Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord

02.11.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021. a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ reformi 1 „Rohepöörde kiirendamine“ investeeringut nr 3 “Tootmisettevõtete ärimudelite muutused”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Määruse pealkirja on sisu paremaks edasiandmiseks sõnastuslikult kohandatud (ettevõtja pro ettevõte). Eelnõu panustab taastekava tulemusnäitajasse, milleks on toetatud projektide arv. Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate arendusprotsesside kaudu. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme kogueelarve (sh rakenduskulud) on üheksa miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust. Taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitu alusel on investeeringu tulemuseks (sihiks), millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. Kava kohaselt peab olema 2025. aasta lõpuks toetatud vähemalt 70 projekti. Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Annely Tank (tel 639 7692); e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse koordinaator Anari Lilleoja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna õiguse nõuniku Anneli Schmiedeberg ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann. Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652; e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 6. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded, ning vaide esitamist. Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 – millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) – artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ reformi 2.4 „Rohepöörde kiirendamine“ investeeringu “Tootmisettevõtjate ärimudelite muutused” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meetme peamiseks sihtrühmaks on tootmisettevõtjad. Eesti ettevõtted peavad muutuvast keskkonnast tulenevalt üha enam tähelepanu pöörama kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele ja tootmise efektiivsemale korraldamisele, sealjuures arvestama majanduskeskkonna muutustega nagu rohepööre, innovatsioonipööre ja digipööre. Roheüleminek võib anda väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) suurepärase võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning suutlikkust töötada välja uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Seega ka TAIE strateegiast lähtudes on oluline soodustada ettevõtjate kompetentsi ja võimekuse tõstmist ettevõtte tegevuse keskkonnasõbralikumaks ja kestlikumaks muutmisel. Meede toetab ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuva uue tegevuskava, tööriistade ja juhendite kasutuselevõttu koos uute kompetentside tekkimisega, tulemuseks uus kestlikkusest lähtuv ärimudel. Meede toetab samuti mõtteviisi suunamist sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjutegurite mõõtmise integreerimise suunas ning aitab ringmajanduse ja kliimaneutraalsuse põhimõtete abil muutuda jätkusuutlikumaks. Seeläbi kasvab ettevõtete oskusteave ja suutlikkus võtta kasutusele innovatsioonil põhinevad uued tehnoloogiad. Seejuures annab kliima- ja keskkonnaprobleemidega arvestamine ettevõtja poolt pakutavatele toodetele ja teenustele konkurentsieelise. Muutuvates tingimustes on konkurentsivõime säilitamine Eesti tootmisettevõtete jaoks oluline rohepöördega otseselt seotud väljakutse, mille vastu võtmist tuleks julgustada ja toetada ning muutusi kiirelt võimendada. Eelkõige on sellised tegevused seotud tootmisettevõtjate teadlikkuse kasvu panustavate tegevustega, aga ka kasvuhoonegaaside hindamise ja juhtimise, üleminekuga fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel põhinevale energiakasutusele ning tõhusamale energiatarbimise juhtimisele. Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest, mis muudab ettevõtte võimekuse tõstmise ja jätkusuutlikumate lahenduste kasutuselevõtu oluliseks ennekõike sotsiaalmajanduslikult. Meetme raames toetatakse ettevõtte meeskonnast sirguvate arendusekspertide tasustamist, eesmärgiga toetada nutikate töökohtade teket kõikjal Eestis – vajadus selle järele on rohepöörde kiire tempo tõttu kõikjal suur. Võimendamaks peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvate tootmisettevõtjate üleminekut kestlikumatele ärimudelitele, pakutakse meetmest vähese tähtsusega abi reegleid arvesse võttes suuremat tuge Harjumaalt ja Tartu linnast kaugemal olevatele ettevõtjatele, eesmärgiga innovaatilistele lahendustele võrdsemat ligipääsu pakkuda. Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse ning lõikes 2 sätestatakse juhud, millal riigiabireeglitest tulenevalt toetust ei anta. Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes - meetme I tegevussuuna teekaardi koostamiseks ja II tegevussuuna nõustamisteenuste jaoks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Suurettevõtted saavad kasutada vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest: 1. Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2. Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklitele, 18 25, 28, 29 ja 31 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate arendusprotsesside kaudu. Toetatakse kohaliku tootmise toimepidevust ja ärimudelite muutust, et Eesti tootmisettevõtete tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraaluse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised eksporditurgudel. Fookuses on seejuures nende tegevuste toetamine, mis suurendavad ettevõtete dekarboniseerituse taset ning seeläbi panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse. Ennekõike on sellised tegevused seotud üleminekuga fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel põhinevale energiakasutusele, nutikatele võrkudele ja salvestusele ning tõhusamale energiatarbimise juhtimisele. Taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitu alusel on investeeringu tulemuseks (sihiks), millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. Kava kohaselt peab olema 2025. aasta lõpuks toetatud vähemalt 70 projekti. Siseriiklikult on seatud eesmärk toetada 2023. aasta lõpuks vähemalt 20 ettevõtjat. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse. Tabel 1. Tulemusnäitaja Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg Toetatavad ettevõtted Ettevõtjad SFOS pärast projekti lõppu Euroopa Komisjoni ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatavad ettevõtted (RRFCI09) ehk rahalist toetust saanud unikaalsete ettevõtjate arv EL RRF määruse artikli 29 tähenduses. Eelnõu §-s 4 määratletakse eelnõus kasutatavad terminid. Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutus ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle. Eelnõu § 6 sätestab, et vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vahendusasutusele ning vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ja lõigetes 2–3 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt toetatakse kahte tegevussuunda: 1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund); 2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutuse rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund). Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt toetatakse meetme tegevussuunas 1 ettevõtja rohevõimekuse ja ärimudeli ringsuse kaardistamist ning teekaardi koostamist rohevaldkonna või ringmajanduse kogemusega eksperdi (edaspidi roheauditi läbiviija) poolt. Eelnõu § 7 lõikes 4 avatakse meetme II tegevussuunda sisenemise tingimusi ja eeldusi. I tegevussuuna läbimine ei ole eelduseks II tegevussuunda sisenemisele. II tegevussuunda võib siseneda ka muul viisil tehtud teekaardiga, kuid see peab vastama teekaardile esitatavatele tingimustele (eelnõu § 6 lõige 5). Eelnõu § 7 lõikes 5 kirjeldatakse II tegevussuunas rahastatavaid tegevusi. Toetatavad on ärimudeli muutuse rakendamisega seotud järgnevad tegevused: 1) toote ja teenuse arendamine, organisatsiooni ja protsessi arendamine, mille raames on muu hulgas toetatav teekaardist tuleneva prioriteetse arendustegevuse lähteülesande kirjelduse koostamine ja elluviimine, uue töökoha loomine teekaardist tulenevate tegevuste elluviimiseks ning ärimudeli muutmisega otseselt seotud teenuste ostmine; 2) nõustamisteenuse ostmine; 3) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse, ringdisaini ja kliimamõju ja selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks; 4) ärimudeli muutmisest tulenevate patentide ja muude immateriaalsete varade omandamine, nende sisu valideerimine ja kaitsmine. Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab riiklikult tunnustatud metoodikate järgimise kohustuse kasvuhoonegaaside mõõtmiseks. Määruse allkirjastamise hetkel kehtiv eestikeelne juhendmaterjal ja lisainformatsiooni standardi kohta on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: Organisatsioonide KHG jalajälg | Keskkonnaministeerium (envir.ee). Juhendi kohta avaldatakse info ka vahendusasutuse kodulehel. Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse ning käesoleva määruse tingimustele. Eelnõu § 8 lõige 2 puhul toetatakse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajaminevat roheauditi teenuse ostmise kulu. Eelnõu § 8 lõige 3 käsitleb § 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikke kulusid. Eelnõu § 8 lõige 4 nimetatud nõustamiskulude all on mõeldud ettevõttevälise konsultandi poolt osutatud nõustamisteenuste kulusid, mida toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 18 raames, kui taotleja on VKE või VTA raames. Eelnõu § 8 lõikes 5 nimetatud koolituskulude puhul toetatakse koolituse läbiviija tasu, koolitaja ning koolitusel osalevate töötajate lähetusega seotud transpordi- ja majutuskulu grupierandi artikli 31 raames. Eelnõu § 8 lõige 6 käsitleb § 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikke kulusid, mis on vastavuses üldise grupierandi määruse artikliga 28. Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut ning taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab tegevussuundade abikõlblikkuse perioodid. Mõlemale tegevussuunale taotletakse toetust eraldi taotlustega – korraga mõlema tegevussuuna rahastamiseks vahendeid taotleda ei saa. Tegevussuundade abikõlblikkuse perioodi määramisel on lähtutud tegevuste teostamise reaalsest ajakulust ettevõtjale. Eelnõu § 9 lõige 3 eesmärgiks on tagada toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Riigiabireeglitest tulenevalt ei tohi enne taotluse esitamist võtta projektiga seonduvaid siduvaid kohustusi ega alustada projektiga seotud tegevusi, kui toetust makstakse riigiabina üldise grupierandi määruse alusel. Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et projekti rakendamise käigus ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt lõikes 5 sätestatud tähtaegadeks, et tagada kavandatud tegevuste tähtaegse elluviimise. Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad tingimused. Eelnõu § 10 lõiked 2–4 sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa Komisjoni määrustest. Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu toetatavatest kuludest, mis on 50 protsenti. Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning taotleja paikneb väljaspool Harjumaad või Tartu linna, on toetuse maksimaalne osakaal toetavatest kuludest 70 protsenti. Paiknemine siinse määruse kontekstis tähendab projekti elluviimise asukohta. 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing. Eelnõu § 11 kohaselt peab toetuse taotleja lisaks vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt: temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091 , 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt; tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. Lisaks sätestatakse riigiabireeglitest tulenevad nõuded. Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele. Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on vajalikud otsuse tegemiseks. Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõikes 2 toodud andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohustuslane, siis tuleb esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vastava vormi. Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse nõuded I tegevussuuna (roheauditi) läbiviijale. Roheauditi läbiviijaks on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi ringmajandusest, keskkonnastrateegiate loomisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust kujundamisest ja/või keskkonnamõju hindamisest. Eksperdil on lisaks eelnevale pädevus kestlike tehnoloogiate kasutamise, arendamise ja rakendamise osas ettevõtja põhitegevusalal. Eksperdi teadmiste ja kogemuste laiahaardelisus on oluline tootmisettevõtja kui organisatsiooni ja tema toodete ning teenuste olelusringi hindamiseks, tervikpildi saamiseks ettevõtja keskkonnaseisundist ja võimekusest roheteemadega tegelemisel. Eeltoodud põhjustel võib ekspertide ring olla laiem ning roheauditi elluviimisse kaasata mitme eksperdi teadmisi. Ekspert kinnitab enne tööde läbiviimist kirjalikult, et on osalenud vähemalt kahes tulemuslikus taotluse eesmärkidega seotud projektis ning ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses. Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse nõuded, millele teekaart peab vastama. Teekaart on strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele ja äritegevuse ringsusele (sh ärimudel, tootmine, tooted, teenused), mõtestatakse lahti ettevõtja realistlik kasvupotentsiaal koos ettepanekutega võimalikeks arendustegevusteks ning luuakse nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks aastaks. Eelnevast tulenevalt peab teekaart sisaldama a) organisatsiooni rohevõimekuse kaardistust (äristrateegia, juhtimissüsteem, tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikad, muud olulised juhtimisaspektid, mis on vajalikud ringmajanduse põhimõtete edukaks integreerimiseks) ja ettepanekuid võimekuse tõstmiseks; b) äritegevuse (ärimudel, tootmine, tooted ja teenused) ringsuse ja selle kasvupotentsiaali analüüsi koos ettepanekutega ringsemate ja väiksema keskkonnamõjuga praktikate kasutuselevõtuks; c) 3) hinnangut eelmistes punktides välja pakutud kestlikku arengut toetavate arenduseesmärkide prioriteetsusele, mis on piisava täpsusastmega sisendiks edasise lähteülesande koostamiseks ja tegevuse hinnastamiseks ning c) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava. Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt, mis tähendab, et alates taotlusvooru avamisest saab taotleja avalduse esitada jooksvalt, kuni perioodi lõppemiseni (31. detsembril 2025) või eelarvevahendite ammendumiseni. Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse registreerimisest; 2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest; 4) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele vastavuse hindamisest; 5) I tegevussuuna taotluste puhul vastavushindamisest; 6) II tegevussuuna taotluste puhul nõuetele vastava taotluse hindamisest; 7) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, sealhulgas taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest. Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 16 sätestab hindamiskomisjoniga seonduva. Hindamiskomisjon moodustatakse ainult II tegevussuuna projektide hindamiseks, sest I tegevussuuna puhul hindamist ei toimu. Eelnõu § 17 sätestab taotluste hindamise kriteeriumid ja korra. Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks punktide kaupa. Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium 1 (osakaal 40 protsenti), mille raames hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab kõrgema punktide arvu. Hindamiskriteeriumi 2 osakaal on 20 protsenti. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse projekti tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemisele. Projekti kasvuhoonegaaside heite vähendamine toodanguühiku kohta loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide ettevõttes toodanguühiku kohta. Ressursikulu vähenemise kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb ressursikulu suhtena müügitulusse. Hindamiskriteeriumi 3 osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus jätkusuutlikus, tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus jms projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Hindamiskriteeriumis hinnatakse ka taotleja esitatud taotluse vastavust „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele. Hindamiskriteeriumi 4 osakaal on 20 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks Näiteks, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja otstarbekusele. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike 3 kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse, lõige 2 toob välja tingimused, millele taotlus peab sel puhul vastama ning lõige 3 nimetab, mida otsuses täpsemalt sätestatakse. Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korda. Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra. Paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus osaliselt, kui:  taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu;  või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi;  või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. Lõige 4 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad. Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra. Otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja vastavasisulise kirjaliku esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab juhud, mil puhul taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena, kui muudetakse:  toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;  projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;  projekti abikõlblikkuse perioodi;  toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti väljundnäitajat ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas riigiabi tingimustele vastavust. Eelnõu § 22 sätestab otsuse kättetoimetamise korra. 5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi. Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus neli kuni kuus kuud. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise. Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt tuleb projektiaruanded esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid sätestades sealjuures täpsemad teabe, mida aruannete raames esitada tuleb. Eelnõu § 23 lõige 7 sätestab teabe, mida tuleb nii vahe- kui lõpparuandes kajastada. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb vahe- ja lõpparuandes sätestada vähemalt:  aruandlusperiood;  tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;  lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;  lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;  taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;  projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. ’ Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Toetust makstakse, kui kulud on tekkinud ja lõppsaaja poolt tasutud. Halduskoormuse optimeerimisest tulenevalt peab ühe kuludokumendi kulude maksumus olema vähemalt 50 eurot. Eelnõu § 25 sätestab, et toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korral lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Eelnõu § 24 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva ning lõikes 1 sätestatakse, et vahendusasutus lähtub siinkohal Taastekava määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist. Eelnõu § 25 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. 6. peatükk. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused Eelnõu 6 peatükis kehtestatakse lõppsaaja saaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 26 punkti 12 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). 4. Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2106, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid. 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi ka TAIE) eesmärke. Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa tootmisettevõtete toodete, tegevuste ja protsesside kestlikumaks muutumisele. Meetmel on oluline roll kolmikpöördes seatud eesmärkide saavutamisel. Kahe-etapiline meede aitab muuhulgas kaasa ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele ning tõstab ka ettevõtja juhtimis- ja planeerimistegevuste kvaliteeti. Meede mõjutab positiivselt ka rohepöördes laiemalt seatud eesmärkide saavutamist, aidates tõsta teadlikkust kestlikumatest ärimudelitest ning kitsaskohti kiiresti parandama asuda. Arendusprotsesside käigus väheneb muuhulgas ka kasvuhoonegaaside heide ning suureneb positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele. Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud üheksa miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meetme mõju hindamise metoodika Civitta ASilt. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastusringil esitas ametlikke märkusi ainult Rahandusministeerium. Seletuskirja lisaks olevast tabelist nähtuvalt on märkustega arvestatud.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamine Märkus Arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium Täiendada eelnõud diferentseerides VTA Arvestatud. Harjumaal ja Tartu linnas toetusmäärasid viisil, et väljaspool Harjumaad rakendub 50% toetusmäär, väljaspool 70%. ja Tartu linnapiirkonda rakendataks taotlejatele soodsamat toetusmäära. Piirkondade eripärade kaardistamise ja võimestamise vajadus. Eelnõu § 3: palun selguse huvides lähtuda Arvestatud: sõnastusi on vastavalt RRFi siseriiklikust regulatsioonist ning soovitustele korrigeeritud. eelnõus välja tuua, millistesse ühistesse näitajatesse toetus panustab ning millistesse sihtidesse (toetatud projektide arv, 2025 sihttase 70) panustab. RRFi korral me ei räägi eraldi väljund- või tulemusnäitajatest. Küll aga on lubatud siseriikliku seire otstarbel ükskõik milliseid näitajaid (mh väljundnäitajaid) koguda. Ühiste näitajate ning sihtide saavutamise kohta tuleb esitada RRFi siseriikliku määruse § 14 kohaselt eraldi regulaarsed aruanded, mistõttu on oluline neid eristada ning vastavalt nimetada. Eelnõu § 4: soovitame lisada ka asjakohased Osaliselt arvestatud. Sõnastusi korrigeeriti. riigiabi andmisega seotud mõisted nagu Juristide hinnangul piisab kirjas olevatest „tootearendus“ (vt üldise grupierandi määruse viidetest. (GBER) art 2 punkt 86), „organisatsiooni- innovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt 96), „protsessiinnovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt 97). Eelnõu § 8 lg 3: loetletud on abikõlblikud kulud, mille puhul antakse riigiabi GBER artikkel 25 (tootearendus) või artikkel 29 (portsessi- ja innovatsiooniinnovatsioon) tegevusteks. Soovitame teha eraldi lõiked GBERi artiklite 25 ja 29 alusel tehtavate tegevuste abikõlblike kulude kohta. Nt eelnõu § 8 lg 3 punktis 1 toodud „projektimeeskonna liikmete töötasu“ on GBERi artikkel 25 alusel abikõlblik vaid juhul, kui tegemist on konkreetse tootearendusprojektiga seotud teadlaste, tehnikute või muu abikoosseisu personalikuludega ja vaid ulatuses, mil nad tegelevad uurimisprojektiga. Artikkel 25 alusel ei saa ka katta eelnõu § 8 lg 3 punktis 4 toodud „kulusid arendusprojekti elluviimisega seotud nõustamisele“. Eelnõu § 10: lisada tuleks erisus ka GBERi artikkel 29 alusel antava organisatsiooniinnovatsiooniks või protsessiinnovatsiooniks antava abi puhul, kui toetuse saaja on suurettevõtja (vt GBERi artikli 29 lõiked 2 ja 4). Seletuskiri mitmetel juhtudel vaid kordab Arvestatud. Täiendused lisatud. eelnõu teksti ega tegelikult ei selgita mitte midagi (nt § 10 lg 1) ning mõned lõiked on selgitamata (nt §9 lg 3-6), mistõttu näiteks ei ole arusaadav, miks just sellised pikkused on I või II tegevussuuna projektidele lubatud. Eriti hõre on § 12 seletuskiri. Eelnõu § 27: vahendusasutuse kohustuste all Arvestatud: asjakohane lause lisatud. võiks välja tuua ka RRFi määruse §14 lg 4 ja lg 5 kohase aruandluskohustuse ühiste näitajate ning tulemuste edenemise vahearuannete kohta.  MÄÄRUS Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse Eesti taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava) kohase tootmisettevõtjate ärimudeli muutmise investeeringu elluviimisele. (2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus). § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest: 1) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tegevussuuna ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele tootearenduseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut; 3) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut ja suurettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 5) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta abi: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku tootmise toimepidevuse tagamine ja ettevõtja ärimudelit muutvate arendusprotsesside elluviimine viisil, et tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised, olles vastavuses riigisiseste ja Euroopa Liidu regulatsioonidega. (2) Toetuse andmise tulemuseks on taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitust tulenevalt vähemalt 70 projekti toetamine. (3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) ettevõtjate ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamine; 2) ärimudelit muutva arendustegevuse elluviimine. (4) Tulemusnäitaja on toetatavate ettevõtete arv. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise 2 raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 3) kestlik areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine eesmärgiga kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku ühiskondliku toimemudeli kaudu; 4) ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul tooteid jagatakse, laenatakse, kasutatakse korduvalt, parandatakse, uuendatakse ja olemasolevaid materjale võetakse ringlusse võimalikult kaua; 5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart; 6) roheauditi läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi keskkonna- ja kliimavaldkonnas, ringmajandusest, keskkonnajuhtimissüsteemide- ja strateegiate rakendamisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust kujundamisest või keskkonnamõju hindamisest ning eksperdil on lisaks eelnevale kogemus rohearenduste elluviimises tootmisettevõttes; 7) rohevõimekus on ettevõtja küpsuse tase ja pädevus keskkonna- ja kliimamõjudega tegelemisel, mis sõltub omaniku tahtest, juhtimissüsteemist, meeskonna teadlikkusest, rohetemaatika sidususe ulatusest äristrateegiaga ning planeeritud rohearendustegevuste ellukutsumisest; 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 9) teekaart on strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele ja ärimudeli ringsusele kogu tarneahela lõikes, mõtestatakse lahti ettevõtja realistlik kasvupotentsiaal ja äritegevuse kestlikumad alternatiivid koos ettepanekutega võimalikeks arendustegevusteks ning luuakse nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks aastaks; 10) tulemusnäitaja on taastekavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse; 11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele; 12) ärimudeli ringsus on toote või teenuse olelusringi etappidele tuginev analüüs, mis selgitab välja, mil määral on ringmajanduse põhimõtted juurutatud ettevõtja põhitegevusalasse ning kui perspektiivikas on nende toote- või teenusearendamise rakendamine tulevikus. § 5. Vahendusasutus Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). § 6. Vaide esitamine (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Vaide lahendab vahendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3 § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Määruse alusel toetatakse kahte tegevussuunda: 1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund); 2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutmise rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund). (3) I tegevussuuna raames toetatakse ettevõtja rohevõimekuse ja ärimudeli ringsuse kaardistamist ning roheauditi läbiviija poolt teekaardi koostamist. (4) Toetust võib taotleda I ja II tegevussuunale eraldiseisvalt. (5) II tegevussuuna raames toetatakse järgmiste arendustegevuste läbiviimist: 1) toote- ja teenuse arendamine; 2) organisatsiooni ja protsesside arendamine; 3) nõustamisteenuse ostmine punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks; 4) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse ja kliimamõju ning selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks; 5) ärimudeli muutmisest tuleneva patendi ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine ja kaitsmine. (6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, järgitakse rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit või sellega samaväärseid nõudeid ning hinnang peab olema kooskõlas Keskkonnaministeeriumi välja töötatud mudeliga. (7) Toetust ei anta: 1) projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks; 2) fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele; 3) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 4) prügilatega seotud tegevustele; 5) jäätmepõletustehastega seotud tegevustele, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 6) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevustele, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 7) tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 4 § 8. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks tehtud kulud. (2) Paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tegevussuuna elluviimisel on toetatavaks kuluks roheauditi ostmise kulud. (3) Paragrahvi 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatavad järgmised kulud: 1) projektimeeskonna liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud; 2) uute või kasutatud masinate ja seadmete ostmise kulud ja rendilepingu või liisingulepingu alusel kasutamise kulud vastavalt masinate ja seadmete tegelikule kasutamise määrale projekti raames; 3) kulu materjalidele ja tarvikutele, mis on eristatav ja projektile eraldatud; 4) kulu ostetud uuringule, analüüsile, tehnilisele teadmisele, sertifitseerimisteenusele, andmetele ligipääsule, litsentseeritud patendile, arenduseks otseselt vajalikule tarkvaralitsentsile ning kulud arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud nõustamisteenusele, ekspertiisi tasu, ja muu samaväärse teenuse kulu. (4) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav nõustamisteenuse ostmise kulu. (5) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav: 1) koolituse läbiviija tasu; 2) koolitaja ja koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulu ja majutuskulu. (6) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatav ärimudeli muutmisest tulenev patendi ja muu immateriaalse vara omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu. (7) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud. (8) Ei toetata järgmiseid kulusid: 1) kinnisasja soetamise kulu; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulu; 4) riigilõiv; 5) kindlustusmakse; 6) puhkusetasu ja haigushüvitis; 7) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu; 8) käibemaks; 9) sularahas tasutud kulu; 10) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline. 5 § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on I tegevussuuna projekti elluviimisel kuni kuus kuud ja II tegevussuuna projekti elluviimisel kuni 18 kuud. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid I tegevussuuna projekti puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2024. a ja II tegevussuuna projekti puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. a. (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. (6) Projekti rakendamise käigus tekkinud takistuste või muude ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt lõikes 5 sätestatud tähtaegadeks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. § 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) I tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot. (2) II tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 50 protsenti. Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning projekt viiakse ellu väljaspool Harjumaad või Tartu linna, on toetuse maksimaalne osakaal toetavatest kuludest 70 protsenti. (4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest. (5) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe. (6) Projektile antav toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 6 § 11. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud jaole B – mäetööstus või C – töötlev tööstus, välja arvatud kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, alajagu 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 06 ja 091) ning tubakatoodete tootmine (jagu C, alajagu 12). (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot; 3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot; 4) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja taotluse nõuetele vastavust: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus; 3) projekti elluviimise koht; 4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest; 6) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad; 7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis; 8) projektimeeskonna liikmete ja ettevõtjavälise nõustaja elulookirjeldused; 9) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 10) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 11) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 12) projekti eelarve vahendusasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus; 13) taotluse esitamisele eelneva kvartali kasumiaruanne ja bilanss; 14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 15) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 16) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 17) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa 7 avalikustatakse. (2) Taotlus, mis on suunatud I tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama roheauditi läbiviija kinnitust, et ta ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi roheauditi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses. (3) Taotlus, mis on suunatud II tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) arendustegevuse projektiplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil; 2) teekaart, mis vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele; 3) ettevõtja majandusnäitajate prognoos vahendusasutuse kehtestatud vormil; 4) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil; 5) hindamise aruanne ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. (4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise läbiviimise ja vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel. (5) Teekaart peab sisaldama: 1) organisatsiooni rohevõimekuse kaardistust, mis koosneb äristrateegia, juhtimissüsteemi, tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikate ja muude ringmajanduse põhimõtete edukaks integreerimiseks vajaminevate aspektide kirjeldusest ning ettepanekuid rohevõimekuse tõstmiseks; 2) ärimudeli ringsuse, selle kasvupotentsiaali ning äritegevuse kestlikumate alternatiivide analüüsi koos ettepanekutega kliimaneutraalsust hoogustavate praktikate kasutuselevõtuks ja üleminekuks madala süsinikuga majandusele; 3) hinnangut punktides 1 ja 2 välja pakutud kestlikku arengut toetavate arendustegevuste prioriteetsusele, mis on piisava täpsusastmega sisendiks edasiste arendustegevuste planeerimiseks ja hinnastamiseks; 4) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava. (6) I tegevussuunale toetuse taotlemisel esitatakse roheauditi läbiviimise kohta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist, mille koostanud pakkujad ei ole tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 tähenduses seotud isikud. Kui kahte hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, esitatakse sellekohane põhjendus. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtu alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel. (4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi 8 menetletakse nende esitamise järjekorras. § 14. Taotluse menetlemine (1) I tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva ja II tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui vahendusasutus avastab taotluses puudusi, teatab sellest viivitamata taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. (3) Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus. (2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotluses on esitatud andmeid, mis on mittetäielikud või pole õiged; 3) taotleja ei ole § 14 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul andnud vahendusasutuse küsitud selgitusi ja lisateavet. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. II tegevussuuna taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus taotlust § 17 kohaselt hindamata. § 16. II tegevussuuna taotluste hindamiskomisjoni moodustamine (1) II tegevussuuna taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (3) II tegevussuuna taotluste hindamisel kaasab vahendusasutus hindamisprotsessi vajadusel lisaeksperte. § 17. II tegevussuuna projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) II tegevussuuna projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) hindamiskriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärgile ja teekaardis toodud tegevusplaani 9 saavutamisele, mille raames hinnatakse teekaardi alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust, tegevuste eeldatavat mõju ettevõtja ärimudeli muutumisele ning rohevõimekuse suurendamisele – 40 protsenti koondhindest; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemisele – 20 protsenti koondhindest; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – 20 protsenti koondhindest; 4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja rohe- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – 20 protsenti koondhindest. (2) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest. (3) Vahendusasutus kehtestab taotluste hindamise juhendi kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval oma veebilehel. § 18. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Taotlus rahuldatakse järgmiste asjaolude esinemisel: 1) I tegevussuuna puhul panustab projekt §-s 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse; 2) II tegevussuuna puhul on projekt § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5, ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0 ning ei ületa toetuse rahastamise eelarvet. (3) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogumaksumus; 5) toetuse summa; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta; 7) projekti tulemus- ja väljundnäitajad; 8) projekti eesmärk; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) lõppsaaja kohustused; 11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 14) otsuse tegija andmed; 15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega; 16) toetuse maksmise tingimused. 10 § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 2 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 6) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 4 alusel kõrvaltingimuse seadmisega; 7) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada; 8) taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 6) muu vajalik teave. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu. 11 (2) Lõppsaaja võib teha projektis muudatusi vaid vahendusasutuse vormistatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse alusel, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest; 3) projekti abikõlblikkuse perioodi; 4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei täideta; 4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa. § 22. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25—28 sätestatud viisil. 5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele I tegevussuuna projektide puhul lõpparuande ning II tegevussunna projektide puhul vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) II tegevussuuna projektide aruandlusperioodi pikkus on neli kuni kuus kuud. 12 (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Vahendusasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle vahendusasutuses registreerimisest. (5) Vahe- või lõpparuande tulemuste saavutamise hindamiseks on vahendusasutusel õigus kaasata väliseid eksperte. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. (6) Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele. (3) Kuludokumendi toetatava kulu summa peab olema vähemalt 50 eurot. (4) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele vahendusasutuse nõutavas ulatuses. (5) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates. (6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma. (7) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile. (8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, toetatavate kulude kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2025. a. 13  6. peatükk Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused § 26. Lõppsaaja kohustused Lõppsaaja kohustub: 1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama vahendusasutuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 9) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt; 10) andma punktis 8 nimetatud kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“; 13) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale pärast lõppmakse tegemist kolm aastat kui toetuse summa on väiksem kui 60 tuhat eurot ja viis aastat kui toetuse summa on 60 tuhat eurot või sellest suurem; 14) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 15) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla; 16) kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 17) riigihanke korral peab lõppsaaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 18) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande ning kui sõltumatuid 14 hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisatakse sellekohane põhjendus. § 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused (1) Vahendusasutus on kohustatud täitma lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule järgmist: 1) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaateid ja aruandeid; 5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates; 6) täitma taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatud aruandluskohustust. (2) Vahendusasutusel on õigus: 1) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui lõppsaaja rikub määruse või taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan (allkirjastatud digitaalselt) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas kantsler 15