Riigi huvi väljaselgitamine

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: KeA Info Teema: 2-3/776 Arvamuse andmine Tohvri liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Tere Saadan Viljandi Vallavalitsuse 08.11.2022 korralduse nr 776. Lugupidamisega Karmen Küünal Paltser vallakantselei spetsialist Telefon: 435 0113 [email protected] <http://email.mg.viljandivald.ee/o/eJxFzssOgyAQheGnkV3JgCOXBYum6YMMMCi1Y qPG569ddX--k5-DMsZ6axU6kYONilDUoEFrpcCDGTw4aWxJvWHqc4ScKHcIyyjP-n5Ry_Wkd 5bMYgpcOEWNjhEhOuucd6BMjAMAo_JabKG2sl585n2e19aIFj5--Aj35TOtG0nrjVh432nkW 82h6x_6GhREn4igMAzmStDueqE_6frnF3LkPI0> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. 1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1014250 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Keskkonnaloa taotlus Tohvri liivakarjääris maavara kaevandamiseks. sisu Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tohvri eesmärk ja põhjendus liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavara kaevadamisega. Kaevandamisõiguse saamise eesmärk on varustada piirkonna regionaalseid taristu ehitushankeid kvaliteetse ehitusliivaga. Niisamuti soovitakse pakkuda tulevikus materjali Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kavandatavate metsateede ehitushangetel. Viljandi linna lähiümbrusesse on planeeritud mitmeid tee-ehitusobjekte, mille tõttu on piirkonnas jätkuv vajadus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele. Taotletav Tohvri liivakarjäär paikneb Viljandi linnast ~18 km kaugusel läänes, olles üheks lähimaks karjääriks ehitustööde täitematerjalidega varustamisel Viljandi linnast itta jäävatel objektidel. Taotletava Tohvri liivakarjääri näol on tegu endise mahajäetud ja korrastamata liivakarjääriga, mille Marina Minerals OÜ soovib lõpuni ammendada ning nõuetekohaselt korrastada. Pärast varu ammendumist ning korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamist tekib alale tehisjärv. Tegevusega kaasneda võivate Info esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Tohvri liivakarjäär Aadress Väike-Taki, Tohvri küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Territoriaalkood 8272 Katastritunnus 62902:001:0104 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6473657, Y: 578703 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Väike-Taki (62902:001:0104). Puudutatud veekogud: Raudna jõgi (VEE1139100). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 7 aastat Alates Kuni 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 272 Maardla nimetus Tohvri Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tohvri liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.94 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 2.16 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 1 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristuehitus ning materjal asfaldi- ning betoonitehastele Minimaalne tootmismaht aastas 3/5 Keskmine tootmismaht aastas 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 72 tuh m³ 30.06.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 51 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus Geoloogiafondi number EGF 4773 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number määrus nr 7 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.01.1997 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf 4/5 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Tohvri_.asice GIS ja CAD failid Lisa 5: Piir__Tohvri_.dgn Lisa 6: Tohvri_lamam.dgn Lisa 7: Tohvri_maapind.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 8: Tohvri_graafilised_lisad.asice 5/5  8,0 28.13 28.47 28.38 30.63 29.81 45 . 33 29 I 28.32 34.19 89 .0 2 28.31 26 - 34 . 2 .6 PA-6 29 28.49 28,44 3,0 34.53 Plokk 1 aT 28.39 28.46 33. 28.81 28.28 28.64 2 28.48 9 83 .3 8 33. 28.24 86 33. 75 17 28.40 21' 18'14 19'15 20'16 1' 28.74 Kr 28 33 33.45 .95 28.59 28.29 28.29 28.33 128.29 28.29 33.62 33 .81 . 73 28.41 17' 3 3 .1 5 28 33.75 34.00 . 97 29.24 3 28.49 28.23 28.23 33 3. 6 13 634 . 28.28 28.26 Väike-Taki Plokk 3 pR 32.95 33.59 33.05 33.00 33 33 .87 33 .69 29 29 . 15 28.42 PA-7 28,11 - 62902:001:0104 28.94 30.04 N 16'. 92 26 28.22 3,0 33 33.56 28. 65 12 2' 29.19 29.65 30.34 28 28.38 28.72 33.18 . 33 32.46 33.40 34 34 34 .08 28.31 2 29 . 21 30.08 2 8 .4 7 32.90 33.92 Kaardileht nr 534 Viljandi 34 .09 Plokk 1 aT 28.61 29.42 3' 30.85 32.85 34 34 . . 29 31 28.32 3 30.84 34.12 29.77 33.21 33.21 K 23 r 28.81 4' . 31 30. Väike-Taki 2 8 29.34 20 30.76 . nn 4 62902:001:0104 5 pi 34 29.07 29.61 4 31.60 34 . 36 33.32 .36 30 15' 7' Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 43 33.17 PA-2 28.70 32. 28 33.31 . 11 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 24 34,34 5' 31 34 34 .88 33.70 bet . 15 31.65 32. II 34 40 30. pl 34 .39 Nr X Y Nr X Y aad - 46 . 35 2 33.77 9 .1 4 28.73 29.21 PA-5* id 8,0 1 6 473 618,06 578 447,09 1' 6 473 618,06 578 447,09 01 30,11 . 33.64 9 32 33.58 31 2 33 2 6 473 569,74 578 526,02 2' 6 473 569,74 578 526,02 . . 90 67 34 34 29 34 . 35 26 . .11 01 . 34 72 29.31 0,1 I I' 3 6 473 550,71 578 556,97 3' 6 473 550,71 578 556,97 30 . 33 70 . 10 30. 32 78 32.30 . 4 6 473 546,40 578 560,44 4' 6 473 546,40 578 560,44 91 7,4 . 80 35 33.65 29.82 14' 34.01 27 5 6 473 483,51 578 618,21 5' 6 473 519,26 578 585,37 31 Kõpu metskond 2 M 89 i i l 31 i3 34.60 6 6 473 457,86 578 603,81 6' 6 473 520,75 578 590,73 90 a . 36.35 u 36 8 62902:001:1241 4 34 .g 7 30 2 1: 82 u 4 .05 . 35. 33.72 0 01 t 5 7 6 473 457,36 578 592,55 7' 6 473 532,08 578 600,76 30.52 34.44 ee 0,15 70 : 00Kr PA-4* 3 8' 32. 36. 5. 9 16 4 . 8 6 473 456,20 578 568,06 8' 6 473 486,36 578 642,75 pi 41 0,6 36 9 18 06 9 nn 2 33.83 30 31,77 36.45 30 31 9 6 473 483,51 578 520,72 9' 6 473 448,08 578 621,25 35 13' 35 .03 . 67 36.48 34.67 34 . . 05 10 6 473 505,03 578 483,65 10' 6 473 448,68 578 611,74 34.07 92 32.03 11 6 473 532,39 578 440,17 11' 6 473 444,74 578 576,73 1 34.88 35. Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja I' 36.62 12 6 473 587,54 578 359,73 12' 6 473 456,20 578 568,06 36 34.14 0,1 75 PA-6* 36 3 6 . piiripunkti number 27 4 35 13 6 473 610,59 578 325,52 13' 6 473 483,51 578 520,72 35,36 5,7 35 . 35 35 . 26 35. 18 7 14 6 473 620,49 578 339,14 14' 6 473 505,03 578 483,65 1 33.54 34.78 356 .8 9' 8 36.37 15 6 473 616,73 578 357,36 15' 6 473 532,39 578 440,17 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34.67 12' 35.35 3 3 5 5 6 . 6 . 1 0 10' Kr 36 35. 36 3 . 42 16 6 473 618,15 578 383,21 16' 6 473 587,54 578 359,73 35.23 11' 6. 29 34.56 17 6 473 623,19 578 406,91 17' 6 473 610,59 578 325,52 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 35.76 35.38 pR - passiivne reservvaru) 34.97 18' 6 473 620,49 578 339,14 pi Pindala 1,94 ha 19' 6 473 616,73 578 357,36 nn 34.70 Maardla piir (asendiplaanil) 35.37 20' 6 473 618,15 578 383,21 35.39 34.64 50 34.44 21' 6 473 623,19 578 406,91 Maapinna samakõrgusjoon, m 50 Lamami samakõrgusjoon, m Pindala 2,16 ha Väike-Taki Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62902:001:0104 PA-2 0,4 Puuraugu nr (EGF 4773) Katendi paksus, m 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 0 20 40 m PA-4* 0,4 Puuraugu nr (EGF 6774) Katendi paksus, m 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Märkused: I I' Geoloogilise läbilõike joon Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Nõlva hoidetervik Tohvri liivakarjäär 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER XX.07.2022. a. Mäeeraldise plaan Viljandi maakond, Viljandi vald 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Looduskaitseline piirang / - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste ndmeid (seisuga 01.05.2021. a); Loa omanik Joonis nr 1 / 3 Marina Minerals OÜ - Viljandi rajooni Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonni Tohvri liivakarjääri Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 Kaldapiirangu kaitsevöönd mäeeralduse seeletuskiri ja plaan (EGF 6774, 1991); [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 - Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus (EGF 4773, 1994). 5. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m 37 37 36 36 35 35 34 34 33 33 2 1: PA - 4* 31,77 32 Väike-Taki 32 62902:001:0104 0,15 31 0,75 31 30 PA - 6 30 28,44 29 29 1: 28 28 2 27 27 Plokk 1 aT Plokk 1 aT 1: 5 26 26 25 3,0 25 6,8 7,0 24 24 Läbilõige II-II' W E PA-8 Puuraugu/kaevandi nr Kattepinnas 87,49 Suudme abs kõrgus, m m m Miiliaugu tee 36 36 89901:001:0041 PA - 2 Peeneteraline liiv 35 34,34 35 34 34 Saviliiv 5,0 Sügavus maapinnast, m okk 3 pR 33 33 Väike-Taki Saviliivmoreen 32 62902:001:0104 32 PA - 5* 30,11 Pl 31 31 Proovitud intervall, m Savi 1: 11,6 2 30 0,1 30 12,0 Puuraugu sügavus, m 2 1: 29 29 28 28 1: 27 27 5 Plokk 1 aT 26 8,0 26 Märkused: 5,0 25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 24 3. Joonise koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); 23 - Viljandi rajooni Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonni Tohvri liivakarjääri 7,5 mäeeralduse seeletuskiri ja plaan (EGF 6774, 1991); 22 - Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus (EGF 4773, 1994). Mäeeraldise teenindusmaa piir 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 21 Mäeeraldise piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 20 Tohvri liivakarjäär pR - passiivne reservvaru) 10,0 Geoloogilised läbilõiked Viljandi maakond, Viljandi vald Uuringuaegne ja kaevandamise järgne keskmine veeatse (abs 27,6 m) / Hoidetervik (nõlvus vee peal 1:2, vee all 1:5) Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 V 1 : 100 Kaldapiiranguvöönd [email protected] Mõõtkava H 1 : 1 000 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  8,0 28.13 28.47 28.38 30.63 29.81 45 . 33 29 28.32 34.19 89 .0 2 28.31 26 - 34 . 2 .6 PA-6 29 28.49 Plokk 1 aT 28,44 3,0 34.53 28.46 28.39 33. 28.81 28.28 28.64 2 28.48 9 83 .3 8 33. 28.24 86 33. 75 17 28.40 21' 18'14 19'15 20'16 1' 28.74 28 33 33.45 .95 28.59 28.29 28.11 28.29 28.33 128.29 28.29 33.62 33 .81 27.59 . 73 28 27 29 17' 3 3 .1 5 27.60 27.24 26.45 33.75 34.00 29.24 3 32.14 26.10 28.23 33 3. 6 13 634 . 25.92 25.65 26 27.12 28.26 Väike-Taki N 1 26.09 30 3 Plokk 3 pR 32.95 33.05 26 PA-7 28 62902:001:0104 28.94 33.59 33 28,11 30.04 33 30.32 33.00 33 .87 32 28 - 16'. 92 27 3,0 33 33.56 25.45 26.43 27.09 25.95 12 27 2' 29.19 29.65 30.34 28.93 28.72 33.18 33.52 32.46 29 33.40 34 34 34 .08 Veekogu, 1,3 ha 2 29 . 21 26.04 eeldatav veetase abs 27,6 m 25.23 30.08 32.90 33.92 32.47 26.59 Kaardileht nr 534 Viljandi 25.83 29.42 3' 30.85 32.85 34 34 . . 29 31 25.51 3 30.84 34.12 29.77 33.21 26.87 33.21 26 23 31.82 4' . 1 31 30. 34 30 3 Väike-Taki 20 30.76 2 62902:001:0104 28.24 8 34 33 29.80 26 29.61 4 31.60 25.30 2 34 . 36 27.02 25.11 9 33.32 .36 30 15' 32 28 7' Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 43 33.17 PA-2 27 32. 33.31 11 34,34 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 5' 31 27 3 34 .88 33.70 4 . 15 31.65 32. 25.71 26.63 34 29 40 30. 34 .39 - Nr X Y Nr X Y 46 . 35 33.77 32.39 25.54 PA-5* 8,0 25.15 1 6 473 618,06 578 447,09 1' 6 473 618,06 578 447,09 01 30,11 . 33.64 32 33.58 31 33 25.32 30.03 2 6 473 569,74 578 526,02 2' 6 473 569,74 578 526,02 . . 6 90 67 2 34 34 34 . 35 26.60 .01 . 34 72 30.86 0,1 3 6 473 550,71 578 556,97 3' 6 473 550,71 578 556,97 30 . 33 70 . 10 29.07 32 78 32.30 . 4 6 473 546,40 578 560,44 4' 6 473 546,40 578 560,44 91 7,4 . 35 33.65 1 27 30 3 34.01 14' 5 6 473 483,51 578 618,21 5' 6 473 519,26 578 585,37 Kõpu metskond 2 M 28.51 89 i i l 8 31 2 i3 34.60 33 6 6 473 457,86 578 603,81 6' 6 473 520,75 578 590,73 90 a . 36.35 u 32.07 36 62902:001:1241 4 34 .g 7 30 1: 82 u 4 . 32 35. 33.72 34.44 0 01 t ee 0,15 5 7 6 473 457,36 578 592,55 7' 6 473 532,08 578 600,76 70 PA-2 0,4 Puuraugu nr (EGF 4773) Katendi paksus, m : 00 Metsa- ja rohumaa 28.50 PA-4* 30.22 3 8' 36. 29.97 5. 9 16 41 0,6 4 36 . 8 6 473 456,20 578 568,06 8' 6 473 486,36 578 642,75 9 9 06 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 0,9 ha2 32 50,9 12,5 33.83 31,77 36.45 31 9 6 473 483,51 578 520,72 9' 6 473 448,08 578 621,25 13' 35 35 .03 33.20 36.48 0,4 Puuraugu nr (EGF 6774) 34.67 34 .05 10 6 473 505,03 578 483,65 10' 6 473 448,68 578 611,74 PA-4* Katendi paksus, m 34.07 . 92 30.89 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 31.55 33 11 6 473 532,39 578 440,17 11' 6 473 444,74 578 576,73 34.88 35. 36.62 12 6 473 587,54 578 359,73 12' 6 473 456,20 578 568,06 36 34.14 0,1 75 PA-6* 3 6 .27 4 1 35 35,36 5,7 13 6 473 610,59 578 325,52 13' 6 473 483,51 578 520,72 35 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 35 35 . 3 7 26 5. 18 piiripunkti number 33.54 34.78 68 9' 14 6 473 620,49 578 339,14 14' 6 473 505,03 578 483,65 35. 8 36.37 15 6 473 616,73 578 357,36 15' 6 473 532,39 578 440,17 34.67 12' 35.35 356 .1 10' 1 35. 36 356 .0 3 36 . 42 16 6 473 618,15 578 383,21 16' 6 473 587,54 578 359,73 35.23 11' 6. 29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34.56 17 6 473 623,19 578 406,91 17' 6 473 610,59 578 325,52 35.76 35.38 34.97 18' 6 473 620,49 578 339,14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 34.70 Pindala 1,94 ha 19' 6 473 616,73 578 357,36 pR - passiivne reservvaru) 35.37 20' 6 473 618,15 578 383,21 35.39 Maardla piir (asendiplaanil) 34.44 34.64 21' 6 473 623,19 578 406,91 27 Maapinna samakõrgusjoon, m Pindala 2,16 ha Väike-Taki Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62902:001:0104 Looduskaitseline piirang Veekogu kõlvik (1,3 ha) 0 20 40 m Kalda piiranguvöönd Metsa- ja rohumaa kõlvik (0,9 ha) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: Tohvri liivakarjäär Korrastatud ala plaan Viljandi maakond, Viljandi vald 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. / 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Marina Minerals OÜ - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2021. a). [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tohvri liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavara kaevadamisega. Kaevandamisõiguse saamise eesmärk on varustada piirkonna regionaalseid taristu ehitushankeid kvaliteetse ehitusliivaga. Niisamuti soovitakse pakkuda tulevikus materjali Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kavandatavate metsateede ehitushangetel. Viljandi linna lähiümbrusesse on planeeritud mitmeid tee-ehitusobjekte, mille tõttu on piirkonnas jätkuv vajadus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele. Taotletav Tohvri liivakarjäär paikneb Viljandi linnast ~18 km kaugusel läänes, olles üheks lähimaks karjääriks ehitustööde täitematerjalidega varustamisel Viljandi linnast itta jäävatel objektidel. Taotletava Tohvri liivakarjääri näol on tegu endise mahajäetud ja korrastamata liivakarjääriga, mille Marina Minerals OÜ soovib lõpuni ammendada ning nõuetekohaselt korrastada. Pärast varu ammendumist ning korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamist tekib alale tehisjärv (vt allpool olev Joonis 1.1 ja ptk 7). Joonis 1.1 Ammendunud Riigiküla liivakarjääri korrastamine Narva-Jõesuu linnast lõunas Tohvri liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada piirkonna taristuehituses ning võimalusel kaubastada materjali asfaldi- ning betoonitehastele. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Tohvri liivakarjäär asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tohvri külas riigile kuuluval kinnistul Väike-Taki (katastritunnusega 62902:001:0104). Taotletav mäeeraldis jääb Väike-Taki kinnistu edelaserva. Tohvri liivakarjääri puhul on tegemist varasemalt kaevandatud alaga, kus liiva kaevandamine lõpetati 1990ndate aastate alguses. Taotletavat ala katab valdavalt segamets. Taotletav Tohvri liivakarjäär külgneb edelast Tohvri silla teega, mis lähtub Tohvri tee kõrvalmaanteelt (tee nr 24153). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa külgnevad vahetult Raudna jõe (keskkonnaregistri kood VEE1139100) kalda piiranguvööndiga, kattumist kalda piiranguvööndiga ei ole. Tohvri liivakarjääri mäeeraldis kattub kirdeosas ~0,14 ha suurusel alal III kategooria kaitsealuse taime ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) leiukohaga (KLO9303568). Teisel pool Tohvri silla teed edelas on Leppoja looduskaitseala (KLO1000319) ja Leppoja loodusala (RAH0000266). Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest 190 – 200 m kaugusele itta kinnistutele Tohvri tee 19 (katastritunnusega 62902:001:0027) ja Tohvri tee 18 (katastritunnusega 62902:001:0029). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tohvri liivamaardlas on teostatud mitmeid geoloogilisi uuringuid ning maardlast on erinevatel aladel kaevandatud maavara. Tohvri liivakarjääri kaevandamisloa taotluse koostamisel on kasutatud järgnevaid geoloogilisi töid: ‒ Viljandi rajooni Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonni Tohvri liivakarjääri mäeeralduse seletuskiri ja plaan (EGF 6774, 1991); ‒ Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus (EGF 4773, 1994). Tohvri liivakarjääris on katendi paksus geoloogiliste uuringute andmetel valdavalt väike või puudub üldse alal, kus varasemalt on kaevandatud. Maksimaalseks kattekihi paksuseks on kuni 0,15 m. Katend on huumuse-liivasegune kiht. Kasuliku kihi paksus on taotletaval alal 1 – 8 m, olles suurim taotletava mäeeraldise lõunaservas, kus varasemalt pole varu väljatud. Mäeeraldise põhjaosas on keskmiseks kaevandatav kihi paksuseks 3,0 m. Kasuliku kihi paksus väheneb ida suunas (PA-4*). Tohvri liivamaardlas, sh taotletavas Tohvri liivakarjääris leviv liiv on valdavalt peene- ja keskmiseteraline ehitusliiv, mille peensusmoodul on 1,65. Savi- ja tolmuosakesi suurusega alla 0,05 mm on keskmiselt 3,9%. Alal levivas materjalis kruusa ei ole. Looduslikul kujul sobib peeneteraline liiv täiteks või muldkeha ehitamiseks. Kasuliku kihi lamamiks Tohvri liivakarjääris on saviliiv, savi ja saviliivmoreen. Uuringutega on fikseeritud põhjaveetase taotletaval alal 0,5 – 6 m sügavusel maapinnast. Suur varieeruvus tuleneb maapinna reljeefist, kus maapinna kõrgused varieeruvad mäeeraldise piires kuni 6 m. Uuringuga fikseeritud põhjavee tase jääb abs kõrguste vahemikku 27,27 – 29,56 m, keskmine põhjaveetase jääb abs kõrgusele 27,6 m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Tohvri liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,16 ha, sh mäeeraldise pindala 1,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Tohvri liivamaardla aktiivse tarbevaru plokki 1. Plokk on hõlmatud osaliselt tulenevalt keskkonnakaitselistest piirangutest ja maakasutuse võimalustest. Taotletava mäeeraldisega plokis 1 aT hõlmata varu on 28 tuh m3. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Tohvri liivakarjääris on ehitusliiva püsivaks nõlvuseks veepealses osas arvestatud 1:2 ning veealuses osas 1:5. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Tohvri liivakarjääris (seisuga 30.06.2022. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m3 tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Veepealne 49 15 34 Plokk 1 aT 1,94 Veealune 23 6 17 Kokku 72 21 51 Kaevandamisluba Tohvri liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~10 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Tohvri liivakarjäär ~5 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Tohvri liivakarjääris on võrdlemisi lihtsad – eelnevalt on suurel osal mäeeraldiselt katend eemaldatud (uuringutega määratud keskmine kasulikku kihti katva katendi paksus on 0,1 – 0,2 m) ning karjäärile on hea ligipääs mööda olemasolevat teed karjäärist edelas. Samas tuleb arvestada, et osaliselt paikneb kaevandatav varu vee tasemest madalamal. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht nendest piirkondadest, kus seda varasemalt tehtud ei ole. Varasemalt kaevandtaud osas on samuti vahepealse ajaga tekkinud minimaalne kasvukiht (kuni 5 cm paksuse kihina). Katendi kogumahuks, mis Tohvri liivakarjääris on vajalik eemaldada, on ~1 000 m3. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks teenindusmaa kagunurgas ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Veepealne maavara kaevandatakse ekskavaatoriga ja laaduriga, veealune maavara ekskavaatoriga. Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Tohvri liivakarjääri alal veetaset. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga otse vee alt mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Maavara väljamine ekskavaatoriga ülevalpool veepiiri toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Tohvri liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Mõju veerežiimile Tohvri liivakarjääris kaevandamisel vett karjäärist välja ei pumbata ning veetaset ei alandata. Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted (saviliiv, savi, saviliivmoreen) käituvad filtrina. Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76  Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud jäävad Tohvri liivakarjäärist 190 – 200 m kaugusele. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(190) = 60 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Tohvri tee 19 kinnistul jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 60 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal (maapind karjääri alal väga varieeruv) ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise servale müratõkkevall, mis takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama Tohvri tee 18 ja 19 kinnistutel majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Vajadusel saab teostada lähimate elamute juures Tohvri liivakarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks karjääri ümbruses mets säilitada. Tohvri liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~0 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,01 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Tohvri liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse mäeeraldise kagunurka müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks (mahus ~1 000 m3) vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse tõkkevallides kasutatud katend karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Tekkiv katend kasutatakse korrastamisel kaevandatud ala katmiseks mäeeraldise osades, kuhu peale maavara ammendamist ei kujune veekogu ning kasutatakse ära kogu mahus (1 000 m3). Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda jäätmeluba. Mõju ahtalehise ängelheina leiukohale (KLO9303568) ja teistele kaitsealustele taimeliikidele Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis III kaitsekategooriasse kuuluv ohuväline mitmeaastane soontaimeliik. Ahtalehise ängelheina kasvukohad on valdavalt niisketel niitudel, metsaservadel, teeservadel ja võsastikes. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalikud regulaarsed hooldustööd liigi poollooduslikes kooslustes. Mõju hindamiseks ahtalehise ängelheina leiukohale viidi 24.07.2022. a alal ja selle lähiümbruses läbi välitööd ahtalehise ängelheina leiukoha täpsustamiseks. Välitööde käigus registreeriti ka teised leitud kaitsealused objektid, leitud kaitsealuste liikide alam- ja põhikirjed esitati 09.08.2022. a Keskkonnaametile Keskkonnaregistrisse kandmiseks. Kasvukohas KLO9303568 on ahtalehist ängelheina vaadeldud kahel korral, 31.07.1997. a ja 12.07.2017. a. EELIS andmebaasis puuduvad kasvukoha alamkirjed ning arvukuse hinnangud. 2017. a vaatluse juures on märkus, et areaal on suur ja arvukust on raske hinnata, kuid liik on olemas. 24.07.2022. a vaadeldi vaid kasvukoha lõunaosa ning registreeriti seal 53 alamkirjet 94 taimeisendiga. Vastavalt alamkirjetele korrigeeriti ka kasvukoha piirid läbikäidud ala ulatuses. Ahtalehised ängelheinad kasvasid vaid niidumosaiigi madalamates osades valdavalt Raudna jõe poolses osas, kuivemates Tohvri luha osades ahtalehine ängelhein puudus ning kasvukoha piiride muutmisettepanek esitatakse koos kaevandusloa taotlusega. Seetõttu ei kattu välivaatluse andmetel taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ahtalehise ängelheina kasvukohaga KLO9303568, mäeeraldise ja lähimate isendite vahele jääb ligikaudu 10 m laiune puhver. Arvestades, et kavandatava tegevusega veetaset pinnases ei alandata, siis ei ole ette näha kasvukoha seisundi halvenemist kavandatava tegevuse tagajärjel. Joonis 6.1 Ahtalehised ängelheinad kasvukohas KLO9303568 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 24.07.2022) Välitööde ajal tuvastati taotletava mäeeraldise piires ka uued kaitsealuste soontaimeliikide leiukohad (joonis 2): ‒ Suur käopõll (Listera ovata), III kaitsekategooria, ohuväline, 26 isendit ühes kasvukohas; ‒ Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), III kaitsekategooria, ohuväline, 1 isend ühes kasvukohas; ‒ Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), III kaitsekategooria, ohuväline, 7 isendit ühes kasvukohas. Joonis 6.2 Kaitsealused taimeliigid taotletaval alal ja selle lähiümbruses Taotletava tegevuse läbiviimisel taimkate koos kaitsealuste liikide kasvukohtadega kaovad mäeeraldise piires. Vastavalt looduskaitseseaduse § 48 p 4 rakendub piiritlemata III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Tagamaks uutes leiukohtades isendi kaitset ja võimaldamaks ka maavara ammendumist taotletavas Tohvri liivakarjääris on vaja kaitsealuste taimeliikide isendid ümber istutada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 “Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord”. Vastavalt antud määrusele teatab ümberasustamise vajadusest ümberasustaja kirjalikult Keskkonnaametit, kusjuures teade peab sisaldama järgnevat informatsiooni: liigi nimetust ja võimalusel isendite arvu, ümberasustamise põhjendust, kohta, kus taim ümberasustamiseks võetakse kirjeldust ja ettepanekut koha või piirkonna kohta, kuhu isend tuleb ümber asustada, kuna ümberasustaja (Marina Minerals OÜ) ei ole ümberistutamise sihtkoha maaüksuse omanik, tuleb lisada ka maaomaniku või valdaja arvamus. Kõik kaitsealused liigid leiti sanglepa, sookase ja hariliku kuuse segametsast (angervaksa kasvukohatüüp), mis oli niiske ja tekkimas oli õhuke turbakiht. Ümberistutamise edukuse tagamiseks peaksid olema ka sihtkohad sarnaste keskkonnatingimustega, eelistatavalt asuma kaitsealadel ning riigimaal tagades nii ümberistutamise jätkusuutlikkuse. Sarnane kasvukoht on taotletavast Tohvi liivakarjäärist ligikaudu 2 km kaugusel edela suunas Leppoja loodusalal asuval riigile kuuluval kinnistul Kõpu metskond 2 (katastritunnus 62902:001:1241). Kaitsealused taimed on soovitatav ümberistutada metsaeraldisele 10155949, kus asub Metsaregistri andmetel sarnane sanglepa domineerimisega, kase, kuuse ja haavaga angervaksa kasvukohatüüp (inventeerimise andmed 01.01.2017). Antud metsaeraldisel asub ka laialehise neiuvaiba kasvukoht KLO9300463, kus antud liiki on viimati vaadeldud 2000. aastal. Peale ümberistutamise teatise esitamist, tellib Keskkonnaamet riigi kulul ühe nädala jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta (edaspidi eksperdiarvamus), mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates. Eksperdilt küsitakse: ümberasustamise võimalikkuse hinnangut kooskõlas looduskaitseseadus §-s 58 sätestatuga; ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes; ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta; millised on muud liigi eripärast tulenevad tingimused liigi isendi elujõulisuse ning sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Ümberasustamine võib looduskaitseseaduse § 58 lõike 5 kohaselt toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul. Kavandatavas Tohvri liivakarjääris võib kaitsealuste liikide kasvukohtades kasvukihti eemaldada vaid peale kaitsealuste taimede ümberistutamist. Mõju looduskaitsealadele ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele Kavandatav tegevus paikneb Leppoja looduskaitsealast, mis kuulub loodusalana ka Natura 2000 võrgustikku ligikaudu 10 m kaugusel teisel pool Miiliaugu tee kinnistut (katastritunnus 89901:001:0041; joonis 6.3). Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas Leppoja looduskaitseala ja loodusala piirid kattuvad. Leppoja loodusalal kaitstavateks elupaigatüüpideks on lamminiidud (6450), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Samuti kaitstakse II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) elupaiku. Looduskaitsealal piires kaitstakse samuti II kaitsekategooria taimeliiki ja järgnevaid elupaiku: vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), looduslikus seisundis rabad (7110) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kavandatavale tegevusele lähim Natura elupaik on vanad loodusmetsad (9010*; joonis 4), mis on nii looduskaitseala kui ka Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärgiks ja paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 10 m kaugusel. Teised kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad ja liigid paiknevad kavandatavast tegevusest oluliselt kaugemal: ‒ Lamminiidud (6450) ligikaudu 200 m kaugusel kavandatavast tegevusest Raudna jõe ääres; ‒ Rabad (7110*) ja nendega seotult ka nokkheinakooslused (7150) ligikaudu 750 m kaugusel kavandatavast tegevusest; ‒ Rohunditerikkad kuusikud (9050) ligikaudu 1,5 km kaugusel; ‒ Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ligikaudu 2 km kaugusel; ‒ Elupaigatüüpi vanad laialehised metsad (9020*) looduskaitseala piire Keskkonnaregistri andmetel ei tuvastatud; ‒ Kauni kuldkinga kasvukoht asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 1,8 km kaugusel. Joonis 6.3 Leppoja loodusala ja looduskaitseala kavandatavast tegevusest eraldav Miiliaugu tee. Kavandatava tegevuse ala paremal pool teest ning loodusala teest vasakul pool (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 24.07.2022) Joonis 6.4 Vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüp Leppoja loodusalal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 24.07.2022) Liivakarjäärides mõjutavad ümbritsevat taimkatet valdavalt veetaseme alanduse korral kuivendusmõju ning karjääri toodangu transpordiga seotud tolmuheide. Kavandatava tegevuse raames vett ära ei juhita ning veetaset ei alandata, seega kuivendusmõju puudub. Samuti on kavandatavale tegevusele lähim kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp 9010* mineraalmaaga seotud elupaigatüüp, mis ei ole otseselt kuivendusest tugevalt negatiivselt mõjutatav. Antud elupaigas on Miiliaugu teele lähimad okasmetsad (männi enamusega, kaaspuuliigiks kuusk), mis kuuluvad jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpi. Samuti ei lisandu antud elupaigatüüpi oluliselt tolmuheidet, kuna kavandatav tegevus toimub valdavalt vana karjääri alal madalamal reljeefi osal, mis on ligikaudu 3 – 4 m madalamal kui kaitstav elupaigatüüp. Kuival perioodil välditakse karjäärisisestel teedel tolmuheidet niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemise teel, mis vähendab olulisel määral tolmuheidet ja on oluline lähimatele elamutele tolmuheite vältimiseks. Samuti ei ulatu kavandatava tegevuse mõju teiste kaitstavate elupaigatüüpideni, seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju looduskaitseala ja Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpideni. Kavandatavast tegevusest kaugemale, vähemalt 120 m kaugusele ida ja põhjasuunas ja Soomaa loodus- ja linnuala (EE0080574) ja rahvuspark (KLO1000269). Linnuala kaitse-eesmärkideks on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Soomaa loodusala kaitse-eesmärkideks on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0) ning järgnevate liikide elupaigad: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu- karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0) ja liikidest saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase ( Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika ( Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) kaitse. Lähim Soomaa linnuala kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaik asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 500 m kaugusel teisel pool Raudna jõge ning kavandataval tegevusel linnuala kaitse-eesmärkidele mõju puudub. Lähim Soomaa rahvuspargi ja loodusala kaitse- eesmärk on lamminiit (6450), mis asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 120 m kaugusel Raudna jõe vastaskaldal ja on seotud Raudna jõe veerežiimiga, mida kavandatav tegevus ei mõjuta. Kavandataval tegevuse puhul puudub mõju ka Soomaa loodusala kaitse-eesmärkidele. 7. Kaevandatud maa korrastamine Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest osaliselt ka veetasemest allpool, siis planeerib Marina Minerals OÜ Tohvri liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks (1,3 ha) ja metsa- ja rohumaaks (0,9 ha) mäeeraldise teenindusmaa osades, kus kaevandamise tulemusel ei kujune veekogu (graafiline lisa 3/3). Tohvri liivakarjääri kujuneva veekogu eeldavaks keskmiseks veetasemeks on uuringuaegne keskmine veetase abs kõrgusel 27,6 m. Arvestades taotletava mäeeraldise lamami kõrgusi, siis valdavas osas vastab veekogu seadusega esitatud nõuetele (valdav sügavus üle 2 m), kujuneva veekogu ida- ja lõunapoolsed nõlvad jäävad laugemad tulenevalt mäeeraldise lamamist. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Tohvri liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 10 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 11.08.2022. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener Anna-Helena Purre / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaspetsialist  Läbilõige I-I' NW SE m m 37 37 36 36 35 35 34 34 33 33 2 1: PA - 4* 31,77 32 Väike-Taki 32 62902:001:0104 0,15 31 0,75 31 30 PA - 6 30 28,44 29 29 1: 28 28 2 27 27 Plokk 1 aT Plokk 1 aT 1: 5 26 26 25 3,0 25 6,8 7,0 24 24 Läbilõige II-II' W E PA-8 Puuraugu/kaevandi nr Kattepinnas 87,49 Suudme abs kõrgus, m m m Miiliaugu tee 36 36 89901:001:0041 PA - 2 Peeneteraline liiv 35 34,34 35 34 34 Saviliiv 5,0 Sügavus maapinnast, m okk 3 pR 33 33 Väike-Taki Saviliivmoreen 32 62902:001:0104 32 PA - 5* 30,11 Pl 31 31 Proovitud intervall, m Savi 1: 11,6 2 30 0,1 30 12,0 Puuraugu sügavus, m 2 1: 29 29 28 28 1: 27 27 5 Plokk 1 aT 26 8,0 26 Märkused: 5,0 25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 24 3. Joonise koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); 23 - Viljandi rajooni Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonni Tohvri liivakarjääri 7,5 mäeeralduse seeletuskiri ja plaan (EGF 6774, 1991); 22 - Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus (EGF 4773, 1994). Mäeeraldise teenindusmaa piir 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 21 Mäeeraldise piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 20 Tohvri liivakarjäär pR - passiivne reservvaru) 10,0 Geoloogilised läbilõiked Viljandi maakond, Viljandi vald Uuringuaegne ja kaevandamise järgne keskmine veeatse (abs 27,6 m) / Hoidetervik (nõlvus vee peal 1:2, vee all 1:5) Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 V 1 : 100 Kaldapiiranguvöönd [email protected] Mõõtkava H 1 : 1 000 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  8,0 28.13 28.47 28.38 30.63 29.81 45 . 33 29 28.32 34.19 89 .0 2 28.31 26 - 34 . 2 .6 PA-6 29 28.49 Plokk 1 aT 28,44 3,0 34.53 28.46 28.39 33. 28.81 28.28 28.64 2 28.48 9 83 .3 8 33. 28.24 86 33. 75 17 28.40 21' 18'14 19'15 20'16 1' 28.74 28 33 33.45 .95 28.59 28.29 28.11 28.29 28.33 128.29 28.29 33.62 33 .81 27.59 . 73 28 27 29 17' 3 3 .1 5 27.60 27.24 26.45 33.75 34.00 29.24 3 32.14 26.10 28.23 33 3. 6 13 634 . 25.92 25.65 26 27.12 28.26 Väike-Taki N 1 26.09 30 3 Plokk 3 pR 32.95 33.05 26 PA-7 28 62902:001:0104 28.94 33.59 33 28,11 30.04 33 30.32 33.00 33 .87 32 28 - 16'. 92 27 3,0 33 33.56 25.45 26.43 27.09 25.95 12 27 2' 29.19 29.65 30.34 28.93 28.72 33.18 33.52 32.46 29 33.40 34 34 34 .08 Veekogu, 1,3 ha 2 29 . 21 26.04 eeldatav veetase abs 27,6 m 25.23 30.08 32.90 33.92 32.47 26.59 Kaardileht nr 534 Viljandi 25.83 29.42 3' 30.85 32.85 34 34 . . 29 31 25.51 3 30.84 34.12 29.77 33.21 26.87 33.21 26 23 31.82 4' . 1 31 30. 34 30 3 Väike-Taki 20 30.76 2 62902:001:0104 28.24 8 34 33 29.80 26 29.61 4 31.60 25.30 2 34 . 36 27.02 25.11 9 33.32 .36 30 15' 32 28 7' Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 43 33.17 PA-2 27 32. 33.31 11 34,34 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 5' 31 27 3 34 .88 33.70 4 . 15 31.65 32. 25.71 26.63 34 29 40 30. 34 .39 - Nr X Y Nr X Y 46 . 35 33.77 32.39 25.54 PA-5* 8,0 25.15 1 6 473 618,06 578 447,09 1' 6 473 618,06 578 447,09 01 30,11 . 33.64 32 33.58 31 33 25.32 30.03 2 6 473 569,74 578 526,02 2' 6 473 569,74 578 526,02 . . 6 90 67 2 34 34 34 . 35 26.60 .01 . 34 72 30.86 0,1 3 6 473 550,71 578 556,97 3' 6 473 550,71 578 556,97 30 . 33 70 . 10 29.07 32 78 32.30 . 4 6 473 546,40 578 560,44 4' 6 473 546,40 578 560,44 91 7,4 . 35 33.65 1 27 30 3 34.01 14' 5 6 473 483,51 578 618,21 5' 6 473 519,26 578 585,37 Kõpu metskond 2 M 28.51 89 i i l 8 31 2 i3 34.60 33 6 6 473 457,86 578 603,81 6' 6 473 520,75 578 590,73 90 a . 36.35 u 32.07 36 62902:001:1241 4 34 .g 7 30 1: 82 u 4 . 32 35. 33.72 34.44 0 01 t ee 0,15 5 7 6 473 457,36 578 592,55 7' 6 473 532,08 578 600,76 70 PA-2 0,4 Puuraugu nr (EGF 4773) Katendi paksus, m : 00 Metsa- ja rohumaa 28.50 PA-4* 30.22 3 8' 36. 29.97 5. 9 16 41 0,6 4 36 . 8 6 473 456,20 578 568,06 8' 6 473 486,36 578 642,75 9 9 06 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 0,9 ha2 32 50,9 12,5 33.83 31,77 36.45 31 9 6 473 483,51 578 520,72 9' 6 473 448,08 578 621,25 13' 35 35 .03 33.20 36.48 0,4 Puuraugu nr (EGF 6774) 34.67 34 .05 10 6 473 505,03 578 483,65 10' 6 473 448,68 578 611,74 PA-4* Katendi paksus, m 34.07 . 92 30.89 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 31.55 33 11 6 473 532,39 578 440,17 11' 6 473 444,74 578 576,73 34.88 35. 36.62 12 6 473 587,54 578 359,73 12' 6 473 456,20 578 568,06 36 34.14 0,1 75 PA-6* 3 6 .27 4 1 35 35,36 5,7 13 6 473 610,59 578 325,52 13' 6 473 483,51 578 520,72 35 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 35 35 . 3 7 26 5. 18 piiripunkti number 33.54 34.78 68 9' 14 6 473 620,49 578 339,14 14' 6 473 505,03 578 483,65 35. 8 36.37 15 6 473 616,73 578 357,36 15' 6 473 532,39 578 440,17 34.67 12' 35.35 356 .1 10' 1 35. 36 356 .0 3 36 . 42 16 6 473 618,15 578 383,21 16' 6 473 587,54 578 359,73 35.23 11' 6. 29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34.56 17 6 473 623,19 578 406,91 17' 6 473 610,59 578 325,52 35.76 35.38 34.97 18' 6 473 620,49 578 339,14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 34.70 Pindala 1,94 ha 19' 6 473 616,73 578 357,36 pR - passiivne reservvaru) 35.37 20' 6 473 618,15 578 383,21 35.39 Maardla piir (asendiplaanil) 34.44 34.64 21' 6 473 623,19 578 406,91 27 Maapinna samakõrgusjoon, m Pindala 2,16 ha Väike-Taki Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62902:001:0104 Looduskaitseline piirang Veekogu kõlvik (1,3 ha) 0 20 40 m Kalda piiranguvöönd Metsa- ja rohumaa kõlvik (0,9 ha) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: Tohvri liivakarjäär Korrastatud ala plaan Viljandi maakond, Viljandi vald 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. / 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Marina Minerals OÜ - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2021. a). [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  8,0 28.13 28.47 28.38 30.63 29.81 45 . 33 29 I 28.32 34.19 89 .0 2 28.31 26 - 34 . 2 .6 PA-6 29 28.49 28,44 3,0 34.53 Plokk 1 aT 28.39 28.46 33. 28.81 28.28 28.64 2 28.48 9 83 .3 8 33. 28.24 86 33. 75 17 28.40 21' 18'14 19'15 20'16 1' 28.74 Kr 28 33 33.45 .95 28.59 28.29 28.29 28.33 128.29 28.29 33.62 33 .81 . 73 28.41 17' 3 3 .1 5 28 33.75 34.00 . 97 29.24 3 28.49 28.23 28.23 33 3. 6 13 634 . 28.28 28.26 Väike-Taki Plokk 3 pR 32.95 33.59 33.05 33.00 33 33 .87 33 .69 29 29 . 15 28.42 PA-7 28,11 - 62902:001:0104 28.94 30.04 N 16'. 92 26 28.22 3,0 33 33.56 28. 65 12 2' 29.19 29.65 30.34 28 28.38 28.72 33.18 . 33 32.46 33.40 34 34 34 .08 28.31 2 29 . 21 30.08 2 8 .4 7 32.90 33.92 Kaardileht nr 534 Viljandi 34 .09 Plokk 1 aT 28.61 29.42 3' 30.85 32.85 34 34 . . 29 31 28.32 3 30.84 34.12 29.77 33.21 33.21 K 23 r 28.81 4' . 31 30. Väike-Taki 2 8 29.34 20 30.76 . nn 4 62902:001:0104 5 pi 34 29.07 29.61 4 31.60 34 . 36 33.32 .36 30 15' 7' Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 43 33.17 PA-2 28.70 32. 28 33.31 . 11 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 24 34,34 5' 31 34 34 .88 33.70 bet . 15 31.65 32. II 34 40 30. pl 34 .39 Nr X Y Nr X Y aad - 46 . 35 2 33.77 9 .1 4 28.73 29.21 PA-5* id 8,0 1 6 473 618,06 578 447,09 1' 6 473 618,06 578 447,09 01 30,11 . 33.64 9 32 33.58 31 2 33 2 6 473 569,74 578 526,02 2' 6 473 569,74 578 526,02 . . 90 67 34 34 29 34 . 35 26 . .11 01 . 34 72 29.31 0,1 I I' 3 6 473 550,71 578 556,97 3' 6 473 550,71 578 556,97 30 . 33 70 . 10 30. 32 78 32.30 . 4 6 473 546,40 578 560,44 4' 6 473 546,40 578 560,44 91 7,4 . 80 35 33.65 29.82 14' 34.01 27 5 6 473 483,51 578 618,21 5' 6 473 519,26 578 585,37 31 Kõpu metskond 2 M 89 i i l 31 i3 34.60 6 6 473 457,86 578 603,81 6' 6 473 520,75 578 590,73 90 a . 36.35 u 36 8 62902:001:1241 4 34 .g 7 30 2 1: 82 u 4 .05 . 35. 33.72 0 01 t 5 7 6 473 457,36 578 592,55 7' 6 473 532,08 578 600,76 30.52 34.44 ee 0,15 70 : 00Kr PA-4* 3 8' 32. 36. 5. 9 16 4 . 8 6 473 456,20 578 568,06 8' 6 473 486,36 578 642,75 pi 41 0,6 36 9 18 06 9 nn 2 33.83 30 31,77 36.45 30 31 9 6 473 483,51 578 520,72 9' 6 473 448,08 578 621,25 35 13' 35 .03 . 67 36.48 34.67 34 . . 05 10 6 473 505,03 578 483,65 10' 6 473 448,68 578 611,74 34.07 92 32.03 11 6 473 532,39 578 440,17 11' 6 473 444,74 578 576,73 1 34.88 35. Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja I' 36.62 12 6 473 587,54 578 359,73 12' 6 473 456,20 578 568,06 36 34.14 0,1 75 PA-6* 36 3 6 . piiripunkti number 27 4 35 13 6 473 610,59 578 325,52 13' 6 473 483,51 578 520,72 35,36 5,7 35 . 35 35 . 26 35. 18 7 14 6 473 620,49 578 339,14 14' 6 473 505,03 578 483,65 1 33.54 34.78 356 .8 9' 8 36.37 15 6 473 616,73 578 357,36 15' 6 473 532,39 578 440,17 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34.67 12' 35.35 3 3 5 5 6 . 6 . 1 0 10' Kr 36 35. 36 3 . 42 16 6 473 618,15 578 383,21 16' 6 473 587,54 578 359,73 35.23 11' 6. 29 34.56 17 6 473 623,19 578 406,91 17' 6 473 610,59 578 325,52 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 35.76 35.38 pR - passiivne reservvaru) 34.97 18' 6 473 620,49 578 339,14 pi Pindala 1,94 ha 19' 6 473 616,73 578 357,36 nn 34.70 Maardla piir (asendiplaanil) 35.37 20' 6 473 618,15 578 383,21 35.39 34.64 50 34.44 21' 6 473 623,19 578 406,91 Maapinna samakõrgusjoon, m 50 Lamami samakõrgusjoon, m Pindala 2,16 ha Väike-Taki Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62902:001:0104 PA-2 0,4 Puuraugu nr (EGF 4773) Katendi paksus, m 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 0 20 40 m PA-4* 0,4 Puuraugu nr (EGF 6774) Katendi paksus, m 50,9 12,5 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Märkused: I I' Geoloogilise läbilõike joon Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Nõlva hoidetervik Tohvri liivakarjäär 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER XX.07.2022. a. Mäeeraldise plaan Viljandi maakond, Viljandi vald 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Looduskaitseline piirang / - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2022. a); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste ndmeid (seisuga 01.05.2021. a); Loa omanik Joonis nr 1 / 3 Marina Minerals OÜ - Viljandi rajooni Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonni Tohvri liivakarjääri Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 Kaldapiirangu kaitsevöönd mäeeralduse seeletuskiri ja plaan (EGF 6774, 1991); [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 - Viljandi teedevalitsuse Tohvri pinnasekarjääri jääkvaru arvutus (EGF 4773, 1994). 5. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 01.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4057 /allkirjastatud digitaalselt/  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 14.11.2022 nr DM-121032-9 Riigi huvi väljaselgitamine Tohvri liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 11.08.2022 Keskkonnaametile taotluse Tohvri liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.08.2022 menetluse nr M-121032 juurde. Taotletav Tohvri liivakarjäär asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tohvri külas riigile kuuluval kinnistul Väike-Taki (katastritunnus 62902:001:0104, registriosa nr 3825639), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tohvri liivamaardla (registrikaart nr 0272) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 1,94 ha ja teenindusmaa pindala on 2,16 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 72 tuh m³ ja kaevandatav varu 51 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat. Taotluse seletuskirja järgi on maavara kasutusalaks taristuehitus ning materjal asfaldi- ja betoonitehastele. Maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 14.09.2022 kirjaga nr DM- 121032-6 Viljandi Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotlusele. Viljandi Vallavalitsus (Viljandi Vallavolikogu 26.06.2019 määruse nr 77 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise volitamine“ § 4 kohaselt on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud küsimuse lahendamine volitatud Viljandi Vallavalitsusele) nõustus 08.11.2022 korraldusega nr 776 (registreeritud KOTKAS-s 09.11.2022 nr DM-121032- 7 all) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Seisuga 14.11.2022 jääb taotletavast Tohvri liivakarjääri mäeeraldisest 50 km raadiusesse 20 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru suurus kokku (mõlema määruse alusel arvele võetud) on 6786,4 tuh m³. Nende karjääride tarbimismahtude põhjal Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (kokku arvestatult ehitusliival keskmiselt 105 tuh m³ aastas) on ehitusliiva osas varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks. Marina Minerals OÜ on mäeeraldise saamise vajadust põhjendanud järgmiselt: Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tohvri liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavara kaevandamisega. Kaevandamisõiguse saamise eesmärk on varustada piirkonna regionaalseid taristu ehitushankeid kvaliteetse ehitusliivaga. Niisamuti soovitakse pakkuda tulevikus materjali Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kavandatavate metsateede ehitushangetel. Viljandi linna lähiümbrusesse on planeeritud mitmeid tee-ehitusobjekte, mille tõttu on piirkonnas jätkuv vajadus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele. Taotletav Tohvri liivakarjäär paikneb Viljandi linnast ~18 km kaugusel läänes, olles üheks lähimaks karjääriks ehitustööde täitematerjalidega varustamisel Viljandi linnast itta jäävatel objektidel. Taotletava Tohvri liivakarjääri näol on tegu endise mahajäetud ja korrastamata liivakarjääriga, mille Marina Minerals OÜ soovib lõpuni ammendada ning nõuetekohaselt korrastada. Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Tohvri liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Tohvri liivakarjäär. Ootame Teie seisukohta hiljemalt 15.12.2022. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1014250 2. Arvamuse andmine Tohvri liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Teadmiseks: Marina Minerals OÜ Marin Varblane 5692 7090 [email protected] 3(3)