Vaie

Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: MTÜ Roheline Pärnumaa / 09.11.2022 /; Riigikantselei / 09.11.2022 / nr 7-10/22-02348 Resolutsiooni teema: Vaie Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil korraldada MTÜ Roheline Pärnumaa esitatud vaide lahendamine. Tähtaeg: Lisainfo: Vaie Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa kehtivuse peatamiseks ja uuesti otsustamiseks. Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: [email protected] Kinnitaja: Taimar Peterkop Kinnitamise kuupäev: 10.11.2022 Resolutsiooni koostaja: Sirje Alliksoo [email protected], 588 44 887 Keskkonnaamet Roheline 64, 80010 Pärnu [email protected] Vabariigi Valitsus Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Teadmiseks: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, 87701 Pärnu maakond [email protected] VAIE Keskkonnaameti kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja Vabariigi Valitsuse 19.05.2022 määruses nr 155 antud nõusoleku uuesti otsustamiseks 09.11.2022 Vaide esitaja: MTÜ Roheline Pärnumaa Registrikood 80581270 Sääse 1-2, 80012 Pärnu [email protected] Vaide esitaja seaduslik esindaja: Tiina Georg Isikukood 49407122017 [email protected] 1. NÕUDED 1.1. Peatada vaidemenetluse ajaks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa kehtivus; 1.2. otsustada uuesti 19.05.2022 määruses nr 155 antud nõusoleku üle; 1.3. tunnistada Sohlu kruusakarjääri kaevandamisluba kehtetuks. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise (KMH) tegemata ja andis 14.10.2022 korraldusega nr DM-114792-33 (Keskkonnaameti korraldus või korraldus) Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas Sohlu maardlas (registrikaardi nr 969) katastriüksusel Vändra 1  metskond 48 katastriüksusel (katastritunnus 63801:001:0933) (kaevandamisluba). Kohalik omavalitsus kaevandamisloa andmisega ei nõustunud, kuid Vabariigi Valitsus oli andnud 19.05.2022 nr 155 nõusoleku maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel (VV nõusolek). 2.2. Käesolevaga esitab MTÜ Roheline Pärnumaa (vaide esitaja) vaide kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja VV nõusoleku uuesti otsustamiseks. 2.3. MTÜ Roheline Pärnumaa (vaide esitaja) on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 mõistes, kuna tema põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse (põhikiri: lisa 1). Vaide esitaja põhikirja punkti 1.2 kohaselt on vaide esitaja eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, puhta ja inimväärse elukeskkonna ning miljööväärtuste säilitamine ja edendamine Eestis nii linna kui ka looduskeskkonnas. KeÜS § 30 lg 2 sätestab keskkonnaorganisatsiooni puhul avalikes huvides vaideõiguse. Kuna kaevandamisluba on õigusvastane, rikub see keskkonnakaitseliste põhikirjaliste eesmärkidega vaide esitaja õigusi. Vaide esitamise õigus tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dest 71 ja 72. Järgnevalt põhjendab vaide esitaja kaevandamisloa ja VV nõusoleku õigusvastasust. 3. HALDUSAKTI ÕIGUSVASTASUSE JA VAIDE ESITAJA ÕIGUSTE RIKKUMISE PÕHJENDUSED 3.1. Vaidlustatud kaevandamisluba on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, kuna mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale ega ei ole nõuetekohaselt hinnatud. 3.2. Kaevandamisloaga hõlmatud ala asub Natura 2000 võrgustiku ala lähedal. 3.3. Euroopa Kohus1 on leidnud, et oluline negatiivne mõju ei olnud välistatud isegi tegevuse puhul, mida kavandati sadade kilomeetrite kaudusele Natura alast. Seega on ka Eestis kohustus Keskkonnaametil iga kord sisuliselt hinnata, kas mõju on objektiivselt välistatud. Keskkonnaamet seda teinud ei ole. Loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) art 6 lg 3 ja sellekohase kohtupraktika kohaselt ei tohi Keskkonnaamet tegevuseks luba anda enne, kui on objektiivselt kindlaks teinud Natura ala kaitse-eesmärkidele avalduva olulise negatiivse mõju välistatuse. Seega käesoleval juhul ei tohtinud Keskkonnaamet kaevandamisluba anda, kuna ei ole objektiivselt kindlaks teinud olulise negatiivse mõju välistatust. Samuti pole Keskkonnaamet hinnanud, missugune mõju on karjäärialani viivatel teedel hüppeliselt suureneval liikluskoormusel ning sellega kaasneval müral, peenosakestel ja saastel. 3.4. Keskkonnaamet ei ole hinnanud raadamise ja maavara kaevandamise kumulatiivset mõju Natura alale, sh kaitse-eesmärkide täitmisele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura alale. Euroopa Kohtu seisukoha2 järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks. Natura alal lähedusse plaanitav karjäär ega raadamine ei ole kaitsekorraldusega seotud ega selleks otseselt vajalikud, mistõttu oli Keskkonnaamet kohustatud hindama raadamise ja maavara kaevandamise mõjusid Natura alale. Mõjusid tuli hinnata kumulatiivselt, st koos teiste kavade või projektidega. Asjaomase ala 1 EKo C-142/16, Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik. 2 EK otsus, 7.09.2004, C-127/02 (Waddenzee), p 49. 2  terviklikkusele prognoositava mõju puudumise suhtes ei tohi teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust3. 3.5. Natura 2000 aladel annab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse saamist. Riigikontroll4 on samuti seisukohal, et kavandatavat tegevust võib lubada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. 3.6. Keskkonnaamet on rikkunud üleüldist uurimiskohustust. HMS § 6 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seega lasub Keskkonnaametil kui haldusorganil kohustus selgitada välja, kas kaevandamisloa väljastamine on kehtiva õigusega kooskõlas. 3.7. Keskkonnaotsuste tegemisel tuleb uurimisprintsiibi rakendamisel lähtuda keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest. Sellisteks põhimõteteks on mh keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 8), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9), vältimispõhimõte (KeÜS § 9) ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), mis on tuletatavad ka Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art-st 191. Eeltoodud põhimõtete elluviimiseks on Euroopa Liidu liikmesriikidele pandud direktiividega kohustus hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju nii strateegilisel tasemel (kavad ja programmid) kui ka konkreetse tegevuse tasemel (projektid) teatavates erimenetlustes. Maavara kaevandamine on Euroopa Liidu õiguse mõttes projekti taseme tegevus. 3.8. Vaide esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet on vaidlustatud kaevandamisloa andmisel uurimispõhimõtet rikkunud, kuivõrd Keskkonnaamet ei ole välja selgitanud, milline on kaevandamisloa alusel lubatavate tegevuste mõju üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Eelkõige ei ole Keskkonnaamet kaevandamisloa menetluses läbi viinud asjakohast ja nõutavat keskkonnamõju hindamist. Karjääriala väiksem kui 25 ha pindala ei võimalda Keskkonnaametil kõrvale hiilida Natura hindamise kohustusest. 3.9. Kaevandamisloa menetluses ei ole läbi viidud nõutavat keskkonnamõju hindamist. Natura 2000 aladel annab loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse saamist. 3.10. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura 2000 alale. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks.5 3.11. Projektide keskkonnamõju hindamist reguleerib eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiiv (2011/92/EL),6 mis kohustab hindama teatavate projektide keskkonnamõju üldiselt (keskkonnamõju hindamine). Lisaks reguleerib keskkonnamõju hindamist mh loodusdirektiiv, 3 EK otsus, 26.04.2017, C-142/16, p 42; EK otsus, 26.10.2006, C-239/04, p 24. 4 Riigikontroll. Väärtuslike metsa-elupaikade kaitse Natura 2000 aladel, 2008, lk 35-36. https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2041/Area/15/language/et-EE/Default.aspx. 5 EK otsus, 7.09.2004, C-127/02 (Waddenzee), p 49. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst). Konsolideeritud versioon arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&from=EN 3  mille artikli 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata negatiivset mõju Natura aladele ning seal kaitstavatele väärtustele (Natura hindamine).7 3.12. Riigisiseselt reguleerib keskkonnamõju hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mille § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) Taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) Kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 3.13. Teisisõnu on riigisiseselt keskkonnamõju hindamise kohustus piiritletud olulise keskkonnamõju ja tegevusloa mõistetega. 3.14. Vaide esitaja selgitab järgnevalt, et kaevandamisluba on tegevusloaks KeHJS ja projektiks loodusdirektiivi tähenduses, ning et maavara kaevandamine ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse- eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalikud. Natura hindamise läbi viimata jätmise näol on tegemist olulise menetlusliku puudusega, mis toob kaasa kaevandamisloa õigusvastasuse. 3.15. Riigikohus on selgitanud, et Natura hindamise võib jätta tegemata kahel juhul: 1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse- eesmärkide seisukohalt olulised, või 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust.8 Praegusel juhul ei esine kumbagi eelnimetatud alust, et oleks õigustatud Natura hindamise läbi viimata jätmine. 3.16. Keskkonnaamet on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3), kuna vaidlustatavast kaevandamisloast ei nähtu sisulisi kaalutlusi, et vaidlustatava kaevandamisloa andmisel oleks arvesse võetud Natura alade kaitse-eesmärke ega kumulatiivset mõju koos muude tegevustega, sh metsaraiete, metsa kuivendamise (nn maaparandusega), teiste kaevandamislubadega jne. 3.17. Lisaks eeltoodule on Keskkonnaamet eiranud asjaolu, et uuringuruum asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse väljavõte: lisa 3). 3.18. Keskkonnaamet on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3), kuna vaidlustatavast kaevandamisloast (keskkonnaameti korraldusest ega selle lisadest) ei nähtu sisulisi kaalutlusi, et vaidlustatava kaevandamisloa andmisel oleks arvesse võetud nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, samuti on õigusvastaselt jäetud põhjaveele avalduvad mõjud hindamata hoolimata põhjavee mõjutamisest kaevandamistegevusega. Siinkohal on oluline märkida, et mõjud tuleb välja selgitada nõuetekohase keskkonnamõjude hindamise raames, mille menetlus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega, mitte lasta arendajal suvaliselt eksperdihinnang tellida. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala ja Natura ala lähedust oleks Keskkonnaamet pidanud hindama koosmõjus – kuna põhjavee saastamise oht on 7 Loodusdirektiivi art 6 lg 3 sätestab järgmist: „Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.“ 8 RKHKo 3-18-529, p 18. 4  põhjavee nõrga kaitstuse tõttu oluliselt suurem, on seeläbi suurem ka oht lähedalasuvatele kaitstavatele loodusobjektidele. Seega on rängalt rikutud uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust, samuti on haldusakt suurte kaalutlusvigadega, sest mõjud on jäetud hindamata ja otsustuses arvestamata. Kaevandamisluba on seetõttu õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada. 3.19. Kui Keskkonnaamet annab väga intensiivse ja kahjuliku majandustegevuse lubamiseks haldusakte, tuleks iga kord kaaluda, kas pikaks ajaks keskkonna hävitamise huvi kaalub üles looduskeskkonna säilimise huvi. Kaevandamisest taastub keskkond vähemalt terve inimpõlve. Riigi looduskaitsehuvi on välja toonud ka Riigikohus (RKHKm 11.12.2020, 3-20-605, p 17). Erinevalt maavarade kaevandamisest on looduse kaitsmine riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ja ühtlasi igaühe kohustus (RKPJK 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Konkreetsel juhul ei kaalu seda huvi üles eraõiguslike juriidiliste või füüsiliste isikute potentsiaalne huvi valla territooriumil senisest veelgi enam maavarade geoloogilisi uuringuid teha ja maavarasid kaevandada. Põhiseaduse (PS) § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. PS § 32 lg 2 kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt, nagu on viidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJKo 15.06.2021, 5- 21-3, p 41). Seega ei ole isikutel igas olukorras õigust teiste piirkonna elanike tervise, heaolu ja kinnisvara väärtuse arvelt ning looduskeskkonda rikkudes maavarasid uurida ja kaevandada. Riigikohus on samuti leidnud, et looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus (RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Aastasadade jooksul väljakujunenud loodust ei taasta see, kui pärast kaevandamist sinna istikuid istutada. Pahatihti lubab Keskkonnaamet jätta kaevandajatel ka ala täiesti korrastamata, st alles jääb järskude nõlvade ohtlik vett täis valgunud karjääriauk. Isegi kui kaevandamisloaga on pärastine korrastamine ette nähtud, on riigil väga nõrgad võimalused reaalselt korrastamine tagada. Kõiki neid elulisi asjaolusid tuleb nii intensiivse majandustegevuse lubamisel arvesse võtta, mida Keskkonnaamet pole sisuliselt üldse teinud, rikkudes Eesti loodust, inimeste õigusi ja põhjavett massiliste ja läbikaalumata kaevandamislubade andmisega. Kumulatiivne mõju koos muude Keskkonnaameti poolt lubatava loodust hävitava majandustegevusega (nt ulatuslikud metsaraied, metsa kuivendamine jne) viib lõpuks selleni, et Eesti muutub inimestele ja loomadele järjest elamiskõlbmatumaks. Kui liigid surevad Eestis (lokaalselt) välja, põhjavesi pole enam mitmetes Eesti paigus tarbimiseks ohutu, ökoloogilise tasakaalu rikkumine on viinud raskusteni elanikkonna toiduga varustamisel, siis vastutavad selle eest ka need Keskkonnaameti ametnikud, kes sadu või tuhandeid kaevandamislube ja enam kui sadu tuhandeid raielube (metsateatiste registreeringuid) on välja andnud ning metsa kuivendamise e maaparandussüsteemide rekonstrueerimise ehitusprojekte või ehituslube kooskõlastanud, ning Keskkonnaministeeriumi ametnikud, kes on Keskkonnaametit selleks survestanud või on muul viisil jätnud tagamata, et Keskkonnaministeeriumi alluvusse kuuluv asutus – Keskkonnaamet – õigusvastase tegevuse lõpetaks. Õigusaktides on haldusmenetluse nõuded ning inimeste ja muu looduse kaitsmise kohustused kirjas (sh HMS § 6, § 7 lg 1, § 10 lg 1 p-d 3-4, § 11 lg 2, HMS § 36 lg 1, HMS § 40 lg-d 1-2, § 56 lg-d 1, 3; KeÜS §d 10-11, KeÜS § 12 lg 1, §-d 13, 16, 17, KeÜS § 23 lg 1, KeÜS § 52 lg 1 p-d 4, 6, 7, KeHJS § 3 lg 1 p-d 1-2, teatud juhtudel ilmselt ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 8) ja kui Keskkonnaamet neid Keskkonnaministeeriumi vaikival või mitte vaikival heakskiidul sellest hoolimata 5  süstemaatiliselt rikub, siis ei ole silmnähtavalt tegemist enam hooletuse, vaid tahtluse vormiga – võimalik, et otsese tahtlusega või isegi kavatsetusega. 3.20. Kaevandamiseks tuleb mets üldjuhul raadata, raadamine on veelgi kahjulikum raieliik kui uuendusraie. Raadamine on sisuliselt lageraie, ainult et lageraie järel hakkaks ökosüsteem muidu taastuma esialgu kas või rohu ja võsa pealekasvamisega, aga raadamise järel takistatakse ka sellist taastumist. Keskkonnaamet kaevandamisluba andes olulise tähendusega asjaolud välja selgitamata jättes rikkunud HMS § 6 (uurimispõhimõtet) ja KeÜS § 10-11 (keskkonnaohu puhul vältimispõhimõtet ja keskkonnarisiki puhul ettevaatuspõhimõtet). Seega on kaevandamisluba õigusvastane ja tuleb edasise viivituseta kehtetuks tunnistada. 3.21. Kaevandamisluba on vastuolus looduskaitseseaduse ja linnudirektiiviga. Kaevandamisluba on õigusvastane ja vastuolus linnudirektiivi ja LKS § 55 lg-ga 61, kuna sellest puudub lindude pesitsusrahu tagav kõrvaltingimus. Tingimused raadamistöödeks ei taga lindude pesitsusaegset kaitset, sest lindude pesitsus ei lõppe 15. juulil (kaevandamisloa kõrvaltingimus nr 2); ning tingimused mürarikaste tööde osas (mitte kõigi tööde osas, mis linde häirivad) on kehtestatud vaid kuni 15. maini, mis on keset lindude pesitsusaega ja tingimust kehtestati vaid karjääri idaosa kohta. Seega on kõrvaltingimus väga oluliste puudustega, kaevandamisluba on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada. 3.22. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61). Õiguskantsler on 07.06.2019 kirjas nr 7- 4/190856/1902927 selgitanud: “Tahtlikuks loetakse muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Riigikohus on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks”. 3.23. Samas kirjas rõhutab õiguskantsler, et “Erinevate raiete mõju hindamisel linnustikule tuleb juhinduda teadusuuringutest ning vajaduse korral seada metsateatisele proportsionaalsed tingimused, mis tagaksid metsaomaniku ja looduskaitse huvide vahel mõistliku tasakaalu. Täitevvõim ei saa raietööde kavandamisel jätta arvestamata LKS § 55 lõiget 61 ja hindamata raiete mõju lindude pesitsusrahule ning panna kogu vastutuse tööde tegijale.” Lindude pesitsusaegse häirimise ja hävitamise keeld kehtib ka muude tegevuste, mitte ainult metsatööde korral, seega on see asjakohane ka maavara kaevandamiseks luba andes. 3.24. Kõrvaltingimusena pesitsusaegsele intensiivsele majandustegevusele piirangu seadmine loob nii loaomaniku kui ka kaevandamisest puudutatud isikute jaoks vajaliku õigusselguse. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). 29.04.2021 määruse nr 30-20- 2652 punktis 26 viitas Tallinna Ringkonnakohus samale õiguskantsleri kirjale, millele on käesolevas vaides eelpool viidatud. Nimelt leidis Tallinna Ringkonnakohus järgmist: „LKS § 55 lõikes 61 sätestatud keeldu tuleb järgida metsatööde tegijal ning seda peab silmas pidama ka riik tegevuseks luba andes (vt õiguskantsleri 07.06.2019 kiri nr 7-4/190856/1902927).“ Seega ei kohaldu lindude pesitsemise aegne häirimise keeld ainult metsatöödele, vaid ka muudele tegevustele, milleks riik lube annab, sh maavarade kaevandamisele. Keskkonnaamet on ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusest nr 30-20-2652 teadlik, sest Keskkonnaamet on haldusasjas nr 30-20-2652 menetlusosaline. Konkreetselt selle määruse punkti 26 sisust on Keskkonnaamet 6  samuti teadlik, sest Keskkonnaamet on pesitsusaegsete raiete peatamise haldusaktides (nt 27.05.2021 kirjaga nr 7-28/21/11306-2 edastatud ettekirjutus) ise tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määruse nr 30-20-2652 punktile 26. 3.25. Järelikult on Keskkonnaamet kohustatud lisama pesitsevate lindude kaitseks maavarade kaevandamiseks lubatud ajavahemikku reguleeriva kõrvaltingimuse ning kaevandamisluba, millele seda lisatud ei ole, on LKS § 55 lg-ga 61 vastuolu tõttu õigusvastane. Ka linnudirektiiv9 (sh direktiivi artiklid 1 ja 5) kohustab ELi liikmesriike, sh Eestit, kaitsma pesitsusajal kõiki looduslikult esinevaid linde tapmise, linnumunade ja -pesade hävitamise eest. Praeguseks on linnustiku arvukuse kahanemine toimunud juba 25–30% ulatuses ja puuduvad märgid, et Keskkonnaamet hakkaks ka muudes valdkondades, nt metsateatiste registreerimisel, looduskaitseseadusest ja linnudirektiivist kinni pidama. Vaide esitaja arvates ei ole Keskkonnaametil mõtet õigusaktide järgima hakkamist edasi lükata niikaua, kuni linnustiku arvukus on kahanenud 60% või 90% võrra. 3.26. Vaide esitaja lisab, et Natura ala läheduse tõttu oleks kaevandamisluba igal juhul õigusvastane, seega ka korrektne pesitsusrahu tagav kõrvaltingimus kaevandamisloa kehtetuks tunnistamise kohustust ei väära. 4. VABARIIGI VALITSUSE NÕUSOLEKU ÕIGUSVASTASUSE PÕHJENDUSED 4.1. VV nõusolekut ei olnud võimalik Riigi Teataja üldotsingust leida. Vaide esitajal õnnestus VV nõusolek leida alles pärast infosüsteemist KOTKAS vastava kaevandamisloa menetluse dokumentide hulgast Keskkonnaameti 06.06.2022 kirjas nr 17-1/2022/3928-1 nimetatud korralduse numbri järgi Riigi Teataja täppisotsinguga otsimist (VV nõusolek: lisa 4). Seega isikutel, kes eelnevalt korralduse täpseid andmeid (nt number ja andmise aeg) ei tea, ei ole võimalik Riigi Teatajas vastavat korraldust leida. 4.2. Vabariigi Valitsus tohib nõusoleku anda vaid ülekaaluka riigi huvi korral. Selleteemalist kaaalutlusõigust on valesti teostatud: arvestatud asjakohatuid kaalutlusi ning jäetud arvestamata asjakohased kaalutlused, mis on viinud õigusvastase VV nõusoleku andmiseni. 4.3. Käesoleval juhul ei ilmne VV nõusoleku põhjendustest ülekaalukat riigi huvi. Rail Balticu raudtee rajamiseks, mida on VV nõusoleku punktis 3.3.1 väidetud, ei ole ülekaalukas riigi huvi, vaid vastupidi, nüüdseks on selgelt näha, et ülekaalukas riigi huvi on hoopis selle poolt, et Rail Balticu raudteed ja sellega kaasnevat taristut ei rajata. Projekti maksumus on korduvalt ja hüppeliselt kallinenud ning loogiliselt kallineb veelgi, ajagraafikust ammu maha jäänud; raudtee rajamine keset metsi ja soid joonlauatrassi järgi kahjustab olulisel määral, kuid ebavajalikult, keskkond. Ilma Rail Balticu projektita ei läheks tavaliste maanteede laiendamiseks või parandamiseks arutus koguses maavarasid vaja. Maavarade olemasolevat üleküllust ja senist raiskavat ümberkäimist näitab ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus, nimelt rajab RMK tuhandete kilomeetrite kaupa keset metsi mitte kuhugi viivaid teid, raisates selleks maavarasid. Enne kui RMK sellise raiskamise lõpetab, ei tohiks üldse edasi kaevandada ega uusi karjääri avada. 4.4. Mis puutub Rail Balticu projekti, neelaks see projekt tohutus koguses maavarasid, mida Eesti piires ei ole realistlik kaevandada, ning nende maavarade hankimise püüdlused samuti rikuvad 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 7  maapiirkondades elavate inimeste õigusi ning hävitavad keskkonda, sh kaitsealuste liikide elupaiku, rohevõrgustiku alasid ning kahjustavad Natura alasid. Ülekaalukas avalik huvi on selle poolt, et läbikukkumisele määratud Rail Balticu projekti ei üritata läbi viia, on mh hiljuti nähtav ka meediast10. 4.5. Sõltumata sellest, kas Rail Balticu projekt on veel formaalselt tühistatud või mitte, puudub ülekaalukas riigi huvi või üleüldse vähimgi riigi huvi ebaproportsionaalsetes kogustes ja arutul maavarade kaevandamisel. Käesoleval juhul on samas piirkonnas juba karjääre avatud ja pole vähimatki mõistlikku põhjust, miks oleks vaja järjekordne karjäär avada ja sellega veelgi enam piirkonna looduskeskkonda ja inimeste õigusi rikkuda. Ülekaalukas ja oluline avalik huvi ning avalik looduskaitsehuvi on selle poolt, et Sohlu kruusakarjääri ei rajataks. 4.6. Tulenevalt eelnevast on VV nõusolek õigusvastane ning tuleb uuesti otsustada, sedakorda kaalutlusõigust korrektselt teostades ning asjakohaseid kaalutlusi arvestades. 5. KAEVANDAMISLOA KEHTIVUSE PEATAMISE TAOTLUS VAIDEMENELTUSE AJAKS 5.1. Vaide esitaja palub vaidemenetluse ajaks peatada käesoleva vaidega vaidlustatud kaevandamisloa kehtivus HMS § 81 kohaselt, kuna kaevandamistegevusega alustamisel vaidemenetluse ajal ei ole objektiivselt välistatud oluline negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaevandataval alal rohevõrgustiku hävitamise tõttu esineb eelduslik oluline keskkonnamõju ning kaevandamistegevusega alustamine muudaks vaide esitaja õiguste kaitse võimatuks ka vaide rahuldamise korral. Nimelt on maavara kaevandamisel negatiivsed mõjutused, mida hiljem tagasi pöörata ei saa. 5.2. Kuna vaide esitaja on keskkonnaorganisatsioon ja vaidlustab põhikirjaga kooskõlas haldusakti, rikub Natura 2000 võrgustiku alale olulise negatiivse mõju välistamatuse olukorras ning kaevandamisalal rohevõrgustiku hävitamise tõttu eeldusliku olukose keskkonnamõju olukorras antud haldusakt vaide esitaja õigusi. Seega täidetud haldusakti peatamise eeldused ning Keskkonnaamet on vaidemenetluse ajaks kohustatud kaevandamisloa menetluse peatama. 6. MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 6.1. Vaide esitaja kinnitab, et temale teada olevalt ei toimu vaidlustatud kaevandamisloa ja VV nõusoleku asjus kohtumenetlust ega ole jõustunud kohtuotsust. 10 Javoiš, J. INIMENE JA LOODUS ⟩ Juhan Javoiš: terve talupojamõistus mädaneb rööbastel prostituudiks. – Postimees, 06.10.2022 Arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7620446/inimene-ja-loodus-juhan-javois-terve- talupojamoistus-madaneb-roobastel-prostituudiks; Mäemets, H. Helle Mäemets ⟩ Rail Balticat surutakse läbi, nägemata, et ajad on muutunud. – Postimees, 24.07.2022. Arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7570821/helle-maemets-rail-balticat-surutakse-labi-nagemata-et-ajad-on-muutunud; Kiho, T. Arutule Rail Balticule pole õigustust. – Postimees, 05.08.2022. Arvutvõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7578048/toomas-kiho-arutule-rail-balticule-pole-oigustust; Kunnus, M. INIMENE JA LOODUS ⟩ Mihkel Kunnus: selle ahvi tätoveerime isegi surija kõhule! – Postimees, 06.10.2022. Arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7620429/inimene-ja-loodus-mihkel-kunnus-selle-ahvi-tatoveerime-isegi-surija-kohule. 8  6.2. Esindusõigust tõendav äriregistri väljavõte on vaidele lisatud. Lisad: 1) MTÜ Roheline Pärnumaa põhikiri; 2) Maa-ameti kaardirakenduse “Looduskaitse ja Natura 2000” väljavõte kaevandamisloaga hõlmatud ala kohta; 3) Maa-ameti põhjavee kaardirakenduse väljavõte kaevandamisloaga hõlmatud ala kohta; 4) VV nõusolek; 5) äriregistri väljavõte. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja 9  PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1 MTÜ Roheline Pärnumaa (edaspidi: MTÜ) on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Pärnumaa. 1.2 MTÜ eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, puhta ja inimväärse elukeskkonna ning miljööväärtuste säilitamine ja edendamine Eestis nii linna- kui ka looduskeskkonnas. MTÜ põhitegevusteks on looduskaitse (EMTAK 94996). 1.3 MTÜ tegevuse põhivormid on järgmised: 1.3.1 avalikkuse teavitamine elurikkust ohustavatest otsustest ja tegudest ning huvi äratamine keskkonnaalaste teemade vastu, tuues esile keskkonnahoidlikku, jätkusuutlikku ja kodanikuaktiivsust väärtustavat eluviisi; 1.3.2 Eesti looduskeskkonna, miljööväärtuste, nende probleemkohtade ja vastavate otsustusprotsesside jälgimine ning neis osalemine kohalikul ja riiklikul tasandil; 1.3.3 koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondade ning organisatsioonidega, et viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning jälgida keskkonda puututavatest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest kinnipidamist. 2. LIIKMED 2.1 Ühingu liikmeks astumise ning väljaastumise ja väljaarvamise kord ja tingimused 2.1.1 MTÜ liikmeks võivad astuda füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad MTÜ põhikirja. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teavitab sellest avalduse esitanud isikut. Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele käesoleva majandusaasta liikmemaksu. Liikmemaksu olemasolu ja suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda. 2.1.2. Samuti võivad MTÜ-l olla toetajaliikmed, kes toetavad MTÜ tegevust ja on huvitatud MTÜ eesmärkide realiseerimisest. MTÜ juhatus sõlmib toetajaliikmega individuaalse lepingu, milles sätestatakse poolte õigused ja kohustused. Muus osas on toetajaliikme vastuvõtmise kord sarnane liikme vastuvõtmise korraga. 2.1.3 MTÜ-st väljaastumisest teatab liige juhatusele kirjalikult. 2.1.3 Liige võidakse MTÜ-st välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele: kui liige on esitanud MTÜ-le või MTÜ kohta teadlikult ebaõigeid andmeid, lakkab toetamast MTÜ eesmärke või kahjustab MTÜ mainet, kaotab passiivsuse tõttu sideme MTÜ-ga. Sellisel juhul peatub liikmelisus juhatuse kirjaliku otsuse alusel. Ühingu juhatus teatab väljaarvatavale liikmele viivitamatult oma otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule. 2.2 Liikmete õigused ja kohustused 2.2.1 MTÜ liikmete õigused: MTÜ liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused, MTÜ liikmel on õigus ühingust välja astuda, olla valitud ühingujuhtorganitesse ning võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest, MTÜ liikmel on hääleõigus MTÜ üldkoosolekul ja õigus saada juhtorganilt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta. Toetajaliikmete õigused määratakse individuaalse liitumislepinguga. 2.2.2 MTÜ liikmete kohustused: MTÜ liige tunnustab ühingu eesmärke ning võimaluse korral edendab selle tegevust ja kaasab MTÜ tegevusse uusi liikmeid. MTÜ liige ei jaga MTÜ siseasju (sh majandusaruandeid, tegevuste, ürituste kavandeid ja kirjeldusi) inimestega väljaspool MTÜ liikmeskonda. Toetajaliikme kohustused määratakse individuaalses liitumislepingus. 3. JUHTIMINE 3.1 Üldkoosolek 3.1.1. MTÜ kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik MTÜ liikmed. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 1/3 MTÜ liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole nõutavat kohalolijate hulka, kutsub MTÜ juhatus üldkoosoleku sama päevakorraga kokku 1 kuu jooksul. See üldkoosolek on otsustusvõimeline, olenemata osavõtjate arvust. 3.1.2. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord: MTÜ üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Kui MTÜ üldkoosoleku päevakorras on juhatusele umbusalduse avaldamine, peavad selle poolt hääletama 4/5 üldkoosolekul osalejatest. MTÜ juhatuse liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda üldkoosoleku 4/5 häälteenamusega, kui juhatuse liige on oma kohustusi oluliselt rikkunud või võimetu juhatuse töös osalema. Igal MTÜ liikmel on üldkoosolekul 1 hääl. Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks. 3.2 Juhatus 3.2.1. Üldkoosoleku vahelisel perioodil korraldab MTÜ tegevust juhatus. 3.2.2. Ühingu juhatus valitakse viieks aastaks ja sinna võib kuuluda kuni viis liiget, kelle määrab üldkoosolek. 3.2.3. Juhatus esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos tegevusaruandega; peab liikmete arvestust; kutsub ellu tegevuseks vajalikke allüksusi, töörühmi ja kinnitab nende koosseisu ja tegevuskava; lahendab muid MTÜ tegevusega seotud küsimusi. 3.2.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. 3.2.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Juhatus võib teha otsuseid e-hääletusega. 3.2.6. Juhatuse kõik liikmed võivad ühingut ainuisikuliselt esindada selleks juhatuselt saadud volituse alusel. 4. MAJANDUSTEGEVUS 4.1. MTÜ majanduslikud vahendid liikmemaksudest (kui üldkoosolek on liikmemaksu kehtestanud), lepingulistest tuludest, annetustest ja toetustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja muudest MTÜ tegevust toetavatest sissetulekutest. 4.2. MTÜ majanduslikke vahendeid kasutatakse põhikirjalistest ülesannetest ja seadustest tulenevate kohustustega seotud kulude katteks. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4.3. MTÜ ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimisorgani liikmetele ega nimetatud isikutega seotud isikutele. 5. ÜHINGU LÕPETAMINE JA VARA JAOTUS 5.1. MTÜ lõpetatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale. 5.2. MTÜ likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud. MTÜ likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.  26. oktoober 2022 Mõõtkava: 1:50000 X = 6512980, Y = 552512 X = 6500323, Y = 542833 Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. Legend: Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.  26. oktoober 2022 Mõõtkava: 1:50000 X = 6512980, Y = 552512 X = 6500323, Y = 542833 Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. Legend: Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.  Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.05.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 02.06.2022, 1 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Vastu võetud 19.05.2022 nr 155 Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing EestiKillustik (registrikood 10126848, edaspidi loa taotleja) esitas 21. mail2019. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Sohlukruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba)taotluse. Loa taotleja muutis taotlust ja esitas Keskkonnaametile lõplikukaevandamisloa taotluse 2. juulil 2021. a. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selleteenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevasSohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja onKeskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus(edaspidi RMK). Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldisepindala on 19 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletavamäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus on 385 000m3, millest kaevandatav on 370 000 m3, ja ehitusliiva aktiivse tarbevarukogus on 63 000 m3, millest kaevandatav on 56 000 m3. Kaevandamisekeskmine aastamäär on 65 000 m3ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember2028. a. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Balticuraudtee ehituses ning teede ehituses ja rekonstrueerimises. 1.2. Keskkonnaamet teavitas 13. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-3 loa taotlejat, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsust, RMK-d ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikke Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest. 1.3. Keskkonnaametavaldas 14. juunil 2019. a keskkonnaseadustikuüldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel kaevandamisloa taotluse esitamisekohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute javastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.4. Keskkonnaametpöördus 1. augusti 2019 a. kirjaga nr 12-2/19/353-6 Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huviväljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1.5. MKM asus 3.septembri 2019. a kirjas nr 1.10-15/19-0076/6521 seisukohale, et Sohlukruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides, arvestades maavarakvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori. 1.6. Keskkonnaametpöördus 5. septembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-9 loa taotleja pooleeksperthinnangu koostamiseks, mis hindaks Sohlu kruusakarjääris kaevandamisegakaasnevate keskkonnahäiringute ulatust ja olulisust. 1.7. Loa taotleja esitas17. detsembril 2019. a Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood11206437) koostatud eksperthinnangu „Sohlu kruusakarjääri eksperthinnang“ (töönr 19/2824) (edaspidi keskkonnamõjude eksperthinnang). 1.8. Keskkonnaamet küsis 27. jaanuari 2020. a kirjas nr 12-2/19/353-14 loa taotleja seisukohta OÜ Rewild (registrikood 12496911) koostatud töös „Rail Baltica ulukiekspertiis“ (edaspidi ulukiekspertiis) välja toodud Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 1 / 14 lahenduse kohta, mis on seotud taotletava Sohlu karjääriala piiri vähendamisega. Ulukiekspertiisis välja pakutud lahenduse eesmärk on tagada loomadele liikumisteed ökoduktist põhja ja lääne suunas. 1.9. Loa taotleja saatis26. veebruaril 2020. a Keskkonnaametile ulukiekspertiisis välja pakutudlahenduse kohta seisukoha, mille kohaselt on loa taotlejale kõige eelistatumlahendus ökodukti nihutamine ja karjääri piiride säilimine vastavalt maavarageoloogilisele levikule. Samas tegi loa taotleja ettepanekud, mida loa andmiselkaaluda, kui Sohlu karjääriala piiri muutmine on möödapääsmatu. 1.10. Keskkonnaametsaatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/131 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS)§ 49 lõike 6 alusel Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-PärnumaaVallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.11. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 20. mai 2020. a otsusega nr 15, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. 1.12. Keskkonnaametküsis 25. mai 2020. a kirjaga nr DM-109229-3 loa taotleja seisukohta menetlusejätkamise kohta. 1.13. Loa taotlejateavitas 11. novembril 2020. a Keskkonnaametit, et 22. oktoobril 2020. atoimunud kohtumisel loa taotleja ning Põhja-Pärnumaa valla ja kohalikukogukonna esindajate vahel arutati Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu mittenõustuvatotsust ning jõuti järeldusele, et vastuseisu põhjustavad asjaolud on võimalikkogukonnaga saavutatava kokkuleppe abil ületada. Sellest tulenevalt avaldas loataotleja soovi jätkata Sohlu kaevandamisloa taotluse menetlemist jaläbirääkimisi kohaliku kogukonnaga ning palus Keskkonnaametil anda tagasisidet,kas ja milliste leevendusmeetmete rakendamisel on Keskkonnaameti hinnangulkaevandamine võimalik. 1.14. Keskkonnaametjõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et Sohlukruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiride nihutamisel tuleb lähtudaulukiekspertiisist, kus joonisele 4 on kantud viirutusega alad, mis tuleb jättalooduslikult puutumatuks ja metsaga kaetuks, st nendele aladele ei saa rajadaka pinnasevalli. Keskkonnaamet palus loa taotlejal saata korrigeeritudmäeeraldise plaan. 1.15. Loa taotlejasaatis 18. detsembril 2020. a Keskkonnaametile korrigeeritud mäeeraldiseplaani, mis lähtub ulukiekspertiisist, ja palus Keskkonnaameti kooskõlastust. 1.16. Keskkonnaametjõudis 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14 seisukohale, et korrigeeritudmäeeraldise plaan vastab ulukiekspertiisis toodule. Samas juhtis Keskkonnaamettähelepanu, et vastavalt ulukiekspertiisile on Sohlu ökodukti ja sellega seotudläänesuunalise rohekoridori toimimiseks oluline kaevandustegevus lõpetadahiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustöö piirkonnas on lõppenud.Keskkonnaamet saab selliselt keskkonnaloa lisatingimusega kaevandamistegevusekestust piirata. 1.17. Loa taotlejaesitas 2. juulil 2021. a Keskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjäärikaevandamisloa taotluse, mille kohaselt on loa taotleja vähendanud mäeeraldisepindala 2,37 ha võrra võrreldes esialgsega. 1.18. Keskkonnaametsaatis 2. juuli 2021. a kirjaga nr DM-114792-14 MaaPS § 49 lõike 6 aluselmuudetud Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuseavaldamiseks. 1.19. Põhja-Pärnumaa Vallavolikoguandis Keskkonnaametile arvamuse 11. augusti 2021. a otsusega nr 40, millekohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole endiselt nõus kaevandamisloaandmisega. 1.20. Keskkonnaametsaatis 25. augusti 2021. a kirjaga nr DM-114792-16 loa taotlejale arvamusesaamiseks Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuse nr 40. 1.21. Loa taotleja saatis3. septembril 2021. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustuPõhja- Pärnumaa valla mittenõustuvate argumentidega, ja tegi Keskkonnaametileettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseksnõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.22. Keskkonnaametpöördus 21. septembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-18 MaaPS § 55 lõike 5 aluselKeskkonnaministeeriumi poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjäärikaevandamisloa taotluse menetluses. 1.23. Keskkonnaministeeriumasus 22. oktoobri 2021. a kirjas nr 13-1/21/4613-2 seisukohale, etkaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlasülekaaluka riigi huviga. 1.24. Keskkonnaametsaatis 16. novembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-20 MKM-le VV poolepöördumiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalid. 1.25. MKM valmistas etteVV-lt kaevandamisloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatiskorralduse eelnõu ja seletuskirja 1. märtsi 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/1634-1arvamuse avaldamiseks Põhja-Pärnumaa vallale, loa taotlejale,Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametilening samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 1.26. Transpordiametnõustus 7. märtsi 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/4655-2 korralduse eelnõu jaseletuskirjaga. Leht 2 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel 1.27. Keskkonnaministeeriumilpuudusid 14. märtsi 2022. a kirjas nr 14-5/22/1000-2 täiendavad ettepanekud jamärkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.28. Kaisma Rahvamajastoimus 10. märtsil 2022. a kohtumine loa taotleja, Põhja-Pärnumaa vallaesindajate ja kohaliku kogukonna vahel. Loa taotleja andis kohtumisel ülevaateoma plaanidest seoses Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotlemisega javastas tekkinud küsimustele. 1.29. Rahandusministeeriumesitas 25. märtsi 2022. a kirjaga nr 1.1-11/2175-2 arvamuse korralduse eelnõuja seletuskirja kohta. Arvamust on käsitletud korralduse punktis 2.4. 1.30. Põhja-PärnumaaVallavolikogu leidis 25. aprilli 2022. a kirjas nr 6-2/488-1 kokkuvõtlikult, etkaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele ei ole kooskõlaskohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku kogukonna huvidega. 1.31. Loa taotleja, RMK ja piirnevate kinnistute omanikud oma arvamust ei esitanud. 2. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Põhja-PärnumaaVallavolikogu 20. mai 2020. a ja 11. augusti 2021. a seisukohad 2.1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 20. mai 2020. a otsusega nr 15 ja 11. augusti 2021. a otsusega nr 40 seisukohad, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.2. OÜ InseneribürooSTEIGER koostatud keskkonnamõjude eksperthinnangus on muu hulgas tuginetudPärnu maakonna planeeringus1(kehtestatud 29. märtsil 2018. a) K8 taseme koridorile esitatud tingimustelening tunnistatud, et kaevandustegevusest tingituna ei vasta mõju Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõuetele, mille kohaselt peab looduslike alade osakaalrohelise võrgustiku koridorides olema vähemalt 70%. Vastukaaluks tuuakse esile rohevõrgustikuplaneerimisjuhend2,millest on esile tõstetud üksnes see osa, mis kajastab, et karjääridekaevandamise näol on tegemist ajutise tegevusega. Mainimata on jäetud kõne allolevast planeerimisjuhendist ilmnev järeldus, et siiski taastuvad kaevandustesttingitud häiringud üksnes mingil määral ja seda ka pikemas ajaskaalas. 2.1.3. Lisaks ei ole seisukohtakujundatud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu tingimuste kohaselt.Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3ei ole veel kehtestatud, kehtivad siiani ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringud.Hetkel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu4(kehtestatud 3. veebruaril 2009. a) punkti 2.3.12 kohaselt toimub uute kaevandusteavamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringutealusel ning läbi peab olema viidud keskkonnamõju hindamine. 2.1.4. Planeeritava karjääri ala hõlmab hetkel ka Kaisma valla üldplaneeringu punkti 2.8 järgi määratud ja üldplaneeringu lisas olevale keskkonnakaardile kantud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut, sh üksikobjekti Sohlu mändi. Kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb üldjuhul säilitada looduslik pinnas. Väärtuslike maastikena on määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnale äärmiselt oluline roheala, mida tuleb kaitsta ja säilitada praegusel looduslikul kujul. 2.2. Vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mail 2020. a ja 11. augustil 2021. a esitatud seisukohtadele 2.2.1.Riigihalduse ministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74„Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnuvallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas jaosaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonna planeering. Pärnumaakonna planeeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks jasäilitamiseks vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist)rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tulebenne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala,et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatudala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigusrohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- jakompensatsioonimeetmeid. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, misasuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 3 / 14 väärtuslikelpõllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikultotstarbekas, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladeleoleksid leevendatud ja minimaalsed. Seega Pärnu maakonna planeering ei välistakaevandamist rohelise võrgustiku aladel. 2.2.2.Keskkonnamõjude eksperthinnang toob välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäärvähendab rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridoriläbimõõdust ning seetõttu ei vasta kavandatu Pärnu maakonna planeeringuskehtestatud nõudele, et looduslike alade osakaal rohelise võrgustikukoridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on keskkonnamõjude eksperthinnangusjõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikultläbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenudpindalal. Samuti on planeeritud rajada läbi selle rohekoridori Rail Balticuraudteetrass, mille trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selleteenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele ning lõikabrohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on planeeritud ökodukti rajaminekavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus. Keskkonnamõjude eksperthinnangusvälja toodud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara kaevandamineSohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökoduktimaksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Balticu raudteetrassi võimalikenegatiivsete koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada osaliseltedelast kirde suunas liikudes, säilitades maksimaalselt alal metsa, esimeselvõimalusel tuleb alustada ala korrastamisega ning korrastamisel tuleb tagadaloomadele ohutud lauged nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi rajada piirdeaeduning lindude pesitsusajal tuleb vältida mürarikaste tööde tegemist karjääriidaosas. Lähtuvalt ulukiekspertiisi soovitusest on loa taotleja vähendanudmäeeraldise pindala 2,37 ha võrra, et tagada loomadele piisavad liikumisteedkarjääri ümber. 2.2.3.Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018. a otsusenr 53 „Põhja- Pärnumaa vallaüldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringukoostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonna planeeringu tingimustega. Kakehtiv Kaisma valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustikualadel. Mis puudutab seda, et Kaisma valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldistekasutamis- ja arendamistingimuste kohaselt toimub uutekaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainultdetailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud keskkonnamõju hindamine,siis need tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega ei olekaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnumaakonna planeeringuga. 2.2.4.Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloaandmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud,puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see onvastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. aotsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloaandmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu onkolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muudakaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonidetaõigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikkehaldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuoluenne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga.Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument.Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi. 2.2.5.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob veel välja, et planeeritav Sohlukruusakarjäär hõlmab Kaisma valla üldplaneeringusmääratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, shüksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaameton 22. veebruari 2017. a kirjaga nr 6-2/17/2166-25andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on kuivanud jaselle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlikke olukordi. MKM-le teadaolevalt on praeguseksSohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalteeltoodust arvati Sohlu mänd keskkonnaministri24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate looduseüksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6alusel kaitse alt välja. 2.2.6. Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Riigihalduse ministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonna planeering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonna planeeringus (lisa 3, Pärnumaa väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks. 2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumiseisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.3.1.MKM-i2019. a arvamus Leht 4 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel 2.3.1.1. MKM on 3. septembri 2019. a kirjasasunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikeshuvides, arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat RailBalticu trassikoridori. 2.3.1.2. Pärnumaal on liiva ja kruusa varud niiväikese kui ka suure savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva jakruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, väiksema peenosisesisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara,mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatultsobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuetSohlu kruusakarjääri materjal ka täidab. 2.3.1.3. Kavandatava Sohlu kruusakarjäärimäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigihuvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjali kõrvaloleva Rail Balticuraudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30–50 km kauguselt. 2.3.2.Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus 2.3.2.1. Keskkonnaministeron 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmineSohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huvigajärgmistel põhjustel: 2.3.2.2. Teede Tehnokeskuse AS 2017. a uuringus„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7jõutijäreldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu rajamise jaoks on liiva ningkruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige väikese savi- jatolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes. 2.3.2.3. Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“8on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel. 2.4. Arvamused Vabariigi Valitsusekorralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused arvamuste kohta Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i jaKeskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustasKeskkonnaamet MaaPS § 55 lõike 4 alusel taotleda VV nõusolekut kaevandamisloaandmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja,mille esitas 1. märtsi 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/1634-1 arvamuseavaldamiseks Põhja-Pärnumaa vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile,Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile ning samuti taotletava alagapiirnevate kinnistute omanikele. Transpordiamet ja Keskkonnaministeeriumnõustusid korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Arvamuse esitasidRahandusministeerium ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Loa taotleja, RMK japiirnevate kinnistute omanikud oma arvamust ei esitanud. 2.4.1.Rahandusministeeriumi 25. märtsi 2022. a arvamus 2.4.1.1.Rahandusministeerium esitas 25. märtsil 2022. a arvamuse korralduse eelnõu jaseletuskirja kohta. Rahandusministeeriumi seisukohad on järgmised: 2.4.1.2.Pärnu maakonna planeeringus asub taotletav karjäär rohelise võrgustikukoridoris. Maakonnaplaneeringuga on maavarad kasutuse perspektiivi järgijagatud kolme kategooriasse. Planeeringu tehnilise taristu joonisel on väljatoodud II ja III kategooria ehitusmaavarad, turbamaardlad ja järvemudamaardla.Taotletava kruusakarjääri asukohta maakonnaplaneeringu joonisel märgitud eiole. Maakonnaplaneeringuga on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisestmõjutatud alade kasutustingimused. Tingimuseks on seatud, et maardlatekasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kuinimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb rakendadameetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed.Tingimusena on toodud, et kuna asustatud alade piirkonnas on maavarakaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele,siis tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Olulineon märkida, et maakonnaplaneeringus seatud tingimused on kokku lepitud maakonnakohalike omavalitsuste ja riigiametite koostöös ning nendest tuleb lähtuda kuniPõhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni. 2.4.1.3.Hetkel kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus asub taotletav karjäärialakohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Nõustuda ei saa korralduse eelnõupunktis 2.2.6 toodud järeldusega, et Pärnu maakonna planeeringus ei ole Kaismamännikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks, mistõttu tuleb sellega arvestadaka Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu tegemisel. Selgitame, et planeerimisseadus(edaspidi PlanS) võimaldab üldplaneeringu koostamisel määrata kohalikutähtsusega väärtuslikke maastikke (PlanS § 77 lõige 1 punkt Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 5 / 14 14). Kaisma vallaüldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.8 „Väärtuslikud maastikud ja kohalikutähtsusega maastikuelemendid“ on üheselt välja toodud maakonnaplaneeringuga(üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu teemaplaneering„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) määratud väärtuslikudmaastikud ja kaunid tee- ja veelõigud ning üldplaneeringuga määratud kohalikutähtsusega väärtuslikud maastikud, sh Kaisma männik. Seetõttu on põhjendamatajäreldus, et 2018. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringuga ei ole Kaismamännikut enam väärtuslikuks loetud, ja uue üldplaneeringu koostamisel onvajalik selle maakonnaplaneeringu lahendusega arvestada. Kaisma männiku puhulon jätkuvalt tegemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuga. 2.4.1.4.Korralduse eelnõus on selgitatud, et Sohlu kruusakarjääri mäeeraldiseteenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigi huvides onkasutada Sohlu kruusakarjääri materjali raudtee ehituseks, et mitte kahjustadamassvedudega riigiteid karjääridest 30–50 km kauguselt.Korralduseeelnõust aga ei selgu, kas läheduses (nt kuni 30 km) on ka teisi sobivamaterjaliga karjääre, mida saaks alternatiivina kasutada. Samuti ei selgu, miksKaisma männik on kohalikele oluline roheala ning missugused on kaevandamiselkavandatavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks jaleevendamiseks. 2.4.1.5.Kui Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnaleäärmiselt oluline roheala ja läheduses on alternatiivne karjääriala, siistuginedes maakonnaplaneeringule on vaja analüüsida ja kaaluda ka teisi asukohtining võimaluse korral eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatudaladest ja üldplaneeringuga määratud kohaliku tasandi väärtuslikust maastikust. 2.4.1.6.Rahandusministeerium nõustub, et karjäär peaks olema riiklikult tähtsaleobjektile võimalikult ligidal, kuid oluline on säilitada ka külaelanikelevõimalikult kvaliteetne elukeskkond. Seda enam, et raudtee tuleb külatihedamini asustatud alale suhteliselt ligidale (ca400 m kaugusele).Likvideerida soovitav Kaisma männik oleks heaks looduslikuks puhvriks raudteeja Kaisma küla vahel. 2.4.2.Selgitused Rahandusministeeriumi 25. märtsi 2022. a arvamuse kohta 2.4.2.1.Sohlu kruusamaardla kanti koos ehituskruusa ja ehitusliiva aktiivse tarbevarugakeskkonnaregistri maardlate nimistusse Maa-ameti peadirektori 12. märtsi 2019.a korraldusega nr 1-17/19/539. Seega enne seda Sohlu kruusamaardlat eieksisteerinud ja seetõttu ei saanud ka maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal(29. märtsil 2018. a) taotletavat Sohlu kruusakarjääri asukohtamaakonnaplaneeringus märgitud olla. MKM leiab, et riigi majandushuvidestlähtuvalt on majanduslikult otstarbekas Sohlu kruusakarjääri mäeeraldiselkaevandada, arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat RailBalticu trassikoridori. Lisaks on tehtud keskkonnamõjude eksperthinnang jaulukiekspertiis, mille alusel on välja töötatud leevendavad meetmed, midaKeskkonnaamet saab kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramiselarvesse võtta. Taotletav Sohlu kruusakarjäär asub hõredalt asustatud alal.Lähim suurem asula on Järvakandi alevik, mis asub karjäärist linnulennult ca7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähim küla on Kaisma küla, mis jääb ca400m kaugusele edela suunda. Kaisma küla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2022. a on1209.Lähimad majapidamised asuvad karjäärist ca25 m kaugusel läänes Reinukinnistul (katastritunnus 27601:003:0171) ja ca175 m kaugusel põhjasuunas Sepa kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105). Kaevandamisloataotlusele on lisatud Reinu ja Sepa kinnistu omanike nõusolekud Sohlukruusakarjääris kaevandamiseks. 2.4.2.2.Mis puudutab seda, kas läheduses on ka teisi sobiva materjaliga karjääre, midasaaks alternatiivina kasutada, siis selles osas on korralduse eelnõus viidatudEGT koostatud Pärnu- ja Raplamaa uurimistöödele10,11,kus on analüüsitud Sohlu kruusakarjääri lähipiirkonna (Pärnu ja Rapla maakonna)liiva ja kruusa varusid, kvaliteeti ja varustuskindlust. Nendest uurimistöödestselgub, et Pärnumaal ja Raplamaal on kvaliteetse liiva ja kruusa (väikese savi-ja tolmuosakeste sisaldusega) varustuskindluse tagamiseks vaja arvele võttatäiendavat varu ja avada uusi karjääre. Maardlate kaardirakenduse12kohaselt on Sohlu kruusakarjääri 30 km raadiuses kaevandatava liiva ja kruusavaru jääk ca2,5 miljonit m3(seisuga 4. mai 2022. a).Vaadates selle piirkonna eeldatavat liiva ja kruusa nõudlust ca0,4–0,6miljonit m3/a (Pärnu ja Rapla maakonna kogunõudlusest ca20–30%),siis on selge, et tulevikunõudluse rahuldamiseks on vaja kasutusele võttatäiendavat varu. Oluline on rõhutada, et mida lähemal on karjäärehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse, seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju,mis kaasneb transpordiga. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb suuremliikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning CO2emissioonid. Seegaon tähtis, et Rail Balticu varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutuseleesmalt need karjäärid, sh Sohlu kruusakarjäär, mis asuvad raudteetrassile kõigelähemal. 2.4.2.3.Vastab tõele, et hetkel veelkehtivas Kaisma valla üldplaneeringus on Kaisma männik määratud kohalikutähtsusega väärtuslikuks maastikuks. Samas on üldplaneeringusselgitatud, et üldjuhul tuleb kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikulsäilitada looduslik pinnas. See viitab sellele, et mitte ilmtingimata ei tuleväärtuslikul maastikul säilitada looduslikku pinnast. Paraku ei oleüldplaneeringus neid juhtumeid täpsustatud. Lisaks tuleb arvestada, etPõhja-Pärnumaa vald on koostamas uut Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut13ja uues üldplaneeringu eelnõus (seisuga 30. november 2021. a) ei ole sarnaseltPärnu maakonna planeeringuga Kaisma männikut enam märgitud väärtuslikuksmaastikuks. Põhja-Pärnumaa valla uue üldplaneeringu eelnõu väärtuslike maastikeüldistes kaitse- ja kasutustingimustes on välja toodud, et juhul, kui väärtuslikulmaastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevusemõju väärtuslikule maastikule ning võimaluse korral säilitada ala väärtusedmaksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastadaselliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga. Seega isegi kuiKaisma männik jääks väärtuslikuks maastikuks ka uue üldplaneeringu kohaselt,siis ei välistaks see kaevandamist väärtuslikul maastikul. Leht 6 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel 2.4.2.4. KuigiPõhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuses nr 40 on märgitud, etKaisma männik on kohalikele oluline roheala, ei ole vald seda pikemalt avanud.Isegi kui pidada Kaisma männikut kohalikele oluliseks, siis on võimalikkaevandamisloa lõppedes kaevandatud ala korrastada selliselt, et ka tulevikusoleks kohalikele elanikele tagatud kvaliteetne elukeskkond. MaaPS § 84 lõikes 2 sätestatust tulenevalt kaasnebkaevandamisloaga kohustus karjäär korrastada enne kaevandamisloa kehtivuselõppu. Korrastamisega alustatakse esimesel võimalusel ja paralleelselt kaevandamisega.Ulukiekspertiis toob seonduvalt ala korrastamisega esile, et juhul kuikaevandusala kujundatakse pärast kaevandamist hästi planeerituna veekogude jateiste elupaigakomponentidega loodusmaastikuks, soodustab see piirkonnaelurikkust veelgi ning aitab perspektiivis vähendada Rail Balticukeskkonnamõju. 2.4.2.5.Leevendavad meetmed on välja toodudkeskkonnamõjude eksperthinnangus ja ulukiekspertiisis, mistõttu ei pea MKMvajalikuks neid käesolevas korralduses eraldi esitada. Lähtuvaltulukiekspertiisi soovitusest on loa taotleja vähendanud mäeeraldise pindala2,37 ha võrra, et tagada loomadele piisavad liikumisteed karjääri ümber. Lisakson ulukiekspertiis rõhutanud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotudläänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetadahiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustöö piirkonnas on lõppenud.Keskkonnaamet saab kaevandamisloa lisatingimusega kaevandamistegevuse kestustpiirata. 2.4.3.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 25. aprilli 2022. a arvamus 2.4.3.1.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu esitas 25. aprilli 2022. a kirjaga nr 6-2/488-1seisukoha korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Põhja-Pärnumaa Vallavolikoguseisukohad on järgmised: 2.4.3.2.Rail Balticu raudteekoridor lõikab pooleks rohevõrgustiku koridori, mille kauduliiguvad loomad aktiivselt kaitsealusest Lõo rabast lääne poole Kaismaloodusalale. Leevenduseks plaanitakse ehitada ökodukt. Ulukiekspertiisis onsoovitus planeeritavast Sohlu kruusakarjäärist ca400 m kauguseleplaneeritav ökodukt nihutada 200 m lõunasse, mis peaks vähesel määral vähendamakavandatava karjääri käitlemisaegset mõju. Paraku on karjääri planeerimiseljäetud loomade liikumiseks napilt 100-meetrised metsaribad karjäärist niilõunasse kui ka kirdesse. Kohalikud jahimehed, kes teavad oma jahialal üsnatäpselt ulukite liikumisi, on arvamusel, et selline loomade liikumisviis esmaltüle ökodukti ja siis ümber karjääri ei hakka ulukite seisukohalt toimima.Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kui karjäärialal raadatakse mets, siissellega seoses tekib karjääriga külgnevatel aladel tuulemurru risk ja onvõimalus, et loomade liikumiseks mõeldud metsaribad jäävad veelgi kitsamaks. 2.4.3.3.Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise(edaspidi KSH) aruandes14on üheks oluliseks sisendiks väljatöötatud leevendavad meetmed loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks. Needteemad on otseselt seotud rohelise võrgustikuga. Roheline võrgustik ehkrohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, missäilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilisemitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse. Rohelisevõrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vajalik tagada rohevõrguökoloogiline sidusus, et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaokselupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Oluline on tähelepanu pöörata, etelupaikade sidusus säiliks mõlemale poole raudteed jäävate elupaikade puhul.Põhja- Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta tegi ettepanekuOÜ Rail Baltic Estonia ja sellega ka arvestati: „Selleks,et tagada ökoduktide toimivus ning tuginedes Rail Balticu projektikeskkonnamõjude hindamise käigus tehtud järeldustele, teeme ettepanekuüldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd.Keskkonnaekspertide ettepanek piiranguvööndis kehtivate piirangute kohta onjärgmine: 1) Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatuderandkorras kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Omavalitsus võib loa andapõhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukusereguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik või on raskendatudtaotletava tegevuse läbiviimine. 2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie onlubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kuimetsa uuendamisel ei taga teised uuendusraieviisid piiranguvööndi metsasäilimist ja arengut ökodukti kasutavatele liikidele sobivas seisundis. Näiteksvõib kohalik omavalitsus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutesvõi lepikutes ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie paremini. Raielubamisel tuleb arvestada, et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid. 3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jmsobjektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. 4) Keelatud on maavarade kaevandamine.“ 2.4.3.4.Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi“ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmis15lk 110 on arvestatud osaühingu Eesti Killustik ettepanekuga taotletava Sohlukruusakarjääri kaasamiseks nimetatud KMH programmi. Vastus ettepanekule: „Arvestatakselähtudes Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 7 / 14 KMH eesmärgist ja ülesannetest. Sohlu kruusamaardla lisatakse KMHprogrammi peatükis 5.4 toodud lähimate maardlate loetelusse ning sellegaarvestatakse võimaliku koosmõju hindamisel.“. KMH aruande eelnõus Sohlukarjääris kaevandamise ja Rail Balticu ehitamise koosmõju hinnatud ei ole. 2.4.3.5.Korralduse eelnõus ei ole arvestatud ulukiekspertiisis kaevandustegevuseajalise piiranguga, kus on öeldud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotudläänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetadahiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustööd piirkonnas on lõppenud. Jätkuvkaevandustegevus häiriks oluliselt rohekoridori toimimist, arvestades asjaolu,et sihtliikide hulgas on mitmeid liike, kes inimesi pelgavad (hunt, ilves,karu, põder, metsis jt). Sellega peetakse silmas, et karjäär oleks seotud vaidRail Balticu ehitamiseks vajaliku maavara kaevandamisega, mitte aga korralduseeelnõus toodud riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjektide ehitusega. 2.4.3.6.Kuigi Pärnu maakonna planeeringus ei ole Kaisma männikut enam loetudväärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks, ei oleKaisma männik kuhugi kadunud erinevalt varem kaitse all olnud Sohlu männist,mida tõesti enam ei ole. Jätkuvalt on aga alles ca8 ha üle 100 aastavanust männikut ja umbes sama palju kuusenoorendikku vanuses 9–18 aastat, misraadatakse lühikese aja jooksul karjäärialal kaevandamisloa saamisel. Seemännik on olnud pikka aega kohaliku kogukonna rekreatsiooniala, kus toimuvaderinevad koosviibimised, ala kasutatakse aktiivseks puhkuseks ning marja- jaseenemetsana, kuna see on üks väheseid selliseid alasid, mis piirkonnas on.Peale kaevandamist ala küll taastatakse metsamaana, kuid selleks, et seal oleksjälle mets koos sinna juurde kuuluva elurikkusega, kulub aastakümneid. 2.4.3.7.Otstarbekas ja säästlik ning keskkonnahäiringuteta oleks kasutada olemasolevavana Lelle-Pärnu raudteetammi materjali, mille üks lõik jääb ca2,5 km kauguseleRail Balticu trassist ja mida tõenäoliselt edaspidi enam raudteena ei kasutata. 2.4.3.8.On arusaadav, et majanduslikult on kõige odavam saada võimalikud varud raudteeehitamiseks trassikoridori vahetust lähedusest, kuid kohalik kogukond (küladeelanikud, kelle majapidamised jäävad nii Rail Balticu kui ka kavandatavakarjääri mõjualasse) ei ole nõus taluma lisaks Rail Balticu ehitamisegakaasnevatele keskkonnamõjudele ka Sohlu karjääris kaevandamisega kaasnevaidkeskkonnamõjusid. 2.4.4.Selgitused Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 25. aprilli 2022. a arvamusekohta 2.4.4.1.Ulukiekspertiisis on välja toodud lahendused, et tagada planeeritava Sohluökodukti ümbritsevas maastikus rohekoridori toimimine. Üheks lahenduseks onvälja toodud ökodukti nihutamine 200 m lõunasse ja teiseks lahendusekskaevandamisala pindala vähendamine kirdest, idast ja lõunast. Keskkonnaametjõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et otstarbekamlahendus on Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiridevähendamine vastavalt ulukiekspertiisi joonisele 4. Loa taotleja on sellestlähtuvalt kaevandamisloa taotlust korrigeerinud ja esitas 2. juulil 2021. aKeskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse.Ulukiekspertiis märgib, et on selge, et kaevanduse käitlemise ajal ulukiteelupaiga kvaliteet karjääri alal ja selle naabruses langeb, kuid vähemalt enamikutavaliste liikide puhul on võimalik saavutada elupaiga kvaliteedi suhteliseltkiire taastumine pärast kaevandustegevuse lõppu. 2.4.4.2.Keskkonnamõjude eksperthinnangu kohaselt ei lõigata Sohlu kruusakarjäärirajamisega täielikult läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse selleläbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Siiski on vajalik rakendadakavandatavas Sohlu kruusakarjääris kaevandamisel järgmisi leevendusmeetmeid, ettagada rohekoridori toimimine: 2.4.4.2.1.osaline karjääri avamine: kavandatava Sohlu kruusakarjääri taotletavkaevandamise loa periood on 10 aastat. Selleks, et vähendada kaevandamisaegsetmõju rohelise võrgustiku koridorile, tuleb mäeeraldisel ja selle teenindusmaalkavandatavad raied tehda etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et minimeeridametsa osakaalu vähenemist. Võimaluse korral tuleks Sohlu kruusakarjäär avada jakorrastada, liikudes edelast kirdesse, et vähendada häiringu kestust jaruumilist ulatust; 2.4.4.2.2.korrastamine: kavandatava karjääri planeeritud korrastamissuund onmetsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. Et vähendada kaevandamisesttingitud häiringu kestust, on oluline alustada karjääri korrastamist jooksvaltesimesel võimalusel ja korrastatud nõlvadele rajada mets; 2.4.4.2.3.pärast karjääri korrastamist ei tohi karjääri nõlvad olla liialt järsudsuurulukitele, nõlvade korrastamisel tuleb lähtuda kaevandamisloa taotlusesolevast informatsioonist, mille kohaselt ehituskruusa nõlva kalle tuleb rajadasuhtega 1:1,4 ja ehitusliiva nõlva kalle tuleb rajada suhtega 1:2. 2.4.4.3.Keskkonnamõjude eksperthinnangu kohaselt on leevendusmeetmete rakendamiselvõimalik kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatudrohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Balticuraudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. MKM on seisukohal,et leevendusmeetmed ei ole asjakohased VV-lt nõusoleku küsimise puhul, vaidpärast VV tehtud otsust. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimusedseab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, saabKeskkonnaamet leevendusmeetmeid kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimustemääramisel arvesse võtta. 2.4.4.4.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob välja, et OÜ Rail Baltic Estonia tegiPõhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta ettepaneku kehtestadaüldplaneeringuga ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus mh oleksmaavarade kaevandamine keelatud. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSHaruande eelnõu kohta tegi 7. jaanuari 2022. a kirjaga nr 1.10-17/2021/6930-2ettepaneku Leht 8 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel ka MKM. Ettepaneku kohaselt tuleb üldplaneeringu eelnõus täpsustada,et suudmeala suurus, milles tuleb välistada maastikku muutvad tegevused, on 500m iga ökodukti keskkohast. Seega täpsustati ettepanekuga, et ökoduktipiiranguvööndi raadiust tuleb arvestada ökodukti keskpunktist. Sellisel viisilmõõtes jääb planeeritav Sohlu karjäär planeeritava Sohlu ökodukti 500 mpiiranguvööndist välja. Sama väidab ka keskkonnamõjude eksperthinnang, millekohaselt planeeritav ökodukt jääb Sohlu kruusakarjäärist ca500 mkaugusele kagusse. Seega isegi, kui selline piiranguvöönd Põhja-Pärnumaa uueüldplaneeringuga kehtestatakse, siis praeguste teadmiste kohaselt jääbtaotletav Sohlu kruusakarjäär sellest piiranguvööndist välja. 2.4.4.5.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on avaldanud arvamust Rail Balticu raudteetrassilõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi“ ehitusprojekti KMH kohta. MKM onseisukohal, et see arvamus ei ole asjakohane käesoleva korralduse kontekstis,vaid konkreetse KMH protsessis ja see arvamus tuleks esitada KMH läbiviijaleSkepast&Puhkim OÜ-le. Teadaolevalt on KMH aruanne veel koostamisel ja kuisee avalikustatakse, selgub, kas Sohlu karjääris kaevandamise ja Rail Balticuehitamise koosmõju on hinnatud või mitte. Juhul, kui seda mõju ei ole hinnatud,saab KMH läbiviijale asjakohase ettepaneku teha. 2.4.4.6.Mis puudutab kaevandamistegevuse ajalist piirangut, siis ulukiekspertiisikohaselt on Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridoritoimimiseks oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Balticuehitustöö piirkonnas on lõppenud. Samale seisukohale on jõudnud kaKeskkonnaamet 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14. Samas kirjas märkisKeskkonnaamet, et Keskkonnaamet saab kaevandamisloa lisatingimusegakaevandamistegevuse kestust piirata. Lisaks on loa taotleja nõus siduma kaevandamisloakehtivusaega Rail Balticu ehituse lõpu ajaga (2030. a). Samuti on korraldusesvälja toodud riigiteede teehoiukava teedeehitusobjektide periood kuni aastani2030, mis ühtib Rail Balticu valmimise ajaga. 2.4.4.7.RMK metsatööde kaardi16järgi kasvab taotletava Sohlukruusakarjääri alal noor mets, keskealine mets ja küps mets. Raie piirangudalal puuduvad. Ajaloo ja vanuse järgi võib eeldada küpse metsa raiet 10 aastajooksul. Keskkonnamõjude eksperthinnang soovitab Sohlu kruusakarjääri rajamiselosalist karjääri avamist ja etapiviisilist karjääri korrastamist paralleelseltkaevandamisega. See tähendab, et alal kavandatavad raied tuleb teha etappidenaja minimaalses vajalikus mahus, et minimeerida metsa osakaalu vähenemist, ningkorrastama tuleb hakata esimesel võimalusel ja korrastatud nõlvadele istutadamets. Sellisel viisil on võimalik metsa raadamisega kaasnevaid mõjusidminimeerida ja kaevandatud ala korrastada selliselt, et ka tulevikus saaksidkohalikud elanikud seda ala kasutada nii nagu praegu. 2.4.4.8. SeosesLelle-Pärnu raudteetammi materjali kasutamisega Rail Balticu ehituse tarbekstuleb märkida, et 2021. a novembris lõppesid Lelle-Pärnu raudtee remonttööd,mis võimaldaks vedada sellel Rail Balticuehituseks vajalikke materjale 17. Lisaks Rail Balticu ehitusele saab rekonstrueeritudLelle-Pärnu raudteelõiku kasutada ka neljarealise Via Baltica ehitamiseksPärnumaal, samuti Tootsi tuulepargi ehitusmaterjalide veoks. Viimastel aastatelon raudteed aga kasutatud Rail Balticulegi olulise põlevkivi aherainekillustikuveoks Ida-Virumaalt Pärnu kaubajaama. Lelle-Pärnu raudtee remont leevendaboluliselt kogu Pärnu piirkonna teede liikluskoormust ja - ohutust ning vähendabsamal ajal maanteetranspordist põhjustatud keskkonnamõju. Kuigi MKM-i teadaLelle- Pärnu raudtee muldkeha materjal ei vasta Rail Balticu raudtee muldkehaehitamise nõuetele, siis isegi kui see vastaks, ei ole võimalik seda Rail Balticutrassi ehitusel kasutada, sest Lelle-Pärnu 1520 mm raudteelõik on Rail Balticuehitamise ajal aktiivselt kasutusel ehitusmaterjalide veoks. 2.4.4.9. Sohlu karjääris kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõjude eksperthinnangus. Selle kohaselt jääb karjäärist 500 m raadiusesse neli majapidamist. Kuna Sohlu kruusakarjääris asub kogu kaevandatav varu põhjaveetasemest kõrgemal, siis veealandust ei kasutata ning veerežiimi ei mõjutata. Olulisemateks kaevandamise käigus tekkivateks mõjuteguriteks võib pidada välisõhuga seotud tegureid. Kaevandamise käigus tekib tolmu, kuid mille ülenormatiivsed tasemed jäävad mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse. Müra tekib toodangu väljamisel ja transpordil. Ülenormatiivsed müratasemed jäävad mäeeraldise, selle teenindusmaa ja väljaveotee piiresse. Siiski soovitab keskkonnamõjude eksperthinnang tolmu ja müra vähendamiseks kasutada leevendusmeetmeid, mille rakendamisel on võimalik kaevandamise keskkonnamõju veelgi vähendada. Nagu eelnevalt märgitud, saab Keskkonnaamet leevendusmeetmeid kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramisel arvesse võtta. 3. RIIGI HUVI EHITUSKRUUSA JA EHITUSLIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS SOHLU KRUUSAKARJÄÄRIS 3.1.Õigusnormid 3.1.1.MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik jamajanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivatekeskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 9 / 14 3.1.2.MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit jakasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikultotstarbekas ja säästlik kasutamine. 3.1.3.MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikustseisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt jasäästlikult. 3.1.4. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eestiloodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutadasäästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkusejärelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsusepunktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseadusekohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtumariiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine koguriigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikustkogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, misvõimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliseltadekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavaradekasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuseüksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive onmõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilisedsotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajadusekaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumikohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukasriigi huvisisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemataõigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigihuvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt onseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekaskasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikultsuures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigihuvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavaraolulisusest, maavara omandist ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus,mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjugaasjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatudkui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis onväljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitikapõhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõuevaldkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule jaressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitavhaldamine ja kasutus. 3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseksja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamiseasukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalselening säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutusekorraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mispaiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektideläheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantsidemassveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui kaliiklusohutusega seotud põhjustel. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, etmaapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusitöökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline,et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osasuunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas korralduses väljendatakse riigi huvi maavarakaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimisevajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus kariiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle,et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- jalubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viiakohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandadapraegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendusehituskruusa ja ehitusliiva kasutusele võtmiseks Sohlu kruusakarjääris Leht 10 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel 3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal,kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund ongeoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kusmäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine onmajanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteedeteehoiukava 2021–203018) ja RailBalticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavaltnõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagadaehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus sedalooduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.2. EGT koostas 2020. aastal MKM-itellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohtaPärnu maakonnas19(edaspidi EGT Pärnumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonnaehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegustolukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradegavarustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni aastani2050. EGT Pärnumaa uurimistöö toob välja, et arvestades raudteetaristu,riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavaranõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindlusetagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. 3.3.3. EGT Pärnumaa uurimistöö kohaselt võikskaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagadavarustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogukaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaaliivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega(liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% jaaktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaavarustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnasleiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toormenõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegustolukorda. 3.3.4. Kuna planeeritav Sohlu kruusakarjäär asubPõhja-Pärnumaal Raplamaale väga lähedal (ca4 km Rapla maakonnapiirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varudeolukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku,kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas20(edaspidi EGTRaplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna onEestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnaspigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseseltehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutataksenõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine,pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemusevaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellisejämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud onEestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt:Tartuja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. 3.3.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praegusevarustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusagatagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetudplaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaidkvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlusliiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse AS 2017. a valminud „RailBalticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus“21(edaspidi TeedeTehnokeskuse uuring) esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamisejaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii väikesekui ka suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. Kuilisada veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ningkohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusagavarustuskindlus on kriitiline. 3.3.6. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu22tulemustekohaselt on Sohlu kruusakarjääris maavara keskmine savi- ja tolmuosakestesisaldus 4,4% ning filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,1–0,3 m/ööp (keskmiselt 0,2 m/ööp). Maavara vastabkvaliteedilt nii ehituskruusale kui ka ehitusliivale esitavatele nõuetele.Kruusa ja kruusast valmistatud killustikku võib kasutada ehitussegudevalmistamiseks ja teede ehituses. Materjal on sobilik ka purukruusa tootmiseks,mida saab kasutada tee nii alus- ja katendikihtides kui ka kruusateedehooldamiseks. Liiva võib kasutada valikuliselt nii ehitussegude valmistamiseksja teedeehituses kui ka täitematerjalina. Maavara hindamisel lähtutikeskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogiliseuurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“23. 17.detsembril 2018. a võeti vastu uus ajakohastatud määrus24, millegaühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega. 3.3.7. Teede Tehnokeskuse uuring jõuab järeldusele,et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusavarustuskindlus nii väikese kui ka suure savi- ja tolmusisalduse arvestusesPärnu maakonna teeninduspiirkonnas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara,mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatultsobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2018.a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisalduskruusakarjääri maavaras alla 8%. Seega on Sohlu kruusakarjääri maavara sobilikkasutamiseks Rail Balticu taristu ehituses. 3.3.8. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on RailBalticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade materjali (liiv ja kruus)vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m3ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m3.Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusavajadus riigiteedel ca5 miljonit m3ja RMK hinnangul vajadusRMK objektidel ca0,372 miljonit m3. Seega on Pärnu maakonnasliiva ja kruusa vajadus Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 11 / 14 aastateks 2022–2030 kokku ca11 miljonit m3ehk aastas keskmiselt 1,23 miljonit m3. Transpordiameti hinnangul onRaplamaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca2,8miljonit m3. Seega on Rapla maakonnas liiva ja kruusa vajadusaastateks 2022–2030 kokku ca6 miljonit m3ehk aastaskeskmiselt 0,667 miljonit m3. Tuleb märkida, et nõudluses ei olearvestatud erasektori ja kohalike omavalitsuste vajadusi, mistõttu onkogunõudlus veelgi suurem. 3.3.9. Oluline on asjaolu, etvõimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nendekasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemal asuvatega, seejuuresvõttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2emissioonivähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähememissiooni. Transpordiametihinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Balticu raudtee kavandatavtrassikoridor jääb taotletava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisest ca40 mkaugusele. See tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine võimaldab ehitada RailBalticu raudteed ja selle teenindusteid minimaalsete transpordikuludega javäikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. 3.3.10. Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb kateiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamisekskonkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiametihinnangul võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2 teelõikude Konuvere–Jädivere, Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloaandmisel tekib võimalus kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka RailBalticu kohalike jaamade Järvakandi, Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede japarklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi–Kerguning Pärnu-Jaagupi–Kalli tee rekonstrueerimiseks.Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevadnende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavaravajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu olekshea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavaraderatsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu kruusakarjäärikasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus. 3.3.11. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selleteenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas Vändrametskond 48 kinnistul. Taotletavat ala katab enamasti metsamaa, ca5,2hektaril on mets raiutud. Planeeritaval karjäärialal asub Kaisma männik, mis onhetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt kohaliku tähtsusegaväärtuslik maastik. Ala edelaosas ca0,2 ha pindalal on varem kruusakaevandatud, karjääri sügavus on ca2 m. Taotletava mäeeraldise ningselle teenindusmaa läänenurka läbib 15 m pikkuse lõigu ulatuses metsatee nr2760144 Männiku–Reinu tee. RMK on andnudkaevandamiseks tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt on nimetatud teelõikvõimalik tulevikus vajaduse korral ümber suunata või jääb teealune liivavaruväljamata, ent seda saab otsustada ja planeerida kaevandamisloa andmise ning kaevandamiseprojekti koostamise käigus. Riigitee nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu äärmise sõiduraja välimine serv jääbtaotletava mäeeraldisest ning selle teenindusmaast 30 m kaugusele. Rail Balticuraudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selleteenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele. Sohlukruusakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim suurem asula on Järvakandi alevik,mis asub karjäärist linnulennult ca7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähimküla on Kaisma küla, mis jääb ca400 m kaugusele edela suunda. Kaismaküla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2022. a on 120. Lähimad majapidamisedasuvad karjäärist ca25 m kaugusel läänes Reinu kinnistul (katastritunnus 27601:003:0171)ja ca175 m kaugusel põhja suunas Sepa kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105).Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Reinu ja Sepa kinnistu omanike nõusolekudSohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Alast ca40 m põhjas asubmaaparandussüsteem, mille kood maaparandussüsteemide registris on5111340020040001. Taotletavast karjäärist ca300 m kaugusel kagus asubkaitstav looduse üksikobjekt Sohlu rändrahn (keskkonnaregistri kood KLO4001263) 50 mraadiusega piiranguvööndiga ja ca500 m kaugusel idas asub Taarikõnnu looduskaitseala(keskkonnaregistrikoodKLO1000058). Taotletavast karjäärist ca120 m kaugusel kagus asubvääriselupaik VEP206219 ja ca350 m kaugusel kagus vääriselupaik VEP204995. Sohlu kruusakarjäär ei asuriigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu taotletav ala Natura2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. 3.3.12. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on otsuse tegemiseljätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud.Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavarakaevandamisõiguse tasu. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot)ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 821 456eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele25.Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutadasihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva rahakasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusitöökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldataksepositiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu jaettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu. 3.3.13. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. Leht 12 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5.VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6.KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks osaühingule EestiKillustik, Põhja- Pärnumaa vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 2 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 3 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering 4 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud 5 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b6cdea39-c795-4b7f-aec4-c097ff0a1369 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042020011 7 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http:// railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 8 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-parnu/ parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf 9 https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad 10 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 11 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 12 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Maardlad/Maardlate-kaardirakenduse-kirjeldus- p163.html 13 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering 14 https://rbestonia.ee/dokument/rail-baltic-maakonnaplaneeringute-heakskiidetud-ksh-aruanne/ 15 https://www.ttja.ee/eraklient/rail-baltic/avalikud-teated/raplamaa#teade-rail-balticu-r 16 https://rmk.ee/metsatoode-kaart 17 https://majandus.postimees.ee/7383240/lelle-parnu-raudtee-sai-kaubaveoks-korda Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Leht 13 / 14 18 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/ teehoiukava 19 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 20 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 21 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http:// railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 22 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8987. https://fond.egt.ee/fond/egf/8987 23 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848 24 Keskkonnaministri 17.detsembri 2018. a määrus nr 52„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavarageoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavaranaarvelevõtmiseks".https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016 25 Kaevandamisõiguse tasuarvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Leht 14 / 14 Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 06.09.2022 kell 14:15 MTÜ Roheline Pärnumaa (registrikood 80581270) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart nr 1: Nimi ja aadress 1. kanne: Nimi on MTÜ Roheline Pärnumaa 1. kanne: Aadress on Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Sääse tn 1-2, 80012 Esindusõigus 1. kanne: Juhatuse liige on Tanel Lebedev, isikukood 37803074212 1. kanne: Juhatuse liige on Tiina Georg, isikukood 49407122017 * Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on mittetulundusühing 1. kanne: Mittetulundusühingu alaliik on tavaline mittetulundusühing 2. kanne: Põhikiri on kinnitatud 10.06.2021 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 15.05.2020 (esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 09.08.2021 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp