Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 01.11.22
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Komisjoni määrus ,millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006,
mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) XVII lisa
seoses sünteetiliste polümeeride mikroosakestega.
Eesti Keemiatööstuse Liidu seisukoht sünteetiliste polümeerosakeste kavandatava piirangu kohta.
Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) tunnustab ELi plastistrateegia raames tehtud tööd (mikro)plastist
põhjustatud merekeskkonna saastamise probleemi lahendamiseks. Antud kontekstis soovime loota,
et kõik ettevõetavad meetmed peaksid täitma kolme eesmärki:
• tagama, et kõik võetud regulatiivsed meetmed on proportsionaalsed, tõhusad ja
teaduspõhised;
• edendada meetmeid ELi tasandil, et vältida liikmesriikide erinevat lähenemisviisi, mis takistab
ELi ühtset turgu;
• viia eesmärgid ja tegevusala vastavusse teiste ülemaailmsete jurisdiktsioonidega.
Rõhutame veelkord, et kõik REACH-määruse alusel vastuvõetud piirangud peaksid olema riskipõhised
ja teaduslikult põhjendatud. Kavandatav piirang tahtlikult lisatud mikroplastile on juba erandlik oma
ulatuselt, seega loodame, et ei loodaks pretsedenti tulevastele piirangutele. EKTL toetab kavandatud
piirangu mõningaid aspekte, mis on sätestatud komisjoni määruse eelnõus ja selle 11. oktoobri 2022.
aasta lisas, kuigi mõned olulised piirangute aspektid vajavad veel selgitamist.
EKTL seisukoha sünteetiliste polümeerosakeste kavandatava piirangu ettepaneku kohta võib kokku
võtta alljärgnevalt:
1. Ulatus ja määratlus
On oluline, et piirangus kasutatutav määratlus käsitleks tegelikku muret keskkonna pärast.
Kavandatavas määruses defineeritud täpsustatav sünteetiliste polümeeri mikroosakeste määratlus –
„tahked polümeerid, mis … sisalduvad osakestes … või moodustavad osakestele pideva pinnakatte”
Eesti Keemiatööstuse Liit +372 613 9775
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
[email protected]
www.keemia.ee
selgitab piirangu algset eesmärki. "Mitte reguleerida polümeeride kasutamist üldiselt, vaid ainult siis,
kui need vastavad konkreetsetele tingimustele, mille kohaselt need on mikroplastid".
Leiame, et sünteetiliste polümeersete mikroosakeste määramise ja analüüsi ühtlustatud meetodite
puudumise tõttu on nii ettevõtetel kui ka ametiasutustel raske jõustada piirangu järgimist. Meetodite
väljatöötamisel tuleks eelistada teadusuuringuid, samuti et piirangud vaadataks läbi ja muudetaks
vastavalt tehnika arengule.(nt. viis aastat pärast jõustumist).
Analüütilised meetodid mikroplasti tuvastamiseks toodetes on alles kokku leppimata, mis on piirangu
jõustamiseks hädavajalik. Mikroplasti tuvastamise standardid on endiselt väljatöötamisel ja seega
pole tööstusele kättesaadavad.
2. Üleminekuperioodid
Tervitatav on, et äsja avaldatud uues sünteetiliste polümeeri mikroosakeste piiramise ettepanekus
on alternatiividele ülemineku ning märgistamise ja aruandluse tähtaegu pikendatud.
Erinevad tooted vajavad erinevaid üleminekuperioode. Arvestades detergentide-, hooldustoodete-
ja kosmeetikatööstuste majandusliku konkurentsivõime üliolulisust, on pikendatud üleminekuajad
teatud tootegruppidele üliolulised. Polümeerid annavad kriitilise tähtsusega eeliseid sellistele
(kosmeetika)toodetele, mida tarbijad väga hindavad (nt pikaajaline kulumine, siledus, veekindlus,
loomulik välimus). Ilma nende materjalideta on toote toimivus oluliselt mõjutatud.
Toome välja, et kuueaastane üleminekuperioodi kapseldatud lõhnaainete piirangu jõustumisest on
miinimum, kuna puuduvad sobivad alternatiivid, mis ei vasta mikroplasti määratlusele.
Üleminekuperiood on vajalik ka selleks, et võimaldada piisavalt aega potentsiaalsete alternatiivide
uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, vältimaks negatiivseid mõjusid keskkonnale ja tarbijate
rahulolule ning muutustule tarbijate käitumises. Sagedasem pesemine suurendab vee- ja
energiatarbimist ning omakorda tahtmatut mikroplasti eraldumise suurendamist tekstiilidest
(nt.fliisid). Võimalik on oht, et piirang sunnib tarbijaid otsima alternatiivseid tooteid e-
kaubanduse/hallide turgude kaudu, et täita oma tulemuslikkuse ootusi.
Peame piirangu läbivaatamist oluliseks ka selles kontekstis, et määrata kindlaks asendamise protsess
ja alternatiivide kättesaadavus.
Juhime tähelepanu , et tarbekeemia- ja kosmeetikasektoris on väga palju VKE-d, enamikul neist on
piiratud teadus- ja arendustegevuse suutlikkus.
Kavandatav viieaastane üleminekuperiood muude detergentide ja hooldustoodete
ümberformuleerimise jaoks on väga keeruline.
Mikroplasti asendamine nimetatud aja jooksul on teostatav ainult siis, kui ümberformuleerimine on
lihtne ja on leitud sobivad alternatiivid. Enamiku piiranguga hõlmatud polümeeride jaoks pole
käesoleval hetkel alternatiive.
Üldiselt loetakse viies aastast minimaalseks perioodiks toote ümberformuleerimiseks alates ulatuse
määramisest kuni toote turule toomiseni. Selle läbivaatamise põhjal võiks lõikes 6 sätestatud
üleminekuperioode vastavalt vajadusele muuta. Erinevate toodete erinevaid üleminekuperioodid
olenevad mõjutatud polümeeridest, säilivusaja testimise ajast, jne. Näiteks on vajalikud
üleminekuperioodid:
- Päikesehooldustoode puhul 8 aastat;
- nahahooldustoodete puhul 12 aastat
- Kõigi teiste peale jäetavate toodete puhul 10 aastat;
- kapseldatud lõhnaainete puhul 6 aastat
- pesu- ja hooldustoodete puhul 5 aastat
- vahade puhul 8 aastat
- meditsiiniseadmete puhul 6 aastat (v.a. juhul, kui need seadmed sisaldavad mikrohelmeid);
- biotsiidide ja taimekaitsevahendite puhul on 8 aastat sobiv
Kui erandit ei tehta, on ülimalt oluline säilitada meigi-, huule- ja küünetoodete pikendatud
üleminekuaeg ning täiendav märgistamiskohustus kaotada või kohandada.
3. Erandid piirangust
Toetame piirangu ettepanekus looduslike, biolagunevate ja vees lahustuvate polümeeride väljajätmist
sünteetiliste polümeeri mikroosakeste määratlusest. See on oluline, et piirangu kohaldamisalast on
täielikult välja jätta paljud polümeerid, mis ei ole plastid.
Eelnõuga sätestavad biolagundavuse välistamise kriteeriumid on siiski suhteliselt keerulised, seega
esmajärjekorras tuleks läbi viia uuringud, et parandada teaduslikult teadmiste baasi ja võimaldada
katsetest loobumist piirangu hilisemal läbivaatamisel.
(Bio)lagunemine:
a) Püsivuse otsene seotus keskkonnatingimustega.
- (Bio)lagunemise kriteeriumid peavad olema realistlikud, keskendudes selgelt kõige olulisematele
komponentidele ( (vesi, pinnas või setted) ja lagunemisteedele kohandatud polümeeridele, tehniliselt
teostatavad ja järjepidevad.
- Lagunemine on oluline protsess, mille tulemuseks võib olla keemilise aine/materjali kadu või
muutumine keskkonnas, mis mängib olulist rolli keskkonnas püsivuse mõistmisel. Kuid lagunemise
puudumine ühes komponendis ei tähenda, et kemikaal oleks püsiv ja koguneb üldisesse keskkonda.
Selle püsivuse hindamiseks on oluline terviklik hindamine, mis hõlmab kemikaalide lagunemist eri
sektsioonide/komponentide vahel.
- ECHA (bio)lagunemise katsekava nõuded on juba nõudlikud. Need ületavad lagunemiskiirust, mille
saavutavad paljud looduslikud materjalid, mida üldiselt ei peeta probleemseteks ja seega piirangust
välja jäetud.
- Abiootiline UV-indutseeritud lagunemine ja oksüdatiivne lagunemine on tõenäoliselt olulised paljude
piirangu kohaldamisalasse kuuluvate polümeeride loodusliku lagunemise soodustajad, mida tuleb
vajaduse korral ka lagunemistestides kajastada.
- OECD suunised töötati omal ajal välja ainult mittepolümeersete ainete jaoks ja seetõttu tuleb nende
suuniste kohaldatavus polümeeride puhul kinnitada ja suuniseid ajakohastada.
- Ranged kriteeriumid mõjutavad negatiivselt elujõuliste alternatiivide uurimist ja takistavad
innovatsiooni. Innovatsiooniprotsess on juba omaette väljakutse, kuna alternatiivid peavad ka
funktsionaalsuselt vastama praeguste toodetele.
b) (bio)lagunemise kriteeriumid:
Positiivne on lahustuvasse lisamine kriteeriumina, et teha kindlaks, millised materjalid peaksid
kuuluma kehtiva piirangu reguleerimisalasse.
(bio)lagunevuse kriteeriumid peavad vastama järgmistele punktidele, et täita erandi eesmärki, milleks
on välistada need materjalid, mis ei aita kaasa selle piiranguga seotud probleemidele:
• Kriteeriumid peavad olema realistlikud: võimalike (bio)lagunevate alternatiivide
lisandväärtust tuleb tunnistada.
• Metoodika peaks olema tehniliselt teostatav: kaasatud katsejuhised ja -meetodid peaksid
olema antud katsematerjaliga tehniliselt teostatavad. Olemasolevates testimisjuhistes on
vaja muudatusi, et võtta arvesse konkreetseid katsetingimusi polümeeride või tahkete
osakeste (nt mikroplasti) testimisel.
• Kriteeriumid peavad olema järjepidevad: (bio)lagunevate alternatiivide väljatöötamine
mikroplastile on tööstuse ja teiste sidusrühmade jaoks aega ja ressursse nõudev protsess.
Innovatsiooni toetamiseks on kriitilise tähtsusega testimisskeemid, mis näevad ette ühtseid
kriteeriume. Samuti peab iga testimiskava puhul arvestama osakeste analüüsimisel ja
testimisel sobivate katsemeetodite kättesaadavust ja tehnika taset.
4. Kasutus- ja utiliseerimisjuhend
Lõike 7 punktis a) sätestatud kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste esitamise nõuded on juba piisavalt kaetud
puhastusvahendite sektoris kehtivate märgistamis- või kasutusjuhistega seotud kohustustega, nt. CLP-
määrus (EL) nr 1272/2008, detergentide määrus (EÜ) nr 648/2004 või biotsiidide määrus (EÜ) nr
528/2012.
5. Aruandluskohustused
Aruandlusnõuded on oluliselt nüüd leebemad, kuid samas kavandatavad aruandlusnõuded mõjutavad
väga suurt hulka erandiga kasutusalasid, tekitades märkimisväärse täiendava halduskoormuse.
Usaldusväärsete ja väärtuslike numbrite saavutamine peab seega olema lihtne, selge ja teostatav.
Iga sektori heitkoguste hindamiseks on vaja spetsiaalseid aruandlusjuhiseid ja metoodikat, mis loovad
samal ajal võrdsed võimalused erinevate sektorite vahel. Juhend peaks sisaldama selliseid aspekte
nagu kahju määratlused, millest tuleb aru anda, samuti kellele rakenduvad kohustused väärtusahelas.
Aruandlus peaks põhinema sünteetilise polümeeri mikroosakeses sisalduval tahkel polümeeril, mitte
mikroosakesel endal. Samuti tuleks välistada nõue esitada iga kasutusala kohta üldteavet polümeeride
identifitseerimise kohta. Turule lastud tooted võivad sisaldada mitut erinevat tüüpi polümeere ning
hinnangulise eraldumise jälgimine kasutuse ja polümeeritüübi kohta oleks ebaproportsionaalselt
õigustamata suur koormus, kuna piirang puudutab sünteetilisi polümeerseid mikroosakesi. Piirangu
tõhususe jälgimiseks piisaks mikroosakeste heidete koguhinnangust kasutuse või tööstusliku kasutaja
kohta.
ECHA plaanib teha esitatud teabe liikmesriikidele kättesaadavaks, kuid seda teavet ei tohiks avalikult
levitada vältimaks võimalikku musta nimekirja kandmise mõju. Aruandes tuleks esitada ainult
koondmahud, mis ei tuvasta üksikuid ettevõtjaid.
Seega seame kahtluse alla iga-aastase aruandlusnõude kasulikkuse (lõige 8), kuna see jälgib ainult
mikroplasti juhusliku eraldumise hinnanguid. Uued aruandlus- ja avalikustamiskohustused tekitavad
ettevõtetele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ning nõuavad uute IT-vahendite,
funktsioonide ja tarneahela kommunikatsiooni kasutuselevõttu ilma nähtava kasu
mikroplastireostuse vähendamisel.
Aruandluskohustust võiks piirata ainult teatud osalistega (nt lõikes 5 nimetatud sünteetiliste
polümeeride mikroosakeste tarnijad, kes viivad turule esmakordselt). Aruandekohustust võiks siduda
mikroplasti eraldumisele miinimumkoguse kehtestamisega. See vähendaks VKE-de koormust ja
annaks tarnijatele stiimuli mikroplasti heitkoguste vähendamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Hallar Meybaum
tegevdirektor