Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruanne 2021.a. kohta.

Rahandusministeerium 08.11.2022 nr 4-2/2022/6891-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruanne 2021. aasta kohta. Austatud rahandusminister Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruande 2021. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisa: osaluste valitsemise koondaruanne Regina Raukas 625 6373 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 2021 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus-ja taristuministri valitsemisel olevad äriühingud 1. Äriühingute aruanded 1.1 AS A.L.A.R.A. Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal AS A.L.A.R.A. põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine. Tegevuskavas ja omaniku ootustes seatud strateegilised eesmärgid said 2021. aastal täidetud. 2021. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 222 073 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 23 601 eurot. Majandusaasta lõppes 63 401 euro suuruse kasumiga, mis oli tingitud kahest asjaolust: - toetust 245 674 eurot Agentuurilt ei saadud. Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnimise eelduseks on süsteemi valmimise järgne testimine tootja tehases. Neljandas kvartalis 2021 toimus testimine tootjast tingitud probleemide tõttu vaid osaliselt, mistõttu polnud süsteemi võimalik Eestisse tarnida. Testimine jätkub ja süsteem tarnitakse 2022. aastal ning vastav toetus on planeeritud uuesti AS-i 2022. aasta eelarvesse. - planeeritust suurem müügitulu (kokku 69 088 eurot) seoses kavandatust suuremas mahus radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamisega. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Riik tagab äriühingu kaudu minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna, kujundab kogu kiirgusohutuse arengut Eestis, eesmärgiga tagada selle vastavus riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele tavadele. Ta on ainuke radioaktiivsete ainete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. Tegevus suures osas doteeritav. Riigi omandus võimaldab ettevõttel ka lihtsamini kaasata oma projektipõhisesse tegevusse Euroopa Liidu fondide vahendeid. Tulevikuteemaks on riikliku lõppladestuspaiga loomine radioaktiivsetele ainetele. Osalust valitseva ministri ettepanek on säilitada riigi 100% osalus. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta 1 Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.2 Elering AS Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Äriühing on saavutanud strateegias 2021. aastaks seatud eesmärgid (sh tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena ajaloo madalaimal tasemel 136 MWh-lt 61,7 MWh-ni. 2021. aasta andmata jäänud elektrienergia kogus oli vaid 13,8 MWh ja gaasi kogus 0MWh. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 7,8 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2021. aastal oli 99,99%). Ettevõte teenis 102,3 miljoni eurose elektri ja gaasi ülekande tulu (208,1 miljoni eurot oli kogu tulu koos kasumit minimaalselt mõjutavate tuludega) juures ärikasumi 9,0 miljonit eurot ja puhaskasumi 5,1 miljonit eurot. Aruandeaastal maksti omanikule dividendidena välja 10 miljonit eurot. Ettevõtte tulukust mõjutas olulisel määral ettevõtte poolt mitte kontrollitavate füüsiliste võrgukadude kompenseerimiseks elektribörsilt ostetava elektrihinna kallinemine. Koos 2021. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas täidetud, sealhulgas kõik olulisemad mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise tegevused. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohal, et tegu on strateegiliselt olulise infrastruktuuriettevõttega, mille peamiseks ülesandeks on energia varustuskindluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine. Selle eesmärgi täitmiseks hoiab korras ja arendab Elering riigisisese elektri- ja gaasi ülekandevõrku, välisühendusi naaberriikidega ning tagab avariireservide olemasolu süsteemis vastavalt õigusaktides sätestatule. Elektri ja gaasi füüsiliste võrkude kõrval arendab Elering energiasektori IT-taristut, mis loob teenusepakkujatele võimalused energia targa tootmise ja tarbimise lahenduste väljatöötamiseks ja pakkumiseks. 2019. aastal teostati Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös tellitud Eesti riigi äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüs, milles leiti, et üks võimalik turuareng võiks olla iseseisva süsteemihalduri ning riigi äriühingutele kuuluvate jaotus- ja ülekandevõrkude baasil uue varahaldusettevõtja loomine. Viidatud analüüs tõdes, et selline stsenaarium saaks tõenäoliselt realiseeruda alles peale 2025. aastat ehk sünkroniseerimisprotsessi lõpule viimist. Riigi osaluse vähendamist ja aktsiate börsil noteerimist peab võimalikuks ka Konkurentsiamet. Analüüsis pakutud lahendust tuleks ennetavalt täpsemalt analüüsida ning ette valmistada nt varahaldusettevõtja (tütarettevõttena) aktsiate viimine börsile, säilitades riigi 100% osaluse süsteemihalduris (emaettevõte). Lisaks on vaja tuvastada mõju ettevõtetele. Alternatiivse kiirema lahendusena võib kaaluda Eleringile kuuluva 110 kV ja madalama pingega võrguosade ühendamist Elektrileviga, et maksimeerida Elektrilevi võimaliku (osalise) müügi korral selle väärtust. Vastav analüüs on Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös tellitud ning valmib 2022. aastal. Ettepanek: 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsi ja ettepanekud Elektrilevi OÜ ja Elering AS elektrivõrkude kohta kabineti instungile sügisel 2022 vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.3 AS Eesti Loots Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. AS Eesti Loots pakkus lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades. 2021. aastal teostas AS Eesti Loots 9033 lootsimist, mis on 3% rohkem kui 2020. aastal. 2021. aastal teenis äriühing tulusid lootsimistest 5,56% rohkem võrreldes 2020. aastaga, summaliselt ligikaudu 457,8 tuhat eurot. Äriühing täitis aruandeperioodil seatud strateegilised eesmärgid. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Riik tagab äriühingu kaudu Eestit külastavatele laevadele juurdepääsu Eesti sadamatele, mistõttu on lootsiteenuse osutamine eelduseks Eesti sadamate arengul ning ekspordi ja impordi tagamisel. Kuna lootsiteenuse osutamise maht ei sõltu teenuse osutajast endast, vaid Eesti sadamaid külastavate laevade koguarvust ja lootsimise nõuetest (lootsimisest vabastuste mahust), on eraettevõtjatel olulised äririskid suuremahuliste investeeringute teostamiseks. Lootside näol on tegemist väga spetsiifilise väljaõppega professionaalidega, keda erasektorist ja avalikust sektorist on keeruline värvata ning keda pole võimalik koheselt välja õpetada, tagades seejuures ka kriitilise teenuse katkematu osutamise. Lootsid on kriitilised ka riigi julgeoleku vaatest, sest liitlaslaevade ohutu sisenemine ja väljumine Eesti sadamatesse saab toimuda lootside abil. Riigi 100% osaluse nõue on sätestatud meresõiduohutuse seaduses ning MKM peab vajalikuks selle jätkumist. Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostööleping aastateks 2022–2023 sätestab merenduse peatükis eesmärgiks tuua erinevate riigiametite ja - asutuste laevastikud ühtse juhtimise alla. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas riigilaevastiku konsolideerimise kava, mida tutvustatakse Vabariigi Valitsusele käesoleva aasta septembris. Konsolideerimiskava kohaselt on kavas moodustada alates 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiasutus nimega Riigilaevastik ja likvideerida Eesti Loots AS äriühinguna. Lootsiteenuste osutamist jätkatakse riigiasutuse koosseisus. Läbiviidud erikontrollid 3 Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.4 AS Operail Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Strateegiliste eesmärkide täitmisel peab äriühing lähtuma riiklikust Transpordi programmist 2021– 2024, Transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021–2035, Energiamajanduse arengukavast aastani 2030. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu kestlik majandamine (investeeringud). Äriühing peab suutma teenida tagasi oma kapitalikulu, tagama veeremi kvaliteedi säilitamiseks vajalikud investeeringud, mis võtavad arvesse ka optimaalset turul eksisteerivat kaubaveomahtu, ning maksma sõltuvalt turuolukorrast omanikutulu. Omanik arvestab seejuures turuolukorraga raudteekaubaveo ja laiemalt kaupade transpordi majandussektoris ning jälgib turuolukorda lähimates naaberriikides. Sellest tulenevalt kujundab ta võimalikult realistlikud ootused äriühingu majandustulemustele. 2021. aastal ei suutnud äriühing täita omaniku poolt seatud finantseesmärke. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta 27.04.2021. aastal toiminud valitsuskabineti nõupidamise otsuse alusel alustati 2021. aastal mittestrateegiliste ärisuundade võõrandamise ettevalmistusega, milleks on kõik ärisuunad, mis ei hõlma kaubavedusid Eesti raudteel. Operail on ette valmistamas võimalikke stsenaariumeid mittestrateegiliste ärisuundade teenindamiseks soetatud varade müügiks ning ühtlasi tulenevalt kaubamahtude drastilisest langusest on vajalik hinnata ettevõtte võimalikke tulevikustsenaariume. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.5 Eesti Vedelkütusevaru Agentuur Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub EVK jätkuvalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest ning alates 19. novembrist 2013 ka Rahvusvahelise 4 Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud varude hoidmise nõuetest. Vedelkütusevaru seaduses toodud nõuded on täidetud. Ettevõtte ümberkorraldamiseks, vedelkütusevaru haldamiseks ning riigi tegevusvaru lepingute ülevõtmiseks püstitatud eesmärgid on valdavalt saavutatud. Ettevõtte majandustulemus oli hoolimata aasta alguse kütuseturu madalseisust hea. Aastane varumaksete laekumine saavutas eelarves planeeritud taseme. Riigi tegevusvaru moodustamiseks kavandatud hanked lükkusid 2022. aastasse ja seetõttu jäi riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamine ettevõtte teise poolaasta eelarvele märkimisväärselt alla. Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelised vahendid, mis 2021. aastal kasutamata jäid, kanduvad üle 2022. aastasse. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks osaluse säilitamist, kuna ettevõte on kujundatud ümber ning edaspidi tegeleb lisaks vedelkütusevaru haldamisele ka teiste vajalike riigi tegevusvaru haldamisega vastavalt Hädaolukorra seadusele. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.6 AS Saarte Liinid Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Arvestades majanduskeskkonna olulisi muutusi viimastel aastatel, saab anda hinnangu, et ettevõte tervikuna on suutnud nendega kohaneda ning tegutseb jätkusuutlikult. 2021. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel sadamateenuseid, arendas edasi sadamate taristut, viis läbi uuringuid ja projekteerimistöid perspektiivsete sadamaarenduste selgitamiseks ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele vastava tulu teenimise. AS Saarte Liinid majandustulemused 2021. aasta majandusaastal olid asjaolusid arvestades väga head. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab osaluse säilitamist vajalikuks, kuna ASi Saarte Liinid tegevus on riigile vajalik regionaalse transpordipoliitika teostamiseks, riigi omand võimaldab lihtsamalt kasutada investeeringuteks ELi toetusvõimalusi. ASil Saarte Liinid on oluline roll regionaalse ettevõtluse arengule kaasa aitamises ning ettevõte arendab sadamaid neis piirkondades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib kaasa tuua logistilise turutõrke. 5 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.7 Lennuliiklusteeninduse AS Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Tegevuskavas kinnitatud eesmärgid said suures osas täidetud. Ettevõtte 2021. majandusaasta tegevustele ja tulemustele avaldas ulatuslikku mõju COVID-19-ga kaasnenud olukord. 2021. aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek katta 2020. majandusaasta puhaskahjumi eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ja mitte maksta varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende. Eeltoodu põhjal otsustati COVID-19-st tingitud kriisi majandusliku mõju leevendamiseks, ettevõtte tõrgeteta majandustegevuse jätkamiseks vajalike käibevahendite tagamiseks, krediidivõimekuse tekitamiseks ja riigi jaoks strateegiliselt tähtsate investeeringute elluviimiseks suurendada 2021. aastal ettevõtte omakapitali mahtu 10 miljoni euro võrra. Finantssihtide saavutamisel oli peamine ülesanne rahavoo juhtimine ja tegevuskulude piiramine. Omaniku seatud eesmärgid täideti valdavalt tähtaegselt, sh mitmed projektid (nt mehitamata õhusõidukitega seotud infosüsteem, irdtorn, FINEST) jätkuvad 2022. ja 2023. aastal. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks riigi 100%lise osaluse säilitamist Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsis, kuna tegemist on strateegiliselt olulise äriühinguga. Riigi osaluse säilitamine on mõistlik tulenevalt Euroopa Komisjoni Ühtse Euroopa Taeva projektist ja sellega seotud seadusandlikest ja muudest protsessidest (riigi suurenev vastutus mitmete protsesside eest). Samuti omatakse ühiseid varasid (materiaalsed ja inimressurss) Lennuakadeemiaga, ühise omaniku puhul on paremini tagatud nende optimaalne arendamine. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.8 AS Tallinna Lennujaam Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal 6 Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale seoses COVID-19 pandeemiaga lõpetas AS Tallinna Lennujaam 2021. majandusaasta kasumiga, teenides 2,3 miljonit eurot (EBITDA 11,0 miljonit eurot) ning eelmisel majandusaastal tehti investeeringuid summas 33,8 miljonit eurot. Kasumisse jõuti kulude tõhusa juhtimise kaudu ja erakorralistele müügitulude tulemusel. Kontserni müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 45%. Kasum suurenes 215% ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 90%. 2020. aastal alanud koroonapandeemia mõjutas aastat endiselt tugevalt. Tallinna lennujaama läbis 1,3 miljonit reisijat, mida on 51% rohkem kui 2020. aastal, kuid siiski 60% vähem kui 2019. aastal. Kontserni tegevus oli suunatud majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisele. Viidi ellu mitmed olulised infrastruktuuriprojektid (lennuliiklusala esimeses etapis), alustati Tallinna reisiterminali rekonstrueerimist, avati Pärnu lennujaama lennuliiklusala ja lõppes sealse reisiterminali rekonstrueerimine. Äriühing täitis aruandeperioodil seatud strateegilised eesmärgid. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks riigi osaluse 100%list säilitamist ASis Tallinna Lennujaam, et tagada äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistev lennuliikluse korraldamiseks vajalikule taristule ligipääs, rahvusvahelised ühendused, mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning konkurentsivõime kasvule. Hallates ka regionaal-lennujaamu aitab äriühing kaasa elutähtsa teenuse tagamisele ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Samuti on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul riigi omandis olles lihtsam kaasata ASi Tallinna Lennujaam taristu investeeringutesse EL-i toetusrahasid. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.9 AS Tallinna Sadam Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal 2021. aasta majanduskeskkonna mõjud kontsernile avaldusid rahvusvaheliste reisijatega seotud tulude vähenemise kaudu reisisadamate segmendis ning aitasid kaasa tulude kasvule kaubasadamate ja reisiparvlaevade segmendis. Kallinenud energiahinnad ja tööjõu kallinemine koos teenuste ja kaupade hinnatõusuga on toonud kaasa kontserni ülese kulude kasvu. Kontserni müügitulu kasvas 2021. aastal 2,7 miljonit eurot (+2,5%) ja oli kokku 110,1 miljonit eurot. Põhitegevusega seotud kulud kasvasid 7,2 miljonit eurot (+9,7%), ärikasum vähenes 5,8 miljonit eurot (-16%) ning kasum 2,9 miljonit eurot (-10%). Kontserni loodud lisandväärtus ehk panus Eesti majandusse oli 2021. aastal 75,4 miljonit eurot (2020: 79,1 miljonit eurot), näitaja vähenes kulubaasi survel ärikasumi languse tõttu. 2021. aasta ärikasumiks kujunes 29,8 7 miljonit eurot, mis vähenes 5,8 miljonit eurot (–16%), kuna kulude kasv ületas tulude kasvu ning muud tulud vähenesid. Ärikasumi vähenemise mõjul vähenes ka kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal 33,1%-lt 27,0%-ni. Äriühing täitis aruandeperioodil seatud strateegilised eesmärgid. 8 Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea vajalikuks riigi osaluse täiendavat võõrandamist. Riik tagab äriühingu kaudu kaubavedajatele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti kaubakoridoridele. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.10 AS Teede Tehnokeskus Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal 2021. majandusaasta kujunes äriühingule mõningate mahtude vähenemise tõttu keerukamaks, kuid siiski saavutati soovitud kasumlikkuse eesmärgid. ASi Teede Tehnokeskus ärituludeks 2021. aastal kujunes 3,237 miljonit eurot, sh müügitulud 3,192 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kahanes müügitulu 8,4%. Aruandeaasta ärikulud olid 3,105 miljonit eurot ja ärikasum 211 997 eurot. Äriühing täitis aruandeperioodil seatud strateegilised eesmärgid. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Äriühing tegutseb avatud konkurentsi tingimustes ja riigile otselepingutega teenuseid ei osuta. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud analüüsis leiti, et turul on konkurents olemas kõigi ühingu poolt pakutavate teenuste lõikes ning ühingu võõrandamine ei mõjutaks riigi kui tellija kulusid olulises määras. Vabariigi Valitsus andis majandus-ja taristuministrile 28.10.2021 korraldusega nr 371 nõusoleku võõrandada riigile kuuluvad Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus aktsiad avalikul enampakkumisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on läbi viimas võõrandamise protsessi. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 9 1.11 AS Eesti Raudtee Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal 2021. aasta tulemused näitasid Eesti Raudtee taristul mõningast veomahtude kasvu, taastuma hakkasid nii kohalikud põlevkiviveod, eksportveod kui ka transiitveod. 2021. aasta tõi Eesti Raudtee taristule pea 12,8 miljonit tonni kaupa, mis on ligi 11% parem tulemus kui 2020. aastal. AS Eesti Raudtee müügitulu 2021. aastal oli 32,8 miljonit eurot, aruandeaasta EBIDTA 22,4 miljonit eurot ning investeeringuid tehti summas 34,9 miljonit eurot. Äriühing täitis suures osas aruandeperioodil seatud strateegilised eesmärgid. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja 1520 mm laiusega naaberriikide raudteevõrgustiku vahel. Äriühing täidab raudtee administratsiooni rolli. Majanduslikust aspektist lähtuvalt ei ole Eesti Raudtee suuteline ise oma tegevuskulusid katma ning saab juba mitu aastat järjest riigieelarvelist toetust, seetõttu ei kaalu osaluse valitseja erastamist ja peab vajalikuks riigi 100% osaluse säilitamist. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.12 AS Eesti Liinirongid Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Äriühingu juhatus täitis olulises osas neile 2020. aastaks seatud numbrilised eesmärgid ja projektide läbiviimise. Äriühingu tegevusmahud ja majandustulemused olid oluliselt mõjutatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrast ja pandeemia tõttu rakendatud piirangutest. Äriühing ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Äriühing jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. 2021. aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 65,9% bilansimahust. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgitakse regulaarselt. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks riigi osaluse 100%list säilitamist Eesti Liinirongides, osutamaks reisijateveo teenust avalikul raudteel. Raudteevõrgustiku 10 tihedus Eestis on madal, kogu raudtee-reisijateveo turu maht on väike ning sellest tulenevalt ei teki turul efektiivset konkurentsi. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.13 OÜ Rail Baltic Estonia Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi ellu viiva asutusena osaleb OÜ Rail Baltic Estonia (RBE) aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RBR. RBE juhib rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavaid investeeringuid ja korraldab raudtee ning sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning muid kaasnevaid tegevusi. RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast puhaskasumit. Kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele. RBE omakapital moodustab 2021. aasta lõpu seisuga ca 76,5% varadest. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega ole suuteline omanikule dividendi maksma. Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta OÜ Rail Baltic Estonia on projektiettevõtte Rail Balticu ehitamiseks, mistõttu lähikümnendil ei pea osaluse valitseja erastamist võimalikuks. Tulevikus võib kaaluda raudteekompetentside konsolideerimise huvides ühendamist Eesti Raudteega pärast Rail Balticu valmimist. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.14 AS Nordic Aviation Group 11 Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Äriühing järgib Eesti Vabariigi Valitsuse äriühingu asutamisel kinnitatud äriplaanis toodud ärimudelit ja peamisi eesmärke ning ainuaktsionäri otsusega kinnitatud omaniku ootustes toodud suuniseid. Eelkõige täidab äriühing eesmärki teenida omanikutulu ning tagab allhanketeenuse osutamise kaudu vajalikud lennuühendused oluliste sihtkohtadega. Äriühingu lennutegevus koosneb nii Nordica kaubamärgi all teostatud kommertslendudest kui ka tütaräriühingu Xfly kaubamärgi all teostatud allhankelendudest teistele lennufirmadele ning muude lennundusteenuste osutamisest. Liinilendude korraldamiseks ja teostamiseks arendas ettevõte välja oma iseseisva kommertsplatvormi ning omab vastavat sertifikaati. Seoses 2021. aasta jätkunud COVID-19-st tingitud globaalse tervishoiu ning lennunduskriisiga oli ettevõtte esmane eesmärk 2021. aastal tagada jätkusuutlik areng ning kasumlikkus. Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsinud lennundusalase kontserni loomise võimalikkust, mille käigus OÜ Transpordi Varahaldus ja AS Nordic Aviation Group koos tütarettevõtetega OÜ Regional Jet ja Nordic Aviation Advisory OÜ viiakse ühte kontserni. Analüüs käsitleb muuhulgas riigiabi ja ettevõtete ülemineku riske ning konkurentsiseaduse kohaste sätete täitmise tingimusi. Ettevõttele on koostatud uus äriplaan, mille kohaselt jätkab ja suurendab ettevõtte tegevust allhanketeenuste turul tuues sisse ka suurema õhusõidukitüübi. Pärast konsultatsioone Euroopa Komisjoniga riigiabi loa tingimuste täitmise osas on võimalik jätkata restruktureerimisega, välja pakkuda kontserni ettevõtete optimaalne omandisuhe ja tulevikus teha ettepanek ka võimalikuks võõrandamiseks. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 1.15 OÜ Transpordi Varahaldus Seisukoht äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal Vastavalt riigivaraseadusele on äriühing loodud valdavalt tulu saamiseks asutatud äriühinguna ja äriühingu tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rendile andmine). Senine OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) majandustegevuse finantseerimine on rajanenud valdavalt omakapitalil. 31.12.2021 seisuga oli intressi kandvate kohustiste ja omakapitali suhe 65% omakapitalist (31.12.2020 seisuga – 74%). TVH senine põhitegevus on olnud kasumlik ja kooskõlas tavapärase turuinvestori ootuste ja eeldustega antud valdkonnas (keskmine lennuki rendiettevõtja ROI on 8-10%). 12 Vastavalt omaniku ootustele on äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja võetud laenu tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma finantsplaanide koostamisel lähtub. 31.12.2021. seisuga on antud suhe 45%, arvestades omakapitali 35 626 tuhat eurot ning koguvarade summat 78 388 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 41%, arvestades omakapitali 32 915 tuhat eurot ning koguvarade summat 79 564 tuhat eurot). Seisukoht äriühingus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsinud lennundusalase kontserni loomise võimalikkust, mille käigus OÜ Transpordi Varahaldus ja AS Nordic Aviation Group koos tütarettevõtetega OÜ Regional Jet ja Nordic Aviation Advisory OÜ viiakse ühte kontserni. Analüüs käsitleb muuhulgas riigiabi ja ettevõtete ülemineku riske ning konkurentsiseaduse kohaste sätete täitmise tingimusi. Pärast konsultatsioone Euroopa Komisjoniga Nordica riigiabi loa tingimuste täitmise osas on võimalik jätkata restruktureerimisega, välja pakkuda kontserni ettevõtete optimaalne omandisuhe ja tulevikus teha ettepanek ka võimalikuks võõrandamiseks. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta Aruandeperioodil vastavad tehingud puudusid. 13