dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. november 2022
Viit
2-7/2022/6959
Registreeritud
17. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.1-118977-2 16.11.2022 Väljaminev kiri.asice403 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 16.11.2022 nr 1.1-11/8977-2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) Austatud minister Riigikantselei 11.11.2022 resolutsiooniga nr 2-5/22-02362 paluti Rahandusministeeriumil esitada arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõuga lisatakse võimalus universaalteenuse osutamiseks järgmistele tarbijate gruppidele: 1) Valla või linna ametiasutused 2) Valla või linna hallatavad asutused, mille näitena on toodud mh huvikoolid, spordibaasid, hooldekodud, haiglad. Nii valla või linna ametiasutused kui valla või linna hallatavad asutused lisatakse eelnõus äritarbijate gruppi, mis esmapilgul tekitab kahtluse, et nende puhul on tegemist ettevõtjatega ja tõusetub võimaliku riigiabi küsimus. Eelnõu seletuskirjas ei ole aga analüüsitud võimalikku riigiabi. Kui esimese lisatava tarbijate grupi osas on selge, et (üldjuhul) nad ei tegele majandustegevusega, mistõttu ei ole universaalteenus neile ka riigiabi (aga see tuleks seletuskirjas ikkagi ära mainida), siis teise grupi puhul see selge pole. Ei saa väita, et seletuskirjas valla või linna hallatava asutuste näitena toodud huvikoolid, spordibaasid, hooldekodud või haiglad kindlasti majandustegevusega ei tegele. Seega võivad valla või linna hallatavad asutused olla käsitatavad ettevõtjatena riigiabi reeglite mõistes. Selleks, et nad välistada riigiabi reeglite rakendamise alt tuleks analüüsida, kas nende tegevus pigem ei moonuta konkurentsi ega kahjusta liikmesriikide vahelist kaubandust (riigiabi üks viiest tingimusest). Kui analüüs näitab, et sellist kaubanduse mõjutamist nende tarbijate puhul ei esine, siis on üks riigiabi tingimus täitmata ja seega poleks universaalteenus neile riigiabi. 740 SE seletuskirjas on ka väidetud, et kui linn või vald osaleb äriühingus, siis ei kvalifitseeru ta ka valla või linna hallatavaks asutuseks, kuid võib saada universaalteenust, olles nt mikro või väikeettevõtja. Mikro ja väikeettevõtjatele on elektrituruseadusega juba kehtestatud võimalus tarbida universaalteenust. Juhime siiski tähelepanu, et vastavalt Euroopa Komisjoni väikese ja keskmise suurusega ettevõtja määratlusele (artikkel 4 (4)) ei saa 100% linna või Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 valla osalusega äriühingud lugeda VKEdeks (ja seega ka mikro või väikeettevõtjateks), vaid neid tuleb lugeda suurettevõtjateks. Selgitus selle kohta on komisjoni VKE teatmikus (lk 19): „Ettevõtet ei saa määratluse kohaselt käsitada VKEna, kui 25 % või enam tema kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all. Selline säte on kehtestatud seetõttu, et riigi osalus võib anda ettevõtetele teatava – eelkõige rahalise – eelise teiste erakapitalist rahastatavate ettevõtete ees. Lisaks ei ole sageli võimalik arvutada riiklike asutuste asjaomaste töötajate arvu ja finantsandmeid.“ Kokkuvõtteks leiame, et 740SE seletuskirja tuleb täiendada riigiabi osas. Eelnõust ja seletuskirjast ei ole võimalik aru saada, mis juhtub, kui valla või linna asutuse tarbimismaht ületab aastas 1 GW/h kogust. Kas sellise asutuse piirmäära ületava tarbimise puhul rakendatakse börsihinda? Selgitust vajab ka olukord, kui valla või linna mitu hallatavat asutust on kokku tarbinud rohkem kui 1 GW/h aastas - kas siis kehtib sama piirang või arvestus käib ikkagi rangelt ühe asutuse kaupa. Lisaks tuleks seletuskirja osas 8 selgelt sõnastada ka mõju Eesti Energia AS dividendidele, praegu on seal piirdutud vaid mõjudega Enefit Power AS tuludele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaat: Riigikantselei Maris Kalda 611 3525 2 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →