MÄÄRUS { reg.kpv } nr {viit} Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ Määrus kehtestatakse p erioodi 20 21 − 202 7 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 0 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleeri misala (1) Määrus ega reguleeritakse Eesti riigi 2022.–2025. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „ Tõhus riik “ ja r iigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnit ud regionaalpoliitika programmi meetme „R egionaalareng “ tegevus e „ Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng “ tulemuste saavutamiseks toetus e andmise tingimusi . (2) Määrus ega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi „ Inimestele lähedasem Eesti “ erieesmär kide „ Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades “ ja „ Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades “ tulemuste saavutamisse. (3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud maakonna arengustrateegias kokku lepitud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad . (4) Tallinna linnapiirko nnana käsitatakse Tallinna linn a , Keila linn a , Maardu linn a ja Viimsi vald a kogu territooriumi ulatuses ja asustusüksused Harku vallast Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik, Harku alevik , Jõelähtme val last Iru küla, Uusküla, Loo alevik, Liivamäe küla , Kiili val last Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla , Lääne-Harju val last Kulna küla , Saku vallast Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa küla, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla , Saue val last Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla , Rae vallast Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Pildiküla, Lehmja küla, Soodevahe küla, Kopli küla, Kurna küla . (5) Tartu linnapiirkon nana käsitatakse Tartu linn a (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik), Luunja vald a ( Lohkva küla, Veibri küla), Kambja vald a ( Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik) ja Tartu vald a (Tila küla, Vahi alevik ). ( 6 ) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ja kui projekti tegevuste raames saavad nendes osalejad vähese tähtsusega abi , kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. ( 7 ) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklile 53, 55 või 56 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Riigiabi andmise korra l mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtja t , kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele , keskmise suurusega ettevõtja all ettevõtja t , kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele , ja suurettevõtja all ettevõtja t , kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ega keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele . ( 8 ) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi , kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” sätestatud tingimusi. ( 9 ) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. ( 10 ) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5, komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (11) Käesoleva määruse alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruse nr. 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses . § 2 . Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetus t an takse eesmär giga parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldad es teenuseid kaasaegselt , lähtuvalt rahvastiku vähenemisest , vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning s oodustad es kohalik u omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate , terviklik e avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel , tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse . (2) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panusta ma vähemalt ühe lõikes 3 punktis 1 - 4 rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja vähemalt ühe lõikes 4 või 5 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. ( 3 ) Rahastatavate tegevuste väljundnäitajad on järgmised: 1) u ute ja uuendatud korraldusega teenuste arv ; 2) i ntegreeritud territoriaalse arengu projektid ; 3 ) integreeritud territoriaalse arengu strateegiad ; 4) i ntegreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond . ( 4 ) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitajad on järgmised : 1 ) i ntegreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv ; 2 ) p rojektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähenemine on vähemalt 20 protsenti . ( 5 ) Toetuse andmine panustab järgmise määruse spetsiifilise tulemusnäitaja saavutamisse – täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus . ( 6 ) Toetatava s projekti s arvesta takse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30. 0 6.2021, lk 159–706) , artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning sellega panusta takse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengu strateegia „ Eesti 2035 “ heakskiitmine “ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisse ja sih i 3.2.5 „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamis se . ( 7 ) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist , tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi , ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1 ) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2 ) h oolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ; 3 ) ligipääsetavuse näitaja ; 4 ) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides . § 3 . T oetusmeetme rakendamine (1) Toetusmeetme töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus ) . (2) Taotlusi menetleb, maakondlikke hindamiskomisjone teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ) . 2. peatükk T oetatavad tegevused , kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4 . Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille ga panusta takse §-s 2 n imetatud eesmärgi ja tulemus e saavutamisse ning mille raames toetatakse meetme sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi : 1) avalike teenuste arend ustegevused ja investeeringud , sealhulgas investeeringud elamumajanduse arendamiseks ; 2 ) piirkondliku vee-ettevõt ja arendustegevused ja investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuha s tite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000 ie ; 3 ) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava a valik u linnaruum i arendamine , s ealhulgas linnakeskuste terviklik elavdamine , eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taas kasutuselevõttu ning laste- ja noorteatraktsioonide arendamine ; 4 ) maakonna arengustrateegia eesmärkidest lähtuvad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmär g i saavutamiseks panusta ta vad muud tegevused . ( 2 ) Lõike 1 punkti 1 tähenduses loetakse avalike teenuste arendustegevuse ks uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks . (3) Piirkondliku vee-ettevõtjana mõistetakse lõike 1 punktis 2 käesoleva määruse tähenduses vee-ettevõtjat, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie ) . (4) Meetme raames ei toetata : 1 ) projekte, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest ; 2 ) investeeringuid kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva vee-ettevõtja , mis ei ole regionaalne vee-ettevõtja, ühisveevär g i või – kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ; 3 ) projekte, millega rekonstrueeritakse või rajatakse ühisveevärki või –kanalisatsiooni aladel, millel regionaalne vee-ettevõtja on alustanud teenuse pakkumist enne 2021 . a asta 1. jaanuari ; 4 ) investeeri nguid jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti de 15, 17, 18 või 25 tähenduses , välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustega ; 5 ) mis sisaldab lõike 1 punktis 1 nimetatud elamumajanduse investeeringuid või lõike 1 punktis 3 nimetatud investeeringu id maakonna arengustrateegias kokku lepitud Ida-Virumaa linnapiirkondade s; 6 ) mille tegevus i ja investeeringu i d ei ole planeeritud sisuliselt terviklikult ; 7 ) investeeringuid, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti ; 8 ) taristuinvesteeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 15 lõike 1 punktis 12 ja lõikes 3 sätestatud nõuetele; 9 ) projekte, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 1 0 ) investeeringuid Tallinna või T artu linnapiirkonda . (5) Ida-Viru maakonna linnapiirkondadena käsitatakse Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi valla Jõhvi linna, Jõhvi küla, Toila valla Järve küla, Narva linna ja Sillamäe linna. § 5 . Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 202 2 . a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus - ja siseturvalisus poliitika fondide rakenduskava de vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused ” (edaspidi ühendmäärus ) §- ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega . (2) Ab ikõlblikud on järgmised § 4 lõike 1 kohase tegevuse ga seotud kulud : 1) avalike teenuste osutamisega seotud l õikes 9 nimetatud ettevalmista vad ku l ud ; 2) avalike teenuste arend ustegevuse , disaini ja teadlikkuse tõstmise kulud; 3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud , s ealhulgas seadmete ja inventari soetamise kulud, ligipääsetavuse tagamise , hoone osa lammutamistööde , ehit amise ja energiaauditi kulud ; 4 ) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve läbiviimised kulud selles ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel ; 5 ) keskkonnasäästlike valgustite ja nende paigaldamisega tekkiva elektriliitumise kulud ning muud asjakohased kulud ; 6 ) piirkondliku vee- ettevõt ja ar endustegevuse d, investeeringut ettevalmistavad ja investeeringu kulud ühisveevärgi ja -kanal isatsiooni rekonstrueerimiseks ja rajamiseks ning reoveepuhasti rajamiseks ; 7 ) paragrahv 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevustega arendustegevuste ja investeeringute kulud , s ealhulgas lõikes 9 nimetatud tegevuste ettevalmistamise kulud ; 8 ) personalikulud vastavalt ühe ndmääruse § 16 lõigetele 1 – 4; 9) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a m ääruse le nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ ; 10 ) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud , s eal h ulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. ( 3 ) Projekti kaudse d kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest . ( 4 ) Kinnisasja ost võib moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest , v älja arvatud m ahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada 15 protsenti abikõlblikest kuludest . ( 5 ) Paragrahv 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevusi, välja arvatud elamumajanduse arendamise tegevusi sisalduvates projektides võib i nvesteeringu kulu moodustada kuni 8 5 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest . ( 6 ) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul viisil . Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna. ( 7 ) Kulu tekkimise ajaks loetakse kuludokumentide koostamise kuupäev. ( 8 ) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitustööde jaoks ettevalmistava te tegevustega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulga s ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid . ( 9 ) Ettevalmistavad kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust . Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. ( 1 0 ) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril . § 6 . Kulude abikõlblikkus riigiabi korral Kui toetus on: 1 ) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud; 2 ) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud; 3 ) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud ; 4 ) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, on abikõlbliku d i komisjoni määrus e (EL) nr 360/2012 alusel tehtud kulud ; 5) vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel tehtud kulud. § 7 . Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblik ud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2 ) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korra l tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist sobivate kuludokumentidega. ( 3 ) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõ i getele 1 ja 4 . § 8 . Mitteabikõlblikud kulud (1 ) Mitteabikõlblikud kulud on l isaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised toetatavate tegevustega mitte seotud kulud : : 1 ) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu; 2 ) t avapärase hoolduse , remondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 3 ) esinduskulud ning kingitus t e, auhin dade , sealhulgas suveniirid e ja meene te soetamise kulud ; 4 ) trahvid, viivised, muud rahalised karistused, kohtukulud ja õigusabi kulud; 5 ) kindlustamine ja sellega kaasnevad kulud; 6 ) intressi- ja pangakulud; 7 ) külaliste vastuvõtu ja ürituste korraldamisega tekkiv transpordikulu; 8 ) juhend- ja jaotusmaterjalide, publikatsioonide, info- ja tänukirjade, tunnistuste ning info- ja reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud; 9 ) messi ja konverentsi külastuse kulud ; 10 ) kulud taristuinvesteeringutele väljaspool § 1 lõikes 3 sätestatud meetme sihtpiirkonda; 11 ) kulud, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest ; 12 ) autoritasud ja autori järelevalve kulud ; 13 ) muud toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud ning põhjendamatud kulud . ( 2 ) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. § 9 . A bikõlblikkuse periood (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31. detsembrini . (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast . ( 3 ) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. ( 4 ) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis peavad § 5 lõike s 9 nimetatud projekti ettevalmistavad kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. ( 5 ) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra , tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. ( 6 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. ( 7 ) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 1 0 . Toetuse suurus ja osakaal (1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . (2) T oetuse minimaalne su mma projekti kohta on 4 00 000 eurot ja maksimaalne su mma on 1 500 000 eurot . K ui koostöö projekti korral on taotlejaks ja partneriks kohaliku omavalitsuse üksus ed , suureneb maksimaalne toetuse summa 1 500 000 euro võrra iga partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus e kohta . (3 ) Ida-Viru maakonnas , Võru maakonnas , Põlva maakonnas ja Valga maakonnas võib t oetuse maksimaalne määr olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumuse st. Ülejäänud Eesti maakondades võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 60 projekti abikõlblike kulude maksumuse st . § 1 1 . Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. (2 ) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõigetes 6–9 sätestatud metoodikale. (3 ) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud artikli lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale. (4 ) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata. (5 ) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud artikli alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimis e reegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (6 ) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (7 ) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 5) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimis e reegleid. § 1 2 . Maakonna arengustrateegia Toetuse andmise eeltingimuseks on vähemalt aastani 2027 kehtiv maakonna arengustrateegia, millele on antud rakendusasutuse positiivne hinnang vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Rakendusasutus võib anda maakonna arengustrateegia eelnõule hinnangu selle vastavuse kohta lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele ka enne, kui selle kinnitavad kohalik u omavalitsuse üksuste volikogud . (3) Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks , kui see on vajalik lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele vastavuse saavutamiseks . (4) Kui maakonna arengu strateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatava id tegevus i või lõikes 1 nimetatud tingimusi , teavita b kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitev maakonna koostööorgan (edaspidi MARO ) selles t enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust. peatükk N õuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 1 3 . Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Toetuse t aotleja võib olla : 1) kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus; 2) piirkondlik vee-ettevõtja ; 3) sihtasutus ja mittetulundusühing . ( 2) Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on alla kümme protsen d i, loetakse l õike 1 punkti 1 tähenduses kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuseks . ( 3 ) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka : 1 ) äriühing ; 2 ) avalik-õiguslik ülikool ; 3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava r ahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus , välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda , kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsus e üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme . (4) Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on kümme protsenti või rohkem, loetakse l õike 3 punkti 3 tähenduses ka svava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuseks. (5) Harju maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on määruse tähenduses Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue, Viimsi vald . (6) Tartu maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on määruse tähenduses Kambja, Luunja, Tartu vald , kelle haldusterritooriumi ei kuulu tervikuna Tartu linnapiirkonda . ( 7 ) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõi ke 2 punkti de s 1 –7 sätestatud nõuetele ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja põhikirjas või seaduses sätestatud eesmärkidele . ( 8 ) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. ( 9 ) Kui taotlejaks on kohalik u omavalitsuse üksus või tema otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus või ta panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on ta suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. ( 1 0 ) Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda kasu saav organisatsioon . ( 1 1 ) Kasusaavaks organisatsiooniks võib lisaks lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele olla riigi ametiasutus . (12) Taotlejal on õigus tutvuda toetust saanud projektidele antud hinnangutega. § 1 4 . Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jää b avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks p ärast projekti lõppemist . (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „ Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ sätestatud nõuetele. § 1 5 . Nõuded taotlusele ja tegevustele (1) Taotlus peab vastama ühend määruse § 4 lõike 1 punktides 1 – 1 6 ja lõikes 2–4 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente : 1) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks vajalike tegevuste alternatiivid e analüüs või uuring; 2 ) projekti tegevus on kooskõlas maakonna arengustrateegia eesmärkidega; 3) dokumendid, mis kinnitavad selle väärin d atava objekti omandi- või kasutusõigust , millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse , projekti abikõlblikkuse perioodil ; 4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral; 5 ) taotleja , partneri, kasusaava organisatsiooni ja projekti nimi; 6 ) projekti eesmärk ja tulemused ; 7 ) projekti kirjeldus; 8 ) projekti eelarve kooskõlas tegevuskavaga ; 9 ) projekti ajakava; 10 ) partneri ja kasusaava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 11 ) projekti meeskonna kirjeldus , s ealhulgas partneri ja kasusaava organisatsiooni esindajate roll projekti meeskonnas ; 1 2 ) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid ; 1 3 ) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta ; 1 4 ) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamis e ; 1 5 ) ehitise puhul hoonete või rajatiste eel projekti staadiumi s ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele ; 1 6 ) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 1 7 ) taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang; 1 8 ) hoonetega seotud projektide puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui teostatakse oluline rekonstrueerimine ja ehitamine , energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 1 9 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. ( 2 ) Lõike 1 punktis 1 7 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnang koosta takse lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ja Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16. 0 9.2021, lk 1–92). ( 3 ) K ui projektis kavandatakse ehitustegevusi, peab ehitusprojekt olema t oetuse taotluse esitamiseks ehitusseadustiku tähenduses eelprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. ( 4 ) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele lisada: 1) ettevõtja nimi ja suurus; 2) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev; 3) projekti tegevus koha aadress; 4) projekti kulude loetelu ja taotletava toetuse summa; 5) dokumendid, mis kinnitavad selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse , projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtja st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 6) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral . peatükk Toetuse taotlemine § 1 6 . Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) Taotlusvooru tähtaja ja eelarve maakondade lõikes kinnitab valdkonna eest vastutav minist er käskkirjaga ja vastav teave edastatakse rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab MARO - t e-kirja teel t aotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info oma veebilehel. (3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt lõikele 1 nii otsustanud. ( 4 ) Maakondlikes taotlusvoorudes k asutusele võtmata, vabanevad ja täiendavad vahendid võib lii ta ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus pingerea alusel. peatükk T aotlus t e menetlemine § 1 7 . Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõi getes 1 ja 2 sätestatud tingimusi ja korda . ( 3 ) Taotluse menetlemine koosneb taotluse , taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ja hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. ( 4 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 52 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast a l ates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. § 1 8 . Taotleja , partneri , taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab t aotleja ja partner i nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 1 3 nimetatud nõu ded . (2) Rakendusüksus tunnistab t aotlus e ja projekti nõuetele vastavaks juhul , kui on täidetud kõik §-s 1 5 nimetatud nõuded. ( 3 ) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõi kele 2 või 3 taotluse rahuldamata jätmise otsuse . § 19 . Hindamiskomisjoni moodustamine (1 ) Projektide valimiseks moodustab r akendusüksus igas maakonnas viie - kuni seitsme liikmelise maakondliku hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega . (2) Maakondliku komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kaks ettevõt jate organisatsiooni esindaja t või tunnustatud ettevõt ja juhtorgani liiget . (3) Tunnustatud ettevõtjana käsitatakse piirkonnas hea avaliku mainega olulist tööandjat, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all , on tegutsenud piirkonnas vähemalt kolm aastat . (4) Ettevõtjate organisatsioonina käsitatakse erasektori algatusel ja eestvedamisel moodustatud katusorganisatsiooni, näiteks maakondlikku ettevõtjate ühendust, ettevõtlusklastrit või mõne üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlikku esindust. Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevaid organisatsioone. ( 5 ) Maakondliku komisjoni koosseisust kuni 50% võivad moodustada sama maakonna linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse ametnikud ja töötajad. ( 6 ) Maakondliku komisjoni koosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on vähemalt 50 protsenti komisjoni liikmete arvust ja iga projekti hindamiseks vajalik kvoorum peab olema vähemalt 40 protsenti komisjoni liikmete arvust. (7) Hindamiskomisjoni liige: 1) peab vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) peab deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest et ta ei ole seotud isik menetletava taotlusega, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) peab taga ma hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse; 4 ) ettevõtja või mittetulundusühingu esindajad ei tohi olla samaaegselt taotle ja või partneri omavalitsuse volikogu lii ge , ametnik ega töötaja ja mitte ka ta otleja või partneri omavalitsuse valitseva mõju all oleva organisatsiooni esindaja . ( 6 ) Rakendusüksus pöördub kirja teel MARO poole ettepanekuga nimetada maakondlikesse hindamiskomisjonidesse liikmed vastavalt lõikele 2 kuni 5 . ( 7 ) MARO vastuskiri hindamiskomisjoni liikmete nimetamiseks peab sisaldama liikmete nimesid, nende poolt esindatava id organisatsioon e , liikme valikuprotsessi kirjeldust ja soovitavalt liikmete pädevuste ja kogemuste kirjeldust. § 2 0 . Projekti de hindamine (1) Vastavuskontrollis n õuetele vastavaks tunnistatud p rojekte hindab maakondlik hindamiskomisjon järgmiste valiku kriteeriumi d e alusel , mille osakaalud koondhindest on järgmised : 1) projekti kooskõla maakonna arengustrateegiatega ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti; hinnatakse projekti kooskõla maakonna arengustrateegia eesmärkidega ning panust meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse , Uue Euroopa Bauhausi väärtus te arvesse võtmist ; 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti; hinnatakse, kas ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 15 protsenti; hinnatakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud); 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti ; h innatakse , kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalse id põhimõt t e id, nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalus ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse . ( 2 ) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse k oostatud hindamis metoodika järgi maakondades . Hindamis metoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valiku kriteeriumi d est . Kui projekti tegevusi te h akse erinevate maa kondade koostööprojektina , viivad projekti tegevuste hindamise läbi maakond likud hindamiskomisjonid ja hindamise üheaegse toimumise korraldab rakendusüksus. ( 3 ) Rakendusüksus kooskõlastab hindamis metoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. ( 4 ) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi d e lõikes skaalal 0 – 4. Taotluse hindamisel ant av maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel ant avate hinnete kaalutud keskmisest . ( 5 ) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates maakondades ehk kui tegemist on e rinevate maakon dade koostöö projekti ga , peab kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi olema vähemalt 2,75 hindepunkti. ( 6 ) K ui lõike 1 punkti de s 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2 ,0 hindepunkti või sellest madalam , loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. ( 7 ) Kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina , antakse boonusena 0,3 hinde punkti. K ui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades , antakse boonuspunkte kõigis maakondades , kus on projekti positiivselt hinnatud. P rojekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2021/1060 vastab see vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid; 2) projekt h õ lmab erinevaid haldusterritooriume; 3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi. ( 8 ) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused kaalutud keskmise alusel maakonnas pingeritta . Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti , mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valiku kriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem. § 2 1 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Kui taotletava toetuse kogusumma ei ületa taotlusvooru eelarvet, teeb rakendusüksus t aotluse rahuldamise otsus e nende nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus te kohta , mis on § 2 0 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,7 5 hindepunkti. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud maakondlikule pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma , sealhulgas erinevate maakon dade koostöö projektis osaleva partneri toetuse kogusumma , peab mahtuma selle konkreetse maakonna taotlusvooru toetuse eelarvesse. (3) R akendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. ( 4 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi , mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel . ( 5 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile. ( 6 ) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. ( 7 ) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses, viidates komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012. ( 8 ) Kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses, märgitakse otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus t „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL). ( 9 ) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 2 2 . Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 1 3 ja 1 5 sätestatud nõuetele . (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed. (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS 2021_2027 § 1 3 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. ( 4 ) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates . § 2 3 . Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühend määruse § 9 lõike s 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette k õrvaltingimuse täitmise t ähtaja kuni kuus kuud . (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele , sealhulgas toetuse ettemaksetele . Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse , lähtudes § -st 2 1 . peatükk T aotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 2 4 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist . (4) Kui muutuvad taotlu s e rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1 − 3 nimetatud asjaolud , kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajaduse korra l § 2 0 lõikes 1 s ätestatud projektide valiku kriteeriumide le vastavust , kaasates vajaduse korra l maakondliku hindamiskomisjoni . (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest , kui : 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega , s ealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 3 0 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Täiendavate asjaolude ilmnemise korra l on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. ( 7 ) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. ( 8 ) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabi reeglitega. ( 9 ) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist , vastavalt ühendmääruse § 13 lõikele 1. § 2 5 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § -s 14 või § 37 lõike s 7 nimetatud aluse esinemise korra l . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel ; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul ; 6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis ettevalmistavaid töid teinud ja ehitustööde lepingut § 9 lõikes 5 nimetatud tähtajal sõlminud . (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike s 1 nimetatud otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 2 6 . Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. ( 2 ) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § -s 11 sätestatule kohustatud : 1) taga ma projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2 ) teavita ma kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3 ) edasta ma riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ; 4) muu tma vajaduse korral objekti lahendust, sealhulgas projekteeri ma selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6) taga ma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021 / 1060 artiklites 65 ja 6 6 nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale; 7) täi tma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi . § 2 7 . Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 2 ) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3 ) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4 ) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide , hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta ; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 6 ) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ; 7 ) teavitama vajaduse l toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ; 8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti , kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi ; 9 ) esitama taotleja le tema kirjaliku päringu alusel samas taotlusvoorus toetust saanud projektide hinnangu d . Projektile antud hinded ja põhjendused avaldatakse viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada sh hindajate lõikes nii , et on tagatud, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada . (2) Rakendusüksusel on õigus: 1 ) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2 ) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3 ) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 ) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rik kunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldu nud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5 ) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 6 ) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluv iimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk A ruannete esitamine § 2 8 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) T oetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril , rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. (2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastat akse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (te h tud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4 ) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamis ele ja aluspõhimõtete hoidmis ele vastavalt taotluses luba tule ; 5 ) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta . ( 4 ) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist ühe aasta jooksul pärast projekti lõpp u . ( 5 ) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded kümne tööpäeva jooksul nende e- toetus e keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk T oetuse maksmise tingimused § 29 . Toetuse maksmi ne (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § -le 27 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõigete le 3 ja 5 . (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–2 8 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast . (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kulu dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu . ( 4 ) Rakendusüksus menetleb kulu dokumente kuni 42 tööpäeva . Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohape alse kontrolli ajal. ( 5 ) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tö öde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kulu dokument . ( 6 ) Toetus t ei maksta välja sagedamini kui kord kuus. 10 . peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 3 0 . Finantskorrektsioonid e tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagas tatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § -des 28–30 ja ühendmääruse § -des 34–38 sätestatule , sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule . § 3 1 . Vaide esitamine R akendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus . (allkirjastatud digitaalselt) {allkirjastaja} {ametinimetus} (allkirjastatud digitaalselt) {Allkirjastaja2} {Allkirjastaja2 ametinimetus}
Riigihalduse ministri määruse „ Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused toetuse andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse tulemusvaldkonna „Tõhus riik“, regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevust „Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning piiriülese koostöö arendamine“, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Määrusega panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 5 (PO5) „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide 1 (SO1) „ Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja 2 (SO2) „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ tulemuste saavutamisse . Po liitikaeesmärk 5 meetmete puhul on toetuse andmise eeltingimuseks maakonna arengustrateegia vastavus ü hissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalne vahendi, millega toetatakse liikmesriikide kavanda tud algatusi“ vormis vastavalt ü hissätete määruse artikli 28 punktile c. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas kohalike omavalitsuste avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks valitud sekkumine kajastab piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud väljakutseid ja eesmärke. Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Euroopa uus algatus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus avaliku ruumi projektides arvesta takse Bauhausi põhimõtetega, universaaldisain i , kvaliteetse ruumi aluspõhimõt ete ja kliimakindlus ega. Toetuse andmise aluseks on maakonna arengustrateegiad, milles keskendutakse konkreetse le erinevaid valdkondi hõlmavatele arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja asjakohased arengueesmärgid ning lahendused (sh majanduse, kliima ja keskkonna, liikuvuse, demograafia -ja sotsiaalvaldkonnas) . Meetmest toetatavad projektid tuginevad maakonna arengu strateegiatel ning projektivali k tehakse maakonna tasandil . M ee de „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused “ on poliitikae esmärgi 5 üks meetmest mis on suunatud avalike teenuste kättesaadavus e ja kvalitee d i parandamisele , korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest , vananemisest ja sihtrühma vajadustest lähtuvalt ning soodustades kohalike omavalitsuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse . Meede on suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkonda sid . Meetme tegevuste „ Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused “ elluviimine täiendab ja toetab poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ teis i toetusmeetme id . Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandus ministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 61 1 3225 ; e-post tea.treufeldt @ fin .ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud rahandus ministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 61 1 3097 ; e-post
[email protected] ) ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud per s onali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 3 1 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: Üldsätted; Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; Toetuse taotlemine; Taotluste menetlemine; Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; Toetuse saaja ja partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; Aruannete esitamine; Toetuse maksmise tingimused; Finantskorrektsioonid ja vaided. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk i , tulemus t, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamine . Samuti nimetatakse rakendusüksus ja -asutus. Eelnõu § 1 kohaselt reguleeritakse määrusega tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ r egionaalpoliitika programmi meetme „R egionaalareng “ tegevus e „ Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng “, tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. M eetme kujundamisel on lähtutud ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Määrus ega panustatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 fondide rahastamiskava poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmär kide 1 „ Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades “ ja 2 „ Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades “ tulemuste saavutamisse. PO5 prioriteetse suuna eelarve on kokku 275 580 000 eurot, millest ELi toetuse osakaal on 70% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 642 857 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 82 031 143 eurot. Käesoleva TAT toetuse eelarve on 70 000 000 eurot, mis jaguneb kahe PO5 erieesmärgi SO1 ja SO2 vahel. SO1 erieesmärgi toetuse eelarve on 6 000 000 eurot , toetuse saaja omafinantseering on 3 230 769 eurot, ehk toetuse osakaal on keskmiselt 65%, eelarve kokku 9 230 769 eurot . Erieesmärgi SO1 vahendid on planeeritud Ida-Viru ja Pärnu linnalisele piirkonnale avalike teenuste arendamiseks. SO2 toetuse eelarve on 64 000 000 eurot, toetuse saaja omafinantseering on 34 461 539 eurot, ehk toetuse osakaal on keskmiselt 65%, eelarve kokku 98 461 539 eurot. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt o n m eetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad . Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse Tallinna linna, Keila linna, Maardu linna ja Viimsi valda kogu territooriumi ulatuses ja asustusüksused Harku vallast Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik, Harku alevik, Jõelähtme vallast Iru küla, Uusküla, Loo alevik, Liivamäe küla, Kiili vallast Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Lääne-Harju vallast Kulna küla, Saku vallast Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa küla, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Saue vallast Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae vallast Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Pildiküla, Lehmja küla, Soodevahe küla, Kopli küla, Kurna küla. Tartu linnapiirkon nana käsitatakse Tartu linn a (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik), Luunja vald a (Lohkva küla, Veibri küla), Kambja vald a (Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik) ja Tartu vald a (Tila küla, Vahi alevik ). Pärnu ja Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnapiirkonnad on investeeringute mõttes abikõlblikud piirkonnad , neis elluviidavaid tegevusi rahastatakse SO1 meetme eelarvest . Ida-Viru maakonna linnapiirkon dadena käsitatakse Kohtla-Järve linn a Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi val la Jõhvi linn a, Jõhvi küla , Toila val la Järve küla, Narva linn a ja Sillamäe linn a. Pärnu linnapiirkon nana käsitatakse Pärnu linn a asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori val la Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. On oluline Pärnu ja Ida-Viru maakonda käsitleda ühtse funktsionaalse piirkonnana avalike teenuste arendamise mõistes, kus elanikkond kahanev ja vananeb ning piirkond vajab avalike teenuste kaasajastamise tuge. Osade tegevuste puhul on määruses Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe sihtpiirkonnana välistatud , näit eks avalik u linnaruum i tegevused, mida toetatakse erieesmärgi 1 sekkumise ga „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ . Tegevuste dubleerimine erieesmärgi 1 ja 2 meetmete tegevustes ei ole lubatud . Linnapiirkonnana käsitletakse meetmes üldjoones linnalist ja väikelinnalist asustuspiirkonda vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnaliste ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601553&siteLanguage=ee . Statistikaameti metoodikale vastavaid linnapiirkondi illustreerib joonis 1. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud maakonna arengustrateegiate eelnõudes plaanitud linnapiirkonna määratlemise täpsustusi. J uhul, kui maakonna arengustrateegias lepitakse linnapiirkonna käsitlus teisiti kokku, kui eelnõus on loetletud, muudetakse määrust ja viia k se määrus kooskõlla maakonna arengustrateegias kirjeldatud linnapiirkonnaga. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järele jõudmisele esitab see väljakutseid ka kohaliku tasandi teenuste osutamisele, tugevate kogukondade säilitamisele, atraktiivsele elukeskkonnale ja üldisele ruumi kasutamisele. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on kujunenud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastiku prognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ja seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia Eesti 2035 üht arenguvajadust . Tallinna ja Tartu linna ja piirnevatesse omavalitsuste elanike arv kasvab, elanikele on kättesaadavad linnapiirkonna hea palgaga töökohad, puudu vad avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks turutõrked , omavalitsuste tulubaas kasvab . Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmisest brutotulust KOVide lõikes, maakondlik rahvastikumuutuste võrdlusinfo ja SKP piirkondlikke erinevusi kajastav info näitlikustavad maakondade arengulõhet. Tabel 1. Elanike arvu muutus Harju ja Tartu maakonna kohalikes omavalitsustes left 292735 0 0 Joonis 2. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2020 Eelnõu § 1 lõigete 4– 8 kohaselt võib toetust anda ka riigiabina, vähese tähtsusega abina ja riigiabina üldist majandushuvi pakkuva te teenus te osuta miseks ettevõtjale . Toetust võib anda riigiabina, kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Näiteks , kui tegemist on spordi taristu juurde ehitat ava hosteli/hotelliga , kui majutus on seotud nt sportlastega, kes kasutavad spordi taristu , siis mahub selline hostel artikli 55 alla. Kui seal majutatakse osaliselt ka turiste väljastpoolt, siis põhimõtteliselt saa b riigiabi anda artikli 56 alusel , aga sel juhul peavad olema art 55 ja 56 kulud eristatavad. Üldist grupierandi määrust käsitlevas KKK dokumendis on vastus, et üürimajade ehitus on artikli 56 alusel abikõlblik. EK tagasiside põhjal t oitlustusteenuse rahastamine Tšehhi alg- ja keskkoolides (Euroopa Komisjoni otsus SA.38651 ): 1) Koolitoitlustusteenuste osutamine riigi, piirkonna, valla, omavalitsuste liidu, registreeritud kiriku või usuühingu hallatavates koolides ei kujuta endast majandustegevust, kuna see on osa Tšehhi haridussüsteemist ja täidab hariduslikku eesmärki (sama kehtib erakoolide osas); 2) Kui toitlustust tellitakse eraettevõtjalt, ei ole tegemist haridussüsteemi kuuluva osaga, kuid tegemist ei ole riigiabiga, kui järgitud on nn Altmarki kriteeriumeid (riigihange) Komisjoni otsuse kohaselt osaliselt ei olnud tegemist riigiabi andmisega, kuna tegemist ei olnud majandustegevusega. Osaliselt oli tegemist majandustegevusega, kuid komisjon järeldas, et makstav hüvitis oli kooskõlas üldist majandushuvi pakkuva teenuse raamistikuga . Ehk et juhul, kui nt koolisööklate puhul on tegemist majandustegevusega ja ei saa ka välistada, et toetus omab piiriülest mõju, siis kaalutletud juhul saab sellise toetuse panna üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamise alla. Riigiabi tegevuste osas saab abi rakendusüksuselt, et analüüsida läbi kõik konkreetsed olukorrad. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut . Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi , kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi. Riigiabi andmisel mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele ja suurettevõtja all ettevõtjat, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele. Rakenduskavas on sekkumine „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ määratletud strateegiliselt olulise tegevusena. Sellega seoses rakenduvad meetme tasandil rakendusasutusele täiendavad teavitamise nõuded, mis hõlmavad endas vähemalt ühte teavitusüritust, mis toimub pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena, mille kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online - või trükimeedias ja millest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. Teavitusürituse eesmärk on informeerida avalikkust toetuse saamisest. Rakendusasutus kaasab ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Eelnõus § 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldad es teenuseid kaasaegselt , lähtuvalt rahvastiku vähenemisest ja vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning s oodustad es kohalike omavalitsuste koostööd mõjusate , terviklik e avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel , tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse . Avalike teenuste puhul toetatakse nii kohaliku tasandi kui ka laiema piirkonna koostööprojekte, mis aitavad uuendada teenuste korraldust ja kohandada seda rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele. Selleks , et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, paku b mee de piirkonnas tegutsevatele teenuse osutajatele võimalusi kavandada tegevusi, mis on vajalikud oodatavate tulemuste saavutamiseks. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamist ja ehituspärandi taaskasutuselevõttu , lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist . Iga projekt peab panustama vähemalt ühte meetme väljundnäitaja ja ühe tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Sõltuvalt projekti kitsamast eesmärgist seatakse projekti tasandil lisaks meetme väljund- ja tulemusnäitaja indikaatorile projektispetsiifilise d väljund - ja tulemusnäitaja d ja sihttaseme d . Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja väljund indikaatoris „ uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv“ PSO41 l oetakse jooksvalt kokku uued ja uuendatud teenused, millega kaasneb kas teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähendamine vähemalt 20% või täieneb integreeritud projekti elluviimise tulemusena u ute või uuendatud korraldusega teenuste valik (paketid, mitte üksikteenus ed ). U uendatud korraldusega teenuseks loetakse avalike teenuste paketti, mis moodustab ühtse üksikutest uuendatavatest teenustest koosneva tervikliku teenuse. Näiteks: raamatukogu teenus, mille uuendatavad osad võivad olla e-teenuste arendus, digitaliseerimine, kojukande arendus teatud siht r ühmale, ruumiprogrammi optimeerimine jne. Näitajasse loetakse ka täiendavad uute teenuste paketid projekti tasandil, mida seni taotleja ja partnerite omavalitsustes ei ole olnud , kuid mille järgi on nõudlus. Nõudluse põhjenduse esitab taotleja projekti taotluses. Uute ja uuendatud korraldusega teenuste arvu indikaatorisse loetakse avalike teenuste arendamise ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projektid. Perioodi lõpuks ( 2029 lõpptase ) oodatakse kokku 7 0 näitajasse panustavat projekti. Eelduslikult on osad neist samal ajal ka integreeritud koostööprojektid. Arvutused on tehtud lähtuvalt toetuse miinimum- ja maksimummahtudest . Eelduslikult tuuakse turule ka täiesti uusi teenuseid, mis kohalikus omavalitsuses seni puudusid ja uuendatakse rahvastiku prognoosidest lähtuvalt praegu pakutavaid avalikke teenuseid . Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja väljund indikaatorisse „ integreeritud territoriaalse arengu projektid “ RCO76 v äljundnäitaja vahetaseme sihttase on planeeritud aastaks 2024 on 0 ja aastaks 2029 on 5 projekti. Indikaatorisse loetakse linnaruumi arendamise projektid, mida aastaks 2029 eeldatakse 5 projekti. Täiendavalt saavad näitajasse panustada need avalike teenuste arendamise projektid, mis vastavad integreeritud projekti kriteeriumitele. T oetusmeetme projektide puhul eeldatakse koostööd erinevate osapooltega ja erinevate sektorite vahelist koostööd . Väljundnäitajasse panustavad kõik , kas ühte või mitut integreerituse komponenti sisaldavad projektid. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond); b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused); c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid). Kokku eeldatakse alaeesmärgi SO2 tasemel 127 integreeritud projekti, s.h 30 integreeritud elu - ja ettevõtluskeskkonna projekti sekkumises „ Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond “ , käesoleva sekkumise avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandami se ja linnaruumi arendami se projekte 5 ja 92 uuringu ning analüüsi projekti sekkumises „ Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus “ . SO1 tasemel oodatakse 26 integreeritud projekti, kuid käesoleva sekkumise osas panust sihttaseme täitmisesse ei eeldata. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja väljund indikaatorisse „ integreeritud territoriaalse arengu strateegiad “ RCO75 , arvestatakse panustamist maakonna arengustrateegiasse. N äitajat ei lisata SFOSi. RCO75 täitmise andmed esitab EK seireinfosse rakendusasutus tuginedes SFOS infole (lõpetatud projektid). Raporteeritakse unikaalsete strateegiate arvu, mille elluviimise toetuseks on rahalist toetust antud. R akendusasutus vaatab andmed üle ja vajadusel uuendab 2x aastas, 30.06 ja 31.12 seisuga. Kõik SO2 tegevused peavad tuginema maakondlikel arengustrateegiatel. Erieesmärgi rakendamiseks arengustrateegiate alusel kasutatakse skeemi "muu territoriaalne tööriist" CPR art 28 punkti c alusel. Iga erieesmärk, mis on disainitud ja millega panustatakse rahaliselt territoriaalsete strateegiate tegevuste toetamiseks, loetakse näitajasse panustavaks ning selle väärtuseks loetakse üks. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja väljundindikaatorisse „ integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond “ RCO74 loetakse SO1 puhul suuremate linnapiirkondade arendamise meetmest ja kohalike avalike teenuste toetamise meetmest kasu saanud elanike arv ning SO2 puhul kokku kohalike avalike teenuste toetamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetmest kasu saanud elanike arv. Näitajat ei lisata SFOSi. RCO74 täitmise andmed esitab EK seireinfosse rakendusasutus tuginedes SFOS infole (lõpetatud projektid) ja STAT avaliku andmebaasi aruannetele. Elanikud loetakse kokku üks kord ja elanike arv ei saa olla suurem kui abikõlbliku piirkonna elanike arv. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja tulemusindikaator is „ integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ PSR37 metoodikas on täpsustatud, et näitajasse ei loeta toetuse saajaid ega projekti elluviimisega seotud teenusepakkujaid (ehitusettevõte, projekteerija jne) . L oetakse kokku lõpparuandega, mida raporteeritakse näitaja „i ntegreeritud territoriaalse arengu projektid “ ( RCO76 ) alusel . Indikaatori sihttase on 10 kasu saanud organisatsiooni. Integreeritud projektide sh KOV koostööprojektide elluviimise üheks eelduseks on koostöö erinevate osapoolte vahel - era ja avaliku sektori koostöö, koostöö mittetulundusühendustega, koostöö erinevate valdkondade vahel elu- ja ettevõtluskeskkonda arendavate tegevuste elluviimiseks, linnaruumi arendamiseks ja uuringute ning analüüsi de teostamiseks. Integreeritud projektidest saavad kasu erinevad partneri või kasusaava organisatsioonina projekti kaasatud osapooled ja sidusrühmad-riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid, erinevate sektorite esindajad, omavalitsused. Projekti planeerimisel arvestatakse kasusaajate arvuga projekti mõjususe saavutamiseks , tulemused raporteeritakse lõpparuandes . Kui tulemusnäitaja „ integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ on ainuke meetme tulemusnäitaja, millesse projekt panustab, et tohi selle sihttase olla 0. Seega peab taotleja projekti kavandamisel arvestama sellega, et lisaks integreeritud projekti nõuetele täitmisele peab olema projekti elluviimise etapis kaasatud vähemalt üks partner või kasusaav organisatsioon, kelle andmed esitatakse taotluses. R akenduskava tasemel on arvestanud, et keskmiselt on kaasatud vähemalt kaks partner it või kasusaav at organisatsiooni projekti kohta. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme nimekirja tulemusindikaatoris „ projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähenemine on vähemalt 20%“ PSR38 loetakse kokku projektide arv, milles teenustega seotud pinnakasutuse / halduskulude vähenemine on vähemalt 20% . Teenuse uuendusliku korraldu s e nõude täitmist tõe ndab taotleja. Indikaatori s ihttase aastaks 2029 on planeeritud 50 projekti , mille pinnakasutus või halduskulud on vähenenud vähemalt 20% . M ääruse spetsiifili s se t ulemusindikaatorisse „ täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus“ panustavad ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni projektid. Joonis 3. Seosed toetatavate tegevuste, väljund- ja tulemusnäitajate vahel Eelnõus lõike 6 kohaselt panustavad projektid kaasa strateegia „Eesti 2035“ järgnevatesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse: Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sih i „ Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamis s e. Aluspõhimõtete hoidmist ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1 ) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2 ) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor); 3 ) h oolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ; 4 ) ligipääsetavuse näitaja. Lühend LULUCF ehk m aakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus tõlkes Land Use, Land Use Change and Forestry on leitav leheküljelt https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf . Alates 2008. aastast on Euroopa Liit LULUCF sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid seiranud. Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide täitmiseks tegi Euroopa Komisjon 2016. aastal ettepaneku hakata kasvuhoonegaaside vähendamisel arvestama heitkoguseid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkondadest. Ka Pariisi kliimaleppes toodi välja LULUCF valdkonna kriitiline roll kliimamuutustega tegelemisel. Kuigi Kyoto protokollist tulenevalt jälgiti ka varasemalt metsa kasvamisest, langetamisest ning majandamisest tulenevat süsinikuringlust, siis siduvaks muutus see alles kehtivuse perioodi lõpul 2020 . aastal . Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvesta da sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust põhiõiguste harta nõuetega ja need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja hüvitamise alused, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal, toetuse andmise seos maakonna arengustrateegiaga. Eelnõu § 4 lõikes 1 kirjeldatakse tegevusi, millele antakse toetust ja millele ei anta toetust. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, peavad olema maakonna arengustrateegia eesmärkidega kooskõlas . Meetmes toetatakse erinevaid tegevusi, mille võib tinglikult jagada kolme erinevasse kategooriasse: 1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud, sealhulgas investeeringud elamumajanduse arendamiseks . A valike teenuste arendustegevuse ks loetakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks , mis võib seisne da teenuskvaliteedi parandami ses , uuenduslik es teenuste osutamise viisid es ( nt e-teenused ), vajalike s infosüsteemide loomi ses ja arendami ses, mobiilse te teenus te loomises ja muudes kohalike omavalitsuste poolt omavahelises või teiste partneritega koostöös osutatava tes teenus tes , kogukonnateenus tes , erineva tes pilootprojektid es, teenus taristuvõrgustiku terviklik us väljaarendami ses , multifunktsionaalse te teenuskeskus te loomises. Oluline on eelnevalt läbi analüüsida teenuse vajadus vananeva ja väheneva rahvastiku tingimuses . Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et arendustegevuse all mõistetakse arendami st , jätkami st , edasiviimi st . Rahandusministeeriumi käsiraamat annab investeeringute selgituse- i nvesteeringud f inantsplaanides kajastatakse investeeringute real materiaalse ja immateriaalse põhivara investeeringud lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 ja rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Investeeringuks RTJ 5 järgi on kulutused, mis lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Investeeringuga on tegemist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1. kulutuse eest saadakse materiaalne vara (hoone, seade vms), mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel või seatud eesmärkide täitmisel 2. kulutuse eest saadud tulemit kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta 3. soetusmaksumus või muu bilansis kajastamise aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. 4. kulutuse maksumus on vähemalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa (5 000 eurot). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna. Investeeringute ja investeeringutoetuste planeerimisel lähtutakse investeeringute jaotamisest kinnisasja suunatavaks investeeringuks ja investeeringuks vallasasja soetamiseks. Investeeringud kinnisasja soetamiseks . Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine, asendamine) ja kinnisasja soetamine. Kinnisasi võib olla maa , hoone, hoone osa , rajatis , eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Kinnisasja suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega Parendustööde ehk investeeringu eristamine remondist ehk kulust Investeeringute ja kulude eristamisel lähtutakse riigi üürilepingu regulatsioonist (VV 30.09.2013 määrusega nr 142 kinnitatud „Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“), mis on välja töötatud tuginedes kinnisvara korrashoiu standarditele. Nimetatud määrus kasutab mõisteid „parendustöö“ ja „remont“, mida eelarves ja raamatupidamises kajastatakse vastavalt investeeringu ja kuluna. Nimetatud regulatsiooni järgi on parendustöödeks (eelarves investeering) tegevused, mis tõstavad üüripinna kvaliteeti (tegevused, mille peamine eesmärk on üüripinna või selle osa sihtotstarbe ja suuruse muutmine, üüripinna või selle osa uuendamine, üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine, uute tehnoloogiate kasutusele võtmine). Näiteks on parendustööks täiendava korruse väljaehitamine . Remonttöödeks on need tegevused, millega taastatakse üüripinna kvaliteet (üüripinna või selle osade eesmärgipärane toimimine üürilepingu sõlmimisel kokku lepitud seisundile). Investeeringu projekti raames tehakse nii remonttöid kui parendustöid ning üldjuhul on vajalik parendustööd planeerida eraldi objektikoodiga investeeringuna ja remont majandamiskuluna. 2) piirkondliku vee-ettevõtte arendustegevused ja investeeringud ühisveevär gi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks sh reoveepuhatite ehitamiseks alla 2000 i e reostuskoormusega reoveekogumisalad el . Vee-ettevõtlus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (edaspidi ÜVVKS). ÜVVKS sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, tarbija ning vee-ettevõtja õigused ja kohustused ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks, samuti riikliku järelevalve ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Ie on lühend, mis tähendab inimekvivalenti ja mis on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis . Piirkondliku vee-ettevõtjana mõistetakse lõike 1 punktis 2 käesoleva määruse tähenduses vee-ettevõtjat, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie). 3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava a valik u linnaruum i arendustegevus ed , sh linnakeskuste terviklik elavdamine eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taas kasutuselevõttu . Avaliku ruumi arendamisel on oluline arvestada kõigi oluliste sihtgruppide vajadustega, sealjuures pidada silmas lapse- ja peresõbralikust, luues tegutsemisvõimalusi erinevas vanuses kasutajatele, tagades turvalisuse ning luues mugava ligipääsu ka lapsevankri või ratastooliga. Samuti on võimalik kavandada avalikus ruumis laste- ja noorteatraktsioonide rajamist, et pakkuda sellele sihtgrupile senisest mitmekülgsemaid aktiivseid tegevusvõimalusi. Meetmest toetatakse lisaks avalikule ruumile ka linnakeskuste terviklikku elavdamist, mis võimaldab projekti raames korrastada ning kasutusse võtta ka linnakeskuses asuvad hooned, tuua linnakeskusse juurde täiendavaid teenuseid ja tegevusvõimalusi. Ehituspärand i all mõistetakse kultuuriväärtusega hoone või maa-ala , mis on muinsuskaitseseadusega riikliku kaitse alla või planeerimisseaduse alusel kehtestatud planeeringuga kohaliku kaitse alla võetud ehitis, ehituslik kompleks või maa-ala (muinsuskaitseala või miljööväärtuslik ala). Linnaruumiprojektide hindamisel lähtutakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja kasuta takse nn Davosi kvaliteedisüsteemi, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja Davosi hindamissüsteemi info kättesaadav https://planeerimine.ee/ . Piiratud ressursi tingimustes investeeringutest suurima kasu saamiseks on vaja projekti investeeringud hoolikalt läbi mõelda ja eesmärgistada, kuidas investeering aitab kaasa arengukavade (sh energia- ja kliimakava) ja põhjendatud juhul ka üldplaneeringus toodud eesmärkide täitmisele, kuidas see on seotud prioriteetse tegevussuunaga ja missugused on olnud kaalutud alternatiivsed lahendused. Eesmärk on, et elluviimiseks valitaks kõige mõjusamad tegevused seatud eesmärgi saavutamiseks. Projektivalikut ei mõjuta see, kas k onkreetne objekt on maakonna arengu strateegias nimeliselt või konkreetse asukohaga planeeringus välja toodud, oluline on, et projekti elluviimine tuleneks otseselt maakonna arengustrateegia eesmärkidest ega oleks riigi üldiste arengusuundadega põhimõttelises vastuolus. Toetatavad KOVide projektid peavad olema kooskõlas maakondliku arengustrateegia üldiste eesmärkidega. Enne kuluka investeeringu tegemist peavad olema läbi kaalutud alternatiivsed lahendused teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks ning läbi mõeldud teenuse korraldus ning taristu vajadus pikas vaates . Soovitatav on lähtuda projekti mõjususest järgmistes kategooriates: meetme eesmärkide saavutamine (nt kvaliteetsete teenuskohtade juurde loomine , kliendi vajadustest lähtuvad teenused ), hoone või rajatise asukoht (nt ligipääsetavus , sh säästvate liikumisviisidega ning tekkiv teenuste sünergia, asustuse trendid), ülalpidamiskulude vähenemine (nt energiatarbimise vähenemine ning taastuvenergia hajatootmise suurendamine , muudatused teenuste pakkumise viisis, otseselt teenusepakkumisega mitte seotud kulude osakaalu vähendamine ) jne. Neid mõjusid tuleb kogumis ja koostoimes hinnata . Teenuste asukoha valiku põhjendust võiks toetada liikuvusuuring, mis aitaks luua paremaid sünergiad regionaalse liikuvuskorraldusega. Paljud KOV - id on kahaneva elanike arvuga , kasutuseta pinda hakkab neil tulevikus aina rohkem tekkima. KOV-ide pikk vaade, missugused objektid missugustes asukoh tades on vajalikud teenuste osutamiseks , peab kajastuma arengukavades, üldplaneeringutes või teemaplaneeringutes . Meetme eelnõus arvesta takse universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega . Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Kvaliteetne ruumilahendus arvestab järgmisi aspekte: ruumiline ligipääsetavus (nt kõikide kasutajagruppide jaoks hästi ühendatud liikumisviiside või -vahendite näol, arvestatakse erivajadustega inimestega), läbi mõeldud ruumiline terviklikkus (nt koostoimivad teenused oleksid ruumiliselt lähestikku), lõimumine ümbruskonnaga ja sobitumine kultuurilise keskkonnaga (nt hoonet või rajatist ei vaadata omaette, vaid see peab ümbruskonnaga looma harmoonilise terviku), looduskeskkonna ja kliimamuutuste mõjuga arvestamine (nt maastiku minimaalne muutmine, loodusp õhiste lahenduste eelistamine ning elurikkuse toetamine , kliimamuutusega kaasnevate riskidega nt e rakordsed ilmastikunähtused, tormid, üleujutusted, kuumalained ja soojussaareefekt arvestamine, haisu häiringud ei mõjutaks elurajooni), ruumi erinevate kasutusotstarvete ja -vajadustega arvestamine (multifunktsionaalsed pinnad, võimalus hoonet sujuvalt ja säästlikult ümber kohandada kasutusotstarbe muutumisel), kvaliteetne ruumilahendus (ruumide jaotus ja -liigendus on selge ja arusaadav), materjalide säästlik kasutamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (keskkonnasõbralikud ja ringlusse võetavad materjalid), majanduslike ressursside arukas kasutamine jne. Osasid aspekte on alljärgnevalt detailsemalt eraldi punktides käsitletud . Lõikes 4 kirjeldatakse, mi llisel juhul projekti ei toetata Ei toetata projekti , kui see ei panusta meetme eesmärgi väljundite ja tulemuste saavutamisse , kui projekti tegevused ei lähtu maakonna arengustrateegia eesmärkidest , kui toetatavad tegevus ed on alustatud enne taotluse esitamist väljaarvatud ehitustööde jaoks ettevalmistava te tegevustega seotud kulud . Taotleja peab tagama pr ojekt i tõenduspõhi suse , soovitava tulemuse saavutamiseks tegevuste alternatiivid peavad olema läbi kaalu tud . Tõenduspõhisuse all mõeldakse, et projekti planeerimise faasis on analüüsid või uuringu d läbi viidud, alternatiivsed võimalused läbi kaalutud ja teenusevajadus disainitud vastavalt KOVis kujunenud demograafilisele olukorrale ja inimeste vajadustele . Kus asjakohane, peab analüüs välja tooma sihtrühma (projekti lõppkasusaaja) soolise, vanuselise ja puudelise ülesehituse ja vajadused. Juhuks, kui taotleja ei soovi või suuda teostada projekti ettevalmistamiseks vajalikku taustaanalüüsi ise, on Rahandusministeerium selleks vajaduseks kogu meetme ettevalmistusperioodi jooksul pakkunud uuringute taotlusvoorude ning töötubade näol tuge projektide ettevalmistamiseks. Hetkel on alates 2022. aasta algusest käivitatud tegevuste rahastamiseks ava tud toetusmee tme „K ohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse tõstmi ne “ taotlusvoor , kus toetatavad tegevused on: 1) uuringu ja analüüsi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine, analüüsimine ja raporti koostamine; 2) teenuse prototüübi või mudeli koostamine; 3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides; 4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks; 5) teavitamine. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et: 1) uuring on mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus. Uuringute tule mused jäädvustatakse uurimusena; 2) analüüs on (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Analüüs ja süntees. Teaduslik, loogiline analüüs. Sündmuste, nähtuste, olukorra asjalik, kaine, põhjalik analüüs. Andmete statistiline analüüs. Meetmes ei toetata avalike teenuste projekte, mille tegevused ei ole planeeritud sisuliselt t erviklikult koos investeeringutega , mille investeeringute maht ületab 8 5 % projekti abikõlblikust eelarvest . Silmas tuleb pidada, et avalike teenuste projektis ehitustööde jaoks ettevalmistava te tegevustega seotud kulud pea vad sisalduma 8 5 % investeeringute eelarve hulgas , mitte 15 protsenti „pehmete“ tegevuste hulgas. Määrusega lubatakse avaliku linnaruumi arendamise , elamumajanduse arendamiseks ja piirkondlike vee - ettevõt ja te projektid e investeeringute maht kuni 100% abikõlblikust eelarvest . Muude mitte toetatavate tegevuste hulgas ei toetata üldjuhul jalgratta- ja jalgteed e, kõnnitee ehitamist liiklusseaduse tähenduses välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik avaliku teenuse juurdepääsuks , reeglina sama kinnistu piires . Taotleja kohustus on põhjendada projekti tegevuste vajalikkust. Antud tingimusega soovitakse vältida dubleerimist KOV jalgratta- ja jalgteedele eraldi meetmetena antava te investeeringutoetuste (maht 25 mln €) ning Transpordiameti Teehoiukava raames rakendatava säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristuna jalgratta- ja/või jalgteid rahastava meetmega , mille eelarve on 2 mln € aastas. Nõuetele vastavaks ei saa lugeda projekti, mille erinevad tegevused ei ole omavahel või projekti eesmärgiga selgelt seotud. Tegevused, mis ei ole selgelt vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks, tuleb projekti tegevuskavast välja võtta. Eelnõu § 5 ja § 6 sätestatakse milliseid kulusid ja millistel tingimustel hüvitatakse. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et antud kulu on tekkinud projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel . Eelnõu § 5 sätestab, et meetmes on abikõlblikud otseselt projekti abikõlblike tegevuste ettevalmistamiseks, elluviimiseks vajalikud investeeringu - ja arendustegevuste kulud sh ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud . Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Eelnõu § 5 kohaselt on toetusest võimalik hüvitada nii projekti tegevuste ettevalmistamise kui ka arendustegevuste ja investeeringute kulud . Ettevalmistavate kulud, mida on lubatud alustada enne taotluse esitamist on nimetatud lõikes 8 . Riigiabi andmise puhul abikõlblikud kulud on kirjeldatud § 6 . Riigiabi puhul üldjuhul ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Toetuse kasutamine peab olema kooskõlas projektile ja toetuse saajale kohalduvate reeglitega, näiteks RHSiga, käesoleva määruse , riigiabi reeglitega. Riigiabi projektides tuleb järgida ergutava mõju nõudeid, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse mittesaamiseni. Riigiabi andmise ergutava mõju reegli kohaselt ei või kohustusi võtta ja alustada tegevusega enne taotluse esitamist. Toetuse kättesaamiseks tuleb esitada dokumendid ja tõendid vastavalt makse liigile. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Rakendusüksus nõustab taotlejaid riigiabi tegevuste nõuete ja piirmäärade osas. Soovitav on enne taotluse esitamist pidada nõu rakendusüksuse spetsialistidega. Lõike 2 punkti p unkt 8 kohaselt on personalikulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus ) § 16 lõigetele 1–4, ehk: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. P ersonalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel . Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel , kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust . Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist (tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks teatatud tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud. K ui muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi dokumendi, mis näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui tööaja osakaal vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida toetuse saajalt selgitusi. Tööaja jaotuse protsent peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga projektiga seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui tööaeg on määratud protsendi na. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või tööleping. F üüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). L õike 3 kohaselt projekti kaudsed kulud võivad moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest kuludest , mida hüvitatakse ühtse määra alusel . Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. L õike 4 kohaselt on hoonestamata ja hoonestatud maa ostukulud on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras, mis tähendab, et maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest ei ole abikõlblik ja mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15 % . Lõike 5 kohaselt võib avalike teenuste arendustegevus i ja investeeringu tegevusi sisalduvates projektides , välja arvatud elamumajanduse arendamise tegevusi sisalduvates projektides , investeeringu kulu moodustada kuni 8 5 % projekti abikõlblikust eelarvest. A bikõlblike investeeringute ettevalm istavad k ulud loetakse 8 5 % investeeringute kulu hulka , mitte 15% „pehmete“ tegevuste hulgas. L õike 8 kohaselt on lubatud teha e nne taotluse esitamist üksnes ehitustööde jaoks ettevalmistava te tegevustega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulga s ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid . Lõike 9 kohaselt p rojekti ettevalmistavad kulud võivad kokku moodustada kuni 10 % projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust . Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Riigiabi puhul üldjuhul ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi. Riigiabi andmise puhul abikõlblikud kulud on kirjeldatud § 6 . Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruses lubatud riigiabi tegevuste abikõlblikud kulud e liigid . Toetuse määra erisused riigiabi ja VTA andmise korral on kirjeldatud § 1 1 . Punktis 1 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi puhul on abikõlblikud: 1) i nvesteerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas: a) taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses; b) kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud; c) materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise k ulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud; d) kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; e) kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud. 2) Tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud: a) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; b) kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või p ärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; d) kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga; e) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; f) väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. Punktis 2 spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi puhul on abikõlblikud taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud , mis on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud tegevuskulud. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personali-, materjali-, tellitud teenuste, kommunikatsioonide, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulusid jms, kuid ei hõlma amortiseerumis- ja finantseerimiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Punktis 7 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud . Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele. Kui tegemist on regionaalabi või abiga investeeringuteks kohalikku taristusse, tuleb jälgida üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju tingimust. Investeeringuga seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuses suhtes need ei mõjuta. Punktis 3 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud . Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele. Kui tegemist on regionaalabi või abiga investeeringuteks kohalikku taristusse, tuleb jälgida üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju tingimust. Investeeringuga seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuses suhtes need ei mõjuta. Üldist grupierandi määrust käsitlevas KKK dokumendis on vastus, et üürimajade ehitus on artikli 56 alusel abikõlblik. P unktis 4 kohaselt üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, on abikõlbliku d vähese tähtsusega abi määrus nr 360/2012, pikendatud määrusega (EL) 2018/1923 ja määrusega (EL) 2020/1474 (kuni 31.12.2023) alusel https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0360-20201103&from=EN . Üldist majandushuvi pakkuv teenus on majandustegevus, millega luuakse sellist üldist avalikku hüvet, mida ilma avaliku sektori sekkumiseta turul ei pakutaks (või kui pakutaks, siis oleksid selle puhul teenuse objektiivne kvaliteet, ohutus ja hinnatase ning võrdse kohtlemise ja üldise kättesaadavuse põhimõtte rakendamise määr erinevad). Avaliku teenuse osutamise kohustus tekib ülesande andmisel üldhuvi kriteeriumi alusel ning sellega tagatakse ülesande täitmist võimaldavad tingimused. Punktis 5 alusel vähese tähtsusega a bi andmise piirmäär on 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku, kalanduslikku VTA-d. VTA andja peab abi saajat teavitama. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkida, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Eelnõu § 7 sätestatakse kulude hüvitamise alused. Projekti kulud liigituvad otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele. Otsesed kulud on seotud otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada. Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel välja arvatud kaudsed kulud , mis võivad moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest kuludest (vt § 7 lg 4 selgitus). Projekti otseseks personaliks loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad. Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni kulude üldisest liigitusest. Projekti otseste personalikulude alt on abikõlblikud projektijuhi personalikulu, kuna i nvesteeringuprojektide kavandamine on reeglina mahukas töö ja p rojektijuht palkamine projektile võimaldab isikul keskenduda projekti l e, mis tähendab kvaliteetsemat taotlust ja efektiivsemat elluviimist. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Kaudsete kulude projektiga täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt halduskoormav. Seega loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. P rojekti ettevalmistamisega seotud ja tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi ei või olla varasem, kui 12 kuud taotluse esitamise tähtpäevast e-toetuse keskkonnas , millal projekti tegevus ed peavad algama ja mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Riigiabi andmisel lähtutakse riigiabi reeglitest ja üldjuhul tagant järgi hüvitatavad kulud ei ole abikõlblikud. Eelnõu §-s 8 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele abikõlblikud ühendmääruses §-s 17 nimetatud kulud. Eelnõu §-s 9 sätes tatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla 24 kuud . Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus keskkonnas või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval . Rakendusüksus taotluse rahuldamise otsusega ei või anda pikemat projekti abikõlblikkuse alguse tähtaega. Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis peavad § 5 lõikes 8 nimetatud projekti ettevalmistavad ehitustegevuse kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt ühepooleteise aasta jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus maksimaalset abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada , kuid mitte rohkem . Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas tegemist on erandjuhu või erandolukorraga ja et projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad. Taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus keskkonnas kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist e-toetuse keskkonnas. Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis peavad ehitustegevuse ettevalmistavad kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu §-s 1 0 sä testatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus, mis on 400 tuhat kuni 1 ,5 mln eurot ühe projekti kohta . Kui koostöö projekti korral on taotlejaks ja partneriks kohaliku omavalitsuse üksus ed, suureneb maksimaalne toetuse summa pooleteise miljoni euro võrra iga partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus e kohta . Meedet rakendatakse kõikides Eesti maakonda d es , kuid toetusi diferentseeritakse nii, et soodsama protsendiga toetussummad suunatakse madalamate majandusnäitajatega maakondadesse , milleks on Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Virumaa, et toetada nende maakondade järele jõudmist ülejäänud riigile . Toetuse maksimaalne määr on 7 0 % ja omafinantseeringu minimaalne määr on 30 % projekti abikõlblikest kuludest Ida-Viru, Võru, Põlva, Valga maakonnas Ülejäänud Eesti maakondades on toetuse maksimaalne määr 60 % ja omafinantseeringu minimaalne määr on 40 % projekti abikõlblikest kuludest . Ka rakenduskavas on kirjeldatud vajadust pöörata erilise tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et aidata vähendada regionaalset arengulõhet ülejäänud riigi ga nii avalike teenuste arendamisel kui ka elukeskkonna loomisel. Kui toetust antakse riigiabina järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks § 1 3 sätestatut . Eelnõu §-s 11 sätestatakse ü ldise grupierandi määruse aluse l riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrad. Vähese tähtsusega abi antakse juhul, kui tegemist on tuluteeniva projektiga. Vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul Kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse maa konna arengu strateegiale rakenduvad nõuded. Tulenevalt rakenduskavast, toetatakse kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse kvaliteedi tõstmist lähtuvalt territoriaalsete strateegiate, mida mõistame maakonna arengustrateegiatena ja milles on sätestatud integreeritud meetmed maakondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks . Maakonna strateegia kui t erritoriaal ne strateegia Euroopa ü hissätete määruse artikkel 29 lõike 1 kohaselt peab sisaldama järgmist teavet: strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond; analüüs, mis käsitleb piirkonna arenguvajadusi ja -potentsiaali, kaasa arvatud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid seoseid; piirkonna kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus; kirjeldus, mis käsitleb artikli 8 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse. Strateegiad võivad samuti sisaldada toetatavate tegevuste loetelu. S trateegia eelnõu esita takse ra kendusasutusele ühissätete määruse nõuetele vastavuse tagamiseks arvamuse andmiseks . R akendusasutus annab hinnang u vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Kontroll-leht vastavuse hõlpsamaks tuvastamiseks on välja töötatud ja maakondadele edastatud. Lisaks rakendusasutuse vastavus hinnangu andmi sele peab meetme rakendamiseks strateegia olema heaks kiidetud KOV üksuste volikogude poolt vastavalt KOKS-ile . Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks , et tagada kooskõla ü hissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele . Seetõttu on otstarbekas esitada strateegia eelnõu ministeeriumile enne kohalike omavalitsuste üksuste volikogudes heakskiitmist , et vältida ajamahukat täiendavat strateegia kooskõlastusringi maakonnas. Kui maakonna arengu strateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatava id tegevus i või ühissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimusi , teavita b kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitev maakonna koostööorgan (edaspidi MARO ) selles t enne muudatuste heakskiitmist toetuse saajate huvide kaitseks rakendusasutust. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti dele 1 -7 ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja põhikirjas või seaduses sätestatud eesmärkidele . Meetme tegevused on suunatud kahaneva rahvaarvuga KOV-ide avalike teenuste arendamise projektide käivitamiseks ja koostöö edendamiseks mõjusate tegevuste elluviimiseks. Üldjuhul on väikseimaks projekti tegevuste kavandamise ja elluviimise tasandiks ühe KOV territoorium, mille ulatuses on vajalik teenuse vajadus ning pakkumise pikaajaline korraldus läbi kaaluda enne investeerimisotsuse tegemist . Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on alla kümme protsendi, loetakse § 1 l õike 1 punkti 1 tähenduses kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuseks. Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka : 1) äriühing; 2) avalik-õiguslik ülikool ; 3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus , välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda , kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme. Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on kümme protsenti või rohkem, loetakse l õike 3 punkti 3 tähenduses kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuseks. Harju maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue, Viimsi vald . Tartu maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on Kambja, Luunja, Tartu vald . Lõike 3 kohaselt võib taotleja kaasata p rojekti partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka : 1) äriühing; 2) avalik-õiguslik ülikool ; 3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus, välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda , kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsus e üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme . Partneritena on oodatud projekti tegevustes rahaliste vahenditega osalema k a äriühingud . Omavalitsustel on võimalik osaleda projektis partnerina, keskendudes eelkõige neile projekti tegevustele, mis viiakse läbi nende omavalitsuse territooriumil. T aotleja ja partner (id) pea vad ühiselt olema suuteli sed tasuma omafinantseeringu täies mahus , lisaks võimaliku projekti kallinemise korral tasuma täiendava omafinantseeringu . P ärnu ja Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe on investeeringute mõttes abikõlblikud piirkonnad. On oluline Pärnu ja Ida-Viru maakond i käsitleda ühtse funktsionaalse piirkonnana avalike teenuste arendamise mõistes, kus elanikkond kahanev ja vananeb ning piirkond vajab avalike teenuste kaasajastamise tuge. Linna- ja maapiirkondade väljakutsed elanikkonna vähenemise ja rahvastikumuutuste osas on neis ühised ning teenuste pakkumist on võimalik ümberkorraldada linna- ja maapiirkondade koostöös. Osade tegevuste puhul on määruses Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe sihtpiirkonnana välista tud, näit. avalik u linnaruum i tegevused, mida toetatakse erieesmärgi 1 meetmega „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ . Tegevuste dubleerimine erieesmärgi 1 ja 2 meetmete tegevustes ei ole lubatud. Linnapiirkonnana käsitletakse meetmes linnalist ja väikelinnalist asustuspiirkonda vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnaliste ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601553&siteLanguage=ee: Meetme sihtpiirkonna määratlus on § 1 lõikes 3 kirjeldatud - m eetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud maakonna arengustrateegias kokku lepitud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad . Ehk, kui maakonna arengustrateegias on kokku lepitud linnapiirkond, siis see on määruse tähenduses linnapiirkond. Eelnõu §-s 1 4 sätestatakse taotleja kohustused ühendmääruse § 2 lõikes 3 ja teavitamisnõuded vastavalt teavitamise määrusele. Lisaks taotleja teavitamis kohustustele koostab rakendusasutus meetme , kui strateegilise tegevuse kommunikatsiooni plaani elanikkonna teavitamiseks. Eelnõu §-s 1 5 sätestatakse nõuded taotlusele, mis tulenevad ühendmäärusest. Samuti loetletakse vajalikud kinnitused, andmed ja dokumendid, mis peavad taotluses sisalduma. Taotlus peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning taotluse hindamiseks valikukriteeriumite alusel. Taotluse sisustamine selliselt, et see rõhutaks olulist ja võimaldaks taotluse hindamist valikumetoodika alusel, on taotleja ülesanne. Üldjuhul on meetmes tegemist avalike teenuste kaasajastamise projektidega ja osaliselt ka koostööprojektidega, seetõttu on olulisel kohal partneri ja kasusaava organisatsiooni kohta esitatav info. Igasse projekti kaasataval organisatsioonil pea b olema projekti elluviimisel selge roll ja ülesanne, üldjuhul on kõigi kasusaavate organisatsioonide esindajad kaasatud projekti meeskonda, mis vastutab projekti tulemusliku elluviimise eest ning koordineerib projekti elluviimist. Taotlus peab tekitama veendumuse, et projekt on tõenduspõhine. Selleks tuleks taotlusele lisada viited asjakohastele allikatele (maakonna arengustrateegia taustaanalüüs, uuringuraport, liikuvusuuring, teostatavus-tasuvusanalüüs vms) või kirjeldada taotluses teostatavust ja tasuvust , lisandväärtuse tekkimi st, kas projekt on sotsiaalmajanduslikult tasuv, sh kes on projekti peamised sihtgrupid ja kasusaajad , k as projekt on efektiivselt teostatav , kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik . Peab olema arusaadav, m is on projekti esitamise ajendiks , k as teenuse korraldamises on olulised lüngad , k as teenust korraldatakse ümber rahvastiku muudatustele vastavaks , k as teenust korraldatakse ümber nutikamaks-säästlikumaks . Oluline on , et tuleks välja probleem, sellest tulenevad võimlaused lahend usteks ning projekti valitud lahenduse parim sobivus. Rakendusüksus peab olema veendunud, et KOV - id on välja arvutanud uute hoonete ülalpidamiskulud ja läbi mõelnud nende katmise. Uute ja suuremamahuliste objektide puhul tuleks toetuse taotlemisel KOV - idel paluda esitada pikaajaliste ülalpidamisekulude arvutused , sh remondifond . Sellega tagatakse, et KOV on läbi mõelnud hoonete või rajatiste ülalpidamise ning oskab arvestada lisanduvate kuludega eelarves ja tuleviku kulude prognoosides. Uue teenuse lisandumisel tuleb läbi mõelda ka teenusepakkumisega seotud muud kulud ning ressursside tagatus (eelkõige pakutavate teenuste sisu ja personaliga seotud teemad). Lõikes 1 punktis 1 4 sätestatakse nõue , et taotluses nimetatud arenduste ja investeeringu tulemusena valmiv objekt peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaaldisaini põhimõtetele. Universaalne disain tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.sm.ee . Meetmest abikõlblik ettevalmistav kulu on ka ligipääsetavuse ekspertiisi tellimine ehitusprojektile, mis võimaldab taotlejal jõuda sobivaimate ehituslike lahendusteni. P unktis 1 6 s ätestatakse taotleja kinnituse nõue, et projekti mõju on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega , mis tähendab seda, et ettevõte peab kinnitama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile . Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlusse võtmine, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Punktis 1 7 sätestatakse nõue , et projekti toetuse kaasabil rajatava taristu puhul , mille tulemusena valmiv taristu eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus . Sellisel juhul peab taotlusele lisama kliimakindluse tagamise hinnangu. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu (nt e lektrivõrgud, veetaristu), teed, tööstustaristu, looduspõhine taristu (haljasalad, äravoolusüsteemid). Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Tartuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. P unktis 1 8 sätestatakse tingimus projekti toetuse kaasabil rajatud või rekonstrueeritud hoonete energiatõhususele. Kui projektiga tehakse Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 Lisa 4 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas rahalises mahus kui 50% abikõlblikest kuludest või kui teostatakse oluline rekonstrueerimine ja ehitamine , peab projekti tulemusena hoonete energiatõhususarv vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Projekti toetusega rajatud või rekonstrueeritud hoone puhul, mille käigus tehakse energiatõhustöid investeeringuid välispiiretesse ja tehnosüsteemidesse ja mis on osa projekti abikõlblikest kuludest, kehtib sama printsiip, mis rajatud ja rekonstrueeritud hoonetele, peavad olema tagatud vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded; Punkt 1 8 ei kehti projektidele, mis on seotud hoonega millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kohaldu. Nendeks on: üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina; määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt; peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned; ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned; tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned; elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas; hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m². Ehitusseadustikus on defineeritud h oone energiatõhusus , mis on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat. Vastavalt ehitusseadustikule on e nergiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka nõudeid hoone teistele tehnosüsteemidele, kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel määral. Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Projektidele puhul, mis sisaldavad nii investeeringuid kui muid „pehmeid“ tegevusi on oluline, et investeeringud moodustaks muude tegevustega sisulise terviku ning kõik projekti tegevused oleksid üksteist toetavad. Nõudele vastavaks ei peeta projekte, kus investeeringud oleks elluviidavad ja soovitud tulemus saavutaks ka ilma muude projekti tegevusteta või vastupidi. 4. peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu §-s 1 6 sätestatakse taotlusvooru avamise kord ja eelarve jaotus . Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotlusvooru tähtaja, mille jooksul on võimalik taotlusi esitada ning eelarve maakondade lõikes. Sihtrühma teavitamine taotlusvooru kuupäevadest ja eelarvest on rakendusüksuse ülesanne. Meetme elluviimiseks on plaanis korraldada üks taotlusvoor. J uhul, kui toetuse eelarve jääb osaliselt kasutamata, kas vabaneb vahendeid katkestatud projektidest või projektide odavnemise tõttu või on võimalus kasutada täiendavaid vahendeid, võib vahendid liita ühtseks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus , mille korraldamise tingimused täpsustatakse määruse muudatusega . 5 . peatükk. Taotluse esitamine ja menetlemine Käesolevas jaos kirjeldatakse taotluse menetlemise nõudeid, sh taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Eelnõu §-s 1 7 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord. Toetuse taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu ja taotlus peab vastama taotlusele määruses sätestatud tingimustele. Taotlused peab olema esitatud esindusõigusliku isiku poolt tähtaja jooksul, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjas. K ui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirj e lduse ja viite läbivaatamata jätmise õiguslikule alusele . J uhul , kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et e-toetuse keskkond toimib jälle . Taotluse menetlemine koosneb taotluse , taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest maakondlike hindamiskomisjonide poolt, ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele üldjuhul 52 tööpäeva, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse tavapäraselt haldusmenetluse seaduse tähenduses taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks tähtaeg. Rakendusüksusel on määrusest tulenevalt õiguse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada 10 tööpäeva. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib taotluse menetleja (rakendusüksus, hindamisse kaasatud eksperdid, hindamiskomisjon või rakendusasutus) teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse poolt nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga toreduslikud või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Seda sõltumata sellest, kas projekti toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus, sh arvestades ka projekti hindamise tulemust. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks, tehakse taotluse rahuldamise otsus. Eelnõu §-s 18 sätestatakse et rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui need vastavad määruse nõuetele. Lisaks määruses nimetatud nõuete peavad taotleja ja partner vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti de 1 kuni 7 tulenevatele nõuetel, mille alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Ühendmääruse § 3 lg 2 p1 alusel ei anta projektile toetust , kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtaegselt. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Punktis 3 nimetatud majandustegevuse nõue tuleb kehtestada juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punkti 4 kohaselt ei või taotlejal ja partneril olla maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Nõude eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust riigi ees. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli kodulehelt: http://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql . Punkti 5 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul eeldatakse, et tal puudub projekti elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punkti 6 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on raskustes ettevõtja, kui selline keeld tuleneb EL õigusaktist. Näiteks kui toetust antakse riigiabina grupierandi määruse alusel , millisel juhul on toetuse andmine keelatud. Samuti võib täiendav piirang tulla fondi või ühissätete määrusest. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab Komisjoni teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 244 , 01/10/2004 Lk 0002–0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 7 kohaselt peab taotlejal ja partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Selline eeldus võib tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest, mistõttu sihistatakse toetus teatud juriidilises vormis tegutsevatele juriidilistele isikutele, tegevuste valdkonnale või piirkonnale. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb TAT määruses seada nõuded taotleja organisatsioonile - näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik taotlusele sätestatud nõuded. Selgitused vastavas paragrahvis. Eelnõu §-s 19 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise alused. Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni igas maakonnas ja kooskõlastab selle rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis peab olema 5 kuni 7 liikmeline , mille koosseisu peab kuuluma vähemalt 2 ettevõt jate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõt ja juhtorgani liiget. Tunnustatud ettevõtjana käsitatakse piirkonnas hea avaliku mainega olulist tööandjat, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all , on tegutsenud piirkonnas vähemalt kolm aastat . Ettevõtjate organisatsioonina käsitatakse erasektori algatusel ja eestvedamisel moodustatud katusorganisatsiooni, näiteks maakondlikku ettevõtjate ühendust, ettevõtlusklastrit või mõne üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlikku esindust. Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevaid organisatsioone. Maakondliku komisjoni koosseisust kuni 50% võivad moodustada sama maakonna linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse ametnikud ja töötajad. Hindamiskomisjoni liige: 1) peab vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) peab deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest et ta ei ole seotud isik menetletava taotlusega, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse; 4) ettevõtja või mittetulundusühingu esindajad ei tohi olla samaaegselt taotleja või partneri omavalitsuse volikogu liige, ametnik ega töötaja ja mitte ka taotleja või partneri omavalitsuse valitseva mõju all oleva organisatsiooni esindaja. Sõltuv üksus on defineeritud raamatupidamise seaduses, kui KOV üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Ehk sõltuvad üksused on KOV otsese ja kaudse valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud (vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 27). Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda sellest, et omavalitsusüksusel on suurem kui 50 protsendiline osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või omavalitsusüksusel on seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele, mis sätestab, et t aotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Karistusseadustiku § 209- 212 217 2 või 280 käsitlevad kelmust, sooduskelmust, investeerimiskelmust, kindlustuskelmust, usalduse kuritarvitamist ja valeandmete edastamist. Eelnevaga määratletakse nõuded taotluste menetlejatele. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele rakendusasutuste ja rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse nõuetele vastavuse ja hindamise protsessis, sõltumata töösuhte vormist, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ja rakendusüksus tegutseb, sealhulgas eraõiguslikus vormis, toetuse andmise menetluses haldusorganina. Taotluse menetleja tuleb taandada HMS § 10 alusel. Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2. Erapooletus ja isiku seotuse puudumine ei ole tagatud ka siis, kui taotleja ja taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses. Seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses. Rakendusüksus pöördub kirja teel MARO poole ettepanekuga nimetada liikmed maakondlikku hindamiskomisjoni. MARO peab korraldama ausalt ja läbipaistvalt hindamiskomisjoni liikmete valimise ja teavitavad rakendusüksust kirja teel nõutud tähtajaks. MARO vastuskiri peab sisaldama hindamiskomisjoni liikmete nimesid ja muud määrusega sätestatud informatsiooni. Eelnõu §-s 20 sätestatakse projektide hindamise põhimõtted ja valikukriteeriumid ja nende osakaalud. Detailsema valikumetoodika koostab rakendusüksus ja kooskõlastab selle enne kinnitamist rakendusasutusega. Esimese hindamiskriteeriumiga hinnatakse kuivõrd projekt vastab meetme eesmärgile (k uivõrd aitab projekt kaasa meetme eesmärkide ja maakonna arengustrateegiate eesmärkide täitmisele, väljundite ja tulemuste saavutamisele) muuhulgas arvestatakse asjakohastes projektides Uue Euroopa Bauhausi väärtus te arvesse võtmist. Euroopa Bauhausi liikumine tõstab esile elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete tervikkäsitlus, mis tugineb Davosi 2018. aasta deklaratsioonile. Terviklik elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete käsitlus aitab ühtlustada arusaamist heast ruumiloomest ja seda mõjutavatest teguritest. Elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Sellist terviklikku lähenemist toetabki rahvusvaheliselt tunnustatud Davosi ehituskultuuri (s aksa keeles Baukultur) kvaliteedisüsteem https://davosdeclaration2018.ch/en/dd;nav/index/davos-declaration . Davosi süsteemi rakendamiseks on välja töötatud tööleht , mille leiab veebilehelt https://www.kul.ee/uudised/euroopa-uus-bauhaus-mis-see . See aitab otsustusprotsessis hinnata paikade, projektide ja investeerimiskavade ruumikvaliteeti terviklikult kõigi kaheksa Davosi hindamiskriteeriumi (ruumiloomeprotsessi juhtimine, otstarbekohasus, majandus, keskkond, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus, ilu) vaates. Teise hindamiskriteeriumiga hinnatakse projekti sisulist põhjendatust sealhulgas h innatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada . Kolmanda hindamiskriteeriumiga hinnatakse projekti kulutõhusust, hinnatakse kas projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhus viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, see tähendab, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks . Neljanda hindamiskriteeriumiga hinnatakse taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia, kas on olemas omafinantseering, pädev meeskond, optimaalne projektiplaan, plaanile vastav tegevuskava ja vastav eelarve planeeritud. Kriteeriumi rakendamisel kontrollitakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Viienda hindamiskriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkond ja kliima ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse strateegia „Eesti 2035“ näitajasse. Hinnatakse ligipääsu tagamist erivajadustega inimestele, mis hõlmab nelja peamise puude (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist. Samuti hinnatakse eri ühiskonnagruppide (naised, mehed, eri vanuses, eri emakeelega, puudega) võrdsete võimaluste tagamiseks kavandatud tegevusi - kas projekti tegevuste planeerimisel, kus see on asjakohane, on analüüsitud ja arvestatud erinevatesse ühiskonnagruppidesse kuuluvate inimeste erineva olukorra ja vajadustega. Projek te hinnatakse skaalal 0-4 ja hinne loetakse positiivseks kui koondhinne on vähemalt 2,75. Juhul kui valiku kriteeriumite „ projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele “ või “ projekti põhjendatus “ alusel antud hinne on 2 ,0 või madalam , loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja siis taotluse hindamine lõpe tatakse . Täiendavad 0, 3 b oonuspunkti antakse juhul kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina, mi s tähendab, et kas a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond) , või b) see hõlmab erinevaid halduste rritooriume (nt: omavalitsused), või c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioon . Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse kaalutud keskmise alusel maakonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said valikukriteeriumis „ projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele“ kõrgema hinde. Eelnõu §-s 2 1 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsused teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1, s.t. et rahuldamise otsus tehakse juhul kui taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid valiku kriteeriume ja boonuspunkte. Kui toetus antakse riigiabina või VTA - na, siis viidatakse taotluse rahuldamise otsuses asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile . Eelnõu §-s 2 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, s.t. kui taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele , kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei võimalda teha enda ja partneri juures kontrolli, taotlus ei ole saanud hindamisel positiivset hinnet, kui rahastamise eelarve ei võimalda taotlust rahuldada ja kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Ta otluse rahuldamata jätmise otsus es esitatakse HMS-s nõutud info. Vastavalt HMSile tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjenda d a, märkides selles õiguslik u alus e ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed faktili s e d asjaolud . Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, siis tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Kui taotlus jääb rahuldamata hindamistulemuste põhjal, saab põhjendamise sisustamisel toetuda ÜSS2021_2027 §-le 12, s.t. et taotluse rahuldamata jätmise otsuse s projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata , kuna projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumite ja -korra kohaselt ja taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel. Eraldi ärakuulamise protseduuri taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul teostada ei ole vaja, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetele ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Eelnõu §-s 2 3 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimuste rahuldamise tingimused. Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätesta t ud juhtudel , s.t. kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse mahu tõttu või kui täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemusi või eesmärki. Rakendusüksus võib teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse nimetatud asjaolude muutmiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga ülemäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Projekti muutmise ettepaneku võib teha sõltumata sellest, kas projekti toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus . Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks, teha kse taotluse rahuldamise otsus. Puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2, s.t. kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul , mis on kuni pool aastat ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus maksetele alles pärast seda kui tingimus on täidetud. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 2 4 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Otsuse muutmise võib algatada nii rakendusüksus kui ka toetuse saaja. Projekti elluviimise käigus pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist võib tekkida vajadus projekti muuta. Muutmise võimaldamine vajalik, kuna toetuse taotlemisel ei pruugi taotleja tulemuse ja eesmärgi saavutamiseks kõiki üksiktegevusi, tegevuste ulatust või ajakava väga täpselt ette näha. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 % võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Taotluse rahuldamise otsus e muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla määrusega. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja . Kui projekti algset eesmärki ja tulemus näitajat tahetakse muuta, siis on sisuliselt tegemist uue projektiga . Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb näitaja sihttaseme vähendamises, siis pea b vähenema ka toetuse maht. Kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, tuleb tegevuste muutmise võimaldamisel lisaks jälgida, kas see on võimalik ka EL õigusest sätestatud riigiabi ja VTA andmise reeglistiku kohaselt. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist . Rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja rakendusüksus peab muutmise otsustama üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega . Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. Eelnõu §-s 2 5 nimetatakse juhud, millal on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral .Need on seotud asjaolude ilmnemisega, mille puhul ei oleks tohtinud taotlust rahuldada, kui kõrvaltingimust ei suudeta täita, kui taotluse muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata (käesolevas määruses kasutatud lihtsustatud kulude hüvitamisviisi puhul saab muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi). Taotluse rahuldamise otsuse saab kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda. K ui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud , ehk § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud ettevalmistavad ehitustegevuse kulud ei ole tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt 1,5 aasta jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, peab rakendusüksus tegema toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Juhul, kui toetust ei võeta õigeaegselt kasutusse, on võimalik toetus suunata uute täiendavasse taotlusvooru ja rahastada projekte, mida suudetakse ellu viia. Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 8 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. 7. peatükk. Toetuse saaja , partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu §-s 2 6 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja täidab ühendmääruse §10 lõikes 1 sätestatud kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks olevad dokumendid ja tõendid jne., peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel .Lisaks on toetuse saajal kohustus avaldada oma veebilehel projekti tulemused (näiteks valminud analüüsi lõpparuande) ning hoidma seda avalikuna vähemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele, sätestatakse täiendavad meetme sisust ja riigiabi reeglitest tulenevad kohustused, mida toetuse saaja peab täitma . Lõikes 3 sätestatakse, et partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Partneri kohustused kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamist , teavitama rakendusüksuste e-toetuste keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest , tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Nii taotleja kui ka p artner , kui nad on hankija d vastavalt RHS §-dele 5 või 6 , siis peab ta hanke korraldamisel lähtuma RHSist . Ka juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses , peab ostumenetluse korraldama ja läbi viima vastavalt ühendmääruse § 11 sätestatud tingimustele. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu §-s 28 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded tuleb üldjuhul esitada üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril. rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Kõik aruanded tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave projekti kohta, teostatud tööd ja tegevused, projektile tehtud maksed ning tulemuste ja eesmärkide saavu tamine, sh näitajate täitmine. Kuna perioodil 2021+ on oluline saada 2024. a vahe-ülevaate aastaks maksimaalne ülevaade näitajate täitmisest, on oluline väljund näitajate raporteerimine vahearuandes. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 29 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel ja ka ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruses sätestatud korrale. Kulude tasumiseks tuleb esitada kulude tekkimist tõendavad dokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 3 0 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 § -dest 28-30 , kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Ühendmääruses §-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Eelnõu §-s 3 1 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud v aide lahendab rakendusüksus . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 4. Määruse mõjud Rahastatavad tegevused mõjuta vad otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärk 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Eelnõu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt võrdsete võimaluste ja ligipääsetavus e , keskkonnahoi u ja tasakaalustatud regionaal s e areng u põhimõtteid. E rinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspekt on esile toodud ka meetme eesmärgi sõnastuses. Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. T aotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „ Eesti 2035 “ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvesta da sellega rakendamisel. E rinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspekt on esile toodud ka meetme eesmärgi sõnastuses. P rojekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Määruse mõju läbivatele teemadele: 1. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Rahastatavad tegevused panusta vad võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse suurendamisele kohalik ul tasandil . Toetust on võimalik kasutada avalike teenuste arendamiseks – nii füüsilise taristu, avaliku ruumi, digitaalsete lahenduste kui ka teenuste arendamiseks. Võrdsete võimaluste mõõdik on hoolivus ja koostöömeelsus. Toetuse taotleja põhjendab taotluses projekti rahastatavate tegevustega võrdsete võimaluste loomist, mille juures on abiks mõjude tuvastamise küsimustik. Mõju sid saab tuvasta da järgmiste küsimuse ga : Kas ning milliste vahenditega tagatakse, et projektiga rahastatavate tegevustega välditakse soolisi, vanuse, rahvuse, puude jms põhiseid stereotüüpe ja sildistamist? Kas projektiga toetatav lahendus mõjutab kohaliku omavalituse avalikku elanike suhtumist ühiskonna erinevatesse gruppidesse (nt noored, eakad, eri rahvusest, erivajadusega, erineva seksuaalse sättumusega inimesed)? Kas projektiga toetatav lahendus mõjutab positiivselt kohaliku omavalituse erinevate gruppide kaasatust, nendesse suhtumist? Kas projektiga toetatav lahendus aitab vältida teatud kohaliku omavalituse liikmete ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset tõrjutust? Kas ja kuidas projektiga toetatav lahendus mõjutab ja aitab suurendada kohaliku omavalituse erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste kaasamist otsustamisesse, nende informeerimist ja neile suunatud kommunikatsiooni tõhustamist? Kas kõik kohaliku omavalituse grupid on kaasatud ja kuuldud? Võrdsete võimaluste tagamise viiside läbimõeldust arvestatakse projektide valimise etapis , kriteeriumi 5 „ projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“ hindamisel. Näiteks, kui projekti tegevustega soovitakse kaasajastada kohaliku omav alitsuse noortekeskuste teenused ja taristu vastavaks demograafilisele olukorrale (inimeste arv vallas on vähenenud, sealhulgas noorte arv, noortekeskuse ruumid on vallas mitmel pool laiali, pooled ruumid on tühjad või alakasutatud, teenuste sisu ja hulk ei vasta noorte vanuselisele vajadusele), tuleb teenus ümber korraldada nii, et kõik omavalitsuse noored sõltumata soost, vanusest, rahvusest , puudest saaksid osaleda noortekeskuse töös. Selleks on vaja viia läbi analüüs ja tunda oma valla noorte vanuselist spektrit ja vajadusi, seejärel planeerida tegevused. Analüüside ja uuringute teostamiseks saab toetust taotleda arendusvõimekuse meetmest. Soovitame enne tegevuste planeerimist kaasata avalike teenuste disaineri, kellel on vastavad oskused ja teadmised, kuidas kaasata erinevad noorte grupid nii, et oleks võimalik hinnata erinevate teenuste vajaduste mahtu, eritingimusi ja planeerida vastavalt tegevused ja taristu kohandamine. Toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb järgida kvaliteetse ruumi põhialuseid ning universaalse disaini põhimõtteid ja kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Toetuse abil loodud objektid, ruum või teenused peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestatavad. Ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi kulud on abikõlblikud. Ligipääsetavuse tagatust arvestatakse projektide valimise etapis , kriteeriumi 5 „ projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“ hindamisel. Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja. Abiks on ligipääsetavuse mõjude tuvastamise küsimused: Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus aitab tagada kohaliku omavalitsuse erinevatesse elanikkonna gruppidesse kuuluvate inimeste ligipääsetavust füüsilisele keskkonnale, toodetele või teenustele, infole ja kommunikatsioonile? Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahenduses on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid? Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus on ligipääsetav ja mõistetav kõigile inimestele? Kas otsused on edastatud viisil, mis on ligipääsetav kõigile inimestele (nt viipekeeletõlge, lihtsustatud tekstiga sisukokkuvõtted jne)? Lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise kontroll-leht. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes. 2. Regionaalareng Meede mõjutab positiivselt kahaneva elanikkonnaga kohalike omavalitsuste elukeskkonna arengut. Maksimaalse mõju saavutamiseks on valitud meetme sihtpiirkond vastavalt meetme eesmärgile, rakendatakse piirkondlikku rahajaotust ja valikuprotsessi, toetatavate tegevuste valiku aluseks on eelnev piirkondlike strateegiadokumentide analüüs ning sisuline koostöö maakondlike arendusorganisatsioonidega. Meetme toetusvahendite jaotus on maakonna põhine võttes arvesse elanike arvu. Meetme kaudu toetatakse avalike teenuste kaasajastamist rahvastiku vähenemise ja vananemise tingimustes , kvaliteetsete avalike teenuste loomist kohalikes omavalitsustes . Toetatakse teenuste ja teenustaristu kohandamist vastavalt demograafilisele olukorrale kohalikes omavalitsuste, oodates pinnakasutuse optimeerimist, kulude kokkuhoidu, kuid samal ajal disainides teenuseid kaasaegsel ja kaasaval moel ümber. Meetme ettevalmistamise perioodil on pakutud täiendavat tuge kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks koolitusprogrammide ja töötubade näol, toetatud on uuringute ja analüüside läbiviimist teenuste uuendamiseks. 3. Keskkond ja kliima Meetmest on võimalik toetust taotleda avalike teenuste arend amiseks, , investeeringu teks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas ning avaliku linnaruumi arendami seks. Seega sõltuvalt projektivalikutest võib toetus panustada kliimamuutuste mõju leevendamisse, looduskeskkonna seisundi parandamisse ning kasvuhoonegaaside vähendamis se . Näiteks linnakeskuste ja avaliku ruumi kujundamisel rakendatakse säästvaid ja rohelahendusi , teenuste asukoha valikul arvestatakse liikuvuse ja säästvate liikumisviiside ligipääsuga, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine väiksemates piirkondades aitab vältida põhjavee saastet ning säästab seeläbi keskkonda. Toetuse andmisel jälgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Taristuinvesteeringute puhul on nõue eelnevalt kliimakindluse analüüsi teosta miseks ning taristu rajamisel või olemasoleva taristu tervikliku l uuendamis el või laiendamis el kliimakindlust tagavate lahenduste rakendamiseks, et vähendada kliimamuutustega kaasnevaid riske. Energiatõhususe esikohale seadmiseks on olulisel määral energiatõhusustöid sisaldavatele projektidele seatud kohustus saavutada projekti elluviimise tulemusel h oone energiatõhususe miinimumnõuded . Keskkonna ja kliima mõõdik meetmes on k asvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides . Analüüsimisel on abiks küsimused: Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega - üleujutused, tormid, põud, ekstreemselt külm? Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi? 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist , millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Määruse rakendamisel täidab põhirolli rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (taotluste vastuvõtt, hindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine, vaiete lahendamine). Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid . Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud R iigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium , Kultuuriministeerium , maakondlikud arendusorganisatsioonid, Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakon na Välisvahendite talitus ja Riigihangete ja riigiabi osakond . . Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile , Haridus- ja teadusministeeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Saatja: "Tea Treufeldt" <
[email protected]>
Saaja: "Liivi Pehk" <
[email protected]>, "Kärt Kallion" <
[email protected]>,
[email protected], "Olav Ojala" <
[email protected]>, "Liisi Arm" <
[email protected]>, "Andrus Pirso" <
[email protected]>, "kovarendusjuhid" <
[email protected]>, "RAM mkareng" <
[email protected]>, "Kaidi Kenkmann" <
[email protected]>, "Birgit Hermann" <
[email protected]>, "MKM info" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected]
Teema: Eelnõu "Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused" mitteametlik kooskõlastamine
Kuupäev: 2022-11-18 11:59
Tere
Edastan eelnõu "Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"
mitteametlikuks kooskõlastamiseks.
Eelnõu tingimusi on tutvustatud ja arutatud üle aasta. Tagasisidet on
andnud seletuskirjas märgitud osapooled. Suur tänu kõigile panustajatele!
Palun Eesti Linnade ja Valdade Liidul koondada valdade poolt edastatud
tagasiside ühtseks tagasisideks.
Sama palve ka ministeeriumidele, palun tagasiside koondada kokku ja
edastada ühtse tagasisidena.
Tagasiside palun hiljemalt 30. novembriks 2022 minu meilile.
Tea Treufeldt
Regionaalarengu osakond
Rahandusministeerium
6113225
[email protected]