"Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ määruse muutmise eelnõu

MÄÄRUS 08.11.2022 nr 88 Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõna „augustil“ sõnaga „detsembril“; 2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „12“ arvuga „18“; 3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides.“; 4) paragrahvi 9 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 11 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud pärast 7. juunit 2020. a.“; 6) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse 2022. a oktoobris vastu võetud muudatusi kohaldatakse ka enne 2022. a oktoobrit esitatud ja rahuldatud taotlustele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  21.10.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ rakendamise käigus esile kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on selgitatud käesoleva seletuskirja vastavates punktides. Muudatused annavad toetuse saajatele võimaluse projektid jätkusuutlikult ellu viia ning kaugkütte tarbijatele pakkuda soodsama hinnaga teenust. Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel: 627 4327, e-post: [email protected] ) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6347, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seoses 2022. aastal toimunud olulise ehitushindade tõusuga ning ehitusmaterjalide ja -seadmete kättesaadavuse halvenemisega on mitmete katlamajade ehituse projektide elluviimine sattunud kahtluse alla. Selliseid projekte on kokku seitse, koguvõimsusega 10,82 MW. Viimase vooru taotluste rahuldamise otsused tehti 2020. aasta detsembris või 2021. aasta jaanuaris ning võrreldes selle ajaga on katlamajade ehituse hinnad ligi kaks korda tõusnud ning seda ei olnud võimalik ette näha. Mitmed ehitusteenuse hanked on lõpetatud lepingut sõlmimata, kuna maksumus oleks soojuse hinna tarbijatele vastuvõetamatuks muutnud. Sõjast tingitud ebakindel olukord ehitusturul on vähendanud pakkujate ning alltöövõtjate hulka. Muudetava määruse kohaselt on antav toetus riigiabi grupierandi määruse artikkel 46 tähenduses või vähese tähtsusega abi. Üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõike 2 kohaselt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Projekti või tegevuse teostamiseks selle sätte tähenduses on tööd alustatud, kui projekti või tegevuse elluviimiseks on sõlmitud leping tingimusteta ja õiguslikult siduva kohustuse võtmise teel enne abitaotluse esitamist. Eelnõuga kavandatud toetuse määra suurendamine puudutab 7 katlamaja rekonstrueerimise projekti, milles ei ole lepinguid sõlmitud projektis ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Toetuse saajad on korraldatud hankeid, mis on aga lõpetatud lepinguid sõlmimata, kuna eeldatavat maksumust ületati oluliselt. Seegi näitab, et toetuse suurendamisel on tegelik ergutav mõju. Vähese tähtsusega abi ei ole elluviimisel olevatele projektidele antud. Määruse eelnõu koosneb kuuest punktist. Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 8 lõigete 2 ja 4 sõnastust, millega pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Seni kehtiv projekti abikõlblikkuse periood pidi lõppema 31. augustil 2023. aastal. Katlamaja on mõistlik rekonstrueerida kütteperioodi välisel ajal, seega praeguseks veel ellu viimata projektidele jääb peamiseks ehituse perioodiks 2023. aasta suvi ja sügis. Senine abikõlblikkuse perioodi lõpu tähtpäev 31. augustil 2023. a on piirav ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkt 6 alusel on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Punktiga 2 muudetakse § 8 lõike 4 sõnastust, mille järgi toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal. Määruses on seni sätestatud võimalus kuni 12 kuu võrra abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid sel juhul mitme projekti puhul ei oleks võimalik 31. detsembrini 2023. aastal projekti pikendada ning projektide elluviimine ei oleks võimalik. Punktiga 3 sätestatakse tootmisseadme maksimaalne toetuse suurus ühe nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides. Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides sõltumata seadme võimsusest. Enam ei ole erinevad toetuse summad kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1 megavatise võimsusega tootmisseadmetele. Toetuse summa suurendamine soojuse tootmisseadme nominaalvõimsuse ühiku kohta annab toetuse saajatele võimaluse taotleda toetuse summa suurendamist arvestades ehitushindade tõusu. Toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest ja projekti kogukuludest ei ole tarvis suurendada, sest toetuse summa suurendamist piirab just võimsuse ühiku kohta antav abi summa. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 51, kuna määruses ei ole erinevaid toetuse summasid kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1 megavatise võimsusega tootmisseadmetele. Muudatuse mõte on suunata meetme olemasolevad vahendid ennekõike väikeste piirkondade katlamajade abistamisse. See tagab, et abi jõuab just kõige suurema vajadusega piirkondadeni. Punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse rakendussätteid. Muudatuse mõte on rakendada käesoleva määrusega tehtavaid muudatusi tagasiulatavalt kõigile taotlustele ehk ka neile taotlustele, mis on juba rahuldatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Määruse mõjud Määruse muudatused täpsustavad toetuse suurust ja projekti elluviimise tähtaega ning ergutvad toetuse saajaid projektidega jätkama keerulises majanduslikus olukorras. Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite lõpuni kasutamisele ning meetme eesmärkide saavutamisele. 2022. aastal ei ole määruse alusel rahuldatud taotluste elluviimisest toetuse saajad loobunud. Seega eelnõus kavandatud muudatustega ei kaasne ebavõrdse kohtlemise risk, et kui toetuse saaja oleks teadnud toetuse määra suurendamise ja abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalusest, siis oleks projekti elluviimisega jätkatud. Määruse muutmine sai tõuke ühe toetuse saaja avaldusest kolme katlamaja renoveerimise projekti elluviimisest loobumiseks, mille põhjenduseks oli oluliselt kallinenud ehituse hind. Toetuse saaja nõustus kaaluma projektide elluviimisega jätkamist, kui toetuse määra suurendatakse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega tulusid. Kui kõik veel elluviimata projektid soovivad toetuse suurendamist, siis on vaja meetme eelarvet suurendada ning seda on võimalik teha teiste meetmete kasutamata eelarvete arvelt. Toetuse määra suurendamine puudutab 7 katlamaja renoveerimise projekti, mille toetuste kogusumma on 2 807 175 eurot ning investeeringute taotlustes kavandatud maksumus 5 642 943 eurot. Tulenevalt läbi viidud hangetest, mis lõpetati lepinguid sõlmimata, saab 2022 turu hindadele vastavaks investeeringute kogumaksumuseks hinnata 13,5 miljonit eurot. Kui toetust suurendatakse 550 tuhande euroni ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides ning muud § 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatud osakaalud ja piirmäärad jäävad kehtima, siis maksimaalselt saab toetusi suurendada kokku 3,14 miljoni euro võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning märkuste esitamiseks turuosalistele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas kajastatud ettepanekute tabelis.  „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ määruse muutmise eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Eelnõu Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Seletuskiri Rahandusministeerium Seletuskirjas on lause: „Kui kõik veel elluviimata projektid Arvestatud, SK p 5 on täiendatud. soovivad toetuse suurendamist, siis on vaja meetme eelarvet suurendada ning seda on võimalik teha teiste meetmete kasutamata eelarvete arvelt.“ Palume seletuskirja täiendada: a) Palume välja tuua detailsemad arvutused, millises summas toetust eelduslikult juurde tuleks anda, kui kõik projektid soovivad lisarahastust. b) Kui MKM näeb võimalikke katteallikaid enda teiste tegevuste eelarves selle puudujäägi katmiseks, palume selle välja tuua. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on tagatud, et taotlejaid Arvestatud. Täiendatud SK p 4. 2022 ei toetuse suurendamisel ja projektide elluviimise perioodi olnud toetusest loobumisi, mistõttu ei saa pikendamisel võrdselt koheldaks. Kas ei või tekkida selles osas ka ebavõrdset kohtlemist olla. probleemi, et mõni taotleja on algsetest tingimustest (toetussumma ja elluviimise tähtaeg) ja üldisest ehitushinna kallinemisest lähtuvalt juba projekti elluviimisest loobunud, kuid ei oleks seda teinud, kui oleks teadnud tingimuste muutmisest. Kui sellist riski ei ole, võiks ka selle seletuskirjas välja tuua. Märkused Muudetava määruse kohaselt on antav toetus riigiabi Arvestatud, lisatud SK p 2. grupierandi määruse art 46 tähenduses või vähese tähtsusega abi. Eelnõuga suurendatakse määruse § 9 lõikes 5 sätestatud toetuse maksimaalset suurust. Muudatust põhjendatakse muuhulgas sellega, et „toetuse summa suurendamine soojuse tootmisseadme nominaalvõimsuse ühiku kohta annab toetuse saajatele võimaluse taotleda toetuse summa suurendamist arvestades ehitushindade tõusu“. a) Juhul kui projektide elluviimisega on algust tehtud, saab taotletud toetust suurendada ainult juhul, kui toetus anti vähese tähtsusega abina. Grupierandi määruse art 6 (2) kohaselt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui enne projektiga seotud töödega alustamist on esitatud abitaotlus, milles on lisaks muudele andmetele märgitud ka taotletava toetuse suurus. Komisjon on selgitanud, et hiljem ei või taotletud toetust suurendada, sest siis puudub abil ergutav mõju. Abi suurendamine on lubatud juhul, kui selline võimalus oli ette nähtud algses toetuse taotlemise rahuldamise otsuses. Seega teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et toetust saaks suurendada vaid VTA korral. Lisades näiteks vastava lõigu määruse §-i 21. Sarnane muudatus tehti näiteks Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. septembri 2021. a määruse nr 60 „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõus, seda võib kasutada näitena. a. Juhul kui hanked on tühistatud ja lepinguid ei ole sõlmitud, siis piisab sellest, kui abitaotlust muudetakse või esitatakse uus ning vastavalt muudetakse või tehakse uue toetuse taotluse rahuldamise otsus. Sel juhul oleks hea lisada seletuskirjale KiKi selgitus, mis puudutab tühistatud hankeid. Siis on ergutava mõju nõude täitmine jälgitav ning arusaadav. -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 08.11.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 88 Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõna „augustil“ sõnaga „detsembril “; 2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „12“ arvuga „18 “; 3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides .“; 4) paragrahvi 9 lõige 5 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 1 1 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotluste le , mis on esitatud pärast 7. juunit 2020. a. “; 6) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse 2022. a oktoobris vastu võetud muudatusi kohaldatakse ka enne 2022. a oktoobrit esitatud ja rahuldatud taotlustele.“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas kantsler