Kiri

Rahandusministeerium 07.11.2022 nr 2-1/20-0314/6863 Ettevõtja rakendusuuringute määruse muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022.a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.10.2022 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;“; 2) paragrahvi 9 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „haldus- ja“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikli 56 kohaselt ühtse määra alusel ning arvestatuna otsestest personalikuludest. Ühtse määra arvestus on projektipõhine ja lähtub riigiabiloa taotluse lisana esitatud projektiplaanis ja IPCEI projekti rahastamispuudujäägi arvestuses toodust, mis on kinnitatud Euroopa Komisjoni riigiabi lubava otsusega.“; 4) paragrahvi 9 lõikes 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.“; 5) paragrahvi 12 lõikes 6 asendatakse sõna „ettevõtjale“ sõnadega „toetuse saajale“; 6) paragrahvi 22 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „on kokku väiksem kui 20 000 eurot, muudatused“; 7) paragrahvi 25 lõike 1 lõppu lisatakse sõnad „või halduskulude osas ühtse määra alusel“; 8) paragrahvi 25 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõna „kuludokumendid“ sõnaga „kuludokument “; 9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) IPCEI teatise alusel toetust saavale projektile makstakse halduskulude toetust ühtse määra alusel vastavalt paragrahvi 9 lõikele 51. Toetuse maksmisel ühtse määra alusel ei tõendata ega kontrollita kulu maksumust ja tasumist.“; 1 10) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ning kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam, esitama koos maksetaotlusega lähteülesande kirjelduse ja küsima sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama maksetaotlusele sellekohase põhjenduse;“; 11) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses: „6. peatükk Määruse rakendamine § 29. Rakendussäte 2022. a novembris jõustunud § 9 lõikes 5 ning § 26 lõike 2 punktis 2 tehtud muudatusi ning § 9 lõiget 51 rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 23. märtsist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan (allkirjastatud digitaalselt) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas Kantsler 2  28.10.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määruse muudatusega laiendatakse projektide toetatavaid kulusid, sätestades, et Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) alusel Euroopa Komisjonilt lubava riigiabi otsuse saanud IPCEI projektidel on abikõlblikud halduskulud, mida hüvitatakse ühtse määra alusel, viies regulatsiooni vastavusse Euroopa Komisjoni otsusega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga toetuse saaja ja partnerite kohustusi tehingute tegemisel ja selleks hinnapakkumiste võtmisel, kui tehingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 30 000 eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi sihtasutus) koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], tel: 639 7651), sihtasutuse tiimijuht Alice Liblik, [email protected], tel: 5569 6862) Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]; tel 639 7652) ja sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], tel: 627 9340). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 8 lõike 1 punkti 4, lisades võimaluse taotleda toetust ka projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitseseks. Määruse eesmärk on tõsta ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) mahtu ja seeläbi ettevõtjate müügitulu. Rakendusuuringute tulemusel loodud uue teadmise äriline rakendamine eeldab, et teadmiste omanik ja kasutajaõigused on selged ja ühemõttelised. Intellektuaalomand näitab isikule kuuluvat õigust tehnoloogilistele lahendustele. Tihtilugu põhinevad ettevõtjate rakendusuuringud juba eelnevalt läbi viidud TA tegevusel. Kui projektile eelneva TA tegevuse tulemusel tekkinud teadmise või tehnoloogilise lahenduse omandi- ja kasutusõigused pole täpselt määratud, muu hulgas intellektuaalomandiga kaitstud, siis võib tekkida probleeme järgnevate TA tegevuste tulemuste rakendamisel. Näiteks projektiga mitteseotud osapool võtab projekti elluviimiseks või hilisemaks rakendamiseks olulisele teadmisele või tehnoloogilisele lahendusele patendi, millega piirab või muudab projekti tulemuste ärilise rakendamise majanduslikult ebamõistlikuks. Sellise riski vältimiseks võimaldatakse taotleda toetust projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitseks. Siinkohal tuleb välja tuua, et määrusega ei toetata üksnes intellektuaalomandi esmakaitse projekte, vaid intellektuaalomandi esmakaitse on osa TA tegevuse projektist ja peab aitama kaasa TA tegevuse elluviimisele ja hilisemale ärilisele rakendamisele. Eelnõu punktiga 2 jäetakse § 9 lõikest 5 välja sõnad „haldus- ja“. Nimetatud punktiga muudetakse määruse sätet, mis sõnastab Euroopa Komisjonilt lubava riigiabi otsuse saanud IPCEI projektide abikõlblikud kulud. Kehtiva määruse alusel on abikõlblikud kõik IPCEI teatises sätestatud kulud, välja arvatud haldus- ja maa soetamiskulud. Määruse muudatusega kaotatakse piirav tingimus, mille alusel ei hüvitata halduskulusid. Halduskulude toetusest hüvitamine sätestatakse määruse § 9 lõikes 5¹. Halduskulud on IPCEI teatise kohaselt abikõlblikud kulud. IPCEI teatise alusel toetuse saamiseks taotletakse Euroopa Komisjonilt igale projektile eraldiseisvat riigiabi andmist lubavat otsust. Enne riigiabi lubavat otsust analüüsib Euroopa Komisjon kõiki projekti tegevusi ja nendega seotud kulusid, sealhulgas halduskulusid ja teeb otsuse, kas taotluses toodud tegevused ja kulud, sealhulgas halduskulud on projekti elluviimiseks olulised ja aitavad kaasa oodatud tulemuse saavutamisele. IPCEI riigiabi lubav teatis määrab ära rahastamispuudujäägi ehk projekti eelarve osa, millele võib liikmesriik ettevõtjale IPCEI teatise alusel riigiabi anda. Juhul kui Euroopa Komisjon leiab, et halduskulud on projekti elluviimiseks olulised, siis võetakse nende hüvitamine toetusest arvesse ka projektile rahastamise puudujäägi arvestamisel. Sellest lähtudes sätestatakse eelnõuga, et IPCEI teatise alusel rahastatavate projektide halduskulud on abikõlblikud. Sihtautus lähtub halduskulude defineerimisel IPCEI teatisest ja igale projektile eraldiseisvast riigiabi andmist lubavast otsusest. Eelnõu punkt 3, millega lisatakse määruse §-i 9 lõige 51, sätestab, et IPCEI teatise alusel toetust saavate projektide halduskulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Sealjuures on ühtse määra arvestus projektipõhine ning lähtub riigiabiloa taotluse lisana esitatud projektiplaanis ja IPCEI projekti rahastamispuudujäägi arvestuses toodust, mis on kinnitatud Euroopa Komisjoni riigiabi lubava otsusega. Projektipõhine lähenemine on ajendatud projektide erinevast iseloomust. IPCEI teatise alusel toetust saavate projekti riigiabi loa taotlemisel esitatakse Euroopa Komisjonile taotlus koos projektiplaani ja finantseerimisvajaku arvutustega. Euroopa Komisjon analüüsib iga IPCEI projekti ja seal sisalduvaid tegevusi ning kulusid eraldiseisavalt, tehes igale projektile individuaalse abi eraldamise otsuse. Riigiabi otsuses on toodud välja muu hulgas Euroopa Komisjonile edastatud info, mille kohaselt Eesti plaanib kasutada kõikide IPCEI projektide puhul kaasrahastamist erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Nimetatud fondide vahendite kasutamisel reguleerivad lihtsustamist Euroopa Komisjoni määrused nr 651/2014 ning 2021/1060. Halduskulude arvutamine ja aruandluse esitamine on suure halduskoormusega tegevus nii toetuse saajale kui ka sihtasutusele. Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse IPCEI projektide puhul lihtsustatud menetlust, mille alusel arvutatakse halduskulud osana otsestest personalikuludest, lähtudes selleks iga IPCEI projektile Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavast otsusest. Kuna tagasimakse mehhanism rakendub riigiabi lubava otsuse kohaselt üksnes projektidele, mille toetus on üle 50 miljoni euro, siis ei tekita viidatud lihtsustuste kasutamine põhjendamatuid toetuse väljamakseid ning vajadust antava abi ümberarvutusteks, kuna Eesti projektidele antava abi summa jääb eelpool viidatud piirmäärast oluliselt madalamaks. Näide Näiteks on projekti otsesteks personalikuludeks IPCEI projektis planeeritud teadus- ja arendustegevuste puhul 11,104 mln eurot ning esmase tööstusliku kasutuselevõtu puhul 10,264 mln eurot, kokku 21 368 000 eurot. IPCEI projekti rahastamispuudujäägi arvutustes on personali- ja üldkulude summa teadus- ja arendustegevuste osas 13,88 mln eurot ning esmase tööstusliku kasutuselevõtu kulude puhul 12,83 mln eurot. Seega on projekti üldkulud vastavalt 2,776 mln eurot ning 2,566 mln eurot ehk 25% otsestest personalikuludest sõltumata kas projektis on planeeritud teadus- ja arendustegevuste läbiviimine või piloteerimine. Vastavate arvutuste alusel kehtestatakse igale projektile projektipõhine kaudsete kulude määr, välistades ülemäärase toetuse maksmise. Eelnõu punkt 4 sätestab, et abikõlblike kulude hüvitamisel peab ühe kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. Tegemist on määruse sõnastuse muutmisega, sest senisest sõnastusest võib eksitavalt tõlgendada justkui peaks kulude hüvitamise taotlemisel esitama rohkem kui ühe kuludokumendi või, et erinevate väikesesummaliste kuludokumentide summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. Eelnõu punktiga 5 asendatakse määruse § 12 lõikes 6 sõna „ettevõtjale“ sõnadega „toetuse saajale“. Nimetatud muudatusega täpsustatakse, et jooksvas voorus saab üks taotleja toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Samas saab ettevõtja osaleda teiste ettevõtjate jooksva vooru projektides partnerina juhul, kui see on põhjendatud ja aitab kaasa projektide eesmärkide saavutamisele. Eelnõu punktiga 6 jäetakse määrusest välja kohustus muuta taotluse rahuldamise otsust juhul, kui soovitud muudatuse korral on tegemist üksnes eelarveridade vaheliste tõstetega, kuid ei muutu erinevate riigiabi liikide summad ega abi osakaalud. Sellisel juhul peab toetuse saaja eelarveridade vahelised muudatused sihtasutusega kooskõlastama. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsust ei vormistata. Muudatusega vähendatakse nii toetuse saaja kui ka sihtasutuse halduskoormust, jättes ära taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seotud täiendavad ja lisaressurssi nõudvad tegevused. Muudatuste kooskõla määruse, projekti ja selle rahastamistingimuste ning – eesmärkidega tagab nõue kooskõlastada läbiviidav muudatus sihtasutusega. Eelnõu punktidega 7 ja 9 täiendatakse toetuse maksmise tingimusi võimaldades toetust maksta ka ühtse määra alusel tehtavate maksetega. IPCEI projektide halduskulude väljamaksetel lähtutakse § 9 lõikes 51 sätestatud tingimustest ja toetus makstakse ühtse määra alusel tehtavate maksetena. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Eelnõu punktiga 8 asendatakse § 25 lõike 9 punktis 1 sõna „kuudokumendid“ sõnaga „kuludokument“. Muudatuse eesmärk on muuta määruse tekst üheselt arusaadavaks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus ka juhul, kui üks esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele. Samas määruse § 27 lõike 1 punkti 2 sõnastust ei muudeta, kuna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli käigus kontrollitakse rohkem kui ühte kuludokumenti. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määrust ja sätestatakse, et toetuse saajad ja partnerid, kes ei pea järgima riigihangete seadust, peavad kõigi tehingute korral, mille summa on ilma käibemaksuta 30 000 eurot, küsima sõltumatutelt pakkujatelt kolm hinnapakkumist koos lähteülesande kirjeldusega. Küsitud hinnapakkumised ja lähteülesande kirjeldused esitatakse koos maksetaotlusega. Juhul kui kolme hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või odavamat pakkumist ei valita, siis peab taotleja või partner esitama vastavasisulise põhjenduse. Kehtiv määrus nägi ette, et üle 30 000 euro maksva tehingu tegemisel tuleb esitada kolm hinnapakkumist. Juhul kui kolme pakkumist pole võimalik esitada, siis tuleb lisada sellekohane põhjendus. Teisisõnu ei nähtu määrusest mitu pakkumise küsimist peab ettevõtja olema kolme pakkumise saamiseks välja saatnud. Erinevate meetmete projektiauditites on audiitorid võtnud seisukoha, et kolme pakkumise esitamata jätmisel ei ole ettevõtja teinud piisavalt pingutusi turu uurimiseks. Ettevõtjad pole näiteks otsinud ja leidnud erinevaid Eesti ja rahvusvahelisi pakkujaid, saatnud välja suurel määral pakkumise kutseid, korduskutseid ja meeldetuletusi, määranud ajaliselt kauakestva pakkumiste esitamise perioodi. Samas saab ettevõtja projekti ellu viia ja projektiga seotud tehinguid teostada teatud kindlas ajaperioodis ja nende pakkujatega, kes sellel perioodil omavad võimekust ja soovi projektiga seotud töid teostada. Lisaks ei saa projekti elluviiv ettevõtja mingilgi moel sundida potentsiaalseid pakkujaid pakkumusi esitama, eriti kui viimastel puudub, kas huvi või ressurss projekti elluviimises osaleda. Seetõttu ei ole mõistlik ja põhjendatud kui toetuse saaja või partner peab ressursse, sealhulgas raha ja aeg kulutama, et leida ja paluda pakkumist neilt potentsiaalsetelt pakkujatelt, kellel puudub, kas huvi või võimekus projekti elluviimises osaleda. Eeltoodust lähtudes peab toetuse saaja või partner küsima kolm võrreldavat pakkumist, mis veenab ettevõtja tahtes leida turult parim pakkuja, tõendades seda sihtasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui kolme pakkumist pole võimalik esitada tuleb esitada ka vastav põhjendus. Eelnõu punktiga 4 sätestatakse, et eelnõu punktidega 2, 3 ja 10 sisseviidavaid muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates määruse jõustumisest 2022. aasta 23. märtsil. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu määruseid ja õigusraamistikke: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 3. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”. 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamisega laiendatakse Euroopa Komisjonilt IPCEI riigiabi lubava otsuse saanud projektide abikõlblike kulude ringi. Nimetatud muudatus aitab kaasa IPCEI projektide edukamale elluviimisele ja eesmärkidele saavutamisele. Teiste määruse muudatustega lihtsustatakse toetuse saajate ja partneritele toetuse elluviimist ja toetusest avalikkusele teavitamist. Seega aitavad kõik määruse muudatused kaasa toetatavate tegevuste elluviimisele ning muudavad toetuse elluviimise vähem ressursimahukaks, hoides kokku nii toetuse saaja, partnerite kui sihtasutuse aega ja rahalisi ressursse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 9 lõige 5¹ ning 2022. a novembris § 9 lõike 5 ja § 26 lõike 2 punktis 2 jõustunud muudatused, mida rakendatakse 2022. a. 23. märtsist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile.