Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Lüganuse Vallavalitsus [email protected] 08.11.2022 nr 17-1/2022/6894-1 Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (edaspidi taotleja) esitas 28.11.2019 Keskkonnaametile Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Uljaste uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile kuuluvatel kinnistutel Sonda metskond 2 (kinnistu registriosa nr 14366550, katastritunnusega 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (kinnistu registriosa nr 14096350, katastritunnusega 75101:001:0037), Sonda metskond 39 (kinnistu registriosa nr 14195950, katastritunnusega 75101:001:0044) ja reformimata maal. Lisaks asub Uljaste uuringuruum eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Satsu raudteelõik (kinnistu registriosa nr 3542208, katastritunnusega 75101:001:0024), Jaanivere (kinnistu registriosa nr 597108, katastritunnusega 75101:001:0006), Liivaaru (kinnistu registriosa nr 266908, katastritunnusega 75101:001:0230), Silla (kinnistu registriosa nr 1786408, katastritunnustega 75101:001:0014 ja 75101:001:0015) ning munitsipaalomandisse (Lüganuse vallale) kuuluval kinnistul Kaubastu tee T5 (kinnistu registriosa nr 7107550, katastritunnusega 75101:001:0257). Uljaste uuringuruumi teenindusala pindala on 424,11 ha. Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Lüganuse Vallavolikogu ei olnud 17.06.2020 nõus uuringuloa andmisega taotlejale Uljaste uuringuruumis. Taotleja tegi 30.09.2020 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale uuringuloa Uljaste uuringuruumis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) korralduse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Transpordiamet Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 13.10.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (registrikood 10186158, edaspidi loa taotleja) esitas 28. novembril 2019. a kirjaga nr 1.1-10.1/153 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse. Uljaste uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile kuuluvatel kinnistutel Sonda metskond 2 (kinnistu registriosa nr 14366550, katastritunnusega 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (kinnistu registriosa nr 14096350, katastritunnusega 75101:001:0037), Sonda metskond 39 (kinnistu registriosa nr 14195950, katastritunnusega 75101:001:0044) ja reformimata maal. Lisaks asub Uljaste uuringuruum eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Satsu raudteelõik (kinnistu registriosa nr 3542208, katastritunnusega 75101:001:0024), Jaanivere (kinnistu registriosa nr 597108, katastritunnusega 75101:001:0006), Liivaaru (kinnistu registriosa nr 266908, katastritunnusega 75101:001:0230), Silla (kinnistu registriosa nr 1786408, katastritunnustega 75101:001:0014 ja 75101:001:0015) ning munitsipaalomandisse (Lüganuse vallale) kuuluval kinnistul Kaubastu tee T5 (kinnistu registriosa nr 7107550, katastritunnusega 75101:001:0257). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikud on andnud loa taotlejale nõusolekud geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi teenindusala pindala on 424,11 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on põlevkivi tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 50 m. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute teostajaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet küsis 21. jaanuaril 2020. a kirjaga nr 12-2/19/519-8 RMK-lt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.3. Keskkonnaministeerium andis 18. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/20/249-3 Uljaste uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana kooskõlastuse riigile kuuluvate kinnisasjade Sonda metskond 2 (katastritunnus 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (katastritunnus 75101:001:0037) ja Sonda metskond 39 (katastritunnus 75101:001:0044) järgmistel tingimustel: 1 1.3.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Ida-Virumaa metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.3.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.4. Keskkonnaamet küsis 27. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-2 MaaPS § 27 lõike 4 alusel keskkonnaministri kui valdkonna eest vastutava ministri arvamust Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.5. Keskkonnaminister ei esitanud 16. aprilli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/1373-2 täiendavaid ettepanekuid uuringuloa taotluse kohta. 1.6. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-4 loa taotlejat, RMK-d, Transpordiametit, kinnistute Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikke ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.7. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-5 Lüganuse Vallavalitsust ja küsis MaaPS § 27 lõike 7 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust uuringuloa taotluse kohta. 1.8. Keskkonnaamet avaldas 21. aprillil 2020. a MaaPS § 30 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. 1.9. Transpordiamet ei omanud 22. aprilli 2020. a kirjas nr 15-5/20/19594-2 vastuväiteid Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Transpordiamet informeeris, et Uljaste uuringuruum piirneb riigiteega 17117 Pada-Sonda, mille teekaitsevööndi laiuseks on 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lõige 2) ja palus enda lisamist Uljaste uuringuruumiga toimuvate edasiste menetluste osaliseks. 1.10. Lüganuse Vallavalitsus edastas 19. juunil 2020. a kirjaga nr 5-9/674-6 Keskkonnaametile Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a otsuse nr 269 (edaspidi otsus nr 269), mille kohaselt Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega Uljaste uuringuruumis. 1.11. Keskkonnaamet küsis 22. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-10 loa taotleja seisukohta Lüganuse Vallavolikogu otsuse nr 269 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.12. Loa taotleja lepinguline esindaja Advokaadibüroo Küllike Namm saatis 30. septembril 2020. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustu Lüganuse valla mittenõustuvate argumentidega, ja tegi Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.13. Keskkonnaamet küsis 2. oktoobri 2020. a kirjaga nr DM-111240-4 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta Uljaste uuringuloa taotluse kohta. 1.14. MKM asus 3. novembri 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/6053-2 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on riigi huvides. 2 1.15. Keskkonnaamet küsis 4. novembri 2020. a kirjaga nr DM-111240-6 MaaPS § 35 lõike 4 alusel riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi seisukohta Uljaste uuringuloa taotluse kohta. 1.16. Keskkonnaminister asus 21. jaanuari 2021. a kirjas nr 13-1/20/249-7 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile uuritava ala ja piirkonna geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste-, keskkonnatingimuste ning maavara osas olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. 1.17. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaamet 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole pöördumiseks Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 2. LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI- MINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a seisukoht 2.1.1. Lüganuse Vallavolikogu andis 17. juuni 2020. a otsusega nr 269 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Lüganuse Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Uljaste uuringuruumis. Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.1.1. olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole Lüganuse vallal võimalik veenduda, et juba geoloogilise uuringu läbiviimine ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju, rääkimata geoloogilise uuringu läbiviimise lõppeesmärgist ehk põlevkivi kaevandamisest uuringualal. Kõige intensiivsemat negatiivset mõju selles vaates omaks loomulikult kaevandamistegevus, kuid teatav negatiivne mõju on juba geoloogilise uuringu läbiviimisel; 2.1.1.2. oluliseks riskiks peab Lüganuse vald võimalikku negatiivset keskkonnamõju uuringuala vahetus läheduses asuvale Uljaste järvele, mis jääb taotletavast uuringualast vaid ca 600 m kaugusele ja lähimad planeeritavad puuraugud vaid mõnekümned meetrid uuringuala piirist. Lüganuse vald viitab võrdluseks Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) aruandele, mille kohaselt Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, mis asub Uljaste järvest ca 2,4 km kaugusel, võib veekõrvaldusest põhjustatud depressioon Keila- Kukruse veekihis põhjustada veetaseme langust Uljaste järves põlevkivikarjääri viimastel tööaastatel. Sellest tulenevalt arvab Lüganuse vald, et see risk võib olla oluliselt suurem puuraukude või karjääri puhul, mis jääks vaid ca 600 m kaugusele Uljaste järvest. Arvestades KMH aruandes toodud geoloogilist omapära (põhjaveekihid ja Uljaste järve kõrgus ümbritseva alaga võrreldes) puudub vallal kindlus, et juba puuraukude rajamine ei avalda järvele negatiivset mõju; 3 2.1.1.3. juba varasemalt on Uljaste järve läheduses täheldatud puuraukude rajamisel survelise põhjavee tungimist maapinnast välja. Viimati tuvastas survelise põhjavee väljavoolu Uljaste järve ümbruses asuvatest puuraukudest Keskkonnaamet 2015. aastal. Seetõttu puudub vallal kindlus geoloogilise uuringu raames rajatavate puuraukude sarnase mõju puudumise kohta ning et see ei mõjuta potentsiaalselt Uljaste järve või põhjavett. Vastupidi, senine kogemus näitab just, et Uljaste järve lähedusse puuraukude rajamine ei sobi survelise põhjavee tõttu seireks ning puurauke ei ole mõistlik rajada põhjavee ja Uljaste järve kaitse eesmärkidel; 2.1.1.4. uuringualal ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed looduskaitse objektid ja loodusväärtused, sealhulgas vääriselupaigad. Lüganuse vallal puudub arusaam ja kindlus, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalse tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine nendele looduskaitseobjektidele ja loodusväärtustele. Lisaks tuleb laiemalt arvestada uuringu läbiviimisest tulenevate häiringutega nii looduse kui kohaliku kogukonna jaoks; 2.1.1.5. täiendavalt tuleb arvestada ka avariiriskiga geoloogilise uuringu käigus, mis võib kaasa tuua pinnase kahjustumist, saastumist või halvimal juhul ka põhjavee reostumist. Isegi kui selliste riskide vähendamiseks võetakse kasutusele meetmed, ei kõrvalda see vastavat riski tervikuna. Seega peaks uuringuloa väljastama vaid juhul, kui selle jaoks on olemas spetsiifiline ja kaalukas vajadus, kuid olukorras, kus seda tehakse selles asukohas kaevandamise eesmärgil, millega Lüganuse vald ei pea käesoleval ajal võimalikuks nõustuda, ei ole geoloogilise uuringu läbiviimisega seonduvate riskide võtmine asjakohane ega mõistlik. Uljaste järve ja põhjavee rikkumisega riskimine ei ole kohalikes huvides; 2.1.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne uuringuloa osas arvamuse andmisel on lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidest. Lüganuse valla ja kohaliku kogukonna huvides on säilitada muutumatuna Uljaste oos ja järv ning selle ümbrus, mis on osaliselt võetud kaitse alla kui omapärane ja teaduslikku huvi pakkuv maastikuline kompleks. Uuringualal või selle vahetus läheduses asuvad atraktiivsed puhkealad, metsad, Uljaste järv ja maastikukaitseala, samuti Kuresoo. Tegemist on Sonda vahetus läheduses asuva atraktiivse ja aktiivses kasutuses oleva puhkealaga. Uuringualal on kohalikele atraktiivsed metsad, kus matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi (nt on uuringualal populaarsed metsmaasikakohad). Arvestades uuringualast ida poole jäävat Põhja-Kiviõli II mäeeraldist, varasemat Põhja-Kiviõli mäeeraldist ja Sondast lõuna suunal asuvaid Sonda ja Sonda II mäeeraldiste taotlusi, on tegemist seda olulisema puutumatu puhkealaga piirkonnas, eriti Sonda elanike jaoks; 2.1.1.7. kohalik kogukond ja puhkeala säilimisest huvitatud inimesed on vastavat seisukohta ka menetluse vältel väga aktiivselt väljendanud. Facebookis on loodud grupp „Päästame Uljaste järve“ enam kui 1900 liikmega ja on algatatud samasisuline petitsioon1. Valla poole on pöördutud arvukate kirjadega ja tuntud muret Uljaste järve ja ümbruskaudse looduse muutumatuna säilimise osas; 2.1.1.8. Lüganuse vald ei ole põhimõtteliselt vastu geoloogiliste uuringute teostamisele ega kaevandamisele, mida ilmestavad vahetus läheduses asuval Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel kaevandamine, samuti muud valla territooriumil töötavad või alustavad kaevandused (nt Uus- Kiviõli) ning menetluses olevad kaevandamisloa taotlused (nt Oandu). Arvestades, et vastav piirkond on juba täna ulatuslikult koormatud kaevandamistegevusega ja avatakse uusi 1 https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve 4 mäeeraldisi või taotletakse juba uuritud varudele kaevandamislubasid, ei pea Lüganuse vald võimalikuks toetada Uljaste järve ja Sonda vahetus lähedusse uue põlevkivikarjääri rajamist ega ka selle rajamise eesmärgil geoloogilise uuringu läbiviimist. Arvestades looduskaitse ja kohaliku kogukonna huvi geoloogilise uuringu loa ala suhtes, ei pea vald seega võimalikuks nõustuda geoloogilise uuringu loa taotlusega selles asukohas; 2.1.1.9. kuna geoloogilise uuringu eesmärk on uurida uuringualal põlevkivi kaevandamise võimalusi, peab vald vajalikuks samuti välja tuua, et ei nõustu kaevandamisega uuringualal. Arvestades keskkonnakaitselist vajadust kaitsta Uljaste järve ja maastikukaitseala, ümbritsevat puhkeala, sellel paiknevaid elu- ja kasvupaiku ning kohaliku kogukonna huvi kasutada ala puhkealana, ei saa Lüganuse vald uuringualal põlevkivi kaevandamisega nõustuda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 selgitanud, et kui uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, on tegemist asjakohase kaalutlusega, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Kuna vald ei pea võimalikuks nõustuda tulevase kaevandamisega eeltoodud põhjustel, siis ei ole valla hinnangul otstarbekas, keskkonnakaitse ja kohaliku kogukonna huvidega kooskõlas läbi viia ka selleks vajalikku geoloogilist uuringut, sealhulgas võtta sellega seotud riske. 2.2. Vastuväited Lüganuse Vallavolikogu 17. juunil 2020. a esitatud seisukohale 2.2.1. Lüganuse Vallavolikogu viitab oma seisukohas mitmele oletatavale geoloogilise uuringuga seotud keskkonnaohule, sh võimalikule ohule Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile. Uljaste uuringuloa taotluse kohta on arvamuse esitanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Geoloogia instituut (edaspidi TalTech arvamus) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (edaspidi Steigeri arvamus)2. TalTechi arvamuse kohaselt on Uljaste uuringuruumi teenindusmaa piiridesse ja selle ümbrusesse varasemalt rajatud arvukalt puurkaeve ning üldgeoloogilise ja geoloogilise uuringu puurauke. Mitmed puuraugud paiknevad Uljaste järvele lähemal kui 600 m ning on üle 50 m sügavad. Survelise põhjavee esinemist uuringualal ei saa käsitleda geoloogilise uuringu läbiviimise seisukohalt olulise keskkonnariskina ‒ kõik Eesti sügavamad põhjaveekogumid on survelised. Uuringupuuraukude rajamisega survelisse põhjaveekihti kaasnevad sama suured riskid kui olmevee puurkaevude rajamisega samadesse kompleksidesse. Uljaste järve piirkonnas paikneb mitmeid eelmise 10 aasta jooksul puuritud olmevee puurkaeve. TalTechile ei ole teada andmeid või uuringuid, mis näitaksid varasemate puurimistööde olulist mõju piirkonna põhjaveerežiimile või segatoitelise Uljaste järve veetasemele. Lüganuse Vallavolikogu poolt toodud paralleel Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris kaevandamisel tekkida võiva alanduslehtri mõjuga Uljaste järve veetasemele ei ole antud uuringu puuraukude rajamise kontekstis asjakohane, kuna puuraukude proovipumpamistel eraldatava vee maht on võrreldes kaevanduse veeärastuse ja Uljaste järve veemahtudega tühine. Steigeri arvamuse kohaselt ei ole asjakohane tugineda Põhja-Kiviõli II KMH aruandele, sest geoloogilise uuringu mõju ja kaevandamise mõju ei ole oma mahult võrreldavad. Seega TalTechi ja Steigeri arvamuste kohaselt ei ohusta geoloogilise uuringu tegemine mingilgi moel Uljaste järve veetaset ega kohalikku veerežiimi. 2.2.2. Lüganuse Vallavolikogu on uuringuloa andmisele vastu ka seetõttu, et Lüganuse vallal puudub arusaam ja kindlus, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalse tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine uuringualal ja selle vahetus läheduses asuvatele looduskaitseobjektidele ja loodusväärtustele. Lüganuse Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et 2 KOTKAS - AVE 2.6.22 (envir.ee) 5 geoloogilise uuringu tegemine ohustaks looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on selgitatud, et geoloogilises uuringus arvestatakse taimeliikide eripäradega ning uuringupunktid paigutatakse nimetatud vääriselupaikadest ja liigi leiukohtadest eemale. Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava liigi eksperdid. Steigeri arvamuses on põhjalikult käsitletud kõiki looduskaitseobjekte ning selgitatud, et geoloogilise uuringu käigus ei ole vääriselupaikade ega kaitsealuse taime leiukoha piiresse planeeritud ühtegi uuringupuurauku. Seega ei teki vajadust looduskaitse objektide piires ka masinatega liikuda. Elupaikade ja lähimate uuringupuuraukude vahele jääv puistu summutab puurmasina müra. Uuringupuuraukude puurimine ja katsepumpamine on lühiajaline ja toimub päevasel ajal. Väljapoole uuringuruumi teenindusala jäävatele vääriselupaikadele puudub samuti mõju, kuivõrd puudub vajadus vääriselupaikadel liikumiseks ning uuringuruumi teenindusalale pääsemiseks kasutatakse olemasolevat teede võrku. 2.2.3. Uuringualal liikumiseks kasutatakse olemasolevaid teid ja metsasihte, mistõttu on häiring maastikule ja taimestikule minimaalne. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.2.4. Mis puudutab Lüganuse Vallavolikogu seisukohas viidatud avariiriske, siis on uuringuloa taotluse seletuskirjas selgitatud, et vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Lisaks tuleb märkida, et seoses uute puurimistehnoloogiate kasutuselevõtuga Eestis viimastel aastatel on avariide ja kaasnevate keskkonnakahjude riskid (sh riskid seoses pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemisega) oluliselt väiksemad kui varasemalt. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal. 2.2.5. Lüganuse Vallavolikogu tõi oma seisukohas veel välja, et uuringuala ja selle lähiümbrus on aktiivses kasutuses olev puhkeala, kus matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul mõned päevad (suuremate alade puhul võib välitöödeks kuluda rohkem aega) ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad lühikest aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul (20 kuulise perioodi jooksul mõned nädalad) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. 2.2.6. Kokkuvõtvalt saab öelda, et geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive 6 ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.2.7. Lüganuse Vallavolikogu seisukohast nähtuvalt on Lüganuse vald vastu tulevikus võimalikule kaevandamisele antud piirkonnas ning ei anna ka sel põhjusel nõusolekut geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on uurida vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuruumis. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 2.2.8. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Uljaste uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused Lüganuse Vallavolikogu seisukohas esile toodud kaevandamisega seotud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.2.9. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Näiteks on Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu üheks eesmärgiks selgitada võimaliku põlevkivikaevandamise mõju kohalikule veerežiimile. Ilma vastavate uuringuteta ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida kaevandamise mõju piirkonna veerežiimile. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.2.10. Kokkuvõtvalt ei kaasne geoloogilise uuringu läbiviimisega keskkonnaohtusid (sh võimalikud ohud Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile) ning avariiriske, millele viidatakse volikogu otsuses. Samuti ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike elukeskkonda ning piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 7 2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest. 2.3.1. MKM-i 2020. a arvamus MKM on 3. novembri 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on riigi huvides ja nõustus uuringuloa andmisega järgmistel põhjustel: 2.3.1.1. geoloogiline uuring Uljaste uuringuruumis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni (mh Uljaste järve kaitse paremaks korraldamiseks), mida saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel; 2.3.1.2. taotletud uuringu teostamine omab eraldi väärtust ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal põlevkivi kaevandama või mitte; 2.3.1.3. uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikat arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamisluba on erinevad menetlused. 2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus Keskkonnaminister on 21. jaanuari 2021. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga järgmistel põhjustel: 2.3.2.1. “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”3 (edaspidi põlevkivi arengukava) sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi arengukavas on riigi huvi elluviimiseks esitatud kolm strateegilist eesmärki, millest esimene strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 2.3.2.2. kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt; 2.3.2.3. üheks oluliseks aspektiks on kavandatava tegevuse juures keskkonnamõju ulatuse väljaselgitamine Uljaste maastikukaitsealale ja Uljaste järvele. Uuringu käigus on kavas teostada hüdrogeoloogilised katsetööd ja sihtotstarbeliste töödena Uljaste järve põhjasetete uuring ning põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramised. Hüdrogeoloogiliste tööde tulemuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse võimaliku mõju kohta piirkonna põhjaveerežiimile, tarbekaevude veeandvusele ja veetasemele, põhjavee ja pinnavee kvaliteedile (sh Uljaste järvele); 2.3.2.4. oluline on märkida, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine ja maavara varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale maavara 3 https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi 8 kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni, mis aitavad hinnata Uljaste uuringuruumis edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja nende ulatust. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS ULJASTE UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 3.1.3. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 9 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Uljaste uuringuruumis 3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.2. Uljaste uuringuvälja põlevkivivaru uurituse tase on aga madal – uuringupuuriaukude tihedus ei ole piisav ja sealne maavara on arvele võetud reservvaruna. Uljaste uuringuruumi põlevkivivaru on hinnatud aastaid tagasi: 1995. aastal 1956. a geoloogilise uuringu andmete põhjal ja täpsustati 2008. aastal. Uuringuala põlevkivi kihindi energiatootlus on arvutatud 1956. aasta uuringutel saadud andmete põhjal. Põlevkivikihindi lasumistingimused Uljaste uuringuruumis on varieeruvad. Tänaseks on aga muutunud geoloogilise uuringu tehnoloogia, varu arvestamise metoodika ning ka põlevkivi varu arvele võtmise nõuded. Riigil on aga väga oluline teada võimalikult täpselt uuritava maavara varu kogust ja selle kvaliteeti, isegi kui lähiaastatel ei ole mingil põhjusel võimalik seda kasutusele võtta. 10 3.3.3. Kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt. 3.3.4. Põlevkivi arengukava sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus, mida tuleb väärtustada kui olulist strateegilist ressurssi. Praegusel juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi strateegiliselt olulise maavara otsingus, mis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. 3.3.5. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.6. KeHJS § 6 lõike 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 kohaselt ei kuulu põlevkivi geoloogiline uuring nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu Keskkonnaamet ei koostanud Uljaste uuringuloa menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. 3.3.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada põlevkivi kui strateegiliselt olulise maavara kohta olulist informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. MKM on menetluse käigus vastanud Lüganuse Vallavolikogu seisukohtadele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Uljaste uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 11 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule, Lüganuse vallale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, kinnistute Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikele ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 12  13.10.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel põlevkivi uurimiseks Uljaste uuringuruumis. Korraldus võetakse vastu, sest Lüganuse Vallavolikogu 17.06.2020 Keskkonnaametile esitatud seisukoha kohaselt ei ole Lüganuse vald nõus Uljaste uuringruumis uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg. Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/, keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/ ja MKM-i dokumendiregistris aadressil https://adr.rik.ee/mkm/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. 1 Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Lüganuse valla seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. MKM valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing tegi 30.09.2020 ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Lüganuse vald väidab, et juba geoloogilise uuringuga kaasnevad keskkonnaohud (sh võimalikud ohud Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile) ja avariiriskid ning et geoloogiline uuring kahjustab kohalike elanike elukeskkonda, piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Lisaks on Lüganuse vald vastu tulevikus võimalikule kaevandamisele antud piirkonnas ning ei anna ka sel põhjusel nõusolekut geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Seejärel on välja toodud riigi vastuväited Lüganuse valla seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa taotlusega. Geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnaohtusid ja avariiriske ning geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ning piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine muuhulgas energeetika ja maapõueressursside valdkonnas. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis 2 MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja nende ulatust. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Lüganuse vald on põhjendanud oma seisukohti peamiselt asjaoluga, et juba geoloogilise uuringuga kaasnevad keskkonnaohud ja avariiriskid ning et geoloogiline uuring kahjustab kohalike elanike elukeskkonda, piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest geoloogilise uuringu tegemine võimaldab riigil teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused ning samuti keskkonnakaitselised ja hüdrogeoloogilised tingimused, mis on olulised edasiste otsuste tegemisel. Antud juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi strateegiliselt olulise maavara otsingus, mis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Oluline on samuti see, et Uljaste uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Uuringuruumi alal ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed looduskaitse objektid ja loodusväärtused, kuid geoloogiline uuring neile mõju ei avalda. Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek Uljaste uuringuruumis uuringuloa andmisele. 3 Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Uljaste uuringuruumis. Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Lüganuse vallale, Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, kinnistute Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikele ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister 4