiri

KÄSKKIRI 01.11.2022 nr 1.1-1/22/154 Risti kinnisasjale sundvalduse seadmine 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 14.02.2018.a käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee põhiprojektiga. Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas paikneva Risti kinnistu registriosa nr 1179237 koosseisu kuulub Risti katastriüksus katastritunnusega 31701:001:1701 (edaspidi Risti kinnisasi). Kinnisasja omanikuna on 24.07.2009 kinnistusraamatusse sisse kantud OÜ RAPLA HOONE Grupp (registrikood 10343646). Kinnisasjal paikneb ärihoone kohvik-pubi Harakapesa ning ehitatav ärihoone abihoone. Risti kinnisasi jääb Rail Balticu põhiprojekti kohaselt ajutise möödasõidutee alale. Ajutine möödasõit on vajalik Tallinn-Rapla-Türi tee ja Rail Baltic raudtee ristumisele rajatava maanteeviadukti ehitamisaegseks liikluse ümbersuunamiseks. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 punkti 7 alusel on kinnisasi lubatud omandada riigitee ning avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. KAHOS § 4 lg 2 kohaselt ei ole kinnisasja omandamine, kui avalik eesmärk on saavutatav sundvalduse seadmisega. Praegusel juhul on ajutise möödasõidutee rajamine vajalik avalikes huvides, kuid selle aluse maa omandamine ei ole põhjendatud, kuna maad on vaja vaid ajutiselt ning pärast vajaduse äralangemist saab omanik seda senisel otstarbel kasutada. Risti kinnisasja kasutamine endisel viisil väljaspool sundvalduse ala ei ole kuidagi sundvalduse tõttu piiratud, millest tulenevalt KAHOS § 39 lg 6 mõeldud kahju kinnisasja omanikule ei teki. Ümbersõidutee rajatakse Risti kinnisasjale ca 7 meetri laiusena ning pindalaga ca 308 m². Sundvalduse ala on hetkel kasutuses haljasalana ning paikneb kogu ulatuses Tallinn-Rapla-Türi tee kaitsevööndis, mistõttu ei ole sundvalduse alal muud otstarvet võimalik ette näha. Ülejäänud kinnisasja kasutamine saab jätkuda ka pärast sundvalduse seadmist endisel viisil. KAHOS § 39 lõike 1 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise isik, kelle pädevuses on ehitusseadustiku (EhS) kohaselt välja anda ehitusluba. Tallinn-Rapla-Türi tee maanteeviadukti ehitusloa annab EhS § 101 lg 2 kohaselt Transpordiamet. Maa-amet teavitas Risti kinnisasja omanikku 23.07.2021.a kirjaga nr 7-21/21/12280 sundvalduse seadmise menetlusest. Kinnisasja omanik küsis 04.08.2021.a vastuskirjas selgitusi projekteeritud lahenduse kohta ning tegi ettepaneku rajada ajutine möödasõidtutee teisele poole Tallinn-Rapla-Türi maanteed. Kinnisasja omanikule anti 24.08.2021.a e-kirjaga täiendavad  2 selgitused. Lisaks selgituste kohta projektlahenduse kohta selgitati kinnisasja omanikule, et kinnisasjal on antud asukohas käesoleval ajal haljasala, ehituse lõppedes ala rekultiveeritakse. Ajutine ümbersõit lääne pool maanteed on sobiv tagamaks ehitusaegset juurdepääsu Saarenurga kinnistule, vastasel juhul ei ole seda võimalik ilma suuremate kuludeta teha. Ümbersõidutee ida pool maanteed kulgeks 300 m ulatuses Pärna kinnistul ja läbiks selle kinnistu õueala, Risti kinnistu piirides on ala pikkus 50 m. Maa-amet teavitas Risti kinnisasja omanikku 10.12.2021.a kirjaga nr 7-21/21/12280-4 sundvalduse tasu suurusest. Vastavalt Kinnisvaraekspert OÜ 19.10.2021.a hindamisaruandele nr 2109-9054-02/AT on Risti kinnisasjale seatava sundvalduse tähtajaga kuni 31.05.2025.a ja pindalaga 530 m² ühekordne tasu 3154 eurot. Eksperthinnangu kohaselt otsest kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu ei esine. Risti kinnisasja omanik esitas 16.01.2022.a kirjaga arvamuse ja vastuväited, sealhulgas märkis, et: - ta on sundvalduse alale kavandanud parkla ehituse, - ajutise möödasõiduga tekib hulk igakuiseid otseseid rahalisi kahjusid, lisaks kaudseid kulusid, mida ei oska kõike ette näha, - tähelepanuta on jäetud fakt, et hinnatava vara puhul on tegemist ärimaaga, - hindamisakti eeldustes esitatud väide, et hinnatav maaüksus kui tervik on hoonestamata, ei vasta tõele, - lisaks erinevad asjaolud, mis on jäetud hindamisaruannet koostades arvestamata, - hindamisaruandes on öeldud, et hindaja ei ole teinud uuringuid saastatuse kohta ning küsis, miks ei ole seda tehtud, - hindamisaruanne tehti visuaalselt, keskendudes eelkõige sundvalduse alale, - miks ei kohtutud omanikuga täiendavate selgituste andmiseks. Lisaks esitas kinnisasja omanik küsimused, mis tema hinnangul on väga olulised kahjude hindamisel ja millele peaks kindlasti vastuse leidma. Maa-amet edastas Risti kinnisasja omanikule 20.04.2022.a kirjaga nr 7-21/21/12280-6 hindaja selgitused ning joonise, kus seatava sundvalduse ala oli esitatud ortofotol ning millelt on näha, et ala ei kattu parklaga. Kirjale oli lisatud ka Rail Baltic raudtee põhiprojekti väljavõte, kus on näha, et ajutine möödasõidutee ei ulatu Risti kinnisasjal paikneva parklani. Lisaks selgitati, et ajutine ümbersõit lääne pool maanteed on sobiv tagamaks ehitusaegset juurdepääsu Saarenurga kinnistule, vastasel juhul ei ole seda võimalik ilma suuremate kuludeta teha. Ümbersõidutee ida pool maanteed kulgeks 300 m ulatuses Pärna kinnistul ja läbiks selle kinnistu õueala, Risti kinnistu piirides on ala pikkus 50 m. Seega on sundvalduse seadmine Risti kinnisasjale proportsionaalne lahendus. Kinnisasja omanikule selgitati, et hindamisaruandes on lähtutud Risti kinnisasja ärimaa sihtotstarbest ning ka parima kasutuse analüüsis on leitud kinnisasja parimaks kasutuseks ärimaa otstarbeline kasutus. Hindamisaruandes toodud väite kohta, et hinnatav maaüksus kui tervik on hoonestamata, selgitas hindaja, et Eesti vara hindamise standardile EVS 875-4 tuginedes võib hindamisel seada eelduse, et maa on hoonestamata, kuna sundvaldus seatakse maale, mis on hoonestamata. Kinnisasja omanik on 16.01.2022 vastuskirjas kirjutanud väitnud, et kinnistul asub kohviku väliterrass, mis on kevad-suvehooajal rahvast täis ning et sellel samal hinnataval haljasalal mängivad lapsed, kasutatakse mängutoa õueüritusteks. Hindaja selgitas, et sundvalduse ala, mis on hetkel muruplats, on turvatsooniks maantee ja terrassi vahel. Ei ole usutav nimetatud ala kasutamine laste mängualana, kuna asukoht riigitee vahetus läheduses on piireteta ja selle võimalik kasutus on mõjutatud liiklusohutust tagavatest piirangutest. Kavandatav sundvalduse ala paikneb  3 tee kaitsevööndis, millest tulenevalt tuleb arvestada EhS §-dest 71 ja 72 tulenevate piirangutega. Kinnisasja omaniku poolt viidatud parkimiskohtade puuduse probleemi ulatust on hindajal keerukas hinnata, kuid oluline on see, et ärihoone ehitusloa (nr 2112271/20953, 17.06.2021, olemasoleva ärihoone laiendamine) aluseks olevas projektis puuduvad andmed, mis viitaksid parkimisala laiendamise võimalikkusele kavandataval sundvalduse alal. Vastavalt asendiplaanile on jätkuvalt tegemist muruga kaetud alaga. Hindamisaruande koostanud hindaja on kinnisasja omanikuga suhelnud nii telefoni teel kui saatnud ka e-kirja. Omanikule saadetud e-kirjas palus hindaja esitada info, mis maaomaniku arvates on oluline sundvalduse tasu hindamisel. Seega on hindaja kinnisasja omanikku hindamisest informeerinud ning küsinud temalt ka täiendavat infot, mida omanik hindamise käigus ei teinud. Risti kinnisasja omanik ei ole ka hiljem avaldanud asjaolusid, mis oleksid mõjutanud hindamise tulemust. Saasteuuringute kohta selgitas hindaja, et tema pädevuses ei ole saastatuse uuringute tegemine ning seetõttu on eksperthinnangus selgitatud, et seesuguseid uuringuid ei ole hindamise käigus tehtud. Samuti ei ole hindajale kellegi poolt esitatud vastavasisulisi andmeid. Hinnangut tehes lähtus hindaja sellest, et võimalik õhu- ja mürasaaste on ka pärast sundvalduse alal kavandatava ajutise ümbersõidutee rajamist kehtestatud normide piires. Kuna ajutine ümbersõit on kavandatud olemasoleva tee asukoha kõrvale, ei suurene ümbersõidu rajamisest liikluskoormus. Tuleb arvestada, et mõjusid leevendab ümbersõidu osas eeldatavalt kehtestatav kiiruspiirang, mis on projektis ette nähtud maksimaalse sõidukiirusena 70 km/h. Hindaja kinnitab, et tegemist oleks varalise kahjuga, kui sundvalduse ala saaks hetkel kasutada parkimisalana, kuid menetluse käigus tuvastati, et sundvalduse alale ei ole parkla rajamist planeeritud. Oluline on, et sundvalduse ala näol on tegemist tee kaitsevööndisse jääva alaga ning juurdeehituse dokumentatsioonis (ärihoone ehitusluba nr 2112271/20953, 17.06.2021, olemasoleva ärihoone laiendamine) esitatud asendiplaanil on selle ala kasutus ka tulevikus muruplats. Seega ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et sundvalduse ala oleks võimalik kasutada parklana. Hindaja selgitas, et puudub alus prognoosimaks liiklusvoo ja külastatavuse langust ümbersõiduga seonduvalt. Seda ei saa välistada, kuid muutused liiklusvoos ja külastatavuses võivad olla tingitud ka paljudest muudest asjaoludest. Siinkohal tuleb vahet teha sellel, mis puudutab terve maantee või selle osa ümberehitust (ümbersõidud ja muud sujuvat liiklust takistavad asjaolud), ja nendel asjaoludel, mis on seotud konkreetse maaüksusega. Kui liiklusvoole on märkimisväärne mõju, siis see on seotud riigitee kui terviku ümberehitusega ja sellel puudub seos sundvalduse seadmisega. Lisaks paikneb Risti kinnisasi suure liiklusvooga riigitee ääres ning teeremont on nii selle tee kui ka kõigi muude teede puhul tavapärane ja võrdlemisi regulaarne nähtus. Kuna kinnisasi on omandatud pärast riigitee ehitamist ning ilmselt just riigitee ja liiklussõlme lähedus on olnud ajendiks sellise investeeringu tegemisel, tuleb arvestada, et aeg-ajalt esineb ka teatavaid muudatusi riigiteega seoses. Tegemist on äririskiga, mis suurte riigiteede ääres tegutsevaid ettevõtteid alati saadab. Väitega, et ajutise ümbersõidu rajamine põhjustab klientide arvu ja seeläbi ka käibe vähenemise, hindaja ei nõustu, kuna see ei ole eluliselt usutav. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud eksperthinnangu täiendamine ja sundvalduse tasu muutmine, kuna kinnisasja omaniku poolt esitatud võimalikud kaasnevad kahjud ei ole tuvastatud ega tõendatud ning hindaja on andnud nõuetekohaselt, piisava täpsuse ja selgusega omapoolsed selgitused ja vastused.  4 Risti kinnisasja omanik esitas 10.05.2022.a kirjaga veelkordse arvamuse ja vastuväited. Kinnisasja omanik väidab, et 2022.a on kavas parkla laiendus sundvalduse alale ning ajutise möödasõidutee rajamine Risti kinnisasjale ei ole piisavalt põhjendatud, esitas etteheited hindaja tegevusele ning tee ja hoone vahele jääva turvatsooni kaotamisele. Kinnisasja omanik tõi välja, et läbi ei ole viidud saasteuuringuid ning ei nõustunud, et ajutise möödasõidutee rajamisel on tegemist tavapärase olukorraga, mis tee ääres paiknevate kinnisasjade kasutamisel võib esineda. Lisaks tõi kinnisasja omanik välja, et ajutise möödasõidutee rajamise tõttu langeb toitlustuskoha käive ning kinnisasjal paiknevad haagised asuvad 3 meetri kaugusel rajatavast ajutisest teest. Kinnisasja omanik küsis kavandatava lumelükkamise kohta ning tõi välja, et ei nõustu koostatud eksperthinnanguga. Maa-amet vastas Risti kinnisasja omanikule 11.07.2022.a kirjaga nr 7-21/21/12280-11, et Kohila Vallavalitsus ei ole andnud luba parkla laiendamiseks Tallinn-Rapla-Türi maantee suunas ning seoses ajutise möödasõidutee rajamisega ei pea vallavalitsus seda ka hetkel võimalikuks. Seega ei ole Risti kinnisasja omanikul õiguslikku alust sundvalduse alale parkla rajamiseks. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine (edaspidi kinnisasja omandamine), kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga (edaspidi kokkuleppemenetlus) või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata; lõike 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Käesoleval juhul on Risti kinnisasjale sundvalduse seadmine vajalik, kuivõrd Tallinn-Rapla-Türi tee ja Rail Baltic raudtee ristumisele rajatava maanteeviadukti ehitamisaegset liiklust ei võimalik ohutult ümber suunata ilma eraomandis olevale Risti kinnisasjale sundvaldust seadmata. Nagu ajutise möödasõidutee asukoha valiku osas vastuskirjas Risti kinnisasja omanikule selgitatud, on ajutise möödasõidutee paiknemise valikul lähtutud alltoodud kaalutlustest: 1) Kohila Vallavalitsus ei olnud nõus tugimaantee 15 liikluse ajutise suunamisega läbi Härjaoja ja Urge tee, kuna teede katendid ei ole piisavalt tugevad, teed ei ole piisavalt sirged ning piirkonnas on palju elukondlikke hooneid. Seega ei ole piirkonnas tagatud piisavad tingimused riigitee liikluse ümbersuunamiseks; 2) sundvalduse ala valikul jälgiti, et sundvaldusala jääks võimalikult suures osas riigimaale (Raili kinnisasi katastritunnusega 31701:001:1349) ja koormaks võimalikult vähe Risti kinnisasja omanikku – ida pool kulgemisel Pärna kinnistul (katastritunnus 31701:001:1816) kulgeks möödasõidutee 300m ulatuses eraomanikule kuuluval kinnistul ning kulgeks läbi õueala, lääne pool kulgemisel jääb möödasõidutee vaid 50m ulatuses Risti kinnisasjale, seega on nende kahe alternatiivi vahe kuuekordne; 3) sundvalduse seadmisel teisele poole teed oleks ajutine tee lahendus läinud väga lähedale Pärna kinnistul (katastritunnus 31701:001:1816) paiknevale olemasolevale, elukondlikus kasutuses olevale hoonestusele ja läbiks selle kinnistu õueala. Arvesse tuleb võtta, et Risti kinnisasjal paikneb sundvalduse alal haljasala ning ajutine möödasõiduala ei piira Risti kinnisasja eesmärgipärast kasutamist. Oluline on ka asjaolu, et realiseeritav lahendus on kajastatud juba riigihalduse ministri 14.12.2018 käskkirjaga nr 1.1 4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.  5 Ajutise möödasõidutee paiknemise alternatiive kaalutud ning kõige vähem eraomanikke koormav asukoht välja selgitatud. Ajutise möödasõiduala rajamine Risti kinnisasjale aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse tagamisele, kuivõrd sellisel juhul ei rajata möödasõiduteed elukondlikus kasutuses olevatele kinnisasjadele, mistõttu teenib kõikidele ohutusnõuetele vastav möödasõidutee enamiku ühiskonnaliikmete huve. Risti kinnisasjale osaliselt sundvalduse seadmine ei takista kinnisasja senisel sihtotstarbel kasutamist. Kaaludes üldist huvi Risti kinnisasja osale sundvalduse seadmiseks ning Risti kinnisasja omaniku huvi omandi puutumatusele, jõudis Transpordiamet järeldusele, et on täidetud sundvalduse seadmise lubatavuse eeldused. Alternatiivne möödasõidutee asukoht Pärna kinnistul oleks omanikku rohkem koormavam, kuivõrd möödasõidutee jääks suuremas osas eraomaniku kinnistule ning selline lahendus piiraks elukondlikus kasutuses olevat kinnisasja läbides selle õueala. Omandiõiguse piiramine avalikes huvides on teatud juhtudel vajalik. Risti kinnistu omaniku põhiõigusi ei ole rikutud, kuna omandiõiguse riivel on legitiimne eesmärk. Ka ei ole Risti kinnisasja omaniku õigusi piiratud ülemääraselt. Sundvalduse otsus vastab HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Sundvalduse otsus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lisaks on oluline, et eraldiseisvaid saasteuuringuid ei ole antud projekti puhul olnud vaja teha. Projektile on koostatud keskkonnamõju eelhinnang (KMHe), milles on käsitletud üldiseid mõjusid. KMHe-st tuleneb, et täiemahulist keskkonnamõju hinnangut, sh saasteuuringut, ei ole vaja antud projektile teostada. Ajutist möödasõiduteed ei rajata kogu sundvalduse ala ulatuses, sundvalduse ala ning ärihoone vahele jääb piisavalt maad, et tagada sarnane turvatsoon. Lisaks selgitati kinnisasja omanikule, et KAHOSe kohaselt kuulub hüvitamisele selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnev varaline kahju. Menetluses on välja selgitatud, et sundvalduse seadmine ei põhjusta otsest kaasnevat varalist kahju ega saamata jäänud tulu. Põhjendamatud on kinnisasja omaniku pretensioonid hindaja poolt kaasamata jätmise kohta, sest hindaja pakkus hindamise käigus omanikule erinevaid võimalusi arvamuse avaldamiseks. Hindaja oli valmis kohtuma kinnisasjal ka pärast seda, kui ta ise oli paikvaatluse teinud. Lisaks on hindaja nii telefoni teel kui ka e-kirjaga palunud kinnisasja omanikul anda teada asjaoludest, mis on olulised sundvalduse tasu hindamisel. Hindamise hetkel kinnisasja omanik seda ei teinud, kuid on omapoolsed vastuväited edastanud kahe kirjaga, millele on saanud ka põhjendatud vastused. Kinnisasja omaniku selgitused ei mõjuta sundvalduse tasu suurust. KAHOS § 11 lõike 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu, § 11 lõike 2 kohaselt tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Risti kinnisasja omanik on 28.07.2022.a kirjaga teada andnud, et on sundvalduse seadmise alale kavandanud parkimisala laienduse, mille kohta pole Kohila valla ehitusluba vaja, kuna omaniku sõnul ta ei ehita midagi, vaid hoiustab alal rendihaagiseid. Kinnisasja omanik leiab, et endiselt on põhjendamata ajutise möödasõidutee asukoha valik. Lisaks jääb kinnisasja omanik seisukohale, et hindaja ei ole teda piisavalt kaasanud. Kinnisasja omanik leiab, et sundvalduse seadmisega tekivad kaasnevad kahjud kinnisasja saastumisest ja turvaala kadumisest, muutub kinnisasja kasutamise võimalus, lumetõrje raskeneb. Kinnisasja omanik jääb sisukohale, et eksperthinnang ei ole tõene, läbipaistev, usaldusväärne. Lisaks ei ole  6 kinnisasja omanik esitanud arvelduskonto andmeid sundvalduse tasu maksmiseks. Kinnisasja omanik keeldub Risti kinnisasjale sundvalduse seadmisest. Menetluse käigus on kinnisasja omaniku vastuväiteid analüüsitud ning palutud analüüsida ka eksperthinnangu koostanud hindajal. Analüüsitud on kõiki kinnisasja omaniku esitatud vastuväiteid ning antud selgitused vastuväidetega arvestamata jätmise kohta. KAHOS § 39 lg 5 näeb ette, et sundvalduse seadmise korral makstakse kinnisasja omanikule tasu, kui kokku ei lepita teisiti. Sellist teistsugust kokkulepet selles asjas tehtud ei ole. KAHOS § 39 lg-s 5 ettenähtud tasu eesmärgiks on hüvitada kinnisasja kasutusõigusest tulenevate kitsenduste talumine. Risti kinnisasjale seatava sundvalduse ühekordse tasu, kokku 3154 eurot. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 4 lõike 1 punktist 7, § 4 lõikest 2, § 6 lõikest 3, § 30 ning §-st 39: 2.1. Seada sundvaldus tähtajaga kuni 31.05.2025.a suurusega 530 m² vastavalt otsuse lisale 1 Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas paiknevale Risti kinnisasjale (kinnistu registriosa nr 1179237, katastritunnus 31701:001:1701), mille omanikuks on OÜ RAPLA HOONE Grupp (registrikood 10343646). 2.2. Sundvaldus seatakse Transpordiameti kasuks ajutise möödasõidutee rajamiseks, kasutamiseks ja korrashoiu teostamiseks. 2.3. Risti kinnisasja sundvalduse ühekordne tasu 3154 eurot kantakse Rahandusministeeriumi hallatavale deposiitkontole, kuna OÜ RAPLA HOONE Grupp ei ole avaldanud oma arveldusarvenumbrit. Deposiitkontole kantud tasu makstakse õigustatud isikule välja vastava taotluse esitamisel. Deposiitkontole kantud tasu säilitatakse kümme aastat ja pärast seda suunatakse raha riigieelarvesse. 2.4. Sundvalduse teostaja kohustub tagama sundvalduse ala korrashoiu. 2.5. Kinnisasja omanikul on õigus omada ja anda sundvalduse alale piiratud asjaõigusi, mis ei takista sundvalduse teostamist. 2.6. Tähtaeg valduse vabatahtlikuks üleandmiseks on 10 päeva alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest. Transpordiametil võtta omandatavate kinnisasjade valdus üle käesoleva otsuse alusel. 2.7. Sundvalduse lõppemise järgselt on sundvalduse teostaja kohustatud rajatise likvideerima ja kinnisasja osa korrastatult tagastama kinnisasja omanikule. 2.8. Transpordiameti maade osakonnal esitada seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumise päevast arvates ehitisregistrile sundvalduse seadmise otsus ning maakatastri pidajale sundvalduse seadmise otsus ja masinloetaval kujul sundvalduse ruumilise ulatuse andmed. 2.9. Otsus teha teatavaks Maa-ametile, OÜ-le RAPLA HOONE Grupp ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.  7 3. VAIDLUSTAMISVIIDE Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Reiljan arendusteenistuse direktor peadirektori ülesannetes