Toetustingimuste „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ määruse eelnõu kooskõlastamine

Riina Sikkut Teie: 01.11.2022 nr 2-1/17- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0452/6735 [email protected] Meie: 17.11.2022 nr 11.1-8 / 02856- 1 Toetustingimuste „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ määruse eelnõu kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta käskkirja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM) § 48 lg 2 alusel. 1. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 2 kohaselt tuleb toetuse andmise tingimuste määruses sätestada muuhulgas toetuse andmise eesmärk. Palun lisada. 2. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 14 kohaselt tuleb toetuse andmise tingimuste määruses sätestada nõuded taotlusele. Palun eelnõud viimati nimetatu osas täiendada ja sätte sõnastamisel lisada muuhulgas viide ühendmääruse §-le 3. 3. Eesti rakenduskavas on viidatud Bauhausile käesoleva meetme kontekstis: Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kuidas on arvestatud käesoleval meetmel Bauhausi väärtustega (eeskätt terviklik rekonstrueerimine)? 4. Keskkonnahoidlikud kriteeriumid: EL-i keskkonnahoidlike kriteeriumidena on välja töötamisel hoonetele mõeldud kriteeriumid. See pole kohustuslik rakendada, kuna praegu ei ole dokumenti kinnitatud ning EL-i välja töötatud kriteeriumide rakendamine on ka vabatahtlik, kuid nimetatud aruanded pakuvad välja tehnilisi kriteeriume millega arvestada: https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product- bureau//product-groups/408/home. Tehniline raport on kättesaadav dokumentide alt. Samuti on Eesti rakenduskavas viidatud, et julgustatakse kasutama keskkonnahoidlike hangete kriteeriume. 5. Taristuinvesteeringutel peab olema tagatud kliimakindlus. Selleks peaksid olema läbiviidud kas kliimakindluse analüüs vastavalt metoodikale (ei sobi praegusele sihtrühmale, kuna oleks metoodiliselt keeruline rakendada) või siis on toetuse andmise tingimustes seatud vastavuskriteeriumid, mille järgimisel saab tagada, et ehituslahendused oleksid kliimakindlad (eesmärgiks vähendada CO2 ning kliimamuutuste kohanemislahendused on läbi mõeldud). Võimalike kriteeriumidena, mis arvestavad kliimakindlust, on kehtestatud ka taksonoomia määruse alusel tehnilised sõelumiskriteeriumid (kliimaeesmärkide lõikes), sh olemasolevate hoonete Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340  renoveerimiseks, millele vastamisel loetakse tegevus kestlikuks ning kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumiga. 6. Eelnõu § 1 lg 3 toodud määruse kokkulepitud lühendnimi on ühendmäärus. Palun korrigeerida läbivalt. 7. Eelnõu § 2 lg 2 p 2 on viidatud, et määrus (ettepanek sõnastada meede) peaks panustama süsihappegaasi vähendamisse. Kas selle näitaja eelduseks on koguste arvestamine? Kuidas seda tulemusnäitajat on plaanitud tõendada? 8. Eelnõu § 4 p 12 mõiste renoveerimislaen juures on viide ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikele 1. Nimetatud säte reguleerib omakapitali investeeringutest, aga renoveerimislaenu näol ei ole tegemist omakapitali investeeringuga (sama seaduse § 3 p 4 kohaselt on omakapitali investeeringud investeeringud äriühingu omakapitali investeerimisfondi kaudu). Palun viide üle vaadata ja korrigeerida. 9. Eelnõu § 5 lg 1 palun muuta, kuna perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lg 1 kohaselt on vaidemenetlus kohustuslik. 10. Eelnõu § 7 lg 1 punktide 20 ja 21 kohaselt on toetatavaks tegevuseks tehnilise konsultandi kasutamine vastavalt § 10 lõikele 1 ja omanikujärelevalve teostamine. Kas eeltoodu tähendab, et toetust võib taotleda ka ainult omanikujärelevalve või tehnilise konsultandi kasutamiseks või on tegemist abikõlblike kuludega? Vajadusel palun parandada. 11. Eelnõu § 8 lg 1 puudu on viide ühendmäärusele. Palun lisada pärast sõna „määruse“ tekstiosa "ja mis vastavad ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud". Normitehniliselt samale õigusaktile viitamisel ei kasutata sõna „käesoleva“. 12. Eelnõu § 11 palun ümber sõnastada: "Abikõlblikud ei ole lisaks ÜM § 17 toodud abikõlbmatutele kuludele järgmised kulud: ...". 13. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt ei ole rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral omafinantseering nõutav, samas toetuse osakaalude (§ 13) ja toetuse osakaalu erisuste (§ 14) all ei ole näha, et oleks välja toodud võimalust omafinantseeringu nõudest vabanemiseks. Soovitame ka § 13 või 14 välja tuua, millisel juhul ei ole omafinantseering nõutav ja/või on võimalik omafinantseeringut katta EISi renoveerimislaenuga (nt viidata rahastamisvahendite eelhindamise analüüsist selgunud sihtgruppidele). 14. Eelnõu § 21 palun lisada viide ühendmääruse § 2 lõikele 3. 15. Eelnõu § 22 palun lisada viide ühendmääruse § 4. 16. Eelnõu § 22 p 19 tuleks sõnastada lähtuvalt sihtrühmast (ühistud) lihtsamaks: keskkonnastandardite ja prioriteetide asemel peaks olema vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele (nt KOV-i jäätmehoolduseeskirju). Lisaks soovitame viidata, et antakse kinnitus selle kohta, et tegevuse elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. 17. Palun kaaluda eelnõu § 23 lõike 3 ümbersõnastamist ja menetlustähtaja säte lisada taotluste menetluse aega sätestava lõike juurde. Sätte võib sõnastada järgnevalt „taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni 20 tööpäeva“. 18. Palun taotleja ja taotluse nõuetele vastavus eraldi paragrahvina sätestada. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise üldine korraldus on sätestatud ühendmääruse §-is 6. 19. Palun täpsustada eelnõu § 23 lõike 5 mõtet. Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks ainult siis, kui ta täidab kõik asjakohased ühendmääruse ja toetuse andmise tingimuste määruse nõuded. Muul juhul jäetaksegi taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamata. Eraldi mittevastavuse kriteeriume ei ole vaja sätestada. 20. Palun eelnõu viia kooskõlla seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste valikukriteeriumite ja -metoodikaga. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise 2 (4)  valikumetoodika kohaselt tuleb jooksval taotlemisel hinnata projekte üldiste valikukriteeriumide lõikes või koondina sätestatud lävendile vastavusena. 21. Eelnõu § 25 pealkiri on taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine. Palun eelnõu pealkiri ja sisu omavahelisse kooskõlla viia. Palun eelnõu § 25 täiendada ja lisada, millisel juhul taotlus rahuldatakse. 22. Palun täpsustada eelnõu § 25 lg 2 sõnastust. Hetkel ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on kõrvaltingimustega või nõuetega toetuse saajale. Juhime tähelepanu sellele, et kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsus tehakse siis, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Vajadusel tuleb korrigeerida ka §-i 25 pealkirja ja lisada sinna taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine või sätestada see üldse eraldi paragrahvis. 23. Palun eelnõus sätestada ka taotluse rahuldamata jätmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lisada kindlasti viited ka ühendmääruse asjakohastele sätetele. 24. Eelnõu § 26 lõikes 3 palun üle vaadata ühendmääruse viide, peaks olema viidatud § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludele. Vajadusel palun korrigeerida. 25. Eelnõu § 28 on puudu viited ühendmäärusele. Lõikes 1 palun lisada viide ÜM §-le 24. 26. Eelnõu § 28 alusel esitatakse lõppmakse taotlus hiljemalt 31.12.2029. § 12 alusel on projekti abikõlblik periood kuni 31.12.2027. Kas lõppmakse taotluse esitamiseks 2- aastane periood on vajalik või piisab § 29 dokumentide koostamiseks lühemast ajast, et oleks võimalik projektid varem lõpetada? Toetust saab maksta kuni 31.03.2030. Palun kontrollida ja vajadusel korrigeerida. 27. Eelnõu § 28 lg 2 palun lisada viide ÜM § 27 lõike 1 punktile 1. 28. Eelnõu § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude puhul. Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt: "Paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot korterelamu kohta". Eeltoodu viitab sellele, et meetmes võib esineda ka projekte, mille kogumaksumus on alla 200 000 euro. Seega eeltoodud põhjustel tuleb antud meetmes alla 200 000 euro kogumaksumusega projektide korral kasutada lihtsustatud kulusid. Lihtsustatud kulude kasutamine on kohustuslik ERFist, ESF+ist ja ÕÜFist rahastatavatele projektidele, kui tegevuse kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Kui selliseid projekte meetmes ei esine ehk sätestatakse piir projektide minimaalsele maksumusele, siis ÜM § 18 lg 1 toodu ei kohaldu. Lihtsustatud kulude kasutamiseks on erinevaid võimalusi, mida on tutvustatud mitmetel koolitustel ja seminaridel, samuti olemas vajalikud materjalid SF Ekstranetis Juhendite all. Juhendis on toodud erinevate võimaluste plussid ja miinused, mis aitavad konkreetse meetme eesmärki ja toetuse saaja võimalusi/vajadusi silmas pidades valida sobivaim lahendus. Võime pakkuda siin näiteks eelarveprojekti alusel kindlasummalise makse kasutamist alla 200 000 euro kogumaksumusega projektidele, kuid kindlasti peaks meetme määruse looja kaaluma selle võimaluse plusse ja miinuseid otsustamaks, kas see võib olla siin sobiv lahendus. 29. Eelnõu § 30 palun lisada viide ÜM §-le 33. 30. Eelnõu § 31 lõike 1 alusel esitab toetuse saaja rakendusüksusele lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. Ühendmääruse § 26 alusel tehakse lõppmakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Palun vaadata üle, kas lõpparuande esitamise tähtaeg peale lõppmakse saamist on eksitus. Palun vaadata üle, kas § 31 lõikes 2 punktides 1 ja 2 toodud andmed on lõpparuandes vajalikud või on need SFOS-st kättesaadavad või mõeldakse siin muid andmeid, siis palun täpsustada. 31. Eelnõu § 31 lg 2 p 4 palun kustutada sõna "allkiri", kuna e-toetuses aruandeid ei allkirjastata. 3 (4)  32. Eelnõu § 32 palun täiendada ja lisada viide ühendmääruse §-dele 10 ja 11, muuhulgas tuleb sätestada kestusnõude kohalduvus. 33. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu sellele, et konkurentsiseaduse kohaselt tuleks õigusaktis sätestada teatud tingimused juhuks, kui abikavas nähakse ette riigiabi või VTA andmine. Juhis "Vähese tähtsusega abi ja grupierandi määruse alusel antava riigiabi andmise üldpõhimõtted" on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt. [Riigiabi materjalid | Rahandusministeerium (fin.ee) |https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid?view_instance=0&current_page=1]. 34. Soovitame lisada eelnõusse viite "ühe ettevõtja" mõistele ja dokumentide säilitamise nõudele ning seletuskirjas selgitada, kuidas käituda olukorras, kui raskustes ettevõtja on toetuse lõppsaajaks. 35. Eelnõu lisa punktist 1.11 ei ole võimalik hetkel aru saada, mis moodi peab toetuse saaja EL Nõukogu määruse 2022/576 artikliga 5k arvestama. Kuivõrd määrus kohaldub vaid riigihangete direktiivide reguleerimisalas olevatele riigihangetele, siis alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete ja toetuse saaja ostude puhul see ei kohaldu. Juhul, kui mõeldud on, et konkreetse toetuse andmise tingimuste toetuse saaja ei tohiks Nõukogu määruse art 5k nimetatud isikutega ostulepinguid sõlmida, siis tuleks see selgelt välja tuua. Ka seletuskiri ei ava nimetatud punkti täpsemalt. 36. Vajab täpsustamist, millised on võimalused välismaiste pakkujate spetsialistidele pädevuse tõendamisel eelnõu lisa punktis 3.3 nimetatud nõuetele? Punktides 3.4 ja 3.5 nimetatud tingimuste puhul on selgitused olemas, kuidas välismaiste pakkujate puhul käituda. 37. Palun eelnõu juurde lisada Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste konventsiooni nõuetega arvestamise kontroll-leht. 38. Rakenduskava DNSH analüüsis on toodud välja järgmised ettepanekud mõjude maandamiseks, mis peaksid olema ka eelnõus § 15 (olemas küll selgitusena SK-s DNSH juures): - kasutatavad ehitusdetailid ja -materjalid ei sisalda asbesti ega muid väga ohtlikke aineid (siin on mõeldud SVHC aineid, mille kasutus on kas piiratud või keelustatud). Samuti peab olema tagatud hea sisekliima. - Kaugküttele ülemineku soodustamine või muude taastuvenergial ja säästlikkuse kriteeriumidega arvestavatele kütustele ja kütteseadmetele üleminek - Jäätmete osas tuleb järgida jäätmehoolduseeskirja ning koguda jäätmed liigiti. Lisaks tuleb ehitustööde teostajal jäätmed üle anda jäätmekäitlejale, kes tegeleb taaskasutuse või ringlussevõtuga. Jäätmete ladestamine on lubatud vaid nende jäätmete lõikes, millel muud käitlusalternatiivid puuduvad (nt asbest). Kohustuslikku % ei peaks määrama. 39. Soovitame eelnõu koostamisel järgida SF ekstranetis leiduvat TAT määruse näidist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann [email protected] 4 (4)