Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 09.11.2022 nr 1.1-3/22/831 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 14.09.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuv lõik paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 31701:002:0068; 31701:002:0070; 31701:002:0127; 31701:001:1818; 31701:001:1819; 31701:002:0077; 31701:001:1815; 31701:001:0877; 31701:002:0075; 31701:002:0058; 31701:001:0971; 31701:001:1528; 31701:002:0072; 31701:001:1822; 31701:001:1821; 31701:001:1349; 31701:001:1312; 31701:002:0079; 31701:001:1842; 31701:002:0079; 31701:002:0064; 31701:002:1520; 31701:001:1147) Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS1 „PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (OR1220)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 06.02.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/pHxXBmFXhii9rh4. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette riigitee Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Kohila Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1.  3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (teeprojekt OR1220 ja viadukti projekt BR 1220)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang DPS1 Kohila T15 Kohila riste (OR1220) ja viadukt (BR1220). 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/831 Tee ehitusloa andmise kuupäev 09.11.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 3. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 4. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. 5. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 6. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside 1  rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 7, 15). 8. Kraavide kaudu suublasse juhitav sademevesi peab vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 611. Transpordiameti seireandmetest tulenevalt nähakse vajadusel ette meetmed sadevee puhastamiseks. Transpordiamet jätkab pistelise seirega ja juhul kui maanteelt tulenev reostus ületab eelpool toodud õigusaktis toodud piirväärtused tuleb projekteerida ja välja ehitada sademevee puhastussüsteem. 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset 2,3,4. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 11. Vibratsiooni mõju hindamiseks Pärna kinnistu hoonetele, peab ehitustöövõtja objekti lähedusse jäävatel hoonetel teostama ülevaatuse enne maapinna vibratsiooni tekitavaid ehitustöid ning paigaldama iseloomulikesse kohtadesse „majakad“ vibratsiooni mõju hindamiseks. Majakate abil saab näiteks hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud ja kas olemasolevad praod on suurenenud. Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Kui majakas on läinud katki või liikunud, on see kohe visuaalselt tuvastatav ning saab kiiresti reageerida. 12. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 13. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 14. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 15. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist – 15. juunini. 16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. 17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). 1 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 2 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 3 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 4 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒ Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (teeprojekt OR1220 ja viadukti projekt BR 1220) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS1 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Majandus- ja Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks Rail Balticut ületava riigitee Põhjendus: Kommunikatsiooniministeerium 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa ning selle Ehitusloa eelnõu käigus küsitakse arvamusi puudutatud 8-1/21-024/20679-9 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. osapooltelt. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel lisatakse kaasa korralduse lisana peale arvamuste ja kooskõlastuste Märgime, et esitatud ehitusloa korralduse eelnõu juurde ei ole lisatud eelnõu lisa 2, mis peaks sisaldama laekumist. Tee ehitusloa korralduse eelnõus on välja toodud et ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelit, sealhulgas ehitusega piirnevate Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel lisatakse tee ehitusloa kinnisasjade omanike esitatud märkustega arvestamise selgitusi. andmise korraldusele. Õigusakti lisa on õigusakti lahutamatu osa. Kooskõlastame materjali, kuid palume edaspidi sarnased eelnõud esitada kooskõlastamiseks koos lisadega, millele viitate õigusaktis endas. Otsus: 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 14.09.2022 kirja nr 8-1/21-024/20679-1, Otsus: Järelevalve Amet millega küsite Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒ Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamise 1. Võtta teadmiseks „Harju ja Rapla maakonna piir - 8-1/21-024/20679-4 ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu osas Hagudi“ KMH aruande vastavaks tunnistamine TTJA TTJA seisukohta. 05.09.2022 kirjaga nr 16-6/19-2051-119. 2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 15 kooskõlastatuks. Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. TTJA-l puuduvad vastuväited nimetatud ehitusloa eelnõu osas. Juhime tähelepanu, et kavandatav rajatis asub Rail Balticu raudteetrassi lõigus „Harju ja Rapla maakonna piir -Hagudi“, mille ehitusprojekti KMH aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud TTJA 05.09.2022 kirjaga nr 16-6/19-2051-119. 3 Põllumajandus- ja Toiduamet Vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² ja KeHJS Otsus: 8-1/21-024/20679-2 § 6 lõikele 2 olete esitanud 14.09.2022 kirjaga nr 8-1/21-024/20679-1 Põllumajandus- ja Toiduametile Rail 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Balticu Tallinn- Rapla -Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja kooskõlastatuks. keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha saamiseks. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinn Rapla Türi km 26,35 - 27,37 asuv lõik paikneb kinnisasjadel (katastriüksuse tunnusega 31701:002:0068; 31701:002:0070; 31701:002:0127; 31701:001:1818; 31701:001:1819; 31701:002:0077; 31701:001:1815; 31701:001:0877; 31701:002:0075; 31701:002:0058; 31701:001:0971; 31701:001:1528; 31701:002:0072; 31701:001:1822; 31701:001:1821; 31701:001:1349; 31701:001:1312; 31701:001:1842; 31701:002:0079; 31701:002:0064; 31701:002:1520; 31701:001:1147) Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (OR1220)“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS1), põhiprojekt „DPS1 Kohila. Tee viadukt BR1220“. Projektiga on seotud põhiprojekti RB Rapla- Pärnu, Kohila lõik DS1-DSP1 raudteelõigu projekteerimine, mille kohta Põllumajandus- ja - Toiduamet on välja andnud Osaühing Reaalprojektile (registrikood 10765904) 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 põhiprojekti RBDTD-EE DS1-DPS1 maaparanduse osa koostamiseks projekteerimise tingimused 15.01.2020 nr 14.1-1/1625, millega tagatakse maaparandussüsteemide toimimine. Transpordiamet on koostanud 2022 aastal DPS1 Kohila Tugimaantee nr 15 Kohila Riste (OR1220) ja viadukt (BR1220) keskkonnamõju eelhinnangu. Eelhinnangu tulemusena on leitud, et riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35 - 27,37 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Eelhinnangus on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel on arvestatud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. DPS1 Kohila Tugimaantee nr 15 Kohila Riste (OR1220) ja Tee viadukt (BR1220) rajamisega keskkonna vastupanuvõime oluliselt ei vähene. Projekti elluviimisel puudub mõju maavaradele, pinnaveekogudele, väärtuslikule põllumajandusmaale, kultuurimälestistele, väärtuslikele maastikele, metsa vääriselupaikadele, miljööväärtuslikele aladele, märgaladele ja üleujutusaladele. Kuigi projektialal asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid ning rakendatakse veekaitsemeetmeid. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (KMH eelhinnang ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Ehitatav riste ja viadukt jääb maaparandussüsteemi alale ning objektid on seotud järgmised maaparandusehitised: KOHILA KESKUSE 1 –maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 4109610031170/005; KOHILA KESKUSE 2 – maaparandussüsteemi kood/ehitise kood , 4109610031170/001; URGE 3 - maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 4109610031170/002; SALU 1 – maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 4109610031170/004. Sademevee äravool objektilt on lahendatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda ja maaparandussüsteeme. Ehitamisel tuleb vältida läheduses asuvate maaparandussüsteemide ja maakasutuse toimimise halvendamist. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud Rail Baltica raudteetrassi Rapla maakonna Rail Baltcut ületava riigitee 15 Tallinn- Rapla -Türi km 26,35 -27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu, keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu ning keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav ning Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub Rail Baltica raudteetrassi Rapla maakonna Rail Baltcut ületava riigitee 15 Tallinn- Rapla -Türi km 26,35 -27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatama jätmisega. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Kohila Vallavalitsus Esitasite Kohila vallavalitsusele 14.09.2022 kooskõlastamiseks Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒ Põhjendus: 8-1/21-024/20679-7 Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa ja KMH algatamata jätmise Töövõtja koostab enne ehitustööde algust täpsed ehitusaegsed otsuse eelnõu. ajutise liikluskorralduse skeemid, mis kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Info lühiajaliste Oleme esitatud materjalidega tutvunud ning tõdeme, et isegi kui DPS1 Kohila tugimaantee nr 15 Kohila riste ja sulgemiste etteteavitamisest edastatakse koos ehitusloaga viadukti keskkonnamõju eelhinnangus (Lisa 3) on markeeritud vajadus kooskõlastada ehitusaegne töövõtjale. Täpne info busside marsruutide ja graafikute kohta liikluskorralduse skeem kohaliku omavalitsusega, peame oluliseks rõhutada, et Salutaguse tee L1 ühendus tuleb töövõtjal täpsustada töövõtjal. 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 tugimaantee ja 11220 Kernu-Kohila teega peab ehitusperioodil olema tagatud. Lühiajalise tee sulgemise korral Otsus: palume sellekohast teavet vähemalt 10 päeva enne tee sulgemist. 1. Arvamusega arvestada. 2. Ehitustööde ajal hoida Salutaguse tee ja tugimaantee Samuti soovime eraldi tähelepanu juhtida, et väga oluline on ehitustööde ajal tagada Salutaguse teele juurdepääs ristmik avatuna. Ristmiku sulgemise aeg täpsustada Kohila lisaks kohalikele elanikele ka kohalikule bussiliiklusele. Salutaguse teed ja seal olevat Kivimäe peatust läbivad vallaga vastavalt Kohila vallavalitsuse nõuetele. Kohila valla avalike liinide bussid, mis teenindavad eeskätt õpilasi. Võimalik, et Salutaguse teele lisandub 3. Ehitustööde ajal hoida avatuna riigimaanteede 11220 perspektiivis veel mõni peatus. Tegemist on areneva ja noorte peredega piirkonnaga, kus vajadus ühistranspordi Kernu‒Kohila ja 15 Tallinn‒Rapla‒Türi maantee ristmik, järele säilib ka tulevikus. võimaldamaks pöördeid kõikides suundades. 2 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet (MKA) tutvus ahelmenetluse käigus Teie poolt esitatud Rapla maakonnas, Kohila vallas, Urge Otsus: 8-1/21-024/20679-8 külas asuva Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 1. Arvamusega arvestada. 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehituse ja viadukti ehituse ehitusloa ning keskkonnamõju hindamise algatamata 2. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt jätmise otsuse eelnõudedokumentatsiooniga (15.09.2022 e-posti teel pöördumine koos dokumentatsiooniga). heakskiidetuks. Muinsuskaitseametil ei ole vastuväiteid ehitusloa väljastamisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusele, ent peab vajalikuks välja tuua, et väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3 Maa-amet Teavitasite 14.09.2022 kirjaga nr 15-1/19-0488/27482-1, et Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Põhjendus: 8-1/21-024/20679-5 riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd Transpordiamet korraldab 11220 Kernu‒Kohila tee T2 maaüksus toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt projektile „Põhiprojekt DPS1 Kohila tugimaantee nr 15 Kohila riste tunnusega 31701:001:1528 riigi omandisse võtmise. OR1220“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS1). Otsus: Edastatud projektjooniste järgi on projektalaga hõlmatud 11220 Kernu-Kohila tee T2 maaüksus tunnusega 1. Arvamusega arvestada. 31701:001:1528, mis on kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud. Maaüksus 2. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt jäetakse riigi omandisse Transpordiameti poolt. Maa-ametil puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. heakskiidetuks. 4 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning Otsus: 8-1/21-024/20679-6 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 10 alusel) 1. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu eelhinnangu koos lisadega1. Projektiga oli võimalik heakskiidetuks. tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/pHxXBmFXhii9rh4 Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒ Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Keskkonnaamet on seisukohal2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest3. 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 1 Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ehitusluba (eelnõu); Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus (eelnõu); DPS1 Kohila T15 Kohila riste (OR1220) ja viadukt (BR1220) KMH eelhinnang 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas“ 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused 5 Terviseamet Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail Balticut Otsus: 8-1/21-024/20679-3 ületava riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee 1. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt ehitusloa ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. heakskiidetuks. Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35- 27,37 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (OR1220)“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS1). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒ Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Projektialal ja selle vahetus läheduses olulised keskkonnaaspektid puuduvad – tegemist on tugimaanteega, mis piirneb maatulundusmaadega. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Lähim elamu paikneb 50 m kaugusel maanteest (Pärna kinnistul). Uue riste rajamisega suureneb liiklusmüra levik, kuna tee rajatakse kõrgele muldele. Kohila riste põhiprojekti koostamise käigus viidi läbi liiklusmüra uuring, mille tulemusena selgitati välja paremad müra leevendamise lahendused ning kavandati lahenduste tüüp ja asukoht. Tugimaantee ja kavandatava RB raudtee kasutamisega seotud müra on hinnatud ning nähtud ette müra vähendavad meetmed – müratõke on ette nähtud Tallinn-Rapla-Türi tee vasakule serva 340 m pikkusel lõigul (Pärna maaüksuse piirkonnas). Raudteelt lähtuva müra leevendusmeetmed nähakse ette RB raudtee põhiprojekti ja selle KMH raames (kavandatud raudtee mõlemasse serva elamumaade piirkonnas. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutised. Lähedal asuva Pärna kinnistu hoonetele avalduva vibratsiooni võimaliku mõju hindamiseks rakendatakse vastavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju. Projektiala ja sellega piirnevad maaüksused on transpordi- ja maatulundusmaad. Keskkonnaregistri andmetel asub ristest ida pool 700 m raadiuses neli puurkaevu (PRK0022276, PRK0013827, PRK0059851, PRK0059609), millest lähima kaugus ristest on 430 m. Tegemist on tarbepuurkaevudega, mille sügavused on vastavalt 150 m, 19 m, 24 m, 36 m. Projektiga kavandatud tegevused toimuvad väljaspool puurkaevude sanitaarkaitsealasid. Teele lähima Pärna elamu kinnistul on ca 20 m sügavune salvkaev. Projekti raames süvendit ei kaevata - eemaldatakse kasvupinnas, rajatakse vaiamasinatele vajalik tehnoloogiline ala ning rajatakse vaivundamendid. Olemasolevatest sügavamaid kraave ei rajata. Seega ei mõjuta riste ehitamine veetaset ega vee kvaliteeti kaevudes. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning seega tehakse ettepanek jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (teeprojekt OR1220 ja viadukti projekt BR 1220)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga aadressil: https://pilv.mkm.ee/s/pHxXBmFXhii9rh4 ning ei esita vastuväiteid Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusloale ega keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. 6 Telia Eesti AS - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 7 Elektrilevi - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Tallinna-Rapla raudtee AS EG Ehitus (registrikood 11097051) märkused projektile on järgmised: Põhjendus: 370, Urge, 15 Tallinn- 1. a) Vastavalt Transpordiameti 09.06.2022 käskkirjale nr 1.1 Rapla-Türi tee; 1. Nõustume Urge kinnistule (kü tunnus: 31701:001:1839) ajutise juurdepääsutee rajamisega, kuid detailsed 1/22/77 „Urge kinnisasjale sundvalduse seadmine„ P2.6 31701:001:1838, lahendused tuleb täiendavalt tee projekteerimise käigus AS-iga EG Ehitus kirjalikult kooskõlastada. Palume Sundvalduse lõppemise järgselt on sundvalduse teostaja 31701:001:1839, arvestada sellega, et ajutine ümbersõidutee jääb osaliselt või täies mahus alles Urge kinnistule kohustatud rajatise likvideerima ja kinnisasjad korrastatult 31701:001:1842; (tasuta).(Arvamus a). AS EG Ehitus soovib ajutise tee ühendamist 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kinnistule (kü tagastama kinnisasja omanikele. Eelpoolsest tulenevalt 8-1/21-024/20733-4 tunnus: 31701:001:1842) planeeritava ringteega või raudtee hooldamiseks kasutatava teega ja kasutada seda nähakse ajutine tee likvideerida ning antud ala korrastada. kinnistule juurdepääsuna.(Arvamus b). Palume esitada AS-ile EG Ehitus mõlemad projektid koos arvamuse andmiseks. (Arvamus c). b) Olemasolev Urge kinnistu ühendus on läbi Urge tee T3 2. Urge kinnistult maha võetava puidu maht ja sortiment tuleb kooskõlastada täiendavalt ning raietöödest tuleb kinnistu (kü tunnus: 31701:001:1841). Projektlahendusega AS-i EG Ehitus ette teavitada 21 päeva. Eeldatavalt on maha võetavat puitu vaja hakkida ja see tuleb ladustada ei ole ette nähtud muuta olemasolevat kinnistu juurdepääsu AS-i EG Ehitus poolt määratud asukohta. Asukoha teatab AS EG Ehitus tööde teostamise ajaks. võrreldes olemasolevaga. Peale projektlahenduse 3. Ajutise möödasõidutee rajamisel ja kasutamisel on kohustuslik kasutusele võtta kõik abinõud läheduses realiseerimist ei ole projektis ette nähtud Urge kinnistu paikneva haljastuse (puud, põõsad, rohi, kraav) kaitsmiseks. ühendamist kinnistule 15 Tallinn‒Rapla‒Türi tee (kü 4. Urge kinnistule seatud sundvalduse alast väljajääva kinnistu osa kasutamine (sh tehnika liikumine, parkimine, tunnus 31701:001:1842). Urge kinnitu juurdepääs ehitusmaterjalide ladustamine jne) on lubatud üksnes eraldi kokkuleppel AS-iga EG Ehitus. lahendatakse Rail Balticut ületava Kohila liiklussõlme . koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamisega. Transpordiamet koostöö Kohila vallavalitsusega menetles projektile projekteerimistingimused „Rail Balticu raudteetressi ületava Kohila liiklussõlme ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede ehitusprojekti koostamiseks“. Kohila vallavalituse 15. veebruar 2022 korraldus nr 35 ja Transpordiameti 18.02.2022 korraldus nr 1.1-3/22/128. Projekteerimistingimuste korraldusega on võimalik tutvuda järgnevalt lingilt: https://transpordiamet.ee/projekteerimistingimuste- andmine-rail-balticut-uletava-kohila-liiklussolme-koos- viaduktide-ja Rail Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamisel tehakse koostööd kinnistuomanikega ning proovitakse leida võimalikult sobiv lahendus mõlemale osapoolele. 5 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 c) „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ ehitusloa korraldusega on kaasas realiseeritav projektlahendus. Projektlahendust ei muudeta. „Rail Balticu raudteetressi ületava Kohila liiklussõlme ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede ehitusprojekti koostamiseks“ projekteerimistingimuste menetluses kaasati kõik piirinaabrid, puudutatud isikud ja asutused. Projekteerimistingimuste käigus said kõik osapooled anda omapoolse sisendi projektlahendusele. Peale projektlahenduse koostamist kaasatakse kõik piirinaabrid, puudutatud isikud ja asutused ehitusloa menetluse raames. 2. Urge kinnistu sundvalduse tasus sisaldub puittaimestiku väärtus, millest tulenevalt puitmaterjali kinnistu omanikule ei eraldata. Raadamistööd teostab Riigimetsa Majandamise Keskus. 3. Ajutise tee jaoks on ette nähtud kindel ala vastavalt sundvalduse seadmise käskkirjadele (vastav sundvalduse seadmise korraldus igale puudutatud kinnistule on edastatud). Töövõtja ei tohi rikkuda sundvalduse alast väljapoole jäävat ala. Olukorra ilmnemisel tuleb töövõtjal ette näha ala taastamine. 4. Töövõtja lepib kokku ja kooskõlastab ehitusmaterjalide ladustamise, parkimise, tehnika liikumised jne kokku vastavalt vajadusele kinnistuomanikega, kelle kinnistut soovitakse kasutada. Otsus: 1. a) Arvamusega mitte arvestada. Ajutine tee nähakse ette likvideerida. b) Arvamusega arvestada osaliselt. Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 ümberehitamise ja viadukti ehitamise käigus ei ühendata kinnistuga 15 Tallinn‒Rapla‒Türi tee (kü tunnus 31701:001:1842). Urge kinnistu juurdepääs on ette nähtud lahendada „Rail Balticu raudteetressi ületava Kohila liiklussõlme ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede ehitusprojekti koostamiseks“ projekti raames. c) Arvamusega mitte arvestada. Projekteeritud lahendused on kinnistuomanikule esitatud. 2. Arvamusega mitte arvestada. 3. Arvamusega mitte arvestada. 6  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 4. Arvamusega arvestada. Töövõtja on kohustatud kooskõlastama tööde jaoks vajamisevad ladustusalad, parkimisplatsid, tehnika liikumiskoridorid, jne, kui need paiknevad erakinnistutel. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Risti 31701:001:1701 Saarenurga 31701:001:1702 Tallinna-Rapla raudtee 500 31701:001:1814 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1815 Pärna 31701:001:1816 Orase 31701:001:1817 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1818 Tallinna-Rapla raudtee 470 31701:001:1819 Saarenurga 31701:001:1821 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1822 Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838 Urge 31701:001:1839 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1842 Pudivere tee 31701:002:0058 Kadaka 31701:002:0068 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0070 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0072 Saaremetsa 31701:002:0074 7  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 8  DPS1 KOHILA TUGIMAANTEE NR 15 KOHILA RISTE (OR1220) JA VIADUKT (BR1220) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................2 Sissejuhatus .........................................................................................................................4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ..................................................................................5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus...................................................................7 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ................................................................... 7 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............................................................................... 9 2.3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..............................................................................14 2.3.1. Maakonnaplaneeringud ..............................................................................................14 2.3.2. Üldplaneering .............................................................................................................15 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas ....................................................................................15 2.3.4. Arengudokumendid ....................................................................................................16 2.4. Ressursside kasutamine ...............................................................................................16 2.5. Energiakasutus .............................................................................................................18 2.6. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ...........................................................................18 2.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................18 2.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud .............................................................................................................................19 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................20 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused .............................................................................................................................................20 3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................22 3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ................................................................22 3.4. Natura 2000 võrgustiku alad ..........................................................................................24 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ..............................................................................................25 3.6. Põhjavesi ja pinnavesi ...................................................................................................26 3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...................................................................................29 3.8. Pinnavormid ja pinnas ...................................................................................................29 3.9. Metsad ja kõrghaljastus .................................................................................................31 3.10. Roheline võrgustik ja loomastik ...................................................................................32 3.11. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad.....................................35 3.12. Väärtuslikud maastikud................................................................................................36 2 3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................................36 3.14. Asustus .......................................................................................................................36 3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet ................................................................................................................................37 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................41 4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ..................................................................................................42 4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ......................................................43 5. Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................46 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................48 Lisa 1. Mürakaardid ............................................................................................................51 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Rapla vallas paikneva riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi riste (edaspidi Kohila riste) ja viadukti rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Riste kaudu on lahendatud tugimaantee nr 15 ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav riste asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames koostatud: 1) põhiprojekt „DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220)“ ; 2) põhiprojekt „DPS1 Kohila. Tee viadukt BR1220“. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 4  1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Käesoleva projektiga kavandatud tegevustes ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 toodud aluseid2. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega3. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 määratletud olulise keskkonnamõjuga tegevused: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) 5 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalidest4, 5. 4 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5 European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 6  2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (tee nr 15) ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav Kohila riste (riste põhiprojekti mõistes objekt OR1220 ning viadukt BR1220) asub Rapla maakonnas Kohila vallas (joonis 1). Kavandatavast raudteest ülepääsuks rajatakse eritasandiline riste ning viadukt. Joonis 1. Projekti asukoht ja kavandatava Rail Balticu trass Maa-ameti kaardil6 Kavandatava Rail Balticu trassi koridor (lõik 16A) läbib Kohila vallas Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere küla. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi7 (joonis 2). 6 Maa-amet, 2020 7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7  Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ja mnt nr 15 Kohila riste8 Rapla maakonnaplaneeringu9 alusel lahendatakse raudtee põhitrassi ristumised olulisemate avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Kohila valda kuuele teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Kohila ristele ei ole planeeritud eraldi teed kergliiklejatele. Käesolev projekt on osa kogu DPS1 – Kohila (RBDTD-EE-DS1-DPS1) projektist, mis on omakorda üks projekteerimise prioriteetlõikudest (DPS) tulevase Rail Baltic raudtee Pärnu Rapla lõigust. Kohila riste ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning Transpordiameti eskiisprojekti (SKPK töö nr 20190059) lahendusest. Ühtlasi on arvestatud ka 8 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220) 9 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 8 Urge liiklussõlme eskiisprojektiga ning antud riste juurde kavandatud hooldusteede ja kogujateedega maakasutuse toimimiseks. 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Käesolevas dokumendis on kavandatava tegevuse kirjeldamisel aluseks võetud riste ja viadukti põhiprojektide seletuskirjad ja asendiplaani joonised10 11. Teeregistri andmetel on tugimaantee nr 15 pikkus 92,769 km. Asfaltbetoonkattega tee katte laius on riste asukohas 11,0 m, sõidutee laius 7,50 m, peenarde laius 2,00 m ja mulde laius on 15,00 m (joonised 3.1, 3.2 ja 3.3). Joonis 3.1. Tallinn-Rapla-Türi tee (tee nr 15) projekti asukohas12 10 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220) 11 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tee viadukt BR1220 12 Google Maps, 2019 9  Joonis 3.2. Vaade kavandatava viadukti asukohast lõuna suunas (foto autor Kristo Kiiker) Joonis 3.3. Vaade kavandatava viadukti asukohast põhja suunas (foto autor Kristo Kiiker) Viadukt Viadukti projekti koosseisus on projekteeritud betoonist viadukt pikkusega 125,5 m ning avade jaotusega 2,5 + 15,0 + 2x17,0 + 22,5 + 2x17,0 + 15,0 + 2,5. Kokku on 7 vaheava ja kaks 2,5 m konsooli mõlemas otsas. Silla tugede teljed on 45-kraadise nurga all tee telje suhtes. Silla ristlõike kogulaius on 15,9 m, mis koosneb kahest 6,4 m laiusest sõiduteest ja 1,55 m laiustest käiguteedest mõlemal pool (joonis 4, joonis 5). Silla konstruktsiooniks on monoliitsest raudbetoonist integraalsüsteem. Raudbetoonist sillateki ristlõike läbiv paksus keskel on 1,1 m, mis äärtes põikkalde tõttu väheneb 0,96 meetrini. 10 Ristlõike tuuma laiuseks on 10,9 m alumises osas, mis laieneb 11,7 meetrini, kust algavad konsoolsed osad. Konsoolide paksus on 0,36 meetrist kuni 0,20 meetrini. Sillal on kokku kaheksa tugiosa, mis koosnevad kolmest sillatekiga monoliitselt seotud sambast. Samba ristlõige on ringikujuline läbimõõduga 1,0 m. Iga sillasammas toetub vaivundamendile. Vaivundamendi rostvergi mõõdud on 1,5 x 1,5 x 1,5 m. Vaiapikkused on teljel P1 16,0 m, telgedel P2-P7 15,0 m ja teljel P8 16,5 m. Silla lääne poolsesse serva rajatakse käsipuu ja kontaktliini kaitseekraan, mis paikneb ainult raudtee kohal oleval sillaaval. Ida poolses servas paikneb müratõkkeekraan. Joonis 4. Silla tüüpristlõige13 Joonis 5. Silla plaan14 Riste 13 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220) 14 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220) 11 Riste projekti koosseisus on projekteeritud tugimaantee nr 15 pikkusega 1087 m, katte laiusega 11,8-12,8 m. Tee ristumine kavandatava Rail Balticu trassiga on 45-kraadise nurga all. Projekteeritud tugimaantee pikikalded on kavandatud vahemikus 1,6% kuni 4,0%. Tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Urge tee (OR1215) ristmik asub u 750 m põhja suunas PK 262+00. Ristmiku asemele on ette nähtud eritasandiline liiklussõlm, mille koosseisu kuuluvate peale- ja mahasõidurampide aeglustus- ja kiirendusradade rajamiseks on projekteeritava lõigu alguses tee muldkeha ette nähtud laiem. See tähendab esimeses etapis laiemate teepeenarde rajamist 300 m pikkusel lõigul. Tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Salutaguse tee (OR1215) ning kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila nihutatud ristmik asub PK 273+00 – PK 274+50. Selle asemele on tulevikus kavandatud eritasandiline riste Salutaguse teega ja parempöördega pealesõit maanteelt nr 11220. Käesoleva projektiga jääb alles olemasolev lahendus katte ümberehitusega. Ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h, mis säilib ka pärast antud etapi väljaehitamist. Tulevikus kavandatava Salutaguse riste ehitamisel tee pikiprofilli ei muudeta, mahasõidud likvideeritakse ja kiiruspiirangut ei ole. Koos Salutaguse maanteeviaduktiga rajatakse parempööre maanteelt 11220 Rapla suunas. Mahasõit tugimaanteelt PK 273+25 paremal on Saarenurga maaüksuse juurdepääsutee, mis käesoleva projektiga säilib, vertikaalne lahendus nõuab katte uuendamist pikemas ulatuses. Projekti koosseisus on mnt nr 15 viadukti alla ette nähtud ruum kahe avalikult kasutatavat tee, OR121505 ja OR121508 jaoks. Teed OR121505 ja OR121508 on VI klassi teed (<50 AKÖL). Viadukti all on lääne pool ette nähtud ≥2 m laiune ala ja ida pool ≥5 m laiune ala loomade läbipääsuks. Viadukti projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus:  Ettevalmistavad tegevused;  Kaevamistööd, vaivundamentide ehitus ja vaiade paigaldamise tööd;  Viadukti ehitustööd (ajutiste konstruktsioonide paigaldamine, tugiosade ehitamine, sillateki rajamine, sh armatuuri paigaldamine ja betooni valamine, külgmiste osade ehitus jms);  Käsipuu ja kontaktliini kaitseekraani paigaldamine teele raudtee kohal asuva sillaava kohale (lääne servas). Riste projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus: 12   Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa (tegemist ei ole metsamaaga);  Asfaltkate freesitakse olemasoleva ja uue katte kokkuviimiseks 20 m pikkusel lõigul trassi alguses ja lõpus;  Eemaldatakse kasvupinnas 0,75-0,9 m sügavuseni;  Olemasolevad teed on maaparandussüsteemide alal. Süsteemide toimimise tagamiseks on projekteeritud uus truup tugimaanteele nr 15. Puhastatakse olemasolevad kraavid ja rajatakse uued kraavid (asendiplaanil näidatud ulatuses);  Ehitatakse muldkeha, planeeritakse ja kindlustatakse nõlvad. Kavandatava Rail Balticu trassiga ristuva viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni 11,0 m. Nõlvade uhtumise eest kaitsmiseks on ette nähtud täiendavad meetmed: - muldkeha nõlvad, mille kõrgus jääb vahemikku 3,0 kuni 5,0 m on ette nähtud kindlustada kookoskiudmattidega (mati alla kasvupinnas 10 cm); - muldkeha nõlvad, mille kõrgus ületab 5,0 m tuleb ülemine neljandik kogu pikkusest kindlustada murumättaga ning alumine osa kookoskiudmatiga.  Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte, kruuskatte, pinnatud katte ning tugipeenarde ehitamist;  Ehitatakse 2 m kõrgune ja 340 m pikkune müratõkkeekraan tee vasakule serva;  Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning teepiirded. Enne ehitustööde algust koostab töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastab selle kohaliku omavalitsusega, vajadusel rajab ajutised ümbersõidud. Kõik erakinnistutel teostatavad ehitustööd kooskõlastatakse enne ehitustööde algust maaomanikega. Ehituse ajal ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tagatakse jalakäijate ja sõidukite pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Projektialal ristuvad teega mitmed tehnovõrgud. Enne ehitustööde algust kooskõlastab töövõtja tegevused tehnovõrkude valdajatega. 13  2.3. TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.3.1. Maakonnaplaneeringud  Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.  Rapla maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 14 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 2.3.2. Üldplaneering Kohila valla üldplaneering aastani 2015 kehtestati Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86. Üldplaneeringus on seatud arengustrateegia põhisuunad järgmiseks 15 aastaks. Tehnilise infrastruktuuri valdkonna visioonid tulenevad Kohila valla arengukavast. Kohila Vallavolikogu 27. märts 2018 otsusega nr 11 algatati Kohila valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (käesoleval ajal veel koostamisel). Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringut. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib 2006. aastal kehtestatud üldplaneering. Kohila valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse osas. Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms). DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 15 RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Projekteeritava Kohila riste piirkonnas on kehtestatud või koostamisel järgmised detailplaneeringud:  Urge kinnistu detailplaneering 014/5 äri-tootmismaade moodustamiseks (menetluses);  Äri kinnistu detailplaneering - kinnistule ärimaa sihtotstarbe määramiseks. Kehtestatud 25.03.2008 Mõlemad detailplaneeringualad piirnevad vahetult maanteega nr 15. Ülaltoodud detailplaneeringuid ei ole RB maakonnaplaneeringutes käsitletud (ei paikne otseselt RB trassil). Kohila riste projekti elluviimine ei mõjuta detailplaneeringutega kavandatavaid tegevusi, kuna ehitustegevus ei toimu detailplaneeringute alal. Planeeringute elluviimist võib mõjutada kavandatava Urge liiklussõlme rajamine (ei käsitleta käesolevas töös). 2.3.4. Arengudokumendid  Kohila valla arengukava 2018 – 2025 Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:  Ettevõtluskeskkond ja tööjõud: Soodne ettevõtluskeskkond, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv  Elukeskkond: Meeldiv elukeskkond, korrastatud külad ja keskused ning kaasajastatud tehniline taristu.  Raplamaa arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine. 2.4. RESSURSSIDE KASUTAMINE Viadukti ning tee, sh muldkeha ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Riste põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Olemasoleva muldkeha likvideerimisest saadavat pinnast 16 kasutatakse täiteks 13 120 m3 mahus. Mulde ehitamiseks juurdeveetava pinnase ja materjali kogumaht on ca 187 000 m3. Põhiprojektis on antud kululoend ehituseks vajaminevate materjalide kohta:  Täitepinnas. kf nõue puudub, WLR<25 144 650 m3  Liivpinnas, kf>0,2 m/ööp, E=90 5 870 m3  Liivpinnas, kf>0,5 m/ööp, E=105 13 040 m3  Kergkruus 21 315 m3  Sillakoonused, kf>0,5 m/ööp, E=105 7 000 m3  Killustikalus fr 32/63 6 500 m3  Asfaltbetoon AC20 Base, h=7 cm 1 058 m3 / 15 114 m2  Asfaltbetoon AC16 Bin, h= 5 cm 838 m3 / 16 760 m2  Asfaltbetoon AC16 Surf, h= 4 cm 687 m3 / 17 175 m2  Peenarde kindlustamine kruusaga 630 m3  Munakivipuistega saarte kindlustamine 55 m3 Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse karjäärist. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist jätkub tee tavapärane hooldamine (sarnaselt olemasolevale olukorrale). Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele15. Lisaks tuleb kord aastas (kevadel) teostada kontrolli truupide ja truubikindlustuste ning kraavide seisukorra hindamiseks ning likvideerida puudused. Kord aastas teostada kontrolli kõrge mulde erosiooni hindamiseks ning kontrollida kruuskattega teede katte profiili, vajadusel teostada profileerimine, et tagada pinnavete äravool sõiduteelt. Nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad. 15 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 17  2.5. ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.6. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed, puidujäätmed ja freespuru, seejuures on suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatavad. Sõltuvalt freesimisel saadava materjali kvaliteedist kasutatakse võimalusel freesimisel saadavat puru ehituseks. Ehituseks sobimatu freespuru suunatakse ümbertöötlemisse ja taaskasutusse. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Objektil ülejäävat orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnas ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Erakinnistutel raieid ei tehta, kuna riste alla jäävad kinnistuosad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas ja muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele16. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 2.7. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada Tallinn-Rapla-Türi tee ristumine kavandatava Rail Balticu trassiga. Selleks ehitatakse viadukt üle raudtee. Kahetasandiline ristumine välistab 16 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 18 autode kokkupõrked rongidega. Samuti on ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne). Töötsooni peab ehitaja tähistama vastavalt Transpordiameti peadirektori poolt kinnitatud juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus”17. 2.8. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub olemasoleva Tallinn-Rapla-Türi teega (tee nr 15), kuhu projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. 17 Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_ma_2018-009.pdf 19  3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Olemasolev tugimaantee nr 15 paikneb transpordimaal (KÜ 31701:002:1520), uus riste paikneb suures osas selle katastriüksuse piires, kuid hõlmab lisaks järgmisi katastriüksusi (loetelu aluseks on põhiprojekti joonisel määratletud kavandatud katastripiirid, joonis 6): Katastriüksus Tunnus Sihtotstarve Omandivorm 31701:002:0068 Kadaka Maatulundusmaa EO 31701:002:0070 15 Tallinn-Rapla-Türi tee Transpordimaa RO 31701:002:0072 15 Tallinn-Rapla-Türi tee Transpordimaa RO 31701:002:0078 Urge Maatulundusmaa EO 31701:002:0079 15 Tallinn-Rapla-Türi tee Transpordimaa RO 31701:002:0127 15 Tallinn-Rapla-Türi tee Transpordimaa RO 31701:002:0076 Pärna Maatulundusmaa EO 31701:002:0077 15 Tallinn-Rapla-Türi tee Transpordimaa RO 31701:002:0170 Orase Maatulundusmaa EO 31701:002:0357 Saarenurga Maatulundusmaa EO 31701:001:1312 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 Transpordimaa RO 31701:001:1349 Raili Maatulundusmaa RO Projekti elluviimisel muutub maakasutus vahetult projektialale (uuele teemaale) jäävas osas (mõjutatud on tabelis nimetatud maatulundusmaade servaalad). Riste rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele, seega ei põhjusta riste rajamine piiranguid maakasutusele. Ristega piirnevatel maaüksustel on kinnitatud või menetluses kaks detailplaneeringut:  Urge kinnistu detailplaneering 014/5 äri-tootmismaade moodustamiseks (menetluses);  Äri kinnistu detailplaneering - kinnistule ärimaa sihtotstarbe määramiseks. Kehtestatud 25.03.2008. Riste rajamine ei sea piiranguid detailplaneeringutega kavandatud tegevustele, kuna tegevus ei toimu detailplaneeringute alal. 20  Joonis 6. Katastriüksused projektipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2020). Ehitusega kaasnevad ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud. Nendeks on eelkõige ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Käesoleva töö koostamise ajal ei ole ehitusaegne liikluskorraldus veel kooskõlastatud Transpordiametiga. Põhiprojekti koostajalt saadud info põhjal kaalutakse kahte võimalikku lahendust liikluse ümber suunamiseks: 1) maantee nr 15 liiklus suunatakse ehituse ajaks kohalikule Urge teele, Härjaoja teele ning kõrvalmaanteele nr 11220 Kernu-Kohila 2) tehakse olemasoleva tee nr 15 äärde 21 laiendused, kuhu suunatakse liiklus. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse lisaks kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegsed liikluskorralduse muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. 3.2. ALAL ESINEVAD MAAVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. 3.3. MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse. RB raudtee poolt tekitatava barjääri võimalikku mõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse täpsemalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Antud viadukti ja riste kontekstis on oluline välja tuua, et RB raudtee projekteerimisel on nö standardlahendusena ette nähtud maanteeviaduktide alla 5 m laiused ja 5 m kõrgused loomarajad, mis võimaldavad loomadel liikuda piki RB trassi ilma, et loomad peaksid teed ületama. Kohila viadukti alla on kavandatud 5 m ja 2 m laiune loomarada. Kuigi projektiala (valdavalt olemasolev maantee) ei ole loomade elupaigana olulise väärtusega, annavad piirkonnas elavatest loomadest laiema ülevaate Urge ökodukti ja Loone ökodukti uuringud18 19 (ptk 3.10), mis hõlmavad ka Kohila riste piirkonda. Müra mõjuala ulatub projekti tegevusala piiridest kaugemale. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müra: ehitusega kaasnev müra ning tee kasutamisel tekkiv müra (sõidukite mootor ning rataste veeremine). Ehitusaegne müra on ajutise loomuga, objekti valmides müraallikas kaob. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu 18 OÜ Rewild. 2020. Rail Baltic ulukiekspertiis. Urge (Kohila) ökodukti asupaik. 19 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Loone ecoduct 07-EC02 alternative solutions. 22 maakasutuse juhtotstarbele. Tabelis 1 on antud müra normtasemed vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Tabel 1. Müra normtasemed20 1 Indikaator Ld sisaldab õhtust perioodi (19:00-23:00), mis sisaldab täiendavaid 5 dB. Selle kaalutluse rõhutamiseks nimetatakse seda Lde. Müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB võrra kõrgemad tasemed. Joonis 7 kirjeldab mürataseme sõltuvust müraallika kaugusest. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni (ekskavaator, kopplaadur, üksik kallur, purusti ja bulldooser), mitme masina koos töötamisel on müratase mõnevõrra suurem. Mürataseme langus sõltuvalt müraallika kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega. 20 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1. 23  Joonis 7. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest21. Projektialal ja selle vahetus läheduses olulised keskkonnaaspektid puuduvad – tegemist on tugimaanteega, mis piirneb maatulundusmaadega. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Lähim elamu paikneb 50 m kaugusel maanteest (Pärna kinnistul). Võimalikku müra ja vibratsiooni poolt põhjustatavat mõju inimesele on hinnatud ptk-s 3.15. 3.4. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Rahaaugu loodusala (EE0020319)22, mis asub ristest ca 2,4 km kaugusel kirdes. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (vt ka ptk 3.3). 21 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 22 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood 24  3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri23 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Lähim looduskaitse üksikobjekt on Kapa männik KLO1200372. Lähimad kaitsealused objektid asuvad ristest (keskpunktist) 2 km kaugusel edelas (Aandu looduskaitseala, KR kood KLO1000681) ja 2,4 km kaugusel kirdes (Nabala-Tuhala looduskaitseala, KR kood KLO1000634). Lähimad kaitstavate liikide leiukohad on projektialast ligikaudu 900 m kaugusel. Nahkhiirte elupaigana on määratletud Keila jõgi, kus on registreeritud nelja liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nahkhiireliigid kuuluvad Eestis II kaitsekategooriasse. Ehitustegevused ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ning ei avalda neile mõju. Kohila viadukti alla on kavandatud 5 m ja 2 m laiune loomarada. See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama (suuremad imetajad eelistavad pigem minna ringiga). RB loomastiku uuringuga24 ei märgitud vajadust Kohila riste piirkonnas täiendavate meetmete rakendamiseks loomastiku kaitseks. Müra mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele tuleb arvestada mürataset, kaitstavate liikide elupaikade kaugust müra tekkekohast ja müra hajuvust maastikul. Müra suhtes tundlike liikide elupaigad on projektialast ligikaudu 1 km kaugusel. Müra piirnorme kaitstavatel aladel ei ole kehtestatud. Müra võimaliku mõju hindamisel võib tinglikult aluseks võtta Keskkonnaministri määrusega kehtestatud I kategooria ehk vaiksete alade määratluse (tabel 1), kus müra lubatud tase vaiksel alal on päeval kuni 55 dBA, öösel kuni 40 dBA. Müra hajuvust kirjeldava joonise (joonis 7) põhjal võib väita, et lagedal alal toimuva ehitustegevuse puhul vastab müra I kategooria päevasele piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja buldooseri puhul) kuni 600 m kaugusel (purusti puhul). Seega ei põhjusta ehitustegevusega seotud müra olulisi negatiivseid häiringuid kaitstavatele liikidele nende elupaikades. 23 Keskkonnaregister, seisuga 19.06.2020 24 OÜ Rewild. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine trassilõikudel 5D ja 16A. Projekti „Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine” raames. 25  3.6. PÕHJAVESI JA PINNAVESI Põhjavesi Projektipiirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 8). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel25 kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Keskkonnaregistri andmetel asub ristest ida pool 700 m raadiuses neli puurkaevu (PRK0022276, PRK0013827, PRK0059851, PRK0059609), millest lähima kaugus ristest on 430 m. Tegemist on tarbepuurkaevudega, mille sügavused on vastavalt 150 m, 19 m, 24 m, 36 m. Projektiga kavandatud tegevused toimuvad väljaspool puurkaevude sanitaarkaitsealasid (sõltuvalt puurkaevust 10 või 50 m). Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (Maa-amet, 2020). Projektiala ja sellega piirnevad maaüksused on käesoleval ajal transpordi- ja maatulundusmaad. Teele lähim elamuala on Pärna kinnistul, elamu asub maanteest 50 m kaugusel. Kinnistul on ca 20 m sügavune salvkaev. Projekti raames süvendit ei kaevata – eemaldatakse kasvupinnas, rajatakse vaiamasinatele vajalik tehnoloogiline ala ning rajatakse 25 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 26 vaivundamendid. Olemasolevatest sügavamaid kraave ei rajata. Seega ei tehta kaevetöid, mis võiksid mõjutada veetaset salvkaevus. Sademevesi Olemasolevad külgkraavid on teelõigu lõpus alates PK 273+15 vasakul ja alates PK 274+00 paremal. Olemasolevad truubid on projekteeritaval teelõigul km 26,832 läbimõõduga 1,50 m ja km 27,325 läbimõõduga 1,00 m. Teed on seotud järgmiste maaparandusehitistega:  KOHILA KESKUSE 1 – ehitise kood 005, MPS kood 4109610031170;  KOHILA KESKUSE 2 – ehitise kood 001, MPS kood 4109610031170;  URGE 3 - ehitise kood 002, MPS kood 4109610031170;  SALU 1 – ehitise kood 004, MPS kood 4109610031170. Joonis 9. Maaparandussüsteemid projektipiirkonnas (Maa-amet, 2020). Riste ehitamise käigus ei rajata olemasolevatest sügavamaid dreene. Seega ei mõjuta kraavide puhastamine ja uute kraavide rajamine veetaset kaevudes. 27 Raudtee äärsete kraavide eesmärk on raudtee mulde kuivemana hoidmine ja sealt suurema sademevee kogumine. Olemasolevad kraavid piirkonnas on tõenäoliselt sügavamad kui raudtee äärde kavandatud kraavid, sest raudtee alalt kogunev vesi juhitakse raudtee külgkraavide kaudu olemasolevatesse kraavidesse, kas siis konkreetselt riste juures või natuke kaugemal. Teedelt ärajuhitava sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Üldiselt sisaldab see suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi)26. AS Maves on hinnanud27, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot/ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Teelõigu kohta teostatud liiklusuuringu28 põhjal oli liiklussagedus 2019. aastal 7594 autot/ööpäevas, prognoositav liiklus aastal 2043 on viaduktil 10 054 autot/ööpäevas. Sademevee suublasse juhtimise nõuded tulenevad Veeseaduse §-st 129. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6129. Transpordiameti seireandmetest tulenevalt nähakse vajadusel ette meetmed sadevee puhastamiseks. Transpordiamet jätkab pistelise seirega ja juhul kui maanteelt tulenev reostus ületab eelpool toodud õigusaktis toodud piirväärtused tuleb projekteerida ja välja ehitada sademevee puhastussüsteem. Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse üldisi veekaitselisi meetmeid:  Ehitamisel tuleb vältida läheduses asuvate maaparandussüsteemide toimimise halvendamist; 26 Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 27 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 28 Liiklusuuring tehti Transpordiameti tellimusel koostatava eskiisprojekti „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik“ (SKPK töö nr 20190059) koosseisus. 29 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 28   Tagada tuleb pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. Oluline on, et maantee- ja raudteetamm ei tohi saada pinna- ja pinnaseveele tõkestavaks rajatiseks. Mullet läbivate truupidega tuleb tagada pinna- ja pinnaseveetaseme ühtlustumine ja säilimine kummalgi pool raudtee- ja maantee mullet;  Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega;  Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski;  Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis.  Siiski on oluline, et ehitaja tagab ehitustööde ajal veekvaliteedi ja teostab vee monitooringut vastavalt seadusandlikele aktidele. 3.7. MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8. PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Maa-ameti mullakaardi alusel on projektipiirkonnas tegemist leetja gleimullaga (GI, joonis 10). 29  Joonis 10. Mullastik (Maa-amet, 2020) Järgnevalt on esitatud arhiiviandmetest saadud vaadeldava ala geoloogilise läbilõike lühikirjeldus:  Muld – moodustab ala pindmise kihi 0,15-0,40 m paksuselt;  Turvas – kihti levib kohati mulla alusena 0,15 meetri paksuselt;  Liivpinnas – kiht levib mulla ja turba alusena 0,25-2,35 meetri paksuselt;  Liivmoreen – algab maapinnalt 0,85-2,15 meetri sügavuselt. Kiht on väheplastne, kesktihe kuni tihe ning sisaldab kruusa 30-40%. Välitööde ajal mõõdetud pinnasevee tase oli maapinnast 0,85-1,35 m sügavusel. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse olemasolev eemaldatakse kasvupinnas ja rajatakse vaiamasinatele vajalik tehnoloogiline ala mahus, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Kohila riste rajamisel (raudteed ei ole arvestatud) on väljakaeve maht ca 61 000 m3. Kasvupinnase kõlblikku osa kasutatakse hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 30 Muldkeha ehitamine toimub kindlatele tehnilistele parameetritele vastavast mineraalsest materjalist. Täiendavalt vajamineva pinnase mahud on toodud ptk-s 2.4. Objektil ülejäävat orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed, arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Rakendades eelkirjeldatud meetmeid, ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist pinnavormidele ja pinnasele. 3.9. METSAD JA KÕRGHALJASTUS Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu väärtuslikke metsaalasid – lähim VEP asub 1,8 km kaugusel edelas. Projekti elluviimisega ei vähene metsamaa pindala, kuna teega vahetult piirnevatel aladel ei ole metsamaid. Põhiprojekti kohaselt eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis teemaa-alal kasvavad puud ja võsa. Likvideeritakse puuderida tee idapoolses servas. Tegemist ei ole metsamaaga ega muul viisil looduskaitseliselt väärtuslike kooslustega, kuid olemasolev kõrghaljastus on takistuseks tuule, tuisu ja tolmu levikul. Seega tuleb ehituse käigus vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Puittaimestiku eemaldamine on vajalik ca 1 ha suurusel alal. Eemaldatava puittaimestiku hinnanguline maht on 40 tm/ha, seega kokku raiutakse ca 40 tm. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist – 15. juulini. Meetmete rakendamisel ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju metsadele ja kõrghaljastusele. 31  3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK JA LOOMASTIK Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" alusel ei asu projektiala rohevõrgustiku alal. Kohila riste rajamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. RB loomastiku uuringute põhjal ei paikne Kohila riste loomade jaoks olulisel liikumisalal. Kohila ristele lähimad ökoduktid on Urge (ca 2 km kaugusel loodes) ja Loone (4,3 km kaugusel kagus). Ökoduktid on suunatud suurtele, keskmise suurusega, väikestele imetajatele, puudega seotud imetajatele ja nahkhiirtele. Urge ja Loone ökoduktist 10 km raadiuses teadaolevad imetajate, kahepaiksete ja roomajate liigid on välja toodud tabelis 2 ja tabelis 3. Kohila ristest ca 900 m kaugusele lõunasse rajatakse rohesild laiusega min 15 m (tegemist on kohaliku olulise metsaelupaigaga), mis on eelkõige suunatud metskitsele, keskmise suurusega ja väikestele imetajatele, puudel elavatele imetajatele ja nahkhiirtele. Kohila ristele ei rajata loomade läbipääsu, mis võimaldaks neil üle raudtee liikuda. Piirkonda rajatakse Kohila jaam (nelja rööbaste reaga) ning lähestikku on kolm tee ja raudtee ristumist, mistõttu on loomaläbipääsude rajamine keeruline. Kohila viadukti alla rajatakse kahele raudtee küljele loomarajad (5 m ja 2 m laiused), mida keskmise suurusega ja väiksemad loomad saavad kasutada piki raudteed liikumiseks ilma, et nad peaksid teed ületama. Lisaks kavandatakse riste lähedusse RB põhiprojektiga mitmeid väiksemaid altpääse ja truupe, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega imetajatele. RB loomastiku uuringus (leevendavate meetmete väljatöötamine) ei ole ette nähtud muid meetmeid seoses Kohila ristega30. 30 OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife mitigation measures for DPS1DPS1. 32 Tabel 2. Imetajate, kahepaiksete ja roomajate liigid, mis on registreeritud Urge ökoduktist 07-EC03 10 km raadiuses (Kohila riste paikneb Urge ökoduktist 2 km kaugusel31 32. 31 OÜ Rewild. 2020. Rail Baltic ulukiekspertiis. Urge (Kohila) ökodukti asupaik. 32 Informatsioon põhineb olemasolevatel andmebaasidel (seisuga 03.12.2020): eElurikkus (Tartu Ülikool), Loodusvaatluste andmebaas LVA (Eesti Looduseuurijate Selts, Keskkonnaagentuur), Eesti Looduse Infosüsteem EELIS (Keskkonnaagentuur) ja 33 Tabel 3. Imetajate, kahepaiksete ja roomajate liigid, mis on registreeritud Loone ökoduktist 07-EC02 10 km raadiuses (Kohila riste paikneb Loone ökoduktist 4,3 km kaugusel 33 34. Imetajad Sõralised Põder, Alces alces Metssiga, Sus scrofa Metskits, Capreolus capreolus Kiskjalised Pruunkaru, Ursus arctos (IV) Hunt, Canis lupus (V) Ilves, Lynx lynx (V) Rebane, Vulpes Vulpes Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides Mäger, Meles meles Metsnugis, Martes martes (V) Tuhkur, Mustela putorius (V) Mink, Neovison vison Kärp, Mustela erminea Nirk, Mustela nivalis Saarmas, Lutra lutra (II, IV, 3) Jäneselised Halljänes, Lepus europaeus Valgejänes, Lepus timidus (V) Närilised Orav, Sciurus vulgaris Kobras, Castor fiber (V) Ondatra, Ondatra zibethicus Pähklinäpp, Muscardinus avellanarius (IV, 3) Juttselg-hiir, Apodemus agrarius Kaelushiir, Apodemus flavicollis Niidu-uruhiir, Microtus agrestis Mügri, Arvicola amphibious Leethiir, Myodes glareolus Putuktoidulised Harilik siil, Erinaceus europaeus Mutt, Talpa europaea Mets-karihiir, Sorex araneus Käsitiivalised Põhja-nahkhiir, Eptesicus nilssonii (IV, 2) Suurkõrv, Plecotus auritus (IV, 2) Veelendlane, Myotis daubentonii (IV,2) Tiigilendlane, Myotis dasycneme (II, IV, 2) Tõmmu- või habelendlane, Myotis brandtii/mysticanus (IV, 2) riiklik ulukiseire (Keskkonnaagentuur). Sulgudes on välja toodud liigi kaitsestaatus: rooma number tähistab Euroopa loodusdirektiivi lisa ning araabia number tähistab Eesti looduskaitseseadusega määratud kaitsekategooriat. 33 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Loone ecoduct 07-EC02 alternative solutions. 34 Informatsioon põhineb olemasolevatel andmebaasidel (seisuga 02.12.2020): eElurikkus (Tartu Ülikool), Loodusvaatluste andmebaas LVA (Eesti Looduseuurijate Selts, Keskkonnaagentuur), Eesti Looduse Infosüsteem EELIS (Keskkonnaagentuur) ja riiklik ulukiseire (Keskkonnaagentuur). Sulgudes on välja toodud liigi kaitsestaatus: rooma number tähistab Euroopa loodusdirektiivi lisa ning araabia number tähistab Eesti looduskaitseseadusega määratud kaitsekategooriat. 34  Suurvidevlane, Nyctalus noctula (IV,2) Pargi-nahkhiir, Pipistrellus nathusii (IV, 2) Kääbus-nahkhiir, Pipistrellus pipistrellus (IV, 2) Hõbe-nahkhiir, Vespertilio murinus (IV, 2) Kahepaiksed Harilik kärnkonn, Bufo bufo (3) Rohukonn, Rana temporaria (V, 3) Rabakonn, Rana arvalis (IV, 3) Tähnikvesilik, Lissotriton vulgaris (3) Harivesilik, Triturus cristatus (II, IV, 2) Roomajad Arusisalik, Zootoca vivipara (3) Vaskuss, Angus frangilis (3) RB raudtee ja sellega seotud taristu rajamise võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. 3.11. KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle läheduses kultuurimälestisena kaitstavaid objekte. Lähimad objektid jäävad enam kui 1 km kaugusele. RB maakonnaplaneeringute KSH raames läbiviidud arheoloogilise eeluuringuga ei leitud projektipiirkonnas täiendavaid arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid35. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest36, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Projektialal ja selle läheduses ei ole pärandkultuuriobjekte. Lähim objekt asub ristest ca 800 m kaugusel kirdes. 2006. aastal kehtestatud Kohila valla üldplaneeringu kaardile on kantud miljööväärtuslikud hoonestusalad. Projektiala ei paikne väärtuslikul hoonestusalal. Eeltoodu põhjal ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju kultuurimälestistele, miljöö- või arheoloogilise väärtusega aladele. 35 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 36 Muinsuskaitseseadus § 31 (RT I, 19.03.2019, 13). 35  3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“37 alusel ei asu projektialal ja selle läheduses väärtusliku maastikuna määratletud alasid, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA 2006. aastal kehtestatud Kohila valla üldplaneeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määratletud. Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole projektialaga piirnevaid kooslusi määratlenud väärtusliku põllumajandusmaana. Seega projekti elluviimisel ei vähene väärtusliku põllumajandusmaa pindala. 3.14. ASUSTUS Projekteeritud riste paikneb Kohila vallas Urge külas. Statistikaameti andmetel elas Urge külas 01.01.2019 seisuga 206 elanikku. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks ongi Tallinn-Rapla-Türi teele kavandatud ülesõit. Kavandatav riste rajatakse olemasolevale transpordimaale ning osaliselt piirnevatele maatulundusmaadele. Riste ehitamisest tulenevalt ei muutu oluliselt maakasutus piirnevatel katastriüksustel. Projektialale lähim (ja ainuke) elamuala on Pärna kinnistul (elamu asub maanteest 50 m kaugusel). Võimalikku avalduvat mõju on analüüsitud ptk-s 3.15. Ristest ida- ja kagusuunas paiknevad elamumaa krundid, mis käesoleval ajal on hoonestamata. Sealsete elamumaade hoonestamist võib mõjutada RB raudteetrass, mis osaliselt läbib elamumaid. Kohila riste rajamine sealsetele elamumaadele olulist mõju ei avalda, kuna tegemist on juba olemasoleva teega ja tee kasutamisega seotud mõjudega. Riste ehitamisel on asustusele positiivne mõju, kuna eritasandilise ülesõidu rajamisega säilib olemasolev teedevõrk ning väljakujunenud liikumismarsruudid. 37 Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018. 36  3.15. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Maantee läheduses on valdavalt tegemist juba olemasolevate mõjudega. Ehitusaegsed liikluskorralduslikud muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kui tagatakse ligipääs maa kasutamiseks. Visuaalsed mõjud Kavandatava RB raudtee ja Tallinn-Rapla-Türi maantee ristumisele (Kohila riste) rajatakse viadukt. Selleks ehitatakse kõrge mulle – viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni 11,0 m. Riste projekteerimisel on arvestatud maantee alt läbiva Rail Balticu raudteetrassi rööbaste kõrguse ning vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega (vajalik puhas kõrgusgabariit raudtee kohal on 7,02 m). Seega muutub riste rajamisega oluliselt piirkonna maastikupilt ja vaated. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on riste põhiprojektis ette nähtud. Müra ja vibratsioon  Ehitusaegne müra Kohila viadukti ja riste ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 - 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00- 19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme 37 mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra peab vastama normidele, siis ei saa mõju pidada oluliseks.  Liiklusmüra Maantee ja raudtee kasutamine põhjustab liiklusmüra. Uue riste rajamisega suureneb liiklusmüra levik, kuna tee rajatakse kõrgele muldele. Kohila riste põhiprojekti koostamise käigus viidi läbi liiklusmüra uuring, mille tulemusena selgitati välja paremad müra leevendamise lahendused ning kavandati lahenduste tüüp ja asukoht. Arvutuslikel liiklusmürakaartidel arvestatakse teedega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 500 liiklusvahendit/24h, mis põhjustab päevasel ajavahemikul teest 10 m kaugusel arvutusliku mürataseme LpA 55 dB. Tallinn-Rapla-Türi maanteelõigu liiklussagedus oli 2019. aastal 7594 autot/ööpäevas, hinnanguline liiklussagedus 2043. aastal on 10 054 autot/ööpäevas (seejuures kavandatava Kohila alevi peamise juurdepääsu rajamine Urge liiklussõlme näol vähendab liiklussagedust tugimaanteel). Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Maanteega piirnevatel elamualadel on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (tabel 1). Projektiala läheduses on elamu Pärna kinnistul (elamu asub maanteest 50 m kaugusel). Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust. Modelleerimisel arvestati sõidukiirust, tee profiili, tee laiust ja sõiduridade arvu. Müra modelleerimise tulemusena tuvastati maantee läheduses asuvad kinnistud, mille territooriumil või müratundliku hoone teepoolsel küljel on müra piirväärtused ületatud ning on tarvilik rakendada müra leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmena nähakse ette 2 m kõrgused müratõkkeekraanid 340 m pikkusel lõigul (PK 269+20 – PK 272+50 vasakul) tee servas. Lisas 1 on esitatud mürakaardid: päevase ja öise ajavahemiku mürakaart ilma leevendusmeetmeteta ja koos mürakaitseekraanidega. Arvestades asjaolu, et müra ei ole antud riste rajamisel olulise keskkonnamõjuga on täpsemad mürakaardid ja arvutused sh fassaadil toodud eraldi müra aruandes, mis on raudteeprojekti lisaks. 38   Vibratsioon Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon, mis võib mõju avaldada lähedal asuvate hoonete tarinditele. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Projektialale lähim hoone asub Pärna kinnistul (ca 50 m kaugusel teest). Selleks, et hinnata, kas ehitustöödega kaasnev vibratsioon või vajumid mõjutavad hoone tarindeid (nt tekivad praod või olemasolevad praod suurenevad) tuleb rakendada vastavaid meetmeid. Ehitustöövõtja peab vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatel hoonetel teostama ülevaatuse enne maapinna vibratsiooni tekitavaid ehitustöid (ehituseelse olukorra fikseerimine) ning paigaldama iseloomulikesse kohtadesse „majakad“ võimalike muutuste hindamiseks. Majakate abil saab näiteks hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud ja kas olemasolevad praod on suurenenud. Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Kui majakas on läinud katki või liikunud, on see kohe visuaalselt tuvastatav ning võimalik on kiirelt reageerida. Kokkuvõtteks: tugimaantee ja kavandatava RB raudtee kasutamisega seotud müra on hinnatud ning nähtud ette müra vähendavad meetmed – müratõke on ette nähtud Tallinn- Rapla-Türi tee vasakule serva 340 m pikkusel lõigul (Pärna maaüksuse piirkonnas). Raudteelt lähtuva müra leevendusmeetmed nähakse ette RB raudtee põhiprojekti ja selle KMH raames (kavandatud raudtee mõlemasse serva elamumaade piirkonnas. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutised. Lähedal asuva Pärna kinnistu hoonetele avalduva vibratsiooni võimaliku mõju hindamiseks rakendatakse vastavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju. Vee kvaliteet Keskkonnaregistri andmetel asub ristest ida pool 700 m raadiuses neli puurkaevu (PRK0022276, PRK0013827, PRK0059851, PRK0059609), millest lähima kaugus ristest on 430 m. Tegemist on tarbepuurkaevudega, mille sügavused on vastavalt 150 m, 19 m, 24 m, 36 m. Projektiga kavandatud tegevused toimuvad väljaspool puurkaevude sanitaarkaitsealasid (sanitaarkaitseala suurus sõltuvalt puurkaevust on 10 või 50 m). Projektiala ja sellega piirnevad maaüksused on transpordi- ja maatulundusmaad. Teele lähim elamuala on Pärna kinnistul, elamu asub maanteest 50 m kaugusel. Kinnistul on ca 20 m sügavune salvkaev. Projekti raames süvendit ei kaevata - eemaldatakse kasvupinnas, rajatakse vaiamasinatele vajalik tehnoloogiline ala ning rajatakse vaivundamendid. 39 Olemasolevatest sügavamaid kraave ei rajata. Seega ei mõjuta riste ehitamine veetaset ega vee kvaliteeti kaevudes (hüdrogeoloog Ingo Valgma hinnangu alusel). Siiski on oluline, et ehitaja tagab ehitustööde ajal veekvaliteedi ja teostab vee monitooringut vastavalt seadusandlikele aktidele. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Töövõtja on kohustatud vee kvaliteedi tagamiseks koostama monitooringuplaani. Välisõhu kvaliteet Olemasoleva tugimaantee kasutamisega kaasneb käesoleval ajal ja ka pärast riste valmimist õhu saastamine sõidukite poolt. Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab samuti ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“38. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Meetmeid rakendades ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile. 38 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 40  4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva tugimaanteega. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Riste ehitus toimub olemasoleval transpordimaal (KÜ 31701:002:1520) ning lisaks hõlmatakse olemasolevate teega piirnevate transpordimaa ja maatulundusmaa kinnistute servaalad, mis sõltuvalt maaomandist omandatakse riigi poolt enne ehitustööde algust. Riste rajamine ei sea olulisi piiranguid piirnevate maaüksuste maakasutusele. Tugimaanteega piirnevate kinnistute servades on vajalikud väikesemahulised raied (võsa ja puuderea eemaldamine). Tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtuslike metsaaladega ning raiemaht on väike (ca 40 tm, kokku ca 1 ha suurusel alal). Avalduvat keskkonnamõju ei saa pidada oluliseks. Piiranguid planeeritavale maakasutusele seab kavandatava RB raudtee ja Urge liiklussõlme rajamine. Piirangute täpsem ulatus selgub vastavate projektide käigus ning käesoleva töö mahus ei hinnata. Tugimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab liiklusmüra levikut, kuna tee rajatakse kõrgele muldele (viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni 11,0 m) ning liikluskoormus mõnevõrra suureneb. Mürast on eelkõige mõjutatud Pärna kinnistul paiknev elamu, mis asub teest 50 m kaugusel ning hakkab paiknema tee ning kavandatava raudtee vahel. Müra tõkestava meetmena on ette nähtud 2 m kõrgune 340 m pikkune mürakaitseeekraan tee vasakul servas (lõigul PK 269+20 – PK 272+50). Leevendavate meetmete rakendamisel olulist keskkonnamõju müra osas ei avaldu. Täiendavad lahendused raudteelt lähtuva müra tõkestamiseks nähakse ette RB raudtee põhiprojektis. Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on suuresti vältimatud. Lähedal asuva Pärna kinnistu hoonetele avalduva vibratsiooni võimaliku mõju hindamiseks rakendatakse leevendavaid meetmeid (ehituseelse olukorra fikseerimine ning võimalike muutuste hindamine „majakate“ abil). Mõjusid ei saa pidada oluliseks, kui tegevus vastab normatiividele ning rakendatakse meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks ja vältimiseks (vt ptk 4.2). 41 RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Sarnased muutused on vältimatud ning mõju ei saa pidada oluliseks. Tee ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa andmisel KMH või KMH eelhinnangu raames. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, rohevõrgustiku alasid (sh loomadele olulisi liikumisalasid), väärtuslikke maastikke, miljööväärtuslikke alasid, pärandkultuuriobjekte, arheoloogilisi-, muinsuskaitselisi- ega kultuuriväärtusi. Seega ei avaldu mõjusid neile väärtustele. Kohila viadukti alla rajatakse kahele raudtee küljele loomarajad (5 m ja 2 m laiused), mida keskmise suurusega ja väiksemad loomad saavad kasutada piki raudteed liikumiseks ilma, et nad peaksid teed ületama. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Ehitustegevused toimuvad väljaspool puurkaevudele seatud kaitsevööndeid. Projekti raames sügavat süvendit ei rajata (eemaldatakse kasvupinnas) ning ei rajata ka olemasolevatest sügavamaid kraave. Seega ei avalda tegevus negatiivset mõju kaevude veetasemele ning põhjavee seisundile. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Kohila riste ja viadukti projektiga on seotud järgmised projektid: 1. Raudtee projekt (Railway project RW1000; Köide 1_01_RW-TR); 2. Urge tee (OR1215) ja Salutaguse tee (OR 1225) projektid (Köide 2_02_RTI_TL); 3. Raudtee hooldusteed (Köide 2_06_RTI_TL); 4. Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage); Köide 5_11_WDR-VK). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee. Kavandatava raudtee ja sellega seotud taristu rajamis- ja käitamisaegseid koondmõjusid 42 hinnati maakonnaplaneeringute KSH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis. 4.2. EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit; 2. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 3. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit; 4. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; 5. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides; 6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 7, 15); Kraavide kaudu suublasse juhitav sademevesi peab vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6139. Transpordiameti seireandmetest tulenevalt nähakse vajadusel ette meetmed sadevee puhastamiseks. Transpordiamet jätkab pistelise seirega ja juhul kui maanteelt tulenev reostus 39 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 43 ületab eelpool toodud õigusaktis toodud piirväärtused tuleb projekteerida ja välja ehitada sademevee puhastussüsteem; 7. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada; 8. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset40,41,42. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas; 9. Vibratsiooni mõju hindamiseks Pärna kinnistu hoonetele, peab ehitustöövõtja objekti lähedusse jäävatel hoonetel teostama ülevaatuse enne maapinna vibratsiooni tekitavaid ehitustöid ning paigaldama iseloomulikesse kohtadesse „majakad“ vibratsiooni mõju hindamiseks. Majakate abil saab näiteks hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud ja kas olemasolevad praod on suurenenud. Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Kui majakas on läinud katki või liikunud, on see kohe visuaalselt tuvastatav ning saab kiiresti reageerida; 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist; 12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks; 40 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 41 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 42 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 44 13. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist – 15. juulini; 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele; 15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). 45 5. Kokkuvõte ja järeldused Kohila riste ehituse eesmärk on lahendada tugimaantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kahetasandiline riste võimaldab sõidukitel ohutult ületada raudtee ning sellega vältida suurõnnetusi ja kokkupõrkeid. Riste rajamisega tagatakse liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:  Riste ehitus toimub olemasoleval transpordimaal ning lisaks väikesel pindalal olemasolevatel teega piirnevatel transpordimaa ja maatulundusmaa kinnistutel, mis võõrandatakse enne ehitustööde algust (riste alla jäävas ulatuses);  Riste rajamisega ei muutu oluliselt piirnevate maaüksuste maakasutus. Ehitusega kaasnevad ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Pärast riste valmimist jätkub tugimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale;  Projekti elluviimiseks on vajalikud väikesemahulised raied pikki teed (kokku ca 1 ha suurusel alal, maht ca 40 tm), mis hõlmavad võsa ja puuderea eemaldamist. Tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtuslike metsaaladega. Siiski tuleb ehituse käigus vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Erakinnistutel raieid ei tehta, kuna riste alla jäävad kinnistuosad võõrandatakse enne ehitustööde algust;  Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, rohevõrgustiku alasid, väärtuslikke maastikke, miljööväärtuslikke alasid, pärandkultuuriobjekte, arheoloogilisi-, muinsuskaitselisi- ega kultuuriväärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Kohila viadukti alla rajatakse kahele raudtee küljele loomarajad (5 m ja 2 m laiused), mida keskmise suurusega ja väiksemad loomad saavad kasutada piki raudteed liikumiseks ilma, et nad peaksid teed ületama;  Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (vt ptk 4.2);  Tugimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab liiklusmüra levikut, kuna tee rajatakse kõrgele muldele (viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni 11,0 m). Müra leviku tõkestamiseks rajatakse 2 m kõrgune ja 340 m pikkune müratõke tee vasakule serva (lõigul PK 269+20 – PK 272+50). Täiendavad lahendused raudteelt lähtuva müra tõkestamiseks nähakse ette RB raudtee põhiprojektis; 46   Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on suuresti vältimatud. Ehitustegevus peab vastama normatiividele ning rakendada tuleb meetmeid mõjude vähendamiseks, sh vibratsiooniga seotud mõjude hindamiseks (vt ptk 4.2);  RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on suuresti vältimatud. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Kokkuvõtteks, kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus antud soovitusi ning välja töötatud meetmeid (ptk 4.2), siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ning varale. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavad mõjud on ajutised ja lokaalsed. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 47 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. EELIS. 2020 2. European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 3. Google Maps. 2019 4. Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 5. Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 6. Keskkonnaregister. 2020 7. Kohina valla arengukava 2018-2025 8. Kohila valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2018 9. Kultuurimälestiste riiklik register. 2020 10. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 11. Maa-amet. 2020 12. Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_m a_2018-009.pdf 13. Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja- pinnas 14. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 15. Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220). Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 48  16. Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tee viadukt BR1220. Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 17. Raplamaa arengustrateegia 2035+ 18. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018 19. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 20. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018. 21. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 22. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine 23. OÜ Rewild. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine trassilõikudel 5D ja 16A. Projekti „Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine” raames 24. OÜ Rewild. 2019. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS1 Kohila section crossings for small and medium-sized mammals and amphibians. 25. OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife mitigation measures for DPS1DPS1. 26. OÜ Rewild. 2020. Rail Baltic ulukiekspertiis. Urge (Kohila) ökodukti asupaik. Seadused ja määrused 27. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 21.12.2019, 3) 28. Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 29. Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 30. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 31. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 32. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 33. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 49 34. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 35. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 36. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 37. Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) 38. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 39. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 50 Lisa 1. Mürakaardid43 1. Mürakaart. 1-2_1 Ld – päevase ajavahemiku mürakaart; ilma leevendusmeetmeta 43 Põhiprojekt DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220). Liiklusmüra hinnang. Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 51 2. Mürakaart 1-2_2 Ln – öise ajavahemiku mürakaart; ilma leevendusmeetmeta 3. Mürakaart 1-2_3 Ld – päevase ajavahemiku mürakaart; koos mürakaitseekraanidega 52 4. Mürakaart 1-2_4 Ln – öise ajavahemiku mürakaart; koos mürakaitseekraanidega 53 54