Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE)

Vabariigi Valitsus .11.2022 nr 1-1/14-740/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu majanduskomisjoni k.a 10. novembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kuuel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse valla või linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga kuni 2026. aasta 30. aprillini. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) redaktsiooni RT I, 22.10.2022, 6. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga tehakse ELTS-i muudatused, millega lisatakse universaalteenuse tarbijate hulka ka valla või linna ametiasutused ja valla või linna ametiasutuste hallatavad asutused, kellel oleks samuti võimalus osta kuni 2026. a 30. aprillini elektrienergiat universaalteenusena. Universaalteenus on ELTS § 765 kohane elektrienergia müük Eesti piires universaalteenuse tarbijale. Eelnevalt on kehtestatud universaalteenuse regulatsioon kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtetele, füüsilistele isikutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ning isikutele, kes vahendavad elektrienergiat universaalteenuse tarbijale. Universaalteenuse raames elektrienergia müümiseks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras kodutarbijatele ja äritarbijatele. Kehtiva seaduse alusel on suurimat turuosa omaval Eesti Energia AS-l kohustus ja teistel elektrimüüjatel valikuvõimalus müüa universaalteenust. Valla või linna ametiasutusele ja tema hallatavale asutusele käesoleva eelnõu raames laiendatav universaalteenus kehtib 2026. aasta aprilli lõpuni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva eelnõuga lisatakse ELTS-i muudatus, mille kohaselt täiendatakse universaalteenuse äritarbija mõistet, lisades mõiste definitsiooni valla või linna ametiasutus ja valla või linna ametiasutuse hallatav asutus. Valla või linna ametiasutuse all peetakse silmas kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavat asutust, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Nendeks on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet, valla või linna ühisamet. Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus on kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine - munitsipaallasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva- ja hooldekodud jt. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, selline äriühing ei kuulu hallatava asutuse alla, vaid saab 1 kvalifitseerumise korral universaalteenusest osa läbi muu äritarbijaks olemise (nt mikro- või väikeettevõtja). Kuna äritarbija universaalteenus kehtib 2023. aasta 31. detsembrini, kuid poliitiline soov on võimaldada valla või linna ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel kasutada teenust sarnaselt kodutarbijatega 2026. aasta aprilli lõpuni, siis muudetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist ELTS § 12 lõiget 4, nimetades mõiste „universaalteenuse kodutarbija“ ümber universaalteenuse tarbijaks ning lisades tarbijate nimekirja valla või linna ametiasutuse ja kuni 1 GWh aastas elektrienergiat ostva valla või linna ametiasutuse hallatav asutuse. Kõnealune regulatsioon on jätkumeede elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusele 655 SE, millega sätestati universaalteenus kodutarbijale ning isikule, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning elektrituruseaduse muutmise seadusele 680 SE, millega sätestati universaalteenus äritarbijatele, kelle hulka kuuluvad mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostavad elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh, ning mikro- ja väikeettevõtja ning isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses. Riigikogu majanduskomisjoni poole on pöördutud ettepanekuga täiendada elektrituruseadust sõnastuses, mis võimaldab universaalteenuse tarbijaks olla ka kohalikel omavalitsustel. Näiteks Harjumaa Omavalitsuste Liit on oma 23.09.2022 edastatud pöördumises Riigikogu majanduskomisjonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pidanud vajalikuks seadusandja poolt leevendusmeetmete võimalikult kiiret sätestamist universaalteenuse laiendamise näol ka kohalikele omavalitsusüksutele. Nad on juhtinud tähelepanu, et kohalikud omavalitsusüksused sõltuvad elektrienergia turuhinnast ulatuses, mis hakkab lähiajal takistama avalike ülesannete täitmist. Kohalike omavalitsusüksuste eelarvetes energia eest tasumiseks planeeritud vahendid on ammendumas ning praeguse olukorra jätkudes tuleb hakata kärpima omavalitsuste igapäevaseks toimimiseks ja seadusjärgsete ülesannete täitmiseks ette nähtud kulusid. See toob omakorda negatiivsed tagajärjed osutatavate teenuste kättesaadavusse ning halvendab teenuste piiramise kaudu elanike heaolu, toimetulekut ja turvalisust. Vältimaks kohalike omavalitsuste poolt osutatavate ülesannete kvaliteedi halvenemist ning soodustamaks kõrgete energiahindade olukorras paremat toimetulekut, seatakse käesoleva algatusega võimalus kasutada universaalteenust ka valla või linna ja nende hallatavatel asutustel, et maandada riske ja leevendada potentsiaalseid hinnatõuse elektrienergia teenuse kasutamisel. Rakendatav universaalteenuse meede on kõige kiirem ja vähem bürokraatlikum toetusmeede kohalike omavalitsuste toetamiseks elektrienergia hinnasõjas. Lisaks osutab teenust riigile kuuluv äriühing. Kohaliku omavalitsuse asutused ostavad elektrienergiat riigihangete seaduses ettenähtud korras teenuste hankelepinguga. Universaalteenuse kasutamiseks tuleb sõlmida uus hankeleping universaalteenuse müüjaga. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingus ettenähtud leppetrahv. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest § 1 käsitleb ELTS-i muutmist ning § 2 seaduse jõustumist. Paragrahv 1 – ELTS muutmine 2 Punktiga 1 muudetakse universaalteenuse kodutarbija mõistet. Kuna valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus peab saama universaalteenust kasutada 2026. aasta aprillikuu lõpuni (sama tähtaeg nagu kodutarbijal), muudetakse alates 1. jaanuarist 2024 ELTS § 12 lõiget 4 selliselt, et universaalteenuse tarbijaks on lisaks kodutarbijale ja kodutarbija vahendajale ka valla või linna ametiasutus ning valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, kellest viimane saab osta elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh. Sama paragrahvi lõiget 5 täiendatakse käesoleva eelnõuga äritarbija mõiste all juba sama põhimõttega, kuid äritarbija universaalteenuse regulatsioon kaotab kehtivuse 1. jaanuaril 2024. Punktiga 2 täiendatakse ELTS § 12 lõike 5 sõnastust, lisades universaalteenuse äritarbijate nimekirja valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse, kellest viimane saab osta elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh. Nimetatud muudatusega laieneb universaalteenus lisaks mittetulundusühingule, sihtasutusele ja füüsilisest isikust ettevõtjale, mikro- ja väikeettevõtjale ka valla või linna ametiasutusele ja ettenähtud mahupiiranguga nende hallatavatele asutustele. Kui hallataval asutusel täitub aastane tarbimise maht 1 GWh, siis edasine elektrienergia teenuse ostmise hind tuleb sätestada hankelepingus. Automaatset üleminekut, näiteks börsihinnale ei saa toimuda. Universaalteenuse äritarbija regulatsioon kehtib 2023. aasta 31. detsembrini. Punktiga 3 muudetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist ELTS § 765 lõike 1 sõnastust, jättes välja möödunud kohustuse 2022. aasta 31. detsembrini sõlmida tarbijaga, kellega müüjal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta. Sätet täiendatakse ka erandiga valla või linna ametiasutusest tarbija ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse puhul, kuna neile ei saa see õigus kehtida, sest valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus peab läbi riigihanke enda elektrienergia lepingu sõlmima ja neid ei saa universaalteenusele automaatselt üle viia. Sellised asutused (koolid, spordiklubid, haiglad jne) peavad hankima elektrienergia riigihanke alusel, siin ei saa rakendada automaatset lepingulist muudatust. Punktiga 4 täiendatakse ELTS § 765 lõike 21 sõnastust, lisades erandi valla või linna ametiasutusest tarbija ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse (nt kool, ujula, spordiklubi, haigla vms) kohta, kuna tema peab läbi riigihanke enda elektrienergia lepingu sõlmima, mistõttu automaatse pakkumise tegemine müüja poolt neile ei kehtiks. Paragrahv 2 – Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See tagab eelnõu võimalikult kiire rakendumise. Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril seoses äritarbija regulatsiooni kehtetuks muutumisega ning universaalteenuse tarbija definitsiooni muutmisega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võimaldatakse universaalteenust kasutada lisaks senistele isikutele ka valla või linna ametiasutusel ja valla või linna ametiasutuse hallataval asutusel. Terminid pärinevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Kohalikku omavalitsust on mainitud elektrituruseaduses ka varem (ELTS § 40 lg 6). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 3 6. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega ei ole vaja muuta rakendusakte. 7. Seaduse mõjud Mõju majandusele 1) Mõju tootjale ja müüjale Muudatusega ei kaasne otsest kulu elektrimüüjatele, sest valla või linna ametiasutusega või tema hallatava asutuse (kool, ujula, haigla vms) sõlmitud elektrilepingud jäävad kehtima. Kui eelpool nimetatud tarbija soovib minna üle universaalteenusele ja elektrilepingus on sätestatud vastav leppetrahv, siis peab tarbija selle tasuma. Seega on tegemist olukorraga, mis oleks olnud ka enne seaduse jõustumist, kus lepingust väljumisel tuleb tarbijal tasuda sellega seotud kulud. Olenevalt universaalteenuse tarbeks müüdava elektrienergia müümise tehnilisest lahendusest (määratud tarne või kulude kompenseerimise mudel), kaasneb muudatusega ka mõju üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanikule ehk Enefit Powerile. Universaalteenuse raames müüdud elektrienergial on kooskõlastatud müügihind. Kui börsihind on kallim kooskõlastatud hinnast, on tootjal võimalik teenida börsile müümisega suurem tulu. Näiteks keskmise börsihinna 204 €/MWh ning universaalteenuse hinna 154 €/MWh juures saaks potentsiaalne teenimata tulu olla aastase müügimahu 0,4 TWh juures olla (204 €/MWh – 154 €/MWh) x 400 GWh = 20 miljonit eurot. 2) Mõju kohalikele omavalitsustele ja universaalteenuse äritarbijatele Majanduslik mõju valla või linna ametiasutusele ja tema hallatavale asutusele sõltub sellest, milliseks kujuneb börsihind. Kui hind elektribörsil kujuneb universaalteenusest soodsamaks, ei ole põhjust universaalteenusele üle minna. Vastupidisel juhul võidab valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus vastavalt sellele, kui palju on universaalteenus soodsam börsi hinnast. Lisaks eelpool toodud argumentidele võimaldab universaalteenus stabiilsemat hinnakujundust võrreldes sellega, kui valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus on näiteks valinud börsihinnal põhineva lahenduse, selle kaudu on võimalik paremini planeerida eelarvet. Universaalteenuse hinna arvutamine käib vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete alusel, need on Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ja Eesti elektrijaama 8. plokk. Need tootmisseadmed katavad tarbimismahu ligikaudu 4 - 4,5 TWh/a ulatuses. Kui nimetatud plokkide füüsiline tootmismaht ei ole piisav kõigi ettenähtud tarbijate tarbimise katmiseks, siis äritarbijate vajaduse katteks oleks sel juhul vajalik rakendada ka teisi plokke, mistõttu kujundatakse siis äritarbijate hind viisil, kus selle segmendi puudujääv osa kaetakse ülejäänud plokkidega. Nendeks on näiteks tolmpõletusseadmed, põlevkivigaasi kasutav seade ja õlitootmise üksuse juures olev seade. Nende hind on tootmisel kõrgem, mistõttu kujuneb kõrgemaks ka teenuse hind. Valla või linna ametiasutuse ja tema hallatava asutuse lisamine universaalteenuse tarbijate hulka suurendab universaalteenuse tarbimise mahtu. Seega suureneb ka teatud määral tõenäosus, et kõiki universaalteenuse tarbijaid (kodutarbijad, kohaliku omavalitsuse asutusi ja äritarbijad) ei ole võimalik varustada kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmetega ning äritarbijatele tuleb arvutada eraldi universaalteenuse hind. Samas ei ole selle tõenäosus suur. Kohalike omavalitsuste tarbimise maht on eeldatavalt 0,4 TWh aastas. Lisades see kodutarbijate tarbimise mahule, milleks on 2 TWh aastas ning mikro- ja väikeettevõtjate tarbimise mahule, milleks on 1,87 TWh, siis tuleb 4 tarbimise mahuks kokku 4,27 TWh. Arvestades, et kõik ettenähtud isikud universaalteenust tarbima ei hakka, peaks efektiivsete tootmisseadmete võimekusest piisama ja hind äritarbijatele ei muutu. Mõju riigiasutustele Muudatuse tagajärjel võib suureneda Konkurentsiameti töökoormus, kui tuleb teha täiendav tootmise hinna kooskõlastus seoses universaalteenuse äritarbijatega. Kuna äritarbijatele rakendav meede on lühiajaline ning omavalitsuste lisandumine suurendab universaalteenuse tarbimist maksimaalselt 0,4 TWh võrra, siis eeldatavalt nimetatud kooskõlastust tegema ei pea ning ameti töökoormus selles osas ei suurene. Lisaks eeldaks tarbimise 0,4 TWh lisandumine, et 2023. aasta jooksul, mil äritarbijate meede kehtib, lisanduksid kõik kohaliku omavalitsuse asutused, mis pole aga realistlik. Kuivõrd käesoleva eelnõuga tehtav muudatus on tähtajaline, ei planeerita koostada mõjude järelhindamist. Mõju halduskoormusele Muudatused võivad suurendada reguleeritud ettevõtja Enefit Power halduskoormust juhul, kui on vajalik esitada kooskõlastamiseks eraldi hind äritarbijatele. Samas vastavalt eelpool toodud analüüsile ei ole selle tõenäosus suur. Muudatus ei suurendada müüjate halduskoormust, erinevalt äritarbijatest ei too kohaliku omavalitsuse asutuste kui universaalteenuse tarbija tuvastamine juurde täiendavat töökoormust. Tarbijate vaatest ei ole mõju halduskoormusele eelnõu koostajate hinnangul kaasnemas. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Kohalikel omavalitsustel tekib täiendav võimalus elektri ostuks ning selle kaudu on võimalik kulude kokkuhoid. Eelnõu rakendamisega võib muutuda riigieelarveline tulu. Reguleeritav ettevõtja ehk antud juhul Enefit Power AS on osa Eesti Energia AS kontsernist. Kuivõrd regulatsiooni tulemusena võib muutuda Eesti Energia AS-i kui elektrienergia müüja ning Enefit Power AS-i müügitulu, ei ole ka välistatud vähenenud dividendivõimalus Eesti Energia AS-i kontserni vaatest. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See tagab eelnõu võimalikult kiire rakendumise, et kiiremas korras saaksid ka valla või linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused universaalteenust kasutada. Seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril seoses äritarbija regulatsiooni kehtetuks muutumisega ning universaalteenuse tarbija definitsiooni muutmisega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on valminud valdkonna eest vastutava ministeeriumi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu majanduskomisjoni koostöös. Pärast eelnõu algatamist on kavas konsulteerida ka elektri müüjate, tootja ja Konkurentsiametiga. 5 Algatab majanduskomisjon 10.11.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees 6  EELNÕU Elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Universaalteenuse tarbija on valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, kes ostab universaalteenuse hinnaga elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh, valla või linna ametiasutus, kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning kellele osutatakse käesoleva seaduse § 765 alusel universaalteenust.“; 2) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Universaalteenuse äritarbija on mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ning valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, kes ostab universaalteenuse hinnaga elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh, valla või linna ametiasutus, mikro- ja väikeettevõtja ning isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning kellele osutatakse käesoleva seaduse § 765 alusel universaalteenust.“; 3) paragrahvi 765 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elektrimüüja võib osutada universaalteenust. Universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija nõusolekul ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel. Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral õigus sõlmida tarbijaga, välja arvatud valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest tarbijaga, kellega tal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel.“; 4) paragrahvi 765 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral õigus teha ettepanek sõlmida universaalteenuse äritarbijaga, välja arvatud valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest tarbijaga, kellega tal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping, andes sellest äritarbijale teada vähemalt seitse päeva enne potentsiaalse universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Universaalteenuse äritarbija peab väljendama nõusolekut universaalteenusega liitumiseks, andes sellest ettepaneku teinud elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne lepingu jõustumist.“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees 1 Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 10.11.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees 2  Seletuskiri e lektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse valla või linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga kuni 202 6 . aasta 30 . aprillini . Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigikogu majanduskomisjon iga . Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) redaktsiooni RT I, 22.10.2022, 6 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga tehakse ELTS-i muudatused, millega lisatakse universaalteenuse t arbijate hulka ka valla või linna ametiasutused ja valla või linna ametiasutuste hallatavad asutused , kellel oleks samuti võimalus osta kuni 202 6 . a 30. aprillini elektrienergiat universaalteenusena. Universaalteenus on ELTS § 76 5 kohane elektrienergia müük Eesti piires universaalteenuse tarbijale. Eelnevalt on kehtestatud universaalteenuse regulatsioon kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtetele, füüsilistele isikutele, mittetulundusühingutele , sihtasutustele ning isiku tele , kes vahendavad elektrienergiat universaalteenuse tarbijale . Universaalteenuse raames elektrienergia müümiseks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras kodutarbijatele ja äritarbijatele . Kehtiva seaduse alusel on suurimat turuosa omaval Eesti Energia AS-l kohustus ja teistel elektrimüüjatel valikuvõimalus müüa universaalteenust. V alla või linna ametiasutusele ja tema hallatava le asutu sele käesoleva eelnõu raames laiendatav universaalteenus kehtib 2026. aasta aprilli lõpuni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva eelnõuga lisatakse ELTS-i muudatus , mille kohaselt t äiendatakse universaalteenuse äritarbija mõistet, lisades mõiste definitsiooni valla või linna ametiasutus ja valla või linna ametiasutuse hallatav asutus . Valla või linna ametiasutuse all peetakse silmas kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavat asutust, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Nendeks on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet, valla või linna ühisamet . Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus on kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine - munitsipaallasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva- ja hooldekodud jt. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, selline äriühing ei kuulu hallatava asutuse alla, vaid saab kvalifitseerumise korral universaalteenusest osa läbi muu äritarbijaks olemise (nt mikro- või väikeettevõtja). Kuna äritarbija universaalteenus kehtib 2023. aasta 31. detsembrini, kuid poliitiline soov on võimaldada valla või linna ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel kasutada teenust sarnaselt kodutarbijatega 2026. aasta aprilli lõpuni, siis muudetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist ELTS § 12 lõiget 4 , nimetades mõiste „ universaalteenuse kodutarbija “ ümber universaalteenuse tarbijaks ning lisades tarbijate nimekirja valla või linna ametiasutuse ja kuni 1 GWh aastas elektrienergiat ostva valla või linna ametiasutuse hallatav asutuse . Kõnealune regulatsioon on jätkumeede elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusele 655 SE, millega sätestati universaalteenus kodutarbijale ning isik ule , kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning e lektrituruseaduse muutmise seadusele 6 80 SE, millega sätestati universaalteenus äritarbijatele, kelle hulka kuulu vad mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostavad elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh , ning mikro- ja väikeettevõtja ning isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses . Riigikogu majanduskomisjoni poole on pöördutud ettepanekuga täiendada elektrituruseadus t sõnastuses, mis võimaldab universaalteenuse tarbijaks olla ka kohalikel omavalitsus tel . Näiteks Harjumaa Omavalitsuste Liit on oma 23.09.2022 edastatud pöördumises Riigikogu majanduskomisjonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile p idanud vajalikuks seadusandja poolt leevendusmeetmete võimalikult kiiret sätestamist universaalteenuse laiendamise näol ka kohalikele omavalitsusüksutele. Nad on juhtinud tähelepanu, et kohalikud omavalitsusüksused sõltuvad elektrienergia turuhinnast ulatuses, mis hakkab lähiajal takistama avalike ülesannete täitmist. Kohalike omavalitsusüksuste eelarvetes energia eest tasumiseks planeeritud vahendid on ammendumas ning praeguse olukorra jätkudes tuleb hakata kärpima omavalitsuste igapäevaseks toimimiseks ja seadusjärgsete ülesannete täitmiseks ette nähtud kulusid. See toob omakorda negatiivsed tagajärjed osutatavate teenuste kättesaadavusse ning halvendab teenuste piiramise kaudu elanike heaolu, toimetulekut ja turvalisust. Vältimaks kohalik e omavalitsus te poolt osutatavate ülesannete kvaliteedi halvenemist ning soodustamaks kõrgete energiahindade olukorras paremat toimetulekut, seatakse käesoleva algatusega võimalus kasutada universaalteenust ka valla või linna ja nende hallatavatel asutustel , et maandada riske ja leevendada potentsiaalseid hinnatõuse elektrienergia teenuse kasutamisel. Rakendatav universaalteenuse meede on kõige kiirem ja vähem bürokraatlikum toetusmeede kohalik e omavalitsus te toetamiseks elektrienergia hinnasõjas . Lisaks osutab teenust riigile kuuluv äriühing. Kohaliku omavalitsus e asutused ostavad elektrienergiat riigihangete seaduses ettenähtud korras teenuste hankelepinguga. Universaalteenuse kasutamiseks tuleb sõlmida uus hankeleping universaalteenuse müüjaga . Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasu da lepingus ettenähtud leppetrahv. Eelnõu koosneb k ahest paragrahvist , millest § 1 käsitleb ELTS-i muutmist ning § 2 seaduse jõustumist. Paragrahv 1 – ELTS muutmine Punktiga 1 muudetakse universaalteenuse kodutarbija mõistet. Kuna valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus peab saama universaalteenust kasutada 2026. aasta aprillikuu lõpuni (sama tähtaeg nagu kodutarbijal), muudetakse alates 1. jaanuarist 2024 ELTS § 12 lõiget 4 selliselt, et universaalteenuse tarbijaks on lisaks kodutarbijale ja kodutarbija vahendajale ka valla või linna ametiasutus ning valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, kellest viimane saab osta elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh . Sama paragrahvi lõiget 5 täiendatakse käesoleva eelnõuga äritarbija mõiste all juba sama põhimõttega, kuid äritarbija universaalteenuse regulatsioon kaotab kehtivuse 1. jaanuaril 2024. Punkti ga 2 täiendatakse ELTS § 12 lõi ke 5 sõnastust , lisa des universaalteenuse äritarbijate nimekirja valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatav a asutus e , kellest viimane saab osta elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh . Nimetatud muudatusega laieneb u niversaalteenus lisaks mittetulundusühingule, sihtasutusele ja füüsilisest isikust ettevõtjale, mikro- ja väikeettevõtjale ka valla või linna ametiasutusele ja ettenähtud mahupiiranguga nende hallatavatele asutustele . Kui hallataval asutusel täitub aastane tarbimise maht 1 GWh , siis edasine elektrienergia teenuse ostmise hind tuleb sätestada hankelepingus. A utomaatset üleminekut, näiteks börsihinnale ei saa toimuda. Universaalteenuse äritarbija regulatsioon kehtib 2023. aasta 31. detsembrini. Punktiga 3 muudetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist ELTS § 76 5 lõike 1 sõnastust , jättes välja möödunud kohustuse 2022. aasta 31. detsembrini sõlmida tarbijaga, kellega müüjal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta. Sätet täiendatakse ka erandiga valla või linna ametiasutusest tarbija ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse puhul, kuna neile ei saa see õigus kehtida, sest valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus peab läbi riigihanke enda elektrienergia lepingu sõlmima ja neid ei saa universaalteenusele automaatselt üle viia. Sellised asutused (koolid, spordiklubid, haiglad jne) peavad hankima elektrienergia riigihanke alusel, siin ei saa rakendada automaatset lepingulist muudatust. Punktiga 4 täiendatakse ELTS § 76 5 lõike 2 1 sõnastust, lisades erandi valla või linna ametiasutusest tarbija ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse (nt kool, ujula, spordiklubi, haigla vms) kohta , kuna tema peab läbi riigihanke enda elektrienergia lepingu sõlmima , mistõttu automaatse pakkumise tegemine müüja poolt neile ei kehtiks. Paragrahv 2 – Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See tagab eelnõu võimalikult kiire rakendumise. Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril seoses äritarbija regulatsiooni kehtetuks muutumisega ning universaalteenuse tarbija definitsiooni muutmisega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõ u ga võimaldatakse universaalteenust kasutada lisaks senistele isikutele ka valla või linna ametiasutusel ja valla või linna ametiasutuse hallataval asutusel . Terminid pärinevad k ohaliku omavalitsuse korralduse seadus est. Kohalikku omavalitsust on mainitud elektrituruseaduses ka varem (ELTS § 40 l g 6) . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ga tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega ei ole vaja muuta rakendusakte. 7 . Seaduse mõjud Mõju majandusele Mõju tootjale ja müüjale Muudatusega ei kaasne otsest kulu elektrimüüjatele, sest valla või linna ametiasutus ega või tema hallatava asutuse (kool, ujula, haigla vms) sõlmitud elektrilepingud jäävad kehtima. Kui eelpool nimetatud tarbija soovib minna üle universaalteenusele ja elektrilepingus on sätestatud vastav leppetrahv, siis peab tarbija selle tasuma. Seega on tegemist olukorraga, mis oleks olnud ka enne seaduse jõustumist, kus lepingust väljumisel tuleb tarbijal tasuda sellega seotud kulud. Olenevalt universaalteenuse tarbeks müüdava elektrienergia müümise tehnilisest lahendusest (määratud tarne või kulude kompenseerimise mudel), kaasneb muudatusega ka mõju üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanikule ehk Enefit Powerile. Universaalteenuse raames müüdud elektrienergial on kooskõlastatud müügihind. Kui börsihind on kallim kooskõlastatud hinnast, on tootjal võimalik teenida börsile müümisega suurem tulu. Näiteks keskmise börsihinna 204 €/MWh ning universaalteenuse hinna 154 €/MWh juures saaks potentsiaalne teenimata tulu olla aastase müügimahu 0,4 TWh juures olla (204 €/MWh – 154 €/MWh) x 400 GWh = 20 miljonit eurot. Mõju kohalikele omavalit sustele ja universaalteenuse äritarbijatele Majanduslik mõju valla või linna ametiasutus ele ja tema hallatavale asutusele sõltub sellest , milliseks kujuneb börsihind. Kui hind elektribörsil kujuneb universaalteenusest soodsamaks, ei ole põhjust universaalteenusele üle minna. Vastupidisel juhul võidab valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus vastavalt sellele , kui palju on universaalteenus soodsam börsi hinnast. Lisaks eelpool toodud argumentidele võimaldab universaalteenus stabiilsemat hinnakujundust võrreldes sellega , kui valla või linna ametiasutus ja tema hallatav asutus on näiteks valinud börsihinnal põhineva lahenduse, selle kaudu on võimalik paremini planeerida eelarvet. Universaalteenuse hinna arvutamine käib vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete alusel, need on Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ja Eesti elektrijaama 8. plokk. Need tootmisseadmed katavad tarbimismahu ligikaudu 4 - 4,5 TWh/a ulatuses . Kui nimetatud plokkide füüsiline tootmismaht ei ole piisav kõigi ettenähtud tarbijate tarbimise katmiseks, siis äritarbijate vajaduse katteks oleks sel juhul vajalik rakendada ka teisi plokke, mistõttu kujundatakse siis äritarbijate hind viisil, kus selle segmendi puudujääv osa kaetakse ülejäänud plokkidega. Nendeks on näiteks tolmpõletusseadmed, põlevkivigaasi kasutav seade ja õlitootmise üksuse juures olev seade. Nende hind on tootmisel kõrgem, mistõttu kujuneb kõrgemaks ka teenuse hin d. Valla või linna ametiasutuse ja tema hallatava asutuse lisamine universaalteenuse tarbijate hulka suurendab universaalteenuse tarbimise mahtu. Seega suureneb ka teatud määral tõenäosus, et kõiki universaalteenuse tarbijaid ( kodutarbijad, kohaliku omavalitsus e asutusi ja äritarbijad ) ei ole võimalik varustada kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmetega ning äritarbijatele tuleb arvutada eraldi universaalteenuse hind. Samas ei ole selle tõenäosus suur. Kohalike omavalitsuste tarbimise maht on eeldatavalt 0,4 TWh aastas. Lisades see kodutarbijate tarbimise mahule, milleks on 2 TWh aastas ning mikro- ja väikeettevõtjate tarbimise mahule, milleks on 1,87 TWh , siis tuleb tarbimise mahuks kokku 4,27 TWh . Arvestades, et kõik ettenähtud isikud universaalteenust tarbima ei hakka, peaks efektiivsete tootmisseadmete võimekusest piisama ja hind äritarbijatele ei muutu. Mõju riigiasutustele Muudatuse tagajärjel võib suureneda Konkurentsiameti töökoormus, kui tuleb teha täiendav tootmise hinna kooskõlastus seoses universaalteenuse äritarbijatega. Kuna äritarbijatele rakendav meede on lühiajaline ning omavalitsuste lisandumine suurendab universaalteenuse tarbimist maksimaalselt 0,4 TWh võrra, siis eeldatavalt nimetatud kooskõlastust tegema ei pea ning ameti töökoormus selles osas ei suurene. Lisaks eeldaks tarbimise 0,4 TWh lisandumine, et 2023 . aasta jooksul , mil äritarbijate meede kehtib, lisanduksid kõik kohaliku omavalitsuse asutused , mis pole aga realistlik. Kuivõrd käesoleva eelnõuga tehtav muudatus on tähtajaline, ei planeerita koostada mõjude järelhindamist . Mõju halduskoormusele Muudatused võivad suurendada reguleeritud ettevõtja Enefit Power halduskoormust juhul, kui on vajalik esitada kooskõlastamiseks eraldi hind äritarbijatele. Samas vastavalt eelpool toodud analüüsile ei ole selle tõenäosus suur. Muudatus ei suurendada müüjate halduskoormust, erinevalt äritarbijatest ei too kohaliku omavalitsuse asutuste kui universaalteenuse tarbija tuvastamine juurde täiendavat töökoormust. Tarbijate vaatest ei ole mõju halduskoormusele eelnõu koostajate hinnangul kaasnemas. 8 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Kohalikel omavalitsustel tekib täiendav võimalus elektri ostuks ning selle kaudu on võimalik kulude kokkuhoid. Eelnõu rakendamisega võib muutuda riigieelarveline tulu. Reguleeritav ettevõtja ehk antud juhul Enefit Power AS on osa Eesti Energia AS kontsernist. Kuivõrd regulatsiooni tulemusena võib muutuda Eesti Energia AS -i kui elektrienergia müüja ning Enefit Power AS-i müügitulu, ei ole ka välistatud vähenenud dividendivõimalus Eesti Energia AS -i kontserni vaatest. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . See tagab eelnõu võimalikult kiire rakendumi s e, et kiiremas korras saaksid ka valla või linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused universaalteenust kasutada. S eaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril seoses äritarbija regulatsiooni kehtetuks muutumisega ning universaalteenuse tarbija definitsiooni muutmisega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on valminud valdkonna eest vastutava ministeeriumi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu majandus komisjoni koostöös . Pärast eelnõu algatamist on kavas konsulteerida ka elektri müüjate, tootja ja Konkurentsiametiga. Algatab majanduskomisjon 10 . 11 .2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees EELNÕU Elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4 ) Universaalteenuse tarbija on valla või linna ametiasutuse hallatav asutus , kes ostab universaalteenuse hinnaga elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh , valla või linna ametiasutus , kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning kellele osutatakse käesoleva seaduse § 76 5 alusel universaalteenust.“; 2 ) paragrahvi 12 lõi ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Universaalteenuse äritarbija on mittetulundusühing, sihtasutus , füüsilisest isikust ettevõtja ning valla või linna ametiasutuse hallatav asutus , kes ostab universaalteenuse hinnaga elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 GWh , valla või linna ametiasutus , mikro- ja väikeettevõtja ning isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks eeltoodud isikutele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses, ning kellele osutatakse käesoleva seaduse § 76 5 alusel universaalteenust. “; 3) paragrahvi 76 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Elektrimüüja võib osutada universaalteenust. Universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija nõusolekul ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel. Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral õigus sõlmida tarbijaga, välja arvatud valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest tarbijaga , kellega tal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. “; 4) paragrahvi 76 5 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 1 ) Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral õigus teha ettepanek sõlmida universaalteenuse äritarbijaga, välja arvatud valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest tarbijaga , kellega tal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping, andes sellest äritarbijale teada vähemalt seitse päeva enne potentsiaalse universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Universaalteenuse äritarbija peab väljendama nõusolekut universaalteenusega liitumiseks, andes sellest ettepaneku teinud elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne lepingu jõustumist. “. § 2 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt id 1 ja 3 jõustu vad 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 10 . 11 . 2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1376 - Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE). Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.11.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 15.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42fa5a77-041d-454b-9e3d-b4d9424ac6cb Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42fa5a77-041d-454b-9e3d-b4d9424ac6cb?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.11.2022 / 1-1/14-740; Riigikantselei / 11.11.2022 / 2-5/22-02362 Resolutsiooni teema: Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 15.11.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 14.11.2022 Lisainfo: Algataja ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 17.11.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1376. Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.11.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655