Taotlus riigi huvi kohta seisukoha avaldamiseks

Saatja: Kärt Summatavet <[email protected]> Saadetud: 16.11.2022 09:59 Adressaat: Timo Tatar <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: TAOTLUS RIIGI HUVI KOHTA SEISUKOHA AVALDAMISEKS Lugupeetud Timo Tatar, Saadan Teile taotluse riigi huvi kohta seisukoha avaldamiseks. Käesoleva taotluse esitab MTÜ Konnakaevu Selts, mis on Haljala vallas keskkonnakaitseliste avalike huvide esindamiseks loodud mittetulundusühing (edaspidi MTÜ). Keskkonnaamet menetleb temale 05.06.2013. aastal Kivikandur OÜ poolt esitatud Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlust. Keskkonnaamet on pärast 01.01.2017 maapõueseaduse jõustumist tuvastanud, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul esinevad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 ja maapõueseaduse § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet olemasolevatele andmetele tuginedes kaevandamiseks luba anda. Muuhulgas vormistati 19.05.2017 eelnõu (lisatud). Vihula Vallavolikogu on 11.05.2017 andnud arvamuse, et menetlus tuleb lõpetada ja luba jätta andmata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17-1/16- 00206/044 seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi lubjakivikarjäärile maavara kaevandamisloa mitte andmisega, aga pidas võimalikuks vaadata oma seisukoht läbi teehoiukava uuendamise korral. 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse § 130 lg 1 kohaselt menetletakse enne maapõueseaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi edasi maapõueseaduse, sealhulgas maapõueseadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Maapõueseaduse § 52 lg 2 kohaselt otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel peatub keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus sama seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Kaevandamisloa andja võib pikendada maapõueseaduse § 52 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Loa andja ei ole 1 aasta pikkust menetlustähtaega pikendanud, kuid see ilmselt peatus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel keskkonnamõju hindamise (KMH) ajaks. KMH algatati 02.03.2021. KMH programmi tähtaeg oli 18 kuud ja see lõppes 01.09.2022. Keskkonnaamet peatas KMH programmi menetluse tähtajatult 09.09.2022 tagasiulatuvalt alates 01.09.2022. Seega on tähtaegade pikendamise asemel menetlusi peatatud (meie hinnangul oli 09.09.2022 menetluse peatamine õigusvastane) ja menetluste lõpuleviimise aeg pole teada. 19.12.2019. a kirjaga nr 12-2/19/485-6 on Keskkonnaamet teavitanud Kivikandur OÜ-d, et tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.12.2019. a kirjale nr 17-1/18-0148/9421 ning Kivikandur OÜ edastatud Maanteeameti (praegune Transpordiamet) põhjendustele, on amet seisukohal, et lubjakivi kaevandamine Paasi karjääris vastab riigi huvidele. Seejuures on Keskkonnaamet 19.12.2019. a kirjas märkinud, et nad palusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil Kivikandur OÜ taotluse uuesti üle vaadata ning esitada oma arvamus, tuues välja majanduslikud mõjud ja huvid Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse kohta, reaalsed andmed (vajadusel kogused ja nõuded maavarale), mis näitavad taotletava karjääri teeninduspiirkonna nõudluse tõusu seoses kavandatavate projektidega, mida olemasolevad karjäärid ei suuda teenindada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole oma 17.12.2019 kirjas nr 17-1/18-0148/9421 Keskkonnaameti palutud majanduslikke mõjusid ning vajalikke koguseid ja nõudeid maavaradele välja toonud, vaid on üksnes viidanud üldsõnaliselt riigiteede TEN-T teelõikude ehitusele ja rekonstrueerimisele ajavahemikul 2018-2027 ning nimetanud mõned olulisemad teelõigud (Tallinn-Narva maanteel Kostivere ning Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Rõmeda-Aspere-Haljala tee laiendamine, Haljala-Kukruse ja Jõhvi-Narva lõigul teede laiendamine ning eritasandiliste ristmike ehitus). Ka viidatud Maanteeameti kirjas on märgitud üksnes üldsõnaliselt teede ehitamise vajadust ning Maanteeameti huvi, et antud piirkonnas oleks tegutsemas erinevaid ettevõtteid, et tagada paremad konkurentsitingimused. 10.12.2020 kinnitatud Riigiteede teehoiukava 2021-2030 kohaselt on plaanis Haljala vallas üksnes Tallinn-Narva maanteel Kostivere eritasandilise ristmiku ehitus 2025-2026 ning Loksa eritasandilise ristmiku ehitus 2029-2030. Muid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2019. a kirjas märgitud riigiteede ehitusi nimetatud teehoiukavas kavandatud ei ole. Isegi kui Paasi kaevanduse lähipiirkonnas planeeritakse teatud ajahorisondis mingeid infrastruktuuriobjekte, ei ole mingit alust väita, et olemasolevate kaevanduste ressurss poleks nende jaoks piisav. Need asjaolud võivad anda aluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile oma varasema seisukoha muutmiseks. Asjaolude muutumise korral on alati võimalik esitada uus taotlus kaevandamisloa saamiseks, arvestades juba sel ajal eksisteerivat faktilist ja õiguslikku olustikku. Maapõueseaduse § 55 lg 1 p 10 kohaselt tuleb kaevandamisloa väljastamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huviga. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning selle rikkumiseks peab olema ülekaalukas põhjus. Keskkonnalubade väljaandmise otsustamine toimub avalikus menetluses, kus õiguspärasel ja läbipaistval menetlusel on iseseisev väärtus. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil analüüsida, kas käesoleval ajal on varustuskindlus tagamata ja olemas riigi (ülekaalukas) huvi uue kaevanduse avamiseks ja kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääris. Samuti palume võimalusel avaldada arvamust, kas ministeeriumi hinnangul on ülalkirjeldatud viisil läbiviidav menetlus hea praktika. Palume vastust esimesel võimalusel e-postile . Lugupidamisega, Kärt Summatavet, juhatuse liige, MTÜ Konnakaevu Selts Hr Timo Tatar 1 5 .11.2022 Maja ndus- ja Kommunikatsiooniministeerium TAOTLUS RIIGI HUVI KOHTA SEIS U KOHA AVALDAMISEKS Käesoleva taotluse esitab MTÜ Konnakaevu Selts, mis on Haljala vall as keskkonnakaitseliste avalike huvide esindamiseks loodu d mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) . Keskkonnaamet menetleb temale 05.06. 2013 . aastal Kivikandur OÜ poolt esitatud Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlust . Keskkonnaamet on pärast 01.01.2017 maapõueseaduse jõustumist tuvastanud, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul esinevad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 ja m aapõueseaduse § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet olemasolevatele andmetele tuginedes kaevandamiseks luba anda . Muuhulgas vormistati 19.05. 201 7 eelnõu (lisatud) . Vihula Vallavolikogu on 11.05.2017 andnud arvamuse, et menetlus tuleb lõpetada ja luba jätta andmata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17-1/16-00206/044 seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi lubjakivikarjäärile maavara kaevandamisloa mitte andmisega, aga pidas võimalikuks vaadata oma seisukoht läbi t eehoiukava uuendamise korral. 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse § 130 lg 1 kohaselt menetletakse enne maapõueseaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi edasi maapõueseaduse, sealhulgas maapõueseadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Maapõueseaduse § 52 lg 2 kohaselt otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates , kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel peatu b keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus sama seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Kaevandamisloa andja võib pikendada maapõueseaduse § 52 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Loa andja ei ole 1 aasta pikkust menetlustähtaega pikendanud , kuid see ilmselt peatus k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel keskkonnamõju hindamise ( KMH ) ajaks. KMH algatati 02.03. 2021. KMH pro grammi tähtaeg oli 18 kuud ja see lõppes 01. 09. 2022. Keskkonnaamet peatas KMH programmi menetluse tähtajatult 09.09. 2022 tagasiulatuvalt alates 01.09.2022 . Seega on tähtaegade pikendamise asemel menetlusi peatatud (meie hinnangul oli 09.09.2022 menetluse peatamine õigusvastane) ja menetluste lõpuleviimise aeg pole teada. 19 .12. 2019 . a kirjaga nr 12-2/19/485-6 on Keskkonnaamet teavitanud Kivikandu r OÜ-d, et tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17. 12. 2019 . a kirjale nr 17-1/18-0148/9421 ning Kivikandur OÜ edastatud Maanteeameti (praegune Transpordiamet) põhjendustele, on amet seisukohal, et lubjakivi kaevandamine Paasi karjääris vastab riigi huvidele. Seejuures on Keskkonnaamet 19. 12. 2019. a kirjas märkinud, et nad palusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil Kivikandur OÜ taotlus e uuesti üle vaadata ning esitada oma arvamus, tuues välja majanduslikud mõjud ja huvid Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse kohta, reaalsed andmed (vajadusel kogused ja nõuded maavarale), mis näitavad taotletava karjääri teeninduspiirkonna nõudluse tõusu seoses kavandatavate projektidega, mida olemasolevad karjäärid ei suuda teenindada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole oma 17. 12. 2019 kirja s nr 17-1/18-0148/9421 Keskkonnaameti palutud majanduslikke mõjusid ning vajalikke koguseid ja nõudeid maavaradele välja toonud, vaid on üksnes viidanud üldsõnaliselt riigiteede TEN-T teelõikude ehituse le ja rekonstrueerimisele ajavahemikul 2018-2027 ning nimetanud mõned olulisemad teelõigud ( Tallinn-Narva maanteel Kostivere ning Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Rõmeda-Aspere-Haljala tee laiendamine, Haljala-Kukruse ja Jõhvi-Narva lõigul teede laiendamine ning eritasandiliste ristmike ehitus ) . Ka viidatud Maanteeameti kirjas on märgitud üksnes üldsõnaliselt teede ehitamise vajadus t ning Maanteeameti huvi , et antud piirkonnas oleks tegutsemas erinevaid ettevõtteid , et tagada paremad konkurentsitingimused. 10. 12. 2020 kinnitatud Riigiteede teehoiukava 2021-2030 kohaselt on plaanis Haljala vallas üksnes Tallinn-Narva maanteel Kostivere eritasandilise ristmiku ehitus 2025-2026 ning Loksa eritasandilise ristmiku ehitus 2029-2030. Muid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i 2019. a kirjas märgitud riigiteede ehitusi nimetatud teehoiukavas kavandatud ei ole. Isegi kui Paasi kaevanduse lähipiirkonnas planeeritakse teatud ajahorisondis mingeid infrastruktuuriobjekte, ei ole mingit alust väita, et olemasolevate kaevanduste ressurss poleks nende jaoks piisav. Need asjaolud võivad anda aluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile oma varasema seisukoha muutmiseks . Asjaolude muutumise korral on alati võimalik esitada uus taotlus kaevandamisloa saamiseks, arvestades juba sel ajal eksisteerivat faktilist ja õiguslikku olustikku. Maapõueseaduse § 55 lg 1 p 10 kohaselt tuleb kaevandamisloa väljastamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huviga. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning selle rikkumiseks peab olema ülekaalukas põhjus. Keskkonnalubade väljaandmise otsustamine toimub avalikus menetluses, kus õiguspärasel ja läbipaistval menetlusel on iseseisev väärtus. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil analüüsida , kas käesoleval ajal on varustuskindlus tagamata ja olemas riigi (ülekaalukas) huvi uue kaevanduse avamiseks ja kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääris. Samuti palume võimalusel avaldada arvamust, kas ministeeriumi hinnangul on ülalkirjeldatud viisil läbiviidav menetlus hea praktika. Palume vastust esimesel võimalusel e-postile [email protected] . Lugupidamisega Kärt Summatavet [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa: Eelnõu 19.05.2017 EELNÕU (19.05.2017) KORRALDUS Korraldus I . ASJAOLUD Kivikandur OÜ (edaspidi ka taotleja) (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, 76902) esitas 05.06.2013 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.06.2013 kirjana nr V10-5/13/15075). Kivikandur OÜ taotleb kaevandamisluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi. Maavara kasutatatakse teede ehituses. Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval katastriüksusel Paasimetsa (katastritunnus 88702:001:0196, maa sihtotstarve maatulnudusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 58,25 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 25 aastat. Riigilõiv 223,69 eurot on tasutud 05.06.2013 riigilõivuseaduse § 91 lg 1 kohaselt. Seisuga 05.06.2013 on taotletava mäeeraldise piires ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2593 tuh m3, millest kaevandatav on 2593 tuh m3. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. Lähtudes MaaPS § 130 lõikest 1, menetleb Keskkonnaamet enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusi edaspidistes menetlusetappides kehtiva seaduse ja sellest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on 25.06.2013 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas taotlejat 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 29.03.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Vihula Vallavolikogu nõustus 11.05.2017 otsusega nr 178 kaevandamisloa andmisest keeldumisega Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus/ei nõustunud XX.XX.XXXX protokollilise otsusega nr XX kaevandamisloa andmisest keeldumisega Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Loa andja kontrollis taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja keskkonnaministri 06.05.2005 määruses nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ (edaspidi määrus nr 36) sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (14.06.2013 nr 10.1-3/8448). 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on kavandatava tegevuse eeldatava keskkonna-mõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 kohaselt on KMH vajalik, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju olulisus tuleb kindlaks määrata KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest lähtuvalt. Keskkonnaamet tuvastas menetluse käigus kaevandamisloa andmisest keeldumise aluse, mistõttu loa andmine ei ole võimalik. Arvestades, et HMS nõuab loa taotluses selle esitamisel ees- märgipärast ja efektiivset menetlust, siis olukorras, kus loa andmisest keeldumine välistab ilmselgelt keskkonnamõju kaasnemise, takistaks KMH läbiviimine põhjendamatult taotluse ökonoomset ning kiiret menetlemist. Seetõttu, tuginedes HMS § 5 lõikele 2, jätab Kesk-konnaamet KMH algatamise kaalumata (s.o ei tee KMH algatamise või algatamata jätmise otsust), kuna selle tulemusel ei muutu lõppotsus. 2 (6) 2.2. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega tagatakse maavarade säästlik ja jätkusuutlik kasutamine, kui: 1) välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 2) väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas; 3) tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 4) tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 toodud kriteeriumitele. Antud taotlus ühegi eelpool nimetatud punkti alla ei lähe, kuna: 1) taotletava ala piires on tulevikus iseseisvalt ilma olulisi lisakulutusi tehes võimalik maavara väljata; 2) tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise süvendamisega; 3) mäeeraldise kasutuselevõtt ei tulene maa omanikuga kokku lepitud korrastamissuuna täitmisest; 4) olemasolevate andmete põhjal ei ole kaevandamisloa taotlus esitatud mõne lepingust tuleneva riikliku tähtsusega kohustuse täitmiseks. Samuti analüüsiti 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3 taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna ehituslubjakivi varustuskindlust. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Varustuskindluse tagamise analüüsimise juures on oluline selgitada: 1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldis; 3 (6) 2. kui suur on antud piirkonnas varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; 3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Kui analüüsi tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Taotletava karjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) jäävad järgmised mäeeraldised, milles kaevandatakse samaväärset (ehituslubjakivi) maavara: Valkla karjäär (loa nr HARM-034), Aru-Lõuna lubjakivikarjäär (KMIN-050), Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (L.MK/317612). Nendes mäeeraldistes on ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru 8760,217 tuh m³. Kui arvestada nimetatud lubjakivimaardlas viie aasta keskmist kaevandatud ehituslubjakivi kogust (195,745 tuh m³), siis jätkub kaevandatavat ehituslubjakivi eelnimetatud piirkonnas kuni 44,8 aastaks. Kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi osas varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks, oleme seisukohal, et kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisel on vastuolus riigi huviga. Lisaks peab kaevandatud maa olema korrastatud kaevandamisloa kehtivusaja jooksul. Uue loa saamisel suureneb kaevandamiseks antud mäeeraldiste jääkvaru piirkonnas ning satuks varem antud lubadel oleva kohustuse (mäeeraldis korrastada selle kehtivusaja jooksul) täitmise ohtu. Seega esineb ka loa andmisest keeldumise alus, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd piiraksid oluliselt varem antud kaevandamisloast tulenevate õiguste või kohustuste teostamist (MaaPS § 55 lõige 2 punkt 6). Lähtudes eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul esinevad KeÜS § 52 lõike 1 punkti 7 ja MaaPS § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet olemasolevatele andmetele tuginedes luba anda. Taotluse menetluse jätkamiseks palus Keskkonnaamet 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3 taotlejal esitada enda poolne arvamus analüüsi tulemustele ning küsis dokumente (nt lepingud) või muid tõendeid, mille alusel oleks võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. Taotleja palus argumenteeritud ettepanekute ja vastuväidete koostamiseks lisaaega kuni 02.01.2014. Loa andja peatas menetluse ja pikendas arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.01.2014. 30.09.2013 kirjaga esitas Kivikandur OÜ lepinguline esindaja MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ (nüüdseks NJORD Advokaadibüroo OÜ) vastuväited Keskkonnaameti kirjale nr V 10- 5/13/15075-3. Loa andja pikendas 28.10.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-8 kirja läbivaatamise tähtaega kuni 30.11.2013. Keskkonnaamet esitas 02.12.2013 kirjaga nr v 10-5/13/15075-9 seisukohad MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ kirjas toodud vastuväidetele, milles jääb endiselt arvamusele, et kuna tootmiseks on võimalik kasutada juba avatud karjääride varusid ning kaevandatavat kõrgemargilist ehituslubjakivi jätkub eelnimetatud piirkonnas kuni 44,8 aastaks, siis ei ole põhjendatud uue karjääri avamine. Taotleja palus 07.01.2014 kirjaga argumenteeritud ettepanekute ja vastuväidete koostamiseks loa andja 25.06.2013 kirjadele tähtaja pikendamist kuni 01.06.2014. Loa andja nõustus 08.01.2014 kirjaga nr V 10-5/14/15075-11 tähtaja pikendamisega kuni 01.06.2014. Kuupäevadel 28.05.2014, 16.12.2014, 31.08.2015 ja 15.12.2015 palus taotleja veelkord pikendada vastamise tähtaega 4 (6) vastavalt kuni 02.01.2015, 02.09.2015, 01.01.2016 ja 01.06.2016 mille alusel pikendas loa andja vastavalt 29.05.2014 kirjaga nr V 10-1/14/15075-13, 18.12.2014 kirjaga nr V 10-5/14/15075-15, 10.09.2015 kirjaga nr V 10-5/15/19695-2 ja 17.12.2017 kirjaga nr V 10-5/15/19695-4 vastamise tähtaega kuni 02.01.2015, 02.09.2015, 01.01.2016 ja 01.06.2016. Taotleja on loa andja poolt 25.06.2013 tehtud analüüsi tulemuste kohta esitanud Keskkonnaametile 30.05.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.05.2016 kirjana nr 12-2/16/7228) oma arvamused ja seisukohad. Taotleja on seisukohal, et teedeehituseks sobiva materjali osas ei ole antud piirkonnas tagatud varustuskindlus. Keskkonnaamet vastas taotlejale 27.06.2016 kirjaga nr 12-2/16/7228-2, et kujundab seisukoha pärast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastuse saamist. Kuivõrd varustuskindlus Paasi lubjakivikarjääri teeninduspiirkonnas on tagatud, küsis Keskkonnaamet 05.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/5916 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt arvamust seoses riigi huviga Paasi lubjakivikarjääris maavara kaevandamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17- 1/16-00206/044 seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi lubjakivikarjäärile maavara kaevandamisloa mitte andmisega, kuid peab antud maardla ressurssi vajalikuks 2020 aastast alates Teehoiukava uuendamise korral. Keskkonnaamet andis 01.11.2016 kirjaga nr 12-2/16/5916-3 taotlejale teada, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul esinevad MaaPS § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet olemasolevatele andmetele tuginedes luba väljastada. Keskkonnaamet andis haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 36 alusel taotlejale 10 päeva aega teatada, kas taotleja jääb esitatud taotluse juurde. Taotleja teatas 11.11.2016, et jääb esitatud maavara kaevandamisloa taotluse juurde ning palus võimaluse korral Keskkonnaametil veelkord kaaluda maavara kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid lähtudes taotleja poolt esitatud seisukohtadest ning lükata lõplik otsuste tegemine pärast uute poliitiliste suundumuste selgumist. Keskkonnaamet vastas 05.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/1732-18 olles jätkuvalt seisukohal, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa andmine on vastuolus MaaPS § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatule, mistõttu ei saa maavara kaevandamisluba väljastada. Taotleja teatas 19.12.2016, et jääb jätkuvalt esitatud taotluse juurde ning palus Keskkonnaametil peatada maavara kaevandamise loa taotluse menetlus ning jätkata loa taotluse menetlusega, kui olemasolevate mäeeraldiste jääkvaru on jõudnud kriitilisele tasemele. Seoses taotleja sooviga peatada menetlus teostas loa andja 19.12.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.12.2016 kirjana nr 12-2/16/1732-20) uue varustuskindluse arvutuse, milles analüüsis maavara kaevandamisloa väljastamise võimalikkust läbiaastatel. Järgnevalt on väljatoodud Keskkonnaameti 27.12.2016 kirja nr 12-2/16/1732-20 seisukohad seoses menetluse võimalikust peatamisest ja teostatud varustuskindluse analüüs. Maanteeameti 2015. aastal tehtud aruanne „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti projektidele, etapp II“ toob välja 2015-2020 aastaks planeeritud Maanteeameti ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid. Eelpool mainitud aruandest tuleb välja, et Paasi lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km raadiuses) jääb viis riigimaanteede rekonstrueerimisobjekti (tabel 1). Tabel 1. Maanteeameti riigimaanteede rekonstrueerimisobjektid 2017-2020 Põhja ja Ida regioonis Paasi lubjakivikarjääri teeninduspiirkonnas 5 (6)  Algus Lõpp Mnt nr Mnt nimetus km km Regioon Aastad 11106 Kuusalu tee 0 1,9 Põhja 2018 11260 Jõelähtme-Kemba 20,2 24,3 Põhja 2018 11280 Loksa-Viinistu 0 1,1 Põhja 2018 11285 Loksa-Pärispea 0 1 Põhja 2018 88 Rakvere-Rannapungerja 10,2 15,6 Ida 2018 Käesolev tabel 1 näitab, et antud piirkonnas pole lähimate aastate jooksul Maanteeametil plaanis teha suuremaid rekonstrueerimistöid (pikim rekonstrueeritav maantee lõik 5,4 km). Võttes arvesse, et Paasi lubjakivikarjääri piirkonnas ning sellest väljaspool on töötavaid lubjakivikarjääre veel, kust on võimalik saada samaväärset teede ehitusmaterjali, siis sellest lähtuvalt pole taotletava Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamisloa andmine lähiajal vajalik. Keskkonnaamet teostas 19.12.2016 uue varustuskindluse analüüsi Paasi lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa väljastamise võimalikkusest lähiaastatel. Teostatud varustuskindluse analüüsist selgus, et potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius arvestades reaalseid veoteid) jäävad Aru-Lõuna lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise loa nr KMIN-050, omanik Kunda Nordic Tsement AS) ja Toolse-Lääne lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise loa nr KMIN-124, loa omanik Kunda Nordic Tsement AS), kus kaevandatakse samaväärset (kõrgemargiline lubjakivi) maavara. Nendes mäeeraldistes on ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru (seisuga 31.12.2015) 10 030,0 tuh m3. Kui arvestada nimetatud lubjakivimaardlas viie aasta keskmist kaevandatud ehituslubjakivi kogust (284,622 tuh m3), siis jätkub kaevandatavat ehituslubjakivi piirkonnas kuni 35,24 aastaks. Põhinedes eelpool mainitud Maanteeameti aruandele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusele, ei ole Keskkonnaameti hinnangul varustuskindluse tagatuse tõttu taotletava maavara kaevandamisloa väljastamine lähitulevikus (3-5 aasta jooksul) tõenäoline. Juhul kui asjaolud muutuvad (nt lubjakivi nõudluse kasv antud piirkonnas; lähipiirkonna karjääride ammendumine) võite esitada Keskkonnaametile uuesti maavara kaevandamisloa taotluse Paasi lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet saatis 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/1732-20 uue varustuskindluse analüüsi tulemused koos põhjendustega taotlejale ning märkis, et käesoleval hetkel puudub menetluse peatamiseks mõistlik ja asjakohane põhjus ning peatamine ei ole vajalik asja õigeks otsustamiseks ega ka lubatud, kuivõrd seadus ei näe ette menetluse peatamist. Taotleja teatas 13.01.2017 kirjaga, et jääb endiselt esitatud taotluse ning maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames antud seisukohtade juurde. Taotleja on enda 13.01.2017 kirjas veendunud, et teedeehituseks sobiva materjali osas ei ole taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise varustuspiirkonnas tagatud varustuskindlus, millest tulenevalt ei soovi taotleja tagasi võtta maavara kaevandamise loa taotlust ning palub jätkata maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisega. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Vihula Vallavolikogu 11.05.2017 otsusele nr 178, maavarade komisjoni XX.XX.XXXX istungi protokollilisele otsusele nr XX ja Kivikandur OÜ taotlusele, otsustan: 6 (6) 3.1. Keelduda Kivikandur OÜ-le maavara kaevandamise loa andmisest Paasi lubjakivkarjääri mäeeraldisele. 3.3. Avalikustada kaevandamisloa andmisest keeldumine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Kivikandur OÜ Teadmiseks: Vihula Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]) Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 7 (6)