Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud geoloogiliste uuringu lubade andmiseks Tõdva ja Klooga uuringuruumides

Riigikantselei [email protected] 07.11.2022 nr 17-1/2022/6839-1 Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud geoloogiliste uuringu lubade andmiseks Tõdva ja Klooga uuringuruumides Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks järgnevad Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud koos seletuskirjadega: 1) nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis; 2) nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduste eelnõud; 2) korralduste eelnõude seletuskirjad Kaur Kõue 625 6338 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 25.10.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. AS Tariston (registrikood 10887843, edaspidi loa taotleja) esitas 17. juunil 2019. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse. Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Tõdva uuringuruumi teenindusala pindala on 22,12 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15 m. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute teostajaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet avaldas 18. juunil 2019. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. 1.3. Keskkonnaamet teavitas 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-4 uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest loa taotlejat, Saku Vallavalitsust, Maanteeametit (alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet)) ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.4. Avalikustamise käigus esitasid vastuväiteid eraisikud A.P., L.P., K.P., M.P. ja A.S., kes väljendasid muret, et pärast geolooglist uuringut planeeritav karjäär halvendaks sealset looduskeskkonda ja kohalike elanike elamistingimusi. Vastuväidete esitajatele selgitas Keskkonnaamet, et uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid geoloogilise uuringu eesmärk on anda infot taotletavas uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi kohta, mis annab varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Lisaks palus eraisik J.M. informatsiooni, millisel alal täpsemalt paikneb Tõdva uuringuruum kinnistul Viimsi metskond. Keskkonnaamet selgitas, et uuringuruum hõlmab kinnistut osaliselt ja saatis eraisikule J.M. Tõdva uuringuruumi plaani. 1 1.5. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-5 RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.6. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-6 Põllumajandusameti (alates 1. jaanuarist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi Põllumajandus- ja Toiduamet)) kooskõlastust maaparandussüsteemi KURTNA, TTP-243 alal geoloogilise uuringu tegemiseks. 1.7. Transpordiamet nõustus 20. juuni 2019. a kirjaga nr 15-5/19/29133-2 uuringuloa taotlusega ja palus enda kaasamist Tõdva uuringuruumiga teostatavate edasiste toimingute menetlusosaliseks. 1.8. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 28. juuni 2019. a kirjaga nr 14.2-1/16647 geoloogilise uuringu tegemise Tõdva uuringuruumi ja maaparandussüsteemi ühisosal tingimusel, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse §- le 47. 1.9. Keskkonnaministeerium andis 23. juuli 2019. a kirjaga nr 13-1/19/3446-3 Tõdva uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Viimsi metskond 48 (katastritunnus 71814:001:0471) kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.9.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Lääne-Harjumaa metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.9.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.10. Keskkonnaamet saatis 27. septembril 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-19 MaaPS § 27 lõike 7 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.11. Saku Vallavolikogu ei nõustunud 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 (edaspidi otsus nr 53) uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. 1.12. Keskkonnaamet küsis 27. detsembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-21 loa taotleja seisukohta Saku Vallavolikogu otsuse nr 53 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.13. Loa taotleja tegi 30. detsembri 2019. a e-kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.14. Keskkonnaamet pöördus 23. jaanuari 2020. a kirjaga nr 12-2/19/396-23 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse menetluses. 1.15. MKM asus 25. veebruari 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/4932 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Tõdva uuringuruumis vastab riigi huvidele. 1.16. Keskkonnaamet pöördus 2. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-3 keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse menetluses. 2 1.17. Keskkonnaministeerium palus 20. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/19/3446-6 Keskkonnaametil täiendavalt küsida MKM-i arvamust seoses Tõdva uuringuruumi osalise kattumisega Rail Balticu raudtee trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava maanteega. Lisaks teavitas Keskkonnaministeerium, et keskkonnaministri seisukoht riigi huvi olemasolu või selle puudumise osas antakse pärast MKM-i poolse täiendava arvamuse esitamist. 1.18. Keskkonnaamet küsis 24. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-5 MKM-i täiendavat arvamust seoses Tõdva uuringuruumi osalise kattumisega Rail Balticu trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava maanteega. 1.19. MKM asus 17. aprilli 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/493234 seisukohale, et MKM nõustub geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis, kuid kuni Rail Baltica põhiprojekti valmimiseni on kaevandamine trassikoridoris välistatud, sest see võib mõjutada raudteetrassi ehitust. 1.20. Keskkonnaamet pöördus 20. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-7 teistkordselt keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse menetluses. 1.21. Keskkonnaminister asus 18. juuni 2020. a kirjas nr 13-1/19/3446-8 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Tõdva uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. 1.22. MTÜ Kodukoht Kiisa edastas 5. aprillil 2021. a e-kirjaga Keskkonnaametile 593 allkirja, mille andsid Saku valla, Kiisa piirkonna kohalikud elanikud (edaspidi kohalikud elanikud). Allkirjadega väljendatakse kohalike elanike seisukohta, et maavara kaevandamine Tõdva uuringuruumis ei ole mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu kohalikud elanikud geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. 1.23. Keskkonnaamet saatis 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole pöördumiseks Tõdva uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid. 1.24. MKM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 7. septembril 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5554-1 arvamuse avaldamiseks Saku vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ- le Kodukoht Kiisa ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 1.25. Transpordiamet nõustus 15. septembri 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/20332-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. 1.26. Keskkonnaministeeriumil puudusid 26. septembri 2022. a kirjas nr 1-5/22/4032-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.27. Saku Vallavalitsus leidis 26. septembri 2022. a kirjas nr 6-4/173-2 kokkuvõtlikult, et Saku Vallavolikogu ei ole oma seisukohta muutnud, mistõttu on Saku vald jätkuvalt uuringuloa andmise vastu ning ei nõustu korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. 3 1.28. Eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. esitasid 28. septembril 2022. a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. 1.29. Teised menetlusosalised ei esitanud arvamusi korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 2. SAKU VALLA, KOHALIKE ELANIKE, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI- MINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Saku Vallavolikogu 21. novembri 2019. a seisukoht 2.1.1. Saku Vallavolikogu andis 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Saku Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. Saku Vallavolikogu leiab kokkuvõtlikult, et võimalik kaevandamine rikub Saku valla elanike õigusi väga tugevalt, mistõttu ei saa vallavolikogu nõustuda geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. Saku Vallavolikogu tõi otsuses nr 53 välja peamised põhjused, miks vald ei nõustu uuringuloa andmisega: 2.1.1.1. Tõdva uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega ning võimalik kaevandamisala asub olemasolevale asustusele liigselt lähedal. Vastavalt uuringuloa taotlusele jäävad uuringuruumile lähimad majapidamised 100–150 m kaugusele. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale. Sealsed maaomanikud on pidanud niigi arvestama Rail Balticu raudtee rajamisega oma naabrusesse, kuid võimalik lisanduv karjääritegevus muudaks aastateks drastiliselt nende elukohta; 2.1.1.2. Tõdva uuringuruum jääb ka kohalikele elanikele olulisele metsamaale. Tegemist on eelkõige Tõdva küla ja Kiisa aleviku elanike jaoks tähtsa metsaga nii tervisespordi kui ka metsasaaduste korjamise seisukohast. Mets on hooajaliselt sisuliselt igapäevaselt aktiivses kasutuses; 2.1.1.3. Tõdva uuringuruum jääb lisaks rohevõrgustiku tuumala sisse. Saku valla kehtivale üldplaneeringule1 (kehtestatud 9. aprillil 2009. a) tuginedes tuleb seal vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ säilitada looduslike alade osatähtsus 90% ulatuses. Kuna planeeritav Rail Balticu raudtee läbiks kõnealust tuumala, siis on lubatud 10% looduslike alade hävitamine sellega seoses paratamatu. Ülejäänud osas tuleb seega looduslikud alad kindlasti säilitada, et rohevõrgustik siiski edasi toimiks; 2.1.1.4. Saku valla üldplaneering ja Saku valla arengukava2 (vastu võetud 17. oktoobril 2019. a) ei näe ette uute kaevandusalade lisandumist Saku valla erinevatesse piirkondadesse. Hetkel toimub kaevandamine eelkõige Männiku ja Kirdalu külas. Ülejäänud piirkondades hoiab Saku vald ikkagi oma põhimõtet „Läbi rohelise akna“. Uute võimalike kaevandamisalade lisandumine tuleb kõne alla siis, kui olemasolevatel mäeeraldistel on maavara ammendunud ja need on korrastatud. Ka siis peame oluliseks lubada uusi mäeeraldisi aladele, mis võimalikult vähe mõjutaksid olemasolevaid elanikke. Eelpool nimetatud põhimõttest lähtuvalt ei kuulu 1 https://www.sakuvald.ee/uldplaneering 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122021106 4 Tõdva uuringuruum eeldatavalt ka edaspidi Saku valla perspektiivist lähtudes kaevandamiseks sobiliku ala alla. 2.2. Kohalike elanike 5. aprilli 2021. seisukoht 2.2.1. Kohalikud elanikud esitasid 5. aprillil 2021. a seisukoha, mille kohaselt maavara kaevandamine Tõdva uuringuruumis ei ole mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu kohalikud elanikud geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. Kohalike elanike põhjendused on järgmised: 2.2.1.1. igasugune võimalik tulevikus toimuv kaevandamistegevus piirkonnas on vastuolus kohalike elanike õigustatud ootustega elukeskkonna säilimisele; 2.2.1.2. Tõdva uuringuruumis kaevandamine rikub otsustavalt ja jäädavalt rohevõrgustikku ning on vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Mets sealses piirkonnas on kohalikele elanikele vaba aja veetmise ja metsasaaduste korjamise koht. Piirkond on rikkalik elupaik paljudele looma-, taime- ja linnuliikidele; 2.2.1.3. kohalikud elanikud on pidanud arvestama Rail Balticu raudtee rajamisega naabrusesse ja igasugused lisanduvad olulised muudatused maastikul ületavad kohalike elanike talumisvõimet. Raudtee rajamise avalikel aruteludel Saku vallas ei väljendanud riik ega arendaja vajadust rajada trassi äärde uusi kaevandusi ega tutvustanud vastavaid mõjusid; 2.2.1.4. riiklik huvi maavarade järgi on kaetud lähipiirkonda jäävate teiste kaevandustega. Tõdva uuringuruumi vahetus läheduses kulgeb juba olemasolev raudtee, mida saab kasutada rajatava Rail Balticu ehituseks vajaminevate maavarade juurdeveoks. 2.3. Vastuväited Saku Vallavolikogu 21. novembril 2019. a ja kohalike elanike 5. aprillil 2021. a esitatud seisukohtadele 2.3.1. Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud. 2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas ja võimalik, siis kaevandamisluba ei taotleta või vähemasti väljastata. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Tõdva uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 5 (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. 2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.3.5. Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud tõid oma seisukohtades välja, et Tõdva uuringuruum asub kohalikele elanikele olulisel metsamaal, kus käiakse vaba aega veetmas ja metsasaadusi korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.3.6. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike seisukohtades puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustiku toimimist. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Saku valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 9. aprillil 2009. a) kohaselt on valla maa-alale jääva rohevõrgustiku määratlemisel lähtutud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Nimetatud teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri paiknemise ja vajaduste analüüsile. Seda, kas teemaplaneering välistab kaevandamise rohevõrgustiku tuumalas, on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsuse punktis 17, 6 asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teemaplaneering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist. 2.3.7. Riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering 2030+3 ja tunnistati eelmises punktis nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad kehtetuks tunnistatud teemaplaneeringule. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt arvestab loa andja loa menetluses kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Tõdva uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus ka Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 2.3.8. Saku vald on Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017. a otsuse nr 56 alusel asunud koostama Saku valla uut üldplaneeringut4. Uue üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ tingimustest. Uue üldplaneeringu eelnõus (seisuga veebruar 2022. a) on välja toodud, et väärtuste säilitamiseks ja rohelise võrgustiku sidususe ning toimivuse tagamiseks (sh riiklike õigusaktidega ja kõrgemalseisvate planeeringutega määratud ülesannete täitmiseks) tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Rohelise võrgustiku alal kaevandamisloa menetlemisel tuleb vajadusel koostada eksperthinnang või läbi viia keskkonnamõjude hindamine. 2.3.9. Saku valla arengukava ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.3.10. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. 3 Harju maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee 4 Saku valla uue üldplaneeringu koostamine - Saku Vallavalitsus (sakuvald.ee) 7 Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.3.11. Kokkuvõtvalt ei ole Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud põhjendanud väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. Geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.4. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest. 2.4.1. MKM-i 2020. a arvamus MKM on 25. veebruari 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine vastab riigi huvidele ja nõustus uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus (uue nimetusega maavarade register5) ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni. Igakülgne informatsioon Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses paiknevate maavara varude kohta muudab maavara võimaliku kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemates piirkondades asuvate varudega. 2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2020. a arvamus Keskkonnaminister on 18. juuni 2020. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine Tõdva uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi osas, arvestades siinkohal, et geoloogilise uuringu luba ei anna taotlejale õigust kaevandamiseks. 2.5. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused arvamuste kohta Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 7. septembril 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5554-1 arvamuse avaldamiseks Saku vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning taotletava 5 keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 25 asutati uus andmekogu nimetusega maavarade register. Määruse jõustumisega viidi maardlate nimistu andmed üle maavarade registrisse. 8 alaga piirnevate kinnistute omanikele. Arvamuse esitasid Saku Vallavalitsus ning eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 2.5.1. Saku Vallavalitsuse 26. septembri 2022. a arvamus Saku Vallavalitsus esitas 26. septembril 2022. a arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Saku Vallavalitsus leidis kokkuvõtlikult, et Saku Vallavolikogu ei ole oma seisukohta muutnud, mistõttu on Saku vald jätkuvalt uuringuloa andmise vastu ning ei nõustu korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Saku Vallavalitsuse seisukohad on järgmised: 2.5.1.1. korralduse eelnõus on ülekaaluka riigi huvi põhjenduseks toodud põhimõte, et uuringul on iseseisev väärtus ja korduvalt on välja toodud, et geoloogiline uuring ei tähenda kaevandamist ja kaevandamisega seotud mõjusid. Samas on käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2., 3.3.2.3. ja 3.3.2.4 pikalt selgitatud, kuidas antud asukohas kaevandamine oleks vajalik. Seega oma korraldusega annab VV mitmes punktis väga selgelt märku, et Tõdva uuringuruumi puhul on edasine kaevandamine vägagi vajalik. See läheb vastuollu selgitustega, et uuringuluba ei tähenda kaevandamist; 2.5.1.2. kuigi konkreetselt antud menetlus käsitleb uurimise loa üle otsustamist, siis on tegelik reaalne eesmärk siiski kaevandamine ja selle Saku Vallavolikogu igal juhul välistab. Seetõttu pole ka geoloogilise uuringu läbi viimine antud juhul kohane ja vajalik. Eelnevat arvesse võttes ei ole majanduslikult ega muul moel otstarbekas antud alal geoloogilist uuringut läbi viia. Kui riiklikult on olemas vajadus saada uut informatsiooni Eestis asuvate maavarade täpsema leviku ja omaduste kohta, siis peaks sellise ulatuslikuma uuringu läbi viima riiklikul tasandil, mitte ühe konkreetse mäeeraldise ja kaevandamisega seotud eraettevõtte kaudu. Selleks on loodud Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). Kui riigil uuringute jaoks raha ei ole, siis oleks kohane uuringute tegemiseks korraldada riigihange. Juhul, kui riik ise ei korralda maavaravaru uuringuid eeltoodud viisil, on võimalik see delegeerida kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada riigile vajalikku informatsiooni maavarades leviku ja omaduste kohta; 2.5.1.3. Männiku piirkonnas Tallinna-Saku liivamaardlas on Rail Baltica ehitamiseks piisav liivaressurss olemas ja täiendavalt Tõdva piirkonnas ei ole vaja edaspidi maavara kaevandada; 2.5.1.4. tegemist on perspektiivitu uuringuga, kuna uuringuala asub rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas, kus tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada rohelise võrgustiku toimimine. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ja Saku valla üldplaneeringule tuleb rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalal säilitada looduslike alade osatähtsus 90%. Rail Baltica rajamisel juba asendatakse osa looduslikust alast tehisliku alaga ja sellega häiritakse rohelise võrgustiku toimimist. Täiendava negatiivse mõjuga tegevust ei ole enam võimalik lubada. 2.5.2. Eraisikute K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. 28. septembri 2022. a arvamused Eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. esitasid 28. septembri 2022. a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. Eraisikute seisukohad on järgmised: 2.5.2.1. geoloogiline uuring Tõdva uuringuruumis ei ole vastuvõetav, sest uuringu eesmärk on rajada karjäär, mis halvendab oluliselt piirkonnas elavate inimeste elu- ja looduskeskkonda; 9 2.5.2.2. geoloogiline uuring vähendab piirkonna elanike kinnistute väärtust. Uuringu läbiviimine muudab Tõdva uuringuala potentsiaalseks kaevandusalaks ehk sisuliselt maavarade reserviks, mis sisult tähendab ka seda, et varem või hiljem sellel kinnistul kaevandama asutatakse; 2.5.2.3. uuringuloa andmiseks puudub ülekaalukas riigi huvi. Korralduse eelnõus ja seletuskirjas toodu viitab pigem loa taotleja huvidele kui ülekaalukale riigi huvile. Riigi huvi on põhistatud deklaratiivsete loosungitega ning abstraktse ja hüpoteetilise huviga uuringutest saadava informatsiooni vastu, samas ei nähtu korralduse eelnõust ega seletuskirjast, millised õigused ning millistel tingimustel saab riik uuringu tulemustele. 2.5.3. Selgitused Saku Vallavalitsuse 26. septembri 2022. a ning eraisikute K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. 28. septembri 2022. a arvamuste kohta 2.5.3.1. Riigi huvi kaevandamiseks hinnatakse siis, kui esitatakse kaevandamisloa taotlus. Hetkel on tegemist uuringuloa taotlusega. Tuleb veelkord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Antud juhul annab VV hinnangu sellele, kas Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid võimaliku tulevase kaevandamise osas, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi selles kohas maavara kaevandada. Käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2., 3.3.2.3. ja 3.3.2.4. on välja toodud riigi planeeritavate taristuobjektide materjalivajadus liiva ja kruusa osas ning antud hinnang Tõdva uuringuruumi materjali võimalikule kasutusele, aga seda eeldusel, et seal leidub sobivat maavara ja selle maavara kaevandamiseks saab anda kaevandamisloa. Praegusel hetkel ei ole teada, kas Tõdva uuringuruumis üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 2.5.3.2. Geoloogilise uuring ei halvenda piirkonnas elavate inimeste elu- ja looduskeskkonda nagu viitavad eraisikud oma arvamuses. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda (MaaPS § 84 ja § 86). Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Samuti ei vähenda geoloogiline uuring piirkonna elanike kinnistute väärtusi. Praegusel juhul ei ole kohalikud elanikud toonud esile mingeid tõendeid, mis sellele viitaks. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 19 märkinud, et üldreeglina uuringu tegemine ei alanda kinnisvarahindu ja mõjuta elukeskkonda. Vale on väita, justkui uuringu tegemine ja varu arvele võtmine tähendaks kohe automaatselt kaevandamist. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust. 2.5.3.3. Saku Vallavalitsus tõi oma seisukohas välja, et kuna geoloogilise uuringu kaugem eesmärk on siiski kaevandamine, mille Saku vald Tõdva uuringuruumis välistab, siis ei ole geoloogilise uuringu tegemine Tõdva uuringuruumis vajalik. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 13 kohaselt on geoloogilisel uuringul iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks 10 uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringu tegemine omab eraldi väärtust ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal maavara kaevandama või mitte. 2.5.3.4. Eraisikud on avaldanud arvamust, et uuringuloa andmiseks puudub ülekaalukas riigi huvi ja uuringuloa andmine on pigem seotud loa taotleja huvidega. Lisaks tõstatavad eraisikud küsimuse, millised õigused saab riik uuringu tulemustele. Antud juhul esineb ülekaalukas riigi huvi saada taotletaval alal maavara kohta informatsiooni, mis aitab hinnata Tõdva uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tulemusel saadava geoloogilise teabe säilitamist reguleerib MaaPS § 25. Uuringu tegija esitab uuringuaruande Maa-ametile, kes vaatab aruande läbi ja otsustab maavara arvele võtmise maavarade registris. Seejärel edastab Maa-amet uuringuaruande EGT-le, kelle üheks tegevusvaldkonnaks on geoloogilise teabe säilitamine ja kes teeb uuringuaruande kättesaadavaks Eesti Geoloogiafondis6. Eesti Geoloogiafond sisaldab Eestis läbiviidud maapõuealaste uuringute tulemusel koostatud aruandeid ning see on avalik ning kättesaadav kõigile. 2.5.3.5. Saku Vallavalitsus on avaldanud arvamust, et kui riiklikult on olemas vajadus saada uut informatsiooni Eestis asuvate maavarade täpsema leviku ja omaduste kohta, siis peaks sellise ulatuslikuma uuringu läbi viima riiklikul tasandil läbi EGT, mitte ühe konkreetse mäeeraldise ja kaevandamisega seotud eraettevõtte kaudu. Geoloogilisi uurimistöid ja uuringuid tehakse nii riigi kui ka erasektori poolt. Kehtiva õiguse kohaselt esitab huvitatud isik Keskkonnaametile vastava taotluse uuringuloa saamiseks. Huvitatud isik valib ise välja ala, kus ta soovib maavara uurida. Pärast taotluse esitamist hindab Keskkonnaamet, kas MaaPS kohaselt esineb alust keelduda uuringuloa andmisest. Kui uuringuloa andmisest keeldumise alused puuduvad, annab Keskkonnaamet huvitatud isikule uuringuloa. Uuringuloa taotlemise protsess kehtib ka mh EGT-le, kes teeb riigi tellimusel geoloogilisi uurimistöid ja uuringuid, aga seda just laiemas vaates, mitte ühe mäeeraldise piires. EGT üheks ülesandeks on analüüsida ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamisperspektiive ja varustuskindlust ning tõsta esile need piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi võib eeldada ehitussektorile, eelkõige teedeehitusele vajaliku toorme kaevandamist. MKM-i tellimusel on valminud uurimistööd ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas7 ning 2022. a lõpuks valmib uurimistöö Järva maakonna kohta8. 2.5.3.6. Mis puudutab Saku Vallavalitsuse seisukohta, et Tõdva piirkonnas ei ole vaja edaspidi kaevandada, kuna piirkonnas on piisav liivaressurss olemas, siis hetkel uuringuloa taotlemise faasis ei saa anda hinnangut, kas Tõdva uuringuruumis saab kaevandada või mitte. Nagu juba märgitud, siis hetkel ei ole teada, kas Tõdva uuringuruumis leidub sobivat maavara ning kas seal on võimalik ja otstarbekas kaevandada. 2.5.3.7. Rohevõrgustiku toimimisega ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Saku valla üldplaneeringuga ja Saku valla arengukavaga seotud väidetele on vastatud korralduse punktides 2.3.6. – 2.3.9. Saku Vallavalitsuse seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohevõrgustiku toimimist. Geoloogilise uuringu loa andmine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, valla üldplaneeringuga ega ka valla arengukavaga. 6 https://fond.egt.ee/fond/ 7 https://egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/ehitusmaavarad 8 https://egt.ee/projektid/maapoueressursid/ehitusmaavarade-levik-kaevandamine-ja-kasutamine-jarva 11 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS TÕDVA UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 17 lõike 2 kohaselt on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel. 3.1.3. MaaPS § 20 lõike 2 kohaselt geoloogilise uuringu käigus: 3.1.3.1. selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad; 3.1.3.2. hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; 3.1.3.3. kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses; 3.1.3.4. tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks; 3.1.3.5. uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik. 3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 3.1.5. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või 12 majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. 3.2.8. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks 13 arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Tõdva uuringuruumis 3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla maakonnas 3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavarade (liiva ja kruusa) uuringuteks. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20309) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.1.3. EGT koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas10 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Harjumaa uurimistöö toob välja, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13. november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata maavarade registris arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa maavarade registris arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus kasvab seoses Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamisega, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“11 (edaspidi Teede 9 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 10 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018. https://fond.egt.ee/fond/egf/8994 11 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 14 Tehnokeskuse uuring), jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude lisandumiseta vahemikus 2020– 2025 kriitilise piiri lähedale. 3.3.1.4. Kuna Tõdva uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas12 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja taolise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. Samuti on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel. 3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada juurde veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline. 3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 12 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 15 3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Tõdva uuringuruumis 3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisealade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine. Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. 3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Tõdva uuringuruumi materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna Tõdva uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna piirist), siis ka Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus Harju maakonnas on 5,6 miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas sarnane Rapla maakonna vajadusega ehk 3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km ja Raplamaal on 55 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus Harjumaal ca 66 667 m³ ja Raplamaal ca 58 181 m³. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada Tõdva uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Baltic raudteega kaasneva taristu (teenindus- ja juurdepääsuteed, ülesõidud- ja käigud, jaamad, loomapääsud) ehituseks. Näiteks jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus saab olema küllalt suur, kuna jaamad tulevad täna tühjale kohale, kus puuduvad juurdepääsuteed ja taristu. 3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende võimaliku kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate varudega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Tõdva uuringuruum asub kavandatava Rail Balticu trassi vahetus läheduses. 3.3.2.4. Tõdva uuringuruum paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Tõdva uuringuruumis leidub sobivat maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski teedeehitusobjekti Tallinn–Paldiski mnt Harku ristmik–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 11 Tallinna ringtee teedeehitusobjekti Valingu–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn teedeehitusobjekti Tallinna väikese ringtee, riigitee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi teedeehitusobjekti Tallinn–Rapla mnt Tallinna piir–Luige 2+2 teelõigu ning riigitee nr 4 16 Tallinn–Pärnu–Ikla teedeehitusobjektide Kernu–Varbola ja Varbola–Päädeva 2+2 teelõikude ehituseks. 3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. 3.3.2.6. Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471). Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Rail Balticu trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava maanteega. MKM on nõustunud geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis, kuid kuni Rail Baltica põhiprojekti valmimiseni on kaevandamine trassikoridoris välistatud, sest see võib mõjutada raudteetrassi ehitust. Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub täies ulatuses maaparandussüsteemi KURTNA, TTP-243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610610010/001) maa-alaga. Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise Tõdva uuringuruumis. Tõdva uuringuruumi läänepiir piirneb osaliselt riigimaantee 11240 Tõdva- Hageri teekaitsevööndiga, mille laiuseks on 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Taotletava uuringuruumi teenindusala läänepiir külgneb vahetult 35-110 kV elektriõhuliini (Kõrgepingeliin) L3513:(L35013) (VID kood KP1228233) kaitsevööndiga, kuid kattumist ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisel alal kulgeb Kiisa–Alajaama tee nr 7180714, mis on metsatee ja mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumi teenindusala lahustükkidest ca 30 m kaugusele. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähim suurim asustusüksus Kiisa alevik jääb uuringuruumist ca 300 m kaugusele lõunasse. Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist ca 100 m kaugusele läände. Tõdva uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. 3.3.2.7. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal (27. septembril 2019. a) kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, siis Keskkonnaamet ei koostanud Tõdva uuringuloa menetluses KMH eelhinnangut. 3.3.2.8. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 17 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõdva uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, AS-le Tariston, Saku vallale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 18  25.10.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks AS-le Tariston Tõdva uuringuruumis. AS Tariston taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel liiva ja kruusa uurimiseks Tõdva uuringuruumis. Korraldus võetakse vastu, sest Saku Vallavolikogu 21.11.2019 Keskkonnaametile ja Saku Vallavalitsuse 26.09.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Saku vald nõus Tõdva uuringruumis uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja koostas MKM-i maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ([email protected]). Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/, keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/ ja MKM-i dokumendiregistris aadressil https://adr.rik.ee/mkm/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. 1 Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks AS-le Tariston ehitusmaavarade (liiv ja kruus) uuringuks Tõdva uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Saku valla ja kohalike elanike seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. MKM valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna AS Tariston tegi 30.12.2019 ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohalike elanike seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Saku vald ja kohalikud elanikud vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et võimalik kaevandamistegevus kahjustaks kohalike elanike elukeskkonda ja piirkonna rohelist võrgustikku. Seejärel on välja toodud riigi vastuväited Saku valla ja kohalike elanike seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa taotlusega. MKM-i hinnangul ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii 2 maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Tõdva uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Tõdva uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Saku vald ja kohalikud elanikud on põhjendanud oma seisukohti peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni ning uuringuruum paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Oluline on samuti see, et Tõdva uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek Tõdva uuringuruumis uuringuloa andmisele. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 3 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Tõdva uuringuruumis. Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 07.09.2022 kirjaga nr 17-1/2022/5554-1 arvamuse avaldamiseks Saku vallale, AS-le Tariston, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Transpordiamet nõustus 15.09.2022 kirjaga nr 7.1-7/22/20332-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Keskkonnaministeeriumil puudusid 26.09.2022 kirjas nr 1-5/22/4032-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Saku Vallavalitsus esitas 26.09.2022 arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamust on käsitletud korralduse punktis 2.5. Eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. esitasid 28. septembril 2022 a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamusi on käsitletud korralduse punktis 2.5. Teised menetlusosalised ei esitanud arvamusi korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Seisukohtadele ja arvamustele on vastatud korralduse tekstis. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister 4  EELNÕU 25.10.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, edaspidi loa taotleja) esitas 20. mail 2020. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Klooga uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse. Klooga uuringuruum asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus ning Kloogaranna ja Tuulna külas riigile kuuluvatel kinnistutel Keila metskond 45 (kinnistu registriosa nr 2527550, katastritunnusega 29501:007:0212), Keila metskond 44 (kinnistu registriosa nr 2522350, katastritunnusega 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (kinnistu registriosa nr 5855550, katastritunnusega 29501:001:0532). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Klooga uuringuruum koosneb kolmest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 62,3 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 36 puurauku sügavusega kuni 10 m. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute teostajaks oleks AS TREV-2 Grupp. 1.2. Keskkonnaamet avaldas 11. juunil 2020. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. 1.3. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 11. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/140-9 loa taotlejat, Lääne-Harju Vallavalitsust ja RMK-d ning 18. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/140-11 uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.4. Avalikustamise käigus esitasid vastuväiteid eraisikud R.L., J.L. ja R.I., kes väljendasid muret, et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnahäiringud (müra, veetaseme alanemine, joogivee kvaliteet ja kättesaadavus, tahkete osakeste lendumine ja metsloomade piirkonnast kadumine), mis halvendaks sealset looduskeskkonda ja kohalike elanike elamistingimusi. Vastuväidete esitajatele selgitas Keskkonnaamet, nimetatud keskkonnahäiringud ei ilmne geoloogilise uuringu käigus ja, et hetkel on tegemist uuringuloa taotlusega ning selle menetluse käigus keskendutakse uuringuga kaasnevatele keskkonnahäiringutele. Kaevandamisloa taotluse menetlus on eraldiseisev menetlus ning selle 1 raames käsitletakse vastavaid leevendusmeetmeid. Lisaks palus eraisik K.A. informatsiooni, millises menetlusstaadiumis on Klooga uuringuruumi uuringuloa taotlus. Keskkonnaamet selgitas, et oodatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust uuringuloa taotluse kohta. Kõik nimetatud eraisikud avaldasin soovi olla kursis Klooga uuringuruumi uuringuloa taotlusega. Keskkonnaamet lisas eraisikud menetlusosaliste nimekirja. 1.5. Keskkonnaamet saatis 11. juunil 2020. a kirjaga nr 12-2/20/140-10 MaaPS § 27 lõike 7 alusel uuringuloa taotluse Lääne-Harju Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.6. Keskkonnaamet küsis 13. juulil 2019. a kirjaga nr 12-2/20/140-17 RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.7. Lääne-Harju Vallavolikogu ei nõustunud 31. augusti 2020. a otsusega nr 59 (edaspidi otsus nr 59) uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis. 1.8. Keskkonnaministeerium andis 8. septembri 2020. a kirjaga nr 13-1/20/3619-2 Klooga uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate kinnisasjade Keila metskond 45 (katastritunnus 29501:007:0212), Keila metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (katastritunnus 29501:001:0532) kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.8.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Lääne-Harjumaa metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.8.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.9. Keskkonnaamet küsis 17. septembri 2020. a kirjaga nr DM-110836-10 loa taotleja seisukohta Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse nr 59 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.10. Loa taotleja tegi 2. oktoobril 2020. a kirjaga nr T800-1/9460 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.11. Keskkonnaamet pöördus 8. oktoobri 2020. a kirjaga nr DM-110836-12 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Klooga uuringuloa taotluse menetluses. 1.12. MKM asus 7. detsembri 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/6187-2 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Klooga uuringuruumis on riigi huvides. 1.13. Keskkonnaamet pöördus 8. detsembri 2020. a kirjaga nr DM-110836-15 Keskkonnaministeeriumi poole riigi huvi väljaselgitamiseks Klooga uuringuloa taotluse menetluses. 1.14. Keskkonnaminister asus 21. jaanuari 2021. a kirjas nr 13-1/19/2858-4 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Klooga uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. 2 1.15 Keskkonnaamet saatis 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole pöördumiseks Klooga uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid. 1.16. MKM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 7. septembril 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5555-1 arvamuse avaldamiseks Lääne-Harju vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, Elering AS-le ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 1.17. Transpordiamet nõustus 15. septembri 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/20334-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. 1.18. Eraisik J.M. esitas 21. septembril 2022. a ning eraisikud P.M. ja A.M. esitasid 26. septembril 2022. a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis. 1.19. Keskkonnaministeeriumil puudusid 25. septembri 2022. a kirjas nr 1-5/22/4033-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.20. AS Eesti Raudtee esitas 27. septembri 2022. a kirjaga nr 13-8/3876-2 tingimused, millega palub uuringuloa andmisel arvestada. Tegemist on uuringuloa täiendavate tingimuste ettepanekutega, mida Keskkonnaamet kaalub uuringuloa andmisel. Esitatud tingimused edastatakse Keskkonnaametile. 1.21. Lääne-Harju Vallavolikogu jääb 29. septembri 2022. a kirjas nr 5-7/1-65 vallavolikogu 31. augusti 2020. a otsuses nr 59 väljendatud seisukoha juurde ja ei toeta uuringuloa andmist Klooga uuringuruumis. 1.22. Teised menetlusosalised ei esitanud arvamusi korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 2. LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU, KOHALIKE ELANIKE, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Lääne-Harju Vallavolikogu 31. augusti 2020. a seisukoht 2.1.1. Lääne-Harju Vallavolikogu andis 31. augusti 2020. a otsusega nr 59 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Lääne-Harju Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis. Lääne-Harju Vallavolikogu ei toeta uuringuloa andmist, sest geoloogilise uuringu eesmärgiks on ühemõtteliselt maavara kaevandamine ja kasutuselevõtt. Klooga uuringuruumi uuringuloa taotlust hindab Lääne-Harju Vallavolikogu seetõttu koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisega Klooga uuringuruumis. Lääne-Harju Vallavolikogu leiab, et maavara edaspidine kasutuselevõtt Klooga uuringuruumis on vähetõenäoline, mistõttu ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas läbi viia kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut. Lääne- Harju Vallavolikogu tõi kaevandamist ebatõenäoliseks pidades otsuses nr 59 välja peamised põhjused, miks vald ei nõustu uuringuloa andmisega: 3 2.1.1.1. Klooga uuringuruumi teenindusala kõik kolm lahustükki asuvad riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+1 kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal ehk tugialal. Planeerimisseaduse § 6 punkti 17 kohaselt on roheline võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Sellest tulenevalt tuleb volikogu hinnangul vaadelda Klooga uuringuruumi ala tervikuna. Klooga uuringuruum asub riigile kuuluvatel kinnistutel Keila metskond 44, Keila metskond 346 ja Keila metskond 45. Kõik nimetatud kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt metsaga kaetud. Kinnistute aladel on mitmeid kitsendusi, nagu näiteks maaparandussüsteemi KLOOGA, ÜP- 298 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109900010010/001) maa-ala ning avalik ja avalikult kasutatav veekogu Otu oja (VEE1099000); 2.1.1.2. geoloogiline uuring soovitakse läbi viia tiheasustuse vahetus läheduses ja uuringuala asub rohelise võrgustiku tuumalal, mis on kohaliku kogukonna poolt tihedalt kasutuses puhke- ja matkakohana ning marja- ja seenekorjamispaigana. Klooga uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus on Lääne-Harju valla üks väärtuslikum elamu-, puhke- ja rekreatsioonipiirkond. Sellise kasutusviisiga piirkonda ei sobi niivõrd olulise mõjuga tootmistegevus nagu seda on maavara kaevandamine. Maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Olukorras, kus maavaradega seotud ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks on algatatud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering2, ei ole kaevandamisega seotud eraldiseisvate uuringute läbiviimine elamupiirkonna keskel põhjendatud ega vajalik. Planeeritud uuringualal ja selle ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on ülitähtis tagada olemasolevas rohelises võrgustikus selle eesmärkide täitmine: elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine; 2.1.1.3. Lääne-Harju Vallavalitsus avalikustas 30. juunil 2020. a otsuse nr 59 eelnõu Lääne- Harju valla kodulehel ja avaldas 2. juulil 2020. a teate eelnõu menetlemise kohta maakondlikus ajalehes Harju Elu. Selle käigus laekus Lääne-Harju Vallavalitsusele märkimisväärne arv seisukohti ja vastuväiteid kohalikult elanikkonnalt ning kohalikelt loodushoiuga tegelevatelt mittetulundusühingutelt. Laekunud pöördumistes tuuakse välja looduskeskkonna säilimisega seotud küsimused, sh geoloogilise uuringu ja kaevandamise võimalik mõju rohelise võrgustiku toimimisele, elupaikade säilitamisele, veekogude veerežiimile. Lisaks käsitlevad pöördumised uuringuala mõju elukeskkonnale, sh lähedust tiheasustusalale ja üksikelamutele, liikluskoormuse kasvust tingitud võimalikku häiringute suurenemist. Märgitakse, et piirkonnas on juba mitmeid häiringuid põhjustavaid objekte (Klooga harjutusväli, Ämari lennuväli ja Tallinn–Paldiski maantee) ning, et uute objektide lisandumine toob kaasa olulised muutused elukeskkonnas. Seisukohti esitanud isikud ei tugine sellele, et planeeritav tegevus rikuks nende subjektiivseid õigusi, vaid eelkõige seistakse üldiste huvide eest ja võimalike negatiivsete mõjude vastu keskkonna kaitsmise eesmärgil; 2.1.1.4. uuringutejärgselt planeeritud maavara kaevandamisel võib tekkida veerežiimi muutus, mis seisneb võimalikus veetaseme languses põhjavees, piirkonnas asuvates ojades ja järvedes (Otu oja, Klooga järv, Sooda järv) ja mõjutab ka Treppoja, mis on üks Eesti kaunimaid joastikke. Arvestades konkreetse looduskeskkonna eripära ja loodusväärtusi, ei ole võimaliku 1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud 4 keskkonna kahjustumisega kaasneva hüve kaotus ilmselgelt võrreldav huviga geoloogilise uurimistööga seonduva hüve ja huviga; 2.1.1.5. kuigi Klooga uuringuruumi teenindusala lahustükid ei paikne kaitseväe Klooga harjutusvälja piiranguvööndis, tuleb kaevandamise mõjude hindamisel arvestada ka Klooga harjutusväljal toimuva tegevusega ning hinnata kaevandamise ja harjutusvälja (soovitavalt ka Tallinn–Keila–Paldiski raudtee) koosmõju lähiümbruses paiknevatele elamualadele. Lääne- Harju Vallavolikogu leiab, et Klooga harjutusvälja läheduses asuvatel aladel on selle objekti eripärasid arvestades oluline häiring ja uute häiringuid põhjustavate objektide lisandumist lähiümbruse aladele ei ole võimalik planeerida. Olemasolev ja toimiv rohelise võrgustiku ala on olulise väärtusega ning peab tervikuna säilima. 2.2. Vastuväited Lääne-Harju Vallavolikogu 31. augustil 2020. a esitatud seisukohale 2.2.1. Klooga uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Lääne-Harju Vallavolikogu põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud. 2.2.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas või võimalik, siis kaevandamisluba ei taotleta või vähemasti väljastata. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Klooga uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused Lääne-Harju Vallavolikogu seisukohas esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 5 2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.2.5. Lääne-Harju Vallavolikogu tõi oma seisukohas välja, et Klooga uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus on Lääne-Harju valla üks väärtuslikum elamu-, puhke- ja rekreatsioonipiirkond, mida kohalik kogukond kasutab tihedalt puhke- ja matkakohana ning marja- ja seenekorjamispaigana. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.2.6. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Lääne-Harju Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustiku toimimist. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt arvestab loa andja loa menetluses kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Klooga uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 2.2.7. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.2.8. Kokkuvõtvalt ei ole Lääne-Harju Vallavolikogu põhjendanud väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. Geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi 6 kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest. 2.3.1. MKM-i 2020. a arvamus MKM on 7. detsembri 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Klooga uuringuruumis on riigi huvides ja nõustus uuringuloa andmisega järgmistel põhjustel: 2.3.1.1. kuigi geoloogilise uuringu loa andmine ei ole seotud uuritava piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlusega, siis kehtiv varustuskindluse arvutus ei võta arvesse maanteede ja raudteede ehitus- ning remonditööde kvaliteedinõudeid ehitusliiva ja -kruusa kohta (Transpordiameti hinnangul on kehtivate nõuete järgi teedeehituseks sobilik umbes neljandik liiva-kruusa üldvarudest). Eelkõige on oluline savi- ja tolmuosakeste sisaldus, mis garanteeriks tee muldkehas täitematerjali vajalikud filtratsiooniomadused; 2.3.1.2. varustusallikate mitmekesistamise eesmärgiks on vähendada materjali veokaugust ehk varustamisega kaasnevat ökoloogilist jalajälge ja keskkonnamõju. Maardla tarbijale lähemale toomine vähendab liikluskoormust, muudab turvalisemaks liikluskorralduse, vähendab CO2 emissioone ning teede lagunemist. Suurem veokaugus muudab riigi ehitusobjektid kallimaks. Näiteks juba 30 km kauguselt materjali transportimisel kujuneb materjali omahind ligi 50% kallimaks. Et vähendada Harju maakonda ehitusliivaga varustava Tallinna-Saku liivamaardla kaevandamise ja transpordi koormust, tuleks maardlast ca 40 km raadiusest kaugemal asuva Paldiski ja Keila linna ning Lääne-Harjumaa ehitusmaterjalide varustamine tagada kohalikust maardlast; 2.3.1.3. Rail Balticu raudteetrassi ehitus tingib veelgi kiiremat olemasolevate liiva- ja kruusakarjääride ammendumist. Uute maardlate avamine võimaldab ka pärast raudteetrassi ehitust tagada piirkondlikku varustuskindlust; 2.3.1.4. geoloogilisel uuringul on eraldi väärtus sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal liiva kaevandama või mitte. MKM juhtis tähelepanu, et uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole põhjendatud, kuna uuringuloa taotlemine ja kaevandamisloa taotlemine on erinevad menetlused. 2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus Keskkonnaminister on 21. jaanuari 2021. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine Klooga uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine Klooga uuringuruumis annab riigile olulist informatsiooni seal leiduva maavara kvaliteedi ja koguste osas, mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ning annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi osas. 7 2.4. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused arvamuste kohta Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 7. septembril 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5555-1 arvamuse avaldamiseks Lääne-Harju vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, Elering AS-le ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Arvamuse esitasid Lääne-Harju Vallavolikogu ning eraisikud J.M., P.M. ja A.M. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 2.4.1. Lääne-Harju Vallavolikogu 29. septembri 2022. a arvamus Lääne-Harju Vallavolikogu esitas 29. septembril 2022. a arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Lääne-Harju Vallavolikogu jääb oma 31. augusti 2020. a otsuses nr 59 väljendatud seisukoha juurde ja ei toeta uuringuloa andmist Klooga uuringuruumis. Lääne- Harju Vallavolikogu esitas lisaks mitmeid argumente, miks Lääne-Harju vald uuringuloa andmist ei toeta: 2.4.1.1. Lääne-Harju Vallavolikogu on nõus, et geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, samas on MaaPS § 4 lõike 2 kohaselt maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara kaevandamine ja kasutuselevõtt. Volikogu on arvamuse andnud haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja uurimispõhimõttega kooskõlas ning väljendanud uuringuloa andmise menetluses esialgset seisukohta ka alal võimaliku kaevandamise kohta. Sarnaselt on käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2. ja 3.3.2.3. geoloogilise uuringu tegemise olulisuse analüüsimisel hinnatud kaevandamisloa võimalikul andmisel maavara kasutusvõimalusi; 2.4.1.2. maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Planeeritud uuringualal ja selle ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on ülitähtis tagada olemasolevas rohevõrgustikus selle eesmärkide täitmine: elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine; 2.4.1.3. maavarade uuringud Harju maakonnas võimalikud vaid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu raames. Seejuures peab olema välistatud võimalike uute kaevandusalade rajamine enne eelpool nimetatud teemaplaneeringu kehtestamist. Ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis muudavad tühiseks eri tasandite planeeringutega saavutatud ühiskondlikud kokkulepped ja mis ei ole kooskõlas maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega. 2.4.2. Eraisiku J.M. 21. septembri 2022. a ning eraisikute P.M. ja A.M. 26. septembri 2022. a arvamused Eraisik J.M. esitas 21. septembril 2022. a ning eraisikud P.M. ja A.M. esitasid 26. septembril 2022. a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis. Eraisikute seisukohad on järgmised: 8 2.4.2.1. uuringuloa taotlejal ei ole mõttekas läbi viia kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut, kuna olemasolev infrastruktuur ei ole võimeline vastu võtma karjääriga seonduvat lisakoormust; 2.4.2.2. plaanitava 36 puuraugu rajamisega kaasneb kindlasti vastuvõetamatu müra; 2.4.2.3. liiga kergelt on hinnatud kaevandamise mõju Balticconnectori gaasitrassile. Kaevandamisega kaasnev vibratsioon ja raskeveokite ülesõit ilmselgelt kahjustavad gaasitrassi taristut rohkem kui tavamaantee või looduses liikuvad inimesed ja loomad; 2.4.2.4. ilmselgelt on uuringute läbiviimise aluseks huvi hakata kaevandama otsitavat maavara. Kaevandamisega võimalik tekkiv keskkonna ja elukeskkonna kahjustus on võrreldamatult suurem, kui geoloogilisest uuringust ja edaspidisest kaevandamisest loodetav hüve ja huvi. Maavara kaevandamisel tekivad kahjustused, mis oluliselt halvendavad elukeskkonda antud piirkonnas. 2.4.3. Selgitused Lääne-Harju Vallavolikogu 29. septembri 2022. a, eraisiku J.M. 21. septembri 2022. a ning eraisikute P.M. ja A.M. 26. septembri 2022. a arvamuste kohta 2.4.3.1. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb veelkord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Antud juhul annab VV hinnangu sellele, kas Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid võimaliku tulevase kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi selles kohas maavara kaevandada. Käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2. ja 3.3.2.3. on välja toodud riigi planeeritavate taristuobjektide materjalivajadus liiva ja kruusa osas ning antud hinnang Klooga uuringuruumi materjali võimalikule kasutusele, aga seda eeldusel, et seal leidub sobivat maavara ja selle maavara kaevandamiseks saab anda kaevandamisloa. Praegusel hetkel ei ole teada, kas Klooga uuringuruumis üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 2.4.3.2. Geoloogiline uuring ei kahjusta piirkonna arengut ega mõjuta rohevõrgustiku eesmärkide täitmist. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda (MaaPS § 84 ja § 86). Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. 2.4.3.3. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks algatas VV 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise. Maavarade teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks. Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Juhime tähelepanu, 9 et olemasolevad pooleliolevad uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetlused liiguvad kehtiva õiguskorra alusel edasi ja enne maavarade teemaplaneeringu kehtestamist ei ole alust lubade taotlusi tagastada ja menetlusi ära lõpetada. Tuleb arvestada, et maavarade teemaplaneeringu koostamine on aeganõudev protsess – teemaplaneeringu koostamiseks on ette nähtud neli aastat ja selle kehtestab VV. 2.4.3.4. Eraisikute argumendid pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses. Geoloogilise uuringu käigus ei kaasne puuraukude rajamisega vastuvõetamatut müra. Puuraukude rajamiseks kasutatakse roomikutel liikuvat tigupuuri, mis on väikeste mõõtmetega ja ei tekita normatiive ületavat müra. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS KLOOGA UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 17 lõike 2 kohaselt on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel. 3.1.3. MaaPS § 20 lõike 2 kohaselt geoloogilise uuringu käigus: 3.1.3.1. selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad; 3.1.3.2. hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; 3.1.3.3. kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses; 3.1.3.4. tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks; 3.1.3.5. uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik. 3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 3.1.5. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 10 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 11 3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. 3.2.8. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Klooga uuringuruumis 3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju maakonnas 3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavara (liiva) uuringuks. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20303) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas4 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Harjumaa uurimistöö toob 3 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 4 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018. https://fond.egt.ee/fond/egf/8994 12 välja, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13. november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata maardlate nimistus (uue nimetusega maavarade register5) arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa maavarade registris arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus kasvab seoses Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamisega, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“6 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring), jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise piiri lähedale. 3.3.1.4. EGT jõuab Harjumaa uurimistöös seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 3.3.1.5. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Klooga uuringuruumis 3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisealade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine. Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonnaplaneeringu 5 keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 25 asutati uus andmekogu nimetusega maavarade register. Määruse jõustumisega viidi maardlate nimistu andmed üle maavarade registrisse. 6 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 13 maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. 3.3.2.2. Klooga uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Klooga uuringuruumis leidub sobivat maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski teedeehitusobjektide Tähetorni–Harku 2+2 teelõigu ja Harku sõlme ning Tallinn–Paldiski mnt Harku ristmik–Keila 2+2 teelõigu ning riigitee nr 11 Tallinna ringtee teedeehitusobjekti Valingu–Keila 2+2 teelõigu ehituseks. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada Klooga uuringuruumis leiduvat materjali ka Keila–Paldiski 2+1 tee ehituseks 2030+ ning Tallinna linna ja Harjumaa omavalitsuste plaanitavate trammiteede ehituseks (Tabasalu ja Astangu tramm)7. 3.3.2.3. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada Klooga uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Balticu raudtee ja Rail Balticu raudteega kaasneva taristu (teenindus- ja juurdepääsuteed, ülesõidud- ja käigud, jaamad, loomapääsud) ehituseks. Näiteks jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus saab olema küllalt suur, kuna jaamad tulevad täna tühjale kohale, kus puuduvad juurdepääsuteed ja taristu. Transpordiameti viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas 3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus ca 66 667 m³. 3.3.2.4. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. 3.3.2.5. Klooga uuringuruum asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus ning Kloogaranna ja Tuulna külas. Uuringuruumi teenindusala moodustavad kolm lahustükki kogupindalaga 62,3 ha. Lahustükk 1 pindalaga 42,34 ha asub kinnistul Keila metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211). Lahustükk 2 pindalaga 12,205 ha asub katastriüksustel Keila metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (katastritunnus 29501:001:0532). Lahustükk 3 pindalaga 7,76 asub katastriüksusel Keila metskond 45 (katastritunnus 29501:007:0212). Lahustükk 1 kattub tervikuna ja lahustükk 2 osaliselt maaparandussüsteemi KLOOGA, ÜP-298 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109900010010/001) maa-alaga. Geoloogilise uuringu tegemisega maaparandussüsteemi toimimist ei kahjustata. Vajadusel kooskõlastatakse geoloogilise uuringu tegemine Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lahustüki 1 ning lahustükkide 2 ja 3 vahel kulgeb riigitee nr 11196 Klooga jaama tee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Teekaitsevööndi uuringuruumile lähim punkt asub lahustükist 3 ca 34 m kaugusel idas. Lahustükil 1 kulgeb metsatee nr 2957170 nimetusega Tee717 ja lahustükil 3 7 https://www.hol.ee/docs/file/KRT%20L%C3%B5ppraport.pdf 14 kulgeb metsatee nr 2957190 nimetusega Tee 719. Taotletavas uuringuruumis kulgevaid metsateid ei kahjustata ning sinna puurauke ei rajata. Lahustükkide 2 ja 3 lõunapiirist ca 10 m lõunas asub Balticconnector gaasitrassi, mis on D-kategooria gaasipaigaldis ja mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on 10 m torustiku keskjoonest. Geoloogilise uuringu läbiviimisega ei kahjustata Balticconnector gaasitrassi, sest geoloogilise uuringu töid ei planeerita gaasitrassi kaitsevööndis. Lahustükkide 1 ja 2 vahel ning lahustükist 3 lõunas asuvad Keila–Paldiski 35–110 kV elektriõhuliinid (L178 ja L179), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge on 25 m. Lahustüki 1 põhjapiirist asub elektriõhuliini L178 kaitsevöönd ca 6 m kaugusel põhjas. Lahustükkide 2 ja 3 lõunapiirist asub elektriõhuliini L179 kaitsevöönd ca 25 m kaugusel lõunas. Kõik planeeritavad tööd viiakse läbi väljaspool elektriõhuliinide kaitsevööndeid. Lahustükist 1 ja 2 läänes ning lahustükkide 2 ja 3 vahel kulgeb Otu oja (VEE1099000), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Otu oja kalda piiranguvöönd on uuringuruumile lähimatest punktidest järgmistel kaugustel: lahustükist 3 ca 3,5 m läänes, lahustükist 1 ca 6 m loodes ja ca 4 m edelas. Geoloogilise uuringuga ei kaasne Otu ojale negatiivset mõju. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähim suurim asustusüksus Klooga alevik jääb lahustükist 1 ca 600 m kaugusele edelasse ja Tuulna küla lahustükist 2 ca 1 km kaugusele põhja. Lähimad hooned asuvad lahustükist 2 loodes ca 170 m kaugusel kinnistul Taga-Kõbiste (katastritunnus 29501:007:0011) ja seal asub ka lähim puurkaev (PRK0025975). Klooga uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Lahustükk 2 piirneb kirdest vääriselupaigaga VEP207117. Lahustükk 3 kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse taime Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9343052) ja III kategooria kaitsealuse taime Lycopodium clavatum (karukold, keskkonnaregistri kood KLO9343079) leiukohtadega. Lahustükist 3 ca 115 m kaugusele edelasse jääb II kategooria kaitsealuse liigi Accipiter gentilis (kanakull, keskkonnaregistri kood KLO9128180) leiukoht. Geoloogiline uuring neile mõju ei avalda. 3.3.2.6. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 kohaselt ei kuulu liiva ja kruusa geoloogilised uuringud nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu Keskkonnaamet ei koostanud Klooga uuringuloa menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. 3.3.2.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Lääne-Harju Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Klooga uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 15 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, AS-le TREV-2 Grupp, Lääne-Harju vallale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, Elering AS-le ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 16  25.10.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks AS-le TREV-2 Grupp Klooga uuringuruumis. AS TREV-2 Grupp taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel liiva uurimiseks Klooga uuringuruumis. Korraldus võetakse vastu, sest Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 Keskkonnaametile ja 29.09.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Lääne-Harju vald nõus Klooga uuringruumis uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja koostas MKM-i maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ([email protected]). Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/, keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/ ja MKM-i dokumendiregistris aadressil https://adr.rik.ee/mkm/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. 1 Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks AS-le TREV-2 Grupp ehitusmaavara (liiv) uuringuks Klooga uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Lääne-Harju valla ja kohalike elanike seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. MKM valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna AS TREV-2 Grupp tegi 02.10.2020 ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Lääne-Harju vald ja kohalikud elanikud vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Klooga uuringuruumis kaevandamistegevust. Seejärel on välja toodud riigi vastuväited Lääne-Harju valla ja kohalike elanike seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa taotlusega. MKM-i hinnangul ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii 2 maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Klooga uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Klooga uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Lääne- Harju vald ja kohalikud elanikud on põhjendanud oma seisukohti peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni ning uuringuruum paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Oluline on samuti see, et Klooga uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek Klooga uuringuruumis uuringuloa andmisele. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 3 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Klooga uuringuruumis. Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 07.09.2022 kirjaga nr 17-1/2022/5555-1 arvamuse avaldamiseks Lääne-Harju vallale, AS-le TREV-2 Grupp, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, Elering AS-le ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Transpordiamet nõustus 15.09.2022 kirjaga nr 7.1-7/22/20334-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Eraisik J.M. esitas 21.09.2022 ning eraisikud P.M. ja A.M. esitasid 26.09.2022 arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamusi on käsitletud korralduse punktis 2.4. Keskkonnaministeeriumil puudusid 25.09.2022 kirjas nr 1-5/22/4033-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Lääne-Harju Vallavolikogu esitas 29.09.2022 arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamust on käsitletud korralduse punktis 2.4. Teised menetlusosalised ei esitanud arvamusi korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister 4