Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.5.01.16-0333 “EESTI ETTEVÕTETE NÕUSTAMINE VÄLISTURUL JA VÄLISINVESTEERINGUTE KAASAMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUS rakendusüksus: ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUS Lõpparuanne ERF-349/2022 10.11.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski on abikõlblikuks arvatud kulud, milleks puudus õigluslik alus või tõendusmaterjal. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 801,08 eurot. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 1.1 – Projekti abikõlblike kulude hulka on arvatud mitteabikõlblikud kulud ja kulud, mille osas puudub tõendusmaterjal (tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 801,08 eurot). Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Oluline tähelepanek 7.1 – RÜ on kinnitanud projekti aastaaruande, mille näitajad ei olnud õiged. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Meede 2014-2020.5.1 Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine Meetme tegevus 2014-2020.5.1.3 Ekspordi arendamise tegevused Projekti number 2014-2020.5.01.16-0333 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Eesti ettevõtete nõustamine välisturul ja välisinvesteeringute kaasamine Toetuse saaja ja partner(id): Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) Taotluse rahuldamise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 31.03.2015 käskkiri nr 15-0094; (otsuse muutmise) number ja Muudatus 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.07.2016 käskkiri nr kuupäev 16-0225; Muudatus 2: Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 23.03.2017 käskkiri nr 1.1-1/17-066; Muudatus 3: Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 21.02.2019 käskkiri nr 1.1-1/19-030; Muudatus 4: Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.05.2022 käskkiri nr 126. Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse järelevalveüksus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Ingrid Kuld, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 15.06.2022 – 10.11.2022 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 71861, makse kuupäev 19.08.2021 summas 154 248,21 olevad väljamaksed eurot. (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 100 % osakaal abikõlblikest summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 154 248,21 eurot5; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 801,08 eurot (tähelepanek nr 1.1) TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr 71861 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 801,08 801,08 0,00 0,00 801,08 auditeeritud kuludes (eurodes) Leitud vea määr (%) 6 0,52% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Maksetaotluse nr 71861 osas on tehtud tagastus nr 415 (sisestatud SFOSi 3.05.2022). Maksetaotluse 71861 kulusid on vähendatud summas 414,74 eurot. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Siiski on abikõlblikuks arvatud kulud, milleks puudus õigluslik alus või tõendusmaterjal. Oluline tähelepanek 1.1 – Projekti abikõlblike kulude hulka on arvatud mitteabikõlblikud kulud ja kulud, mille osas puudub tõendusmaterjal (tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 801,08 eurot). STS7 § 2 p 1 järgi on struktuuritoetus rahaline abi, mida antakse toetuse saaja või partneri abikõlblike kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest, juhul kui see on meetme või meetme tegevuse eelarves ette nähtud. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) käskkirja8 p 6.7.1 järgi on toetuse saaja kohustus mh viia tegevused ellu korrektselt ning kasutada saadud toetust sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud. Ühendmääruse9 (edaspidi ÜM) järgi on  kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt ÜM § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (§ 2);  tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga (§ 2 lg 4).  abikõlblik personalikulu mh töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga (§ 3 lg 1 p 7). Töötajate tervisekontrolli korra10 § 3 järgi töötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst töötaja tervisedeklaratsiooni alusel. Sama korra § 5 lõigete 6 ja 7 järgi tervisekontrolli tulemusel väljastatakse töötajale ja tööandjale tervisekontrolli otsus. TATi käskkirja p 6.5.6 järgi on ÜM §-s 4 loetletud kulud mitteabikõlblikud. Viimase järgi ei ole abikõlblikud mh kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed (p 5) ja palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses (p 6). 7 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) 8 Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31. märtsi 2015. a kk nr 15-0094 “Toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ 9 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” 10 Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 6 ÜM § 9 lg 3 järgi loetakse projekti otsesteks personalikuludeks toetatava tegevuse tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ÜM § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4. TAT p 6.5 järgi on abikõlblikud tegevusi elluviivate EASi ja partnerite töötajate otsesed personalikulud vastavalt ÜM-i §-le 3 ning EASi ja partnerite kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest. Auditi toimingute käigus selgus, et projekti abikõlblike kulude hulka on arvatud järgmised ÜM §-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud: a) Taani ekspordinõuniku LFi majanduskulude aruanne nr NS10/MK142 sisaldab mh elu-, puude ja teatud kriitiliste haiguste kindlustusmakseid summas 168,23 eurot. TS esindaja sõnul on tegemist välisesindajate kohustuslike kindlustustega, mille eest peab tööandja tasuma. Samuti lisas TS, et kui väljamaksetaotluse tegija/järelevalve andis teada, et selliseid kulusid ei saa enam programmi kulude alla panna, võeti edaspidi sellised kulud projekti kuludest välja. Audiitori hinnangul puudub ekspordinõuniku töölepingus vastav tööandja kohustus. Samuti ei ole audiitoritele esitatud tõendusmaterjali, et kindlustusmakse summa on seotud töötaja töötasuga. Puudub info, et tegemist on palgaga kaasneva kindlustusmaksega, seega on kindlustusmakse summa mitteabikõlblik. AA hinnangul kui RÜ (EISA järelevalveüksus) hindas maksetaotluse kontrolli käigus kindlustusmaksed mitteabikõlblikuks oleks RÜ pidanud ka kõik varem abikõlblikuks arvatud ja väljamakstud sarnased kindlustusmaksed projekti kuludest välja arvama . b) Saksamaa ekspordinõuniku TK töötasu hulka on arvatud kodukontori kasutamise eest hüvitatav toetus summas 50 eurot. TK töölepingu nr 1004 (sõlmitud 27.08.2013) p-i 5.2 järgi hüvitab tööandja töötajale 50 eurot kuus kodukontori kasutamise eest vastavalt Saksamaa Tulumaksuseaduse tulumaksuvabade sissetulekute liigitusele (Einkommensteuergesetz $ 3 Nr. 30 und 50 EStG). Abikõlblikuks on arvatud ka toetuselt arvestatud ühtse määra kulud (15% otsestest personalikuludest) summas 7,50 eurot. Audiitori hinnangul on tegemist palgale lisaks makstava toetusega, mis ei ole käsitletav palgana seaduse tähenduses. Seega on nii toetus kui sellelt arvestatud ühtne määr mitteabikõlblikud. c) Prantsusmaa ekspordinõuniku KK töötasu hulka on arvatud transpordikaardi kulu summas 34,47 eurot, millele on juurde arvatud ühtse määra kulud (15%) summas 5,17 eurot. KK töölepingu (sõlmitud 25.09.2014) p-i 4.6 järgi hüvitab tööandja töötajale 50% transpordi piletiraha vastavalt Prantsuse tööseadusele. Audiitori hinnangul on tegemist palgale lisaks makstava toetusega, mis ei ole käsitletav palgana seaduse tähenduses. Ka ei ole audiitoritele teada, kas transpordikaart soetati või mitte. Vastavat tõendusmaterjali audiitoritele ei esitatud. Seega on nii nn transporditasu kui sellelt arvestatud ühtne määr mitteabikõlblikud. Lisaks ÜM-s nimetatud mitteabikõlblikele kuludele on projekti abikõlblike kulude hulka arvatud personalikuludega seotud kulud, mis on tõendamata. Audiitori hinnangul peavad töötamine projekti heaks ning tasu maksmise alused olema tõendatud kirjalikult, et oleks tagatud piisav kontrolljälg. d) Ekspordinõuniku KKFi tööjõukulude osas esitati audiitoritele tõendusmaterjaliks tööleping nr 1196 (sõlmitud 01.12.2016). Töölepingu järgi asus KKF tööle ekspordinõunikuna Taanis töötasuga 30 000 DKK11 kuus, millele lisandus igakuuselt pensionikindlustus summas 4500 DKK. 15.11.2017 sõlmiti KKF veel teine tööleping nr 1264. Töötaja asus tööle ka ekspordinõunikuna Rootsis töötasuga 39 198 SEKi kuus, millele lisandus igakuuselt pensionikindlustus summas 4500 DKK. 01.01.2018 muutus KKFi tööleping nr 1264 ja töötasu suuruseks sai 50 093 SEKi (so u 34 443,51 DKK), millele lisandus igakuiselt pensionikindlustus summas 4500 DKK (5923 SEK) ning alates 11 Taani kroon 7  01.01.2020 tõusis igakuine pensionikindlustuse summa 5641,05 DKK-le. Muud tõendusmaterjali töölepingute muudatuste osas audiitoritele ei esitatud. Seega esitatud tõendusmaterjalide alusel oli KKFi töötasu töölepingu ja töölepingu lisade järgi koos pensioni maksega märtsis 2021 kokku 40 084,5612 DKK (so u 5388,87 EUR). Auditi toimingute käigus selgus, et KKFi osas on abikõlblikuks arvatud 43 248,07 DKK (so 5803,31 EUR), millele lisandusid abikõlblikud maksukulud summas 189,34 DKK (so 25,46 EUR). Audiitoritele ei ole teada, mis ajast alates töötasu on suurenenud. Seega on audiitorite hinnangul märts 2021 töötasu summas 3163,51 DKK (so 425,29 eurot) tõendamata. Viimasest tulenevalt on mitteabikõlblik ka töötasult arvestatud ühtne määr summas 63,79 eurot. e) Projekti abikõlblike kulude hulka on arvatud Suomen Terveystalo OY arve nr 51267788 / 644019 summas 46,63 eurot. Audiitoritele esitatud dokumentide järgi on tegemist töötervishoiuarsti konsultatsiooniga (telefoni-, paberi- või elektroonilisel teel), mis kestis 15 minutit. Audiitoritele ei ole esitatud tõendusmaterjali, mis näitavad, et tegemist oli töötaja tervisekontrolliga töötajate tervisekontrolli korra mõistes. TS esindaja sõnade järgi on Soome töötervishoiu arsti süsteem Eestist erinev. Töötaja pöördub töötervishoiu arsti poole kõikide oma jooksvate tervisemuredega, mitte kahe-kolme aasta tagant, kui on vaja tervisekontroll läbida, ning tööandjal on kohustus tekkinud kulud katta. TS lisas, et kui väljamaksetaotluse tegija/järelevalve andis teada, et selliseid kulusid ei saa enam programmi kulude alla panna, võeti edaspidi sellised kulud projekti kuludest välja. Kuna tegemist ei ole töötaja tervisekontrolliga ÜM tähenduses ei saa nimetatud kulusid abikõlblikuks arvata. AA hinnangul kui RÜ (EISA järelevalveüksus) leidis maksetaotluse kontrolli käigus, et selliseid kulusid ei saa arvata abikõlblikuks ÜM järgi oleks RÜ pidanud ka varem abikõlblikuks arvatud ja väljamakstud sarnased kulud projekti kuludest välja arvama. AA ei tuvastanud projekti abikõlblike kulude seast teisi Suomen Terveystalo OY kulusid. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud mitteabikõlblikud kulud kokku 801,08 EUR. Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 793,09 eurot13. Lisaks soovitame toetuse saajal edaspidi ÜM-is välja toodud mitteabikõlblikke ja muid tõendamata kulusid maksetaotlusesse mitte lisada. Kuna projekt sisaldab väga palju eriliigilisi kulusid, soovitame toetuse saajal kaaluda edaspidi selliste projektide rakendamist lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel. Toetuse saaja kommentaar: a) Võtame teadmiseks, et on mitteabikõlblik kulu. 12 34 443,51 DKK + 5641,05 DKK 13 Toetuse saajalt tagasinõutud summa on väiksem kui tähelepanekus välja toodud mitteabikõlblik summa, sest 3.05.2022 sisestati SFOSi tagastus nr 415, mille alusel vähendati ka auditi ulatuses olevaid kulusid. Tagastuse aluseks on MKMi 7.04.2022 käskkiri nr 74 Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud toetuse osalise tagasinõude otsuse tegemine (ettevõtete nõustamine välisturgudele minekul). 8  b) Võtame teadmiseks, et on mitteabikõlblik kulu. c) Võtame teadmiseks, et on mitteabikõlblik kulu. d) Kahjuks ei õnnestunud selle küsimuse kohta selgitust saada, kuna muutunud on nii meie raamatupidajad, mis tähendab, et endiste töötajate kontodele ligipääsu enam pole, kui ka palga- ja maksuarvestuse teenust pakkuv firma, kes muutus mais 2022. e) Võtame teadmiseks, et on mitteabikõlblik kulu. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada SFOSis mitteabikõlblike kulude osas rikkumise menetlemise protsess ning teavitada tuvastatud mitteabikõlblikest kuludest rakendusasutust (MKM), kes algatab toetuse osalise tagasinõudmise protsessi. Kuna tähelepanekus välja toodud mitteabikõlblike kulude (793,09 EUR) aluseks on pikaaegsed töölepingud ja erinevad majanduskulude aruanded, siis soovitame RÜ-l välja selgitada kõik tähelepanekus välja toodud isikutega seotud mitteabikõlblikud kulud. Kuna projekt sisaldab väga palju eriliigilisi kulusid soovitame RÜ- l „EAS poolt teostatavate projektide maksetaotluse kontroll-lehele“ lisada küsimus, millega kontrollitakse, et abikõlblikuks ei oleks arvatud ÜM §-s 4 toodud kulusid. Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi MT kontrolli tehes kontrollida ka töölepingute, töölepingute muudatuste ja töötasu väljamakse tõendamist näitavaid dokumente. Rakendusüksuse kommentaar: Taani ekspordinõuniku elu-, puude ja teatud kriitiliste haiguste kindlustusmaksetega seotud kulude abikõlblikkust pole RÜga arutatud. RÜ kontrollib kulusid valimiga ja mitmed välja toodud puudused ei sattunud kontrollivalimisse. Juhime kontrollijate tähelepanu tuvastatud puudustele, et selliseid kulusid valimisse määrata. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Kristo Kraanat, 90 päeva pärast lõpparuande kättesaamist Korraldusasutuse kommentaar: Hinnangu andmisel lähtume auditis toodud informatsioonist ning üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldub selle riigi tööseadus, milles töötaja harilikult töötab (rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 35 lg 2 p 1). ÜM-s nimetatud MAK kulud: a) Taani ekspordinõuniku majanduskulude aruanne Nõustume tähelepanekuga. Kui on leitud mitteabikõlblik kulu, oleks RÜ pidanud ka varasemalt abikõlblikuks loetud sarnased kulud mitteabikõlblikuks tunnistama ja koostama FKO. b) Saksamaa ekspordinõuniku kodukontori kasutamise eest hüvitatav toetus 9 KA hinnangul sõltub nimetatud kulu abikõlblikkus sellest, kas see on Saksamaa tööseaduse alusel palga osa või toetus. KA nõustub, et kui toetus ei ole käsitletav palga osana, siis ei ole see abikõlblik. Samuti ei ole abikõlblik sellelt arvestatud ühtne määr. c) Prantsusmaa ekspordinõuniku transpordikaardi kulu KA hinnangul sõltub nimetatud kulu abikõlblikkus sellest, kas see on Prantsusmaa tööseaduse alusel palga osa või toetus. Nõustume, et kui kulu tekkimine ei ole tõendatud, siis tuleb see lugeda mitteabikõlblikuks. Personalikuludega seotud kulud, mis on tõendamata: d) Taani ekspordinõuniku tööjõukulud Nõustume, et kulu peab olema tõendatud. Muul juhul tuleb see lugeda mitteabikõlblikuks. e) Soome ekspordinõuniku ISL töötervishoiuarsti konsultatsiooni kulu KA nõustub, et kui RÜ leidis mitteabikõlblikke kulusid, siis oleks ta pidanud ka varem abikõlblikuks loetud sarnased kulud mitteabikõlblikuks lugema. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kaja Toom, jooksvalt AA täiendav kommentaar: Toetuse saaja esitas koos auditi aruande projekti kommentaaridega lisa tõendusmaterjali (puuduv maksekorraldus) ja sellest tulenevalt muutus tähelepaneku sisu ja vähenes mitteabikõlblik summa. Ülejäänu osas jäävad audiitorid tähelepanekus esitatud seiskoha juurde, kuna muid selgitusi ja lisamaterjale, mis tõendaksid, et tähelepanekus toodud kulud on vastava riigi tööseaduse alusel palga osa, audiitoritele ei esitatud. Lisaks muutsid audiitorid soovitust RÜ-le. TATi p 7.1 järgi teeb auditeeritava projekti osas finantskorrektsioone rakendusüksus. Samas on audiitoritele teada, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui toetuse saaja projektide osas teeb finantskorrektsioone rakendusasutus (vt OP1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmilise tegevuste elluviimise kontrolli protseduuri kirjeldus ning auditi nr JKS-51/2022 tähelepanek nr 1.2). Väheoluline tähelepanek 1.2 – Projektiga seotud tõendusmaterjalid on puudulikult koostatud või säilitatud. STS § 24 p 17 järgi on TS kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS § 35 lõigetele 2 ja 4. TATi käskkirja p 6.7.1.10 järgi on TS kohustus mh säilitada toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule. Auditi toimingute käigus selgus, et projekti raames pakutakse ettevõtetele tasulist Ekspordipartneri otsingu teenust. Teenusele kehtivad vähese tähtsusega (VTA) reeglid. Teenuse maksumus on 1600 eurot, millest 500 eurot + käibemaks on ettevõtte omaosalus ja 1100 eurot arvestatakse ettevõttele vähese tähtsusega abina. Auditi toimingute käigus selgus, et mingi periood 2021. aastal pakuti ettevõtete Ekspordipartneri otsingu teenust nn soodushinnaga 250 eurot + käibemaks (ja VTA-na arvestati sel perioodil 1350 eurot). Riigiabiregistrit ja projekti tuluarvestust kõrvutades, selgus, et oli ettevõtteid, kelle osas riigiabiregistris oleva info järgi oli VTA-na arvestatud 1350 eurot, kuid ettevõte ise tasus teenuse eest 500 eurot + käibemaks, teenuse hind oli sellisele ettevõttele 1850 eurot. Auditi toimingute käigus TS raamatupidaja selgitas, et tegemist võis olla teadmatusega, et hinda oli vahepeal muudetud, aga nendeni info polnud jõudnud. Seega nn soodushinnaga teenuse pakkumise info jõudis erinevatele TS osakondadele erineval 10 ajal. Lisaks ei esitanud TS audiitoritele mingit tõendusmaterjali, mis oleks näidanud, millisel ajavahemikul tegelik soodushind kehtis ja mis summas. Lisaks selgus auditi toimingute käigus, et osade töölepingute juures olnud ametijuhendites olid olemas viited SF projektile (nt kujul „Töötaja tegeleb 100% ulatuses tööajast SF programmiga“), aga osades mitte (nimekiri TS-le esitatud). TS ise ei ole ametijuhendite erinevusi kommenteerinud. Risk toetuse saajale: Kui info ei liigu TS osakondade vahel õigeaegselt on oht, et tehakse otsuseid või toiminguid, mis võivad kaasa tuua mitteabikõlblikke kulusid. Lisaks kui TS ei suuda tõendada (puudub kontrolljälg), mis ajal pakuti ettevõtetele soodushinnaga ekspordipartneri otsingu teenust, on risk, et kõiki võimalikke teenuse saajaid (ettevõtteid) ei koheldud võrdselt. Soovitus toetuse saajale: Soovitame TS-l ametijuhendid täiendada või anda välja eraldi asutuse käskkiri, millega näidatakse ekspordinõunike ja teiste projektiga seotud töötajate seotus auditeeritava projektiga. Kui ekspordipartneri otsingu teenuse hind muutub, soovitame edaspidi muudatused kinnitada ka ametliku asutusesise dokumendiga ning teavitada muudatustest kõiki asutusesiseseid osakondi k.a osakonda, kes muudab TS kodulehel olevat infot Toetuse saaja kommentaar: Kui ametijuhendis ja/või töölepingus loetletud tööülesanded on projekti tegevustega otseselt seostatavad ning töö sisu on täielikult SF programmiga seotud, siis ei ole peetud oluliseks veel lisaks SFile viidata. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 11 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Oluline tähelepanek 7.1 – RÜ on kinnitanud projekti aastaaruande, mille näitajad ei olnud õiged. EK juhise14 ptk-s 2.11 toodud selgituste järgi tuleb juhtimiskontrollidega muuhulgas kanda hoolt selle eest, et TS teatatud näitajate ja sihtväärtustega seotud andmed – olgu tegemist koond- või mikroandmetega – on õigeaegsed, täielikud ja usaldusväärsed. Kontrollide käigus tuleks kontrollida andmete kogumist, säilitamist ja kvaliteeti käsitlevaid põhinõudeid. KAMIN juhendi15 ptk 9 järgi projektile seatud eesmärkide saavutamise ja tegevuste elluviimise tulemuslikkust hinnatakse minimaalselt ühel korral projekti lõpparuande ja viimase maksetaotluse menetlemise raames. Samas soovitab KAMIN juhend projekti edenemist ja projekti eesmärkide saavutamist hinnata rohkem kui üks kord. Lisaks ütleb KAMIN juhend, et projekti aruannete kontrollimisel tuleb kasutada kontroll-lehte, millega kontrollitakse mh kas kõik projektile määratud näitajad on näitajate metoodika kohaselt ja õigel ajahetkel ning tõendatult raporteeritud ning kas kokkulepitud tulemused on saavutatud või liigutakse kokkulepitud tulemuste saavutamise poole. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi (auditi nr JKS-51/2022 lõpparuanne 13.09.2022) käigus tehti RÜ-le oluline tähelepanek, kus toodi välja, et RÜ ei teosta projekti aruandes esitatud näitajate osas sisulist kontrolli (vt tähelepanek nr 1.1 punkt 1). Käesoleva projektiauditi käigus selgus, et seisuga 04.07.2022 ei olnud SFOSi projekti 2021 aastaaruannet sh näitajate infot pandud (tähtaeg oli 31.01.2022). Audiitori küsimusest lähtuvalt sisestas TS aastaaruande sh näitajate info SFOSi 5.07.2022. RÜ kontrollis ja kinnitas projekti aruande SFOSis 6.07.2022. Seoses auditi toimingutega kontrollisid audiitorid SFOSis olevat näitajate infot ning tegid näitajate osas päringu korraldusasutusele (Rahandusministeerimi riigieelarveosakonda, edaspidi RM RE). Selgus, et SFOSis olev näitajate info ei olnud korrektne. RM RE võttis TS-ga (strateegilise arenduse üksuse analüütikuga) 08.09.2022 ühendust, kellelt saadud info järgi oli projekti eest vastutaja (TS esindaja) sisestanud SFOSi andmed valesti. Seega RÜ sisulist kontrolli näitajate osas ei teostanud ja kinnitas aruande valede näitajatega. Auditi aruande ajaks olid SFOSis näitajad parandatud, kuid aruande fail on muutmata. Risk rakendusüksusele: Kui RÜ ei kontrolli sisuliselt TS esitatud näitajate asjakohasust ja täpsust, on oht, et tegemist ei ole usaldusväärsete andmetega ja EK-le esitatud seirearuandes toodud näitajate koguarv on vale. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l edaspidi teostada projekti aastaaruannetes toodud näitajate osas ka sisuline kontroll ning aastaaruande esitamise tähtaja saabumisel teavitada TSi tema kohustustest. Samuti soovitame RÜ-l üle kontrollida, et TS sisestaks SFOSi projekti nr 2014-2020.5.01.16-0333 korrektse/parandatud näitajatega 2021 aastaaruande faili. Rakendusüksuse kommentaar: Samasisuline tähelepanek on juba tehtud JKSi auditis, tegeleme selle järeltegevusega. 14 Euroopa Komisjoni juhis „Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta (programmitöö periood 2014–2020)“, EGESIF_14-0012_02 final, 17/09/2015 (edaspidi EK juhis) 15 KA miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele (jõustunud 24.05.2022, edaspidi KAMIN juhend). 12 Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Kristo Kraanat, 90 päeva pärast lõpparuande kättesaamist. Kinnitame lõpparuande 13 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Ingrid Kuld I auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 10.11.2022 13  Hr Lauri Lugna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Meie 11.11.2022 nr 10-5/8964-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Lugna Edastame Teile projekti nr 2014-2020.5.01.16-0333 „Eesti ettevõtete nõustamine välisturul ja välisinvesteeringute kaasamine“ auditi lõpparuande nr ERF-349/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (13 lehel) Sama: Hr Kristo Kraanat, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Kristjan Järvan, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 611 3294 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272