2022 report on the implementation of Estonian National Policy Framework concerning Directive 2014/94/EU

Geraldine VANMAELE Our Ref: 17.11.2022 No 25-1/2022/7084-1 2022 report on the implementation of Estonian National Policy Framework concerning Directive 2014/94/EU Dear Ms Geraldine VANMAELE, Article 10(1) of the Directive 2014/94/EU establishes that each Member State shall submit to the Commission a report on the implementation of its National Policy Framework. Hereby, we provide the requested Report. With best regards, (signed digitally) Ahti Kuningas Secretary General of the Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications Anastasija Moskvitšjova +372 625 6355 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / ESTONIA Phone: +372 625 6342 / Fax: +372 631 3660 / E-mail: [email protected] / http://www.mkm.ee 2 (2)  1. Õiguslikud meetmed Eestis on kehtiv määrus - Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded. EL direktiiv 2014/94 on Eestis selle määrusega üle võetud, planeerime § 5 (kasutajate teavitamine) täiendamist lähiajal. Ehitusseadustiku § 651 reguleerib elektriauto laadimistaristut. Uutele hoonetele on kohustus elektrilaadijate paigaldamiseks olenevalt parkimiskohtade arvust. EhS § 651 lg 4 näeb ette, et kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, siis on vajalik: 1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga; 2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga Riik on varasemalt toetanud üleriigilise elektrilaadimistaristu rajamist, mis on praeguseks erastatud ja kus erasektor on konkurentsipõhiselt taristut olulisel määral edasi arendanud. Samuti on erasektor arendanud üleriigilise CNG laadimistraristu. Riigil on plaanis arendada edasi alternatiivkütuste taristut vastavalt tulevasele EL alternatiivkütuste taristu määruse (AFIR) nõuetele. Eelkõige lähtume loogikast, et taristut arendab erasektor konkurentsipõhiselt vastavalt turunõudlusele ning riik sekkub, kui peaks selguma, et erasektor ei arenda regulatsioonile vastavat taristut või ei tee seda õigeaegselt. 2. Riikliku poliitikaraamistiku rakendamist toetavad poliitikameetmed 2019. aasta lõpus kuulutati Eestis välja elektrisõidukite ostutoetuse meede mahus 1,2 miljonit eurot. Maksimaalne toetus ühele elektrisõidukile oli 5000 eurot. Eelmine 2014 aastal välja kuulutatud elektrisõidukite ostutoetuse meede osutus väga populaarseks ja raha kulutati kiiresti ära. Käesolevalt on ka Keskkonnaministeeriumil väljatöötamisel uus toetusvoor. Eestis on lubatud elektrisõidukitel kasutada bussiradu ning erinevates linnades on ka erinevad soodustused ja kohati tasuta parkimine elektrisõidukitele. Kliimaeesmärkide täitmisse transpordis panustab ELis vastu võetud keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv. See seab erinevad sihttasemed, milline peab olema avaliku sektori hangitavate sõidukite (mh ühissõidukitena kasutatavate busside) keskkonnasõbralikkus. Kõnealune direktiiv näeb ette, et Eestis hangitavatest bussidest peavad 2025. aastaks 31% ja 2030. aastaks 43% olema keskkonnasõbralikud sõidukid (nt gaasibussid) ning nimetatud osakaalust omakorda 50% peab olema nullemissiooniga. Viimati nimetatu tähendab Eesti kontekstis eelkõige elektribusside suuremat kasutuselevõttu. Hetkel kehtib biometaani tootmise toetus (plaan on pikendada 2024 juunini, võimalusel ja eelarve jätkumisel veel pikemalt). Toetust makstakse tootjale, kes suunab oma toodangu transpordi eesmärkide täitmiseks – vastavalt otse tanklasse või läbi võrgu. Toetust makstakse juhul kui gaasi hind langeb alla 100 euro/MWh. Kui maagaasi hind on 90 eur/MWh, siis makstakse toetust 10 eur/MWh, toodetud gaasi koguse eest. Kui gaasi hind on 100 või rohkem eurot, siis toetust ei maksta. Eelarve jääk on 12 miljonit. Planeeritav on ka biometaani kasutuselevõtu toetuse jätk. Plaanis on toetada tanklate rajamist, maakonnaliinide busside, jäätmemasinate, elanikkonnakaitse ja tuletõrje masinate soetamist. Eelarve kokku on 12 miljonit. Antud hetkeks on rajatud üleriigiline CNG laadimistaristu ning 2019. aasta lõpuks oli riik sellesse panustanud 2,78 miljonit eurot. Sama palju panustas taristusse ka erasektor. 1 Suurem osa Tallinna lennujaama taristust töötab juba elektril (õhusõidukeid teenindavad masinad ja lisaseadmed). Tallinn on valmis pakkuma kestlikku lennukikütust (sustainable aviation fuel – SAF), mille kohta toimub Euroopa Nõukogu tasandil määruse eelnõu menetlus, et 2025. aastast lennujaamades pakkuda õhusõidukitele tavakütuse sees vähemalt 2% SAFi (see segatakse enne tavakütusesse ehk lennujaama taristuuuendused on minimaalsed kui sedagi ehk saab kasutada sama tankimissüsteemi ja hoiustamiseks sobivaid tsisterne). Eraldi tanklaid ei ole kavandatud ja hetkel ei ole selle järele ka nõudlust. Kütusepakkujaid on Tallinnas 3 ehk on olemas ka teatav konkurents. Täiendavalt on Tallinna Lennujaam liitunud Eesti vesinikuoru algatusega, et soodustada vesiniku kasutuselevõttu eeskätt lennujaamaga seotud teenustes, tulevikus ka õhusõidukitele kui tehnoloogia küps. Riik annab toetust Tallinna Lennujaamale lennundusjulgestusvaldkonnale 7,76 miljonit iga-aastaselt, mille võrra saab äriühingu suurendada rahastust teiste tegevuste jaoks, samuti on igal aastal toetus regionaalsetele lennujaamadele summas 2,3 miljonit. Täiendavalt sai 2021 äriühing meilt 20 miljonit investeeringut taristuinvesteeringuteks lõunaala arenduse realiseerimiseks (hooldusangaar jne), mis ei ole otseselt alternatiivkütuste taristuga seotud, aga aitab lennujaama taristut tervikuna uuendada. Riiklik eesmärk on seotud State Action Planiga, kus on kõik Tallinna Lennujaama tegevused, sh puhaste kütuste kasutamisele ülemineku eesmärk, mis seostub just SAF-i kasutamise nõudega aastast 2025. 3. Kasutuselevõtu ja tootmise toetusmeetmed Biometaanile kehtib Eestis aktsiisivabastus, selle tootmiseks ja müümiseks pole aktsiisilao luba vaja ning kütuseaktsiisi ei pea maksma. Kuni aasta 2019 lõpuni toetas riik elektrilaadimistaristu ülalpidamist suurusjärgus 50 000 eurot kuus kui antud hetkeks on taristu erastatud ja toetust enam ei rakendata. Vabariigi Valitsus on otsustanud aastaks 2028 elektrifitseerida kogu riigi raudtee. Raudtee elektrifitseerimine annab CO2 säästu, mis on võrreldav kümne protsendiga kogu autotranspordi CO2 kogusest antud hetkel. Lisaks, otsustas valitsus realiseerida ostupotsiooni Moderniseerimisfondist ka täiendava 10 rongi soetamiseks. Kokku on saabumas 2024-2027 vahemikus 16 uut elektrirongi. Utilitas ja UG Investments rohevesiniku tervikahela projekt sai positiivse rahastusotsuse 2021. aasta lõpus. Toetuse suurus on 5 miljonit eurot ning rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ja projekt peab olema valmis 2024. aasta novembri lõpuks. Projekti käigus rajatakse Tallinnasse tervikahel vesinikkütuse kasutuselevõtuks taksonduses. Selleks rajatakse rohevesiniku tootmisüksus koos tarnelahendustega. o Toodetav rohevesiniku maht, mis projekti tulemusena võetakse taksoveo sektoris aastas kasutusse on 36,08 t/a; o Projekti tulemusena väheneb KHG heide 1,7 CO2ekv kt/a ning muu kaasnev aerosoolne heide 0,06 t/a Lisaks oleme kavandamas Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) 50 mln euro ulatuses pilootmeedet rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena. Määrus on hetkel kooskõlastamisel. Hoiame silma peal tuleva alternatiivkütuste määruse läbirääkimistel ja kohustuste täitmisel. 4. Teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja tutvustamistegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnainvesteeringute keskusega on viinud läbi biometaani teavitustegevust, mis hõlmab endas: o Biometaani nõukoda - käib koos kord kvartalis, kus osalevad erinevad biometaaniga seonduvad turuosalised sh tanklaketid, biometaani tootjad, tarbijad, autode müüjad jne. 2  o Reklaamkampaania, mis tutvustas kodumaist biometaani ning selle keskkonnasõbralikkust (teles, raadios ja avalikus ruumis). o Biometaani kodulehekülg (biometaan.info) ja selle uuendamine, töös hoidmine. Kodulehel kuvatakse värskeim info, näiteks CNG tanklate kohta, vastatakse korduma kippuvatele küsimustele, antakse infot sõidukite, toetuste, päritolutunnistuste ja muu sellise kohta. Lisaks saab leheküljel välja arutada oma aastane kütuse sääst kui sõidaksid CNG-ga. o Aktiivne info levitamine ajalehtedes (erinevad artiklid, näiteks äripäevas, autolehes ja nii edasi). 1-2 korda aastas korraldatakse seminare/konverentse, et tutvustada turuarengudi antud valdkonnas. Eesti vesinikuressursside kasutusesevõtu analüüs viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel. Tööd finantseeriti Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algatajad ja koostööpartnerid olid Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusuuringu eesmärk oli tuvastada Eestis rohelise ja sinise vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaal ning kasutuselevõtu võimekus. Vesinik omab suurt potentsiaali energiaallika ja -salvestina aidates kiiremini üle minna puhtama energia kasutamisele ja saavutada kliimaneutraalset majandust. Vesiniku kasutamist kiirendavaks ja toetavaks teguriks on Euroopa Liidu ja Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgid üldisemalt. Eestis ei ole veel suures mahus vesiniku tootmist ja tarbimist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on alustatud vesiniku kasutamise soodustamiseks pikaajalise strateegilise visiooni koostamist ja toetusmeetmete planeerimist. Modellerimise tulemusel leiti, et ammoniaagi- ja metanoolitööstus, transpordisektor (maantee-, raudtee- ja meretransport), hoonete- ja energiasektor peaksid olema vesiniku kasutuselevõtmise peamised sihtmärgid. Aastaks 2050 on ammoniaagi- ja metanoolitööstuse üldine potentsiaal tarbida 43 922 – 87 845 tonni vesinikku ja transpordisektoris 108 587 - 214 174 tonni vesinikku. Hoonete- ja energiasektori tarbimise potentsiaal on vastavalt 6 588 - 13 175 tonni ja 1250 – 2 500 tonni vesinikku. Vesiniku laiem kasutusele võtmine nõuab märkimisväärset kogust kliimaneutraalset elektrit. Analüüsides vesiniku pilootprojekte lähtuvalt nende majanduslikust tasuvusest, vajaminevast investeeringust, keskkonnamõjust ning eeldatavast toetuse vajadusest saab järeldada, et kõige suurema potentsiaaliga projektid on laevanduses ja raudteetranspordis. Pilootprojektid: o Rohetehnoloogia idufirma PowerUP Energy Technologies esitles koostöös Alexelaga esimest nutika vesinikujaama lahendust Eestis aastal 2021. Alexela Kakumäe sadamatanklas oli pilootprojektina vesiniku balloonide vahetuspunkt. Hetkel seda lahendust Kakumäe sadamatanklas ei ole. o Keila linn uuris koostöös Hollandi suursaatkonnaga aktiivselt vesiniku rakendusvõimalusi kohalikus omavalitsuses, et tulevikus vähendada linna ökoloogilist jalajälge ning luua muudest võrkudest sõltumatuid energiasüsteeme. Aastal 2021 esitleti Keila linnavalitsuse juures koroonapiirangute tingimustes ka juba toimivaid vesinikulahendusi – tankurit ning sõiduautosid, mis jäid Keilasse 2021. aasta aprilli lõpuni. 5. Eesmärgid Alternatiivkütuseid kasutatavate sõidukite eeldatav arv (Keskkonnauuringute Keskuse prognoosidest) u.: o 6500 sõidukit aastaks 2025; 3  o 53 000 sõidukit aastaks 2030. Hetkel kehtib riiklik Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035. Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digilahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast teavet (laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm) ning edendada alternatiivkütuste taristu rajamist ja kasutamist piiriüleselt kogu EL-i ulatuses, sh TEN-T põhivõrgu teedel. Lähtume tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Ei sekku turumajandusse, välja arvatud juhul kui uue läbiräägitava AFIR raames ei selgu sekkumisvajadust nõuetele vastava taristu rajamisel. Toetatakse keskkonnahoidlike kütuste, näiteks kodumaise biometaani kasutuselevõttu ning hoidutakse sekkumast konkurentsipõhisesse turumajandusse avalikult kasutatava alternatiivkütuste taristu rajamisel. Tähelepanu tuleb pöörata ka energiasüsteemide lõimimisele ehk transpordi kui lõppkasutusvaldkonna ühendamisele eri energiakandjate ja -vormidega, et optimeerida energiasüsteemi tervikuna, mitte iga sektori kaupa eraldi (näiteks elektrisõidukite laiema kasutamise soodustamise kaudu). Suurendamaks keskkonnahoidlike erasõidukite kasutuselevõttu, toetame elektrilaadimistaristu loomist eramute ja kortermajade juurde. Tingituna asjaolust, et elektrilaadimistaristu on erastatud ja kõik toimub konkurentsitingimustes, siis tuleneb konkreetne metoodika kiirlaadimispunktide laadimisvõimsuse arvesse võtmiseks arendaja äriplaanist. Meil on plaanis tihedalt kasutatav osa raudteetaristust järk-järgult elektrifitseerida – mh on elektriveeremi soetushind, opereerimis- ja ülalpidamiskulud diisliga võrreldes soodsamad. Sõltuvalt tehnoloogia arengust ja kättesaadavusest on lisaks raudtee elektrifitseerimisele võimalus võtta kasutusele mõni muu alternatiivkütus, näiteks akurongid või vesinik. Raudteelõikutel, mis on väiksema kasutuspotentsiaaliga, tuleb saavutada nullheide, lähtuvalt investeeringu kulutõhususest koostoimes ülejäänud raudteega. Viime kogu Eesti avalikult korraldatud bussitranspordi üle taastuvenergiale keskkonnahoidlike ühistranspordihangete kaudu. Linnades toetame alternatiivkütuste kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos elektribusside laadimistaristuga. Pärast 2025. aastat kasutame aina rohkem turutingimustele vastavat ja konkurentsivõimelist tehnoloogiat, mis toetust enam niivõrd ei vaja. Tagame keskkonnahoidlike maanteesõidukite osatähtsuse kasvu avaliku sektori hangetes, et toetada vähese heitega liikuvust. TS Laevade parvlaev Tõll on Eesti esimene keskkonnasõbralik hübriidreisilaev, Tõllu esimene sõit elektrienergia toel toimus 2020. aasta märtsikuus. Tõllu hübriidreisilaevaks ümber ehitamist saab defineerida kui parvlaevade elektrile ülemineku pilootprojekti. Tulevikus on ettevõttel eesmärk Virtsu- Kuivastu liinil üle minna 100% elektrile ning Rohuküla-Heltermaa liinil 50%. Riigi kliimaeesmärkide kontekstis on see märgiline. Tallinna Sadam on arendanud kaldaelektri võimekust. Tallinna Sadam paigaldas viiele Vanasadama kaile ettevõtte ABB uusimad kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Lülitatakse pärast sildumist laeva mootorid välja ja alus ühendatakse maapealse toiteallikaga. Laeva energiakoormus kantakse kaldaäärsesse toiteallikasse, ilma et see häiriks pardal pakutavaid teenuseid. 6. Alternatiivkütuste taristu areng Kuna elektrilaadimistaristu erastamisel pandi uuele omanikule kohustused, mis muuhulgas puudutavad nii erinevatele standarditele vastavate laadimisotsikute lisamist kui ka laadimispunktide kaugust, siis areng sõltub uue omaniku äriplaanist. Pärast elektrilaadimistaristu erastamist on toimunud erasektoris aktiivne soov arendada erinevate pakkujate poolt elektrilaadimistaristu laadimispunkte erinevates Eesti paikades. Vastame direktiivi miinimumnõuetele. 4 Biogaasi (CNG, CBG) laadimistaristu on terviklikult välja ehitatud ning selle areng toimub vastavalt nõudlusele. 5  1. Legal measures There is a valid regulation in Estonia - Safety requirements for the introduction of alternative fuel infrastructure. EU directive 2014/94 has been adopted in Estonia with this regulation, we are planning to supplement § 5 (notifying users) in the near future. § 651 of the Building Code regulates the charging infrastructure of electric cars. New buildings are required to install electric chargers depending on the number of parking spaces. Section 651(4) of the Building Code stipulates that if more than 10 parking spaces are intended to serve the building, then it is necessary: 1) wiring for each parking space, if it is a residential building; 2) wiring infrastructure for at least every fifth parking space and an electric car charging point for at least one parking space, if it is a non-residential building. The state has previously supported the establishment of a nationwide electric charging infrastructure, which has now been privatized and where the private sector has significantly developed the infrastructure based on competition. The private sector has also developed a nationwide CNG charging infrastructure. The country plans to develop the alternative fuel infrastructure further in accordance with the requirements of the future EU Alternative Fuel Infrastructure Regulation (AFIR). Above all, we proceed from the logic that the private sector develops the infrastructure on a competitive basis in accordance with market demand, and the state intervenes if it should become clear that the private sector does not develop the infrastructure in accordance with the regulation or does not do so on time. 2. Policy measures supporting the implementation of the national policy framework At the end of 2019, a purchase support measure for electric vehicles in the amount of 1.2 million euros was announced in Estonia. The maximum subsidy for one electric vehicle was 5000 euros. The previous EV purchase subsidy measure announced in 2014 proved very popular and the money was quickly spent. Currently, the Ministry of the Environment is also developing a new grant round. In Estonia, electric vehicles are allowed to use bus lanes, and in different cities there are also different discounts and sometimes free parking for electric vehicles. The clean vehicles directive adopted in the EU contributes to the fulfillment of climate goals in transport. It sets different target levels for the environmental friendliness of vehicles procured by the public sector (including buses used as public transport). The directive stipulates that 31% of the buses procured in Estonia must be environmentally friendly vehicles (e.g. gas buses) by 2025 and 43% by 2030, and 50% of the said proportion must be zero- emission. In the context of Estonia, the last mentioned above all means a greater introduction of electric buses. At the moment, the subsidy for biomethane production is valid (the plan is to extend it until June 2024, if possible and if the budget continues even longer). The support is paid to the producer who directs his production to meet the transport goals - directly to the filling station or through the network, respectively. The subsidy is paid if the price of gas falls below 100 euros/MWh. If the price of natural gas is 90 eur/MWh, a subsidy of 10 eur/MWh is paid for the amount of gas produced. If the price of gas is 100 or more euros, no subsidy is paid. The balance of the budget is 12 million. The continuation of support for the introduction of biomethane is also planned. The plan is to support the construction of gas stations, the purchase of county line buses, waste machines, civil protection and fire fighting machines. The total budget is 12 million. At the moment, a nationwide CNG charging infrastructure has been established, and by the end of 2019, the country had invested 2.78 million euros in it. The private sector contributed just as much to the infrastructure. Most of Tallinn Airport's infrastructure already runs on electricity (machines and accessories that service aircraft). Tallinn is ready to offer sustainable aviation fuel (SAF), for which there is a procedure for a draft regulation at the level of the Council of Europe, in order to offer at least 2% SAF to aircraft in regular fuel at airports from 2025 (it is mixed with regular fuel first, i.e. airport infrastructure upgrades will be minimal if even that, or the same refueling system and tanks suitable for storage can be used). Separate gas stations are not planned and there is currently no demand for them. There are 3 fuel providers in Tallinn, so there is some competition. In addition, Tallinn Airport has joined the Estonian hydrogen valley initiative to encourage the use of hydrogen primarily in airport-related services, and in the future also for aircraft if the technology is mature. The state provides support to Tallinn Airport in the field of aviation security in the amount of 7.76 million annually, by which the company can increase funding for other activities, as well as support for regional airports in the amount of 2.3 million annually. In addition, the 2021 company received 20 million investments from us for infrastructure investments for the realization of the development of the southern area (maintenance hangar, etc.), which is not directly related to the infrastructure of alternative fuels, but helps to renew the airport infrastructure as a whole. The national goal is related to the State Action Plan, which contains all the activities of Tallinn Airport, including the goal of switching to the use of clean fuels, which is precisely related to the requirement to use SAF from 2025. 3. Deployment and manufacturing support Biomethane is exempt from excise duty in Estonia, no excise warehouse permit is required for its production and sale and no excise duty on fuel is required. In the near future, Estonia plans to introduce support for the conversion of agricultural machinery engines so that they can use biomethane in addition to diesel fuel. The Government of the Republic has decided to electrify the entire country's railways by 2028. Electrification of railways provides CO2 savings that are comparable to ten percent of the total amount of CO2 in car transport at a given moment. In addition, the government decided to realize the purchase potion from the Modernization Fund for the purchase of an additional 10 trains. A total of 16 new electric trains are arriving between 2024 and 2027. Utilitas and UG Investments green hydrogen complete chain project received a positive financing decision at the end of 2021. The amount of the grant is 5 million euros, and green hydrogen will be used in public transport, and the project must be ready by the end of November 2024. In the course of the project, a complete chain will be built in Tallinn for the use of hydrogen fuel in the taxi industry. For this purpose, a green hydrogen production unit with supply solutions will be established. o The produced volume of green hydrogen, which as a result of the project will be used in the taxi transport sector annually, is 36.08 t/y; o As a result of the project, GHG emissions will decrease by 1.7 CO2eq kt/a and other accompanying aerosol emissions by 0.06 t/y. In addition, we are planning a pilot measure of Recovery and Resilience Funding (RRF) in the amount of 50 million euros for the introduction of green hydrogen in the transport sector and as a raw material for the chemical industry. The Regulation is currently being coordinated. We are keeping an eye on the negotiations and fulfillment of the obligations of the upcoming alternative fuels regulation.  4. Research, technological development and demonstration (RTD&D) The Ministry of Economic Affairs and Communications, in cooperation with the Center for Environmental Investments, has carried out information activities on biomethane, which include: o Biomethane Council - meets once a quarter, where various market participants related to biomethane participate, including gas stations, biomethane producers, consumers, car sellers, etc. o Advertising campaign that introduced domestic biomethane and its environmental friendliness (on TV, radio and in public spaces). o Biomethane's website (biometaan.info) and its updating and maintenance. The website displays the latest information, for example about CNG filling stations, answers frequently asked questions, provides information about vehicles, subsidies, certificates of origin and so on. In addition, on the page you can discuss your annual fuel savings if you drive with CNG. o Active dissemination of information in newspapers (various articles, for example in business day, car magazine and so on). o Seminars/conferences are organized 1-2 times a year to introduce market developments in this field. The analysis of the utilization of Estonian hydrogen resources was carried out on the order of the Strategy Office of the State Chancellery. The work was financed from measure 12.2 "Development of the quality of policy-making" of priority direction 12 "Administrative capacity" of the cohesion funds 2014-2020 implementation program financed by the European Union Social Fund. The initiators and cooperation partners of the project were the Ministry of the Environment and the Ministry of Economic Affairs and Communications. The purpose of the applied research was to identify the potential of production, distribution and consumption of green and blue hydrogen in Estonia, as well as the capacity for deployment. Hydrogen has great potential as an energy source and storage, helping to transition more quickly to the use of cleaner energy and achieve a climate-neutral economy. The climate neutrality goals of the European Union and Estonia in general are a factor that accelerates and supports the use of hydrogen. Estonia does not yet have large-scale production and consumption of hydrogen. Under the leadership of the Ministry of Economic Affairs and Communications and the Ministry of the Environment, the preparation of a long-term strategic vision and the planning of support measures to encourage the use of hydrogen have begun. As a result of the modeling, it was found that the ammonia and methanol industry, the transport sector (road, rail and sea transport), the buildings and the energy sector should be the main targets for the introduction of hydrogen. By 2050, the overall potential of the ammonia and methanol industry to consume 43,922 - 87,845 tons of hydrogen and the transportation sector 108,587 - 214,174 tons of hydrogen. The consumption potential of the buildings and energy sectors is 6,588 - 13,175 tons and 1,250 - 2,500 tons of hydrogen, respectively. Wider deployment of hydrogen requires significant amounts of climate-neutral electricity. Analyzing hydrogen pilot projects based on their economic profitability, required investment, environmental impact and the expected need for support, it can be concluded that the projects with the greatest potential are in shipping and rail transport. Pilot projects: o Green technology start-up PowerUP Energy Technologies, in cooperation with Alexela, presented the first smart hydrogen station solution in Estonia in 2021. Alexela's Kakumäe harbor filling station had a hydrogen cylinder exchange point as a pilot project. At the moment, this solution is not available at the Kakumäe harbor filling station. o The city of Keila, in cooperation with the Dutch Embassy, actively explored the application possibilities of hydrogen in the local government in order to reduce the ecological footprint of the city in the future and to create energy systems independent of other networks. In 2021, under the conditions of corona restrictions, already working hydrogen solutions were  presented at the Keila city government - a tanker and passenger cars, which remained in Keila until the end of April 2021. 5. Targets and objectives Estimated number of vehicles using alternative fuels (from forecasts of the Center for Environmental Studies) approx.: o 6,500 vehicles by 2025; o 53,000 vehicles by 2030. The National Transport and Mobility Development Plan 2021-2035 is currently in force. We consider it important that the development of alternative fuel infrastructure encourages the adoption of digital solutions that would enable consumers to receive relevant information (locations of charging points, charging capacity, etc.) and promote the establishment and use of alternative fuel infrastructure across borders throughout the EU, including on the roads of the TEN-T main network. We start from the principle of technology neutrality. Does not intervene in the market economy, unless the need for intervention in the construction of infrastructure that meets the requirements becomes clear within the framework of the new negotiated AFIR. The introduction of environmentally friendly fuels, such as domestic biomethane, is supported, and interference with the competitive market economy in the construction of public alternative fuel infrastructure is avoided. Attention must also be paid to the integration of energy systems, i.e. connecting transport as an end-use area with different energy carriers and forms, in order to optimize the energy system as a whole, not by each sector separately (for example, by encouraging the wider use of electric vehicles). In order to increase the adoption of environmentally friendly private vehicles, we support the creation of electric charging infrastructure near private houses and apartment buildings. Due to the fact that the electric charging infrastructure is privatized and everything takes place under competitive conditions, the specific methodology for taking into account the charging capacity of fast charging points follows from the developer's business plan. We are planning to gradually electrify a heavily used part of the railway infrastructure - among other things, the purchase price of electric rolling stock, operation and maintenance costs are cheaper compared to diesel. Depending on the development and availability of technology, in addition to the electrification of the railway, there is a possibility to introduce another alternative fuel, such as battery trains or hydrogen. On railway sections with lower utilization potential, zero emissions must be achieved based on the cost-effectiveness of the investment in interaction with the rest of the railway. We will transfer all publicly organized bus transport in Estonia to renewable energy through environmentally friendly public transport procurement. In cities, we support the introduction of alternative fuels as a whole until 2024, together with the charging infrastructure for electric buses. After 2025, we will use more and more market-compliant and competitive technology, which no longer needs support as much. We will ensure an increase in the share of green road vehicles in public sector procurement to support low-emission mobility. TS ships' ferry Tõll is Estonia's first environmentally friendly hybrid cruise ship, Tõll's first trip powered by electricity took place in March 2020. The conversion of Tõllu into a hybrid cruise ship can be defined as a pilot project for the transition of ferries to electricity. In the future, the company aims to switch to 100% electricity on the Virtsu-Kuivastu line and 50% on the Rohuküla-Heltermaa line. In the context of the country's climate goals, this is significant. The Port of Tallinn has developed the capability of shore electricity. The Port of Tallinn installed the latest ABB shore electrical equipment on five quays of Vanasadama, with which ships docked in the port can use shore-based electricity to reduce ship engine emissions, noise pollution and fuel consumption. After docking, the ship's engines are turned off and the vessel is connected to the ground power source. The ship's energy load is transferred to the shore power source without disturbing the services provided on board. 6. Alternative fuels infrastructure developments Since the privatization of the electric charging infrastructure imposed obligations on the new owner, which, among other things, concern both the addition of charging nozzles that meet different standards and the distance of charging points, the development depends on the business plan of the new owner. After the privatization of the electric charging infrastructure, there has been an active desire in the private sector to develop charging points of the electric charging infrastructure in different parts of Estonia by various providers. We meet the minimum requirements of the directive. The biogas (CNG, CBG) charging infrastructure has been fully developed and its development takes place according to demand. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: info.mkm, [email protected], TRICAS AIZPUN Antonio Teema: RE: 2022 report on the implementation of Estonian National Policy Framework concerning Directive 2014/94/EU Dear Sir/Madam, We acknowledge the receipt of your report. Thank you. Kind regards, MOVE.B4 Secretariat From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, November 18, 2022 7:16 AM To: MOVE B4 SECRETARIAT <[email protected]> Subject: 2022 report on the implementation of Estonian National Policy Framework concerning Directive 2014/94/EU Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: 2022 report on the implementation of Estonian National Policy Framework concerning Directive 2014/94/EU Registreerimise kuupäev: 17.11.2022 Registreerimise number: 25-1/2022/7084-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected]<mailto:[email protected]> http://www.mkm.ee <https://urldefense.com/v3/__http:/www.mkm.ee__;!!DOxrgLBm!CLJEm-MjrIP3kF_lEa14EI7zfQfwToKT8btDP-tivoSQUSmQACxtwMOAVFOU-_n_ZEocR-Yb9SE2eZDxHUC-806jrvxI8KU$>