Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse eelnõule „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE ENERGIATÕHUSUSE TOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. Dokument: Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskiri, MTM 01.11.2022 kiri nr 2-1/17-0452/6735 Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Väljavõtted määruse eelnõu ja seletuskirja nendest osadest, milliste kohta on esitatud käesolevad ajakohastamisettepanekud ja kommentaarid nende juurde MÄÄRUSE EELNÕU § 4. Terminid 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele KOMMENTAAR Ehitusprojekti standardi EVS 932:2017 kõrval on väga oluline samas lauses esile tuua ka Ehituskulude liigitamise standard EVS 885-2005. ETTEPANEK - laiendada teksti alljärgnevalt: 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele MÄÄRUSE EELNÕU § 7. Toetatavad tegevused 13) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; KOMMENTAAR Tavamõistes tähendab elektrisüsteem = tugevvoolusüsteem. On täiesti loogiline ja mõistetav, et toetuse andmise eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma, et terviklikult ei rekonstrueeritaks ka nõrkvoolusüsteeme (kütte- ja ventilatsiooni/kliimaseadmete, liftide, ... automaatika, ats jm turvasüsteemid, andmeside). ETTEPANEK: Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõus toetatavate tööde loetelu alljärgneva alapunktiga: x) hoone üldkasutatavatel pindadel asuva nõrkvoolusüsteemi (andmeside, seadmete automaatika ats/turvasüsteemid) asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 17) prügimaja ehitamine või rekonstrueerimine; KOMMENTAAR Igale poole prügimajad ei mahu ja ei sobi. Küll aga esteetilisemad jäätmete süvamahutid. ETTEPANEK: Ajakohastada selle töödeliigi sõnastust alljärgnevalt: 17) jäätmekäitlustaristu (prügimaja, jäätmete süvamahutid) ehitamine või rekonstrueerimine; EELNÕU SELETUSKIRI - Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavad tegevused Määruse eelnõu § 7 puudutava seletuskirja osa ühes lõpulõigus on lause: Kui ... tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. KÜSIMUS, millele VASTUS oleks mõistlik lisada eespool tsiteeritud seletuskirja lõigule: 1/7 Mida tähendab " mõnest muust toetusmeetmest" või " teisest meetmest"? Kas on mõeldud ainult riiklikult kehtestatud "teisi meetmeid" või ka kohalike omavalitsuste poolt pakutud/pakutavaid toetusmeetmeid? ETTEPANEK Mitte lubada samade toetatavate tegevuste finantseerimist vaid erinevatest riiklikul tasandil kehtestatud (EL fondidega seotud) meetmetest. Kohalikul tasandil pakutavate toetusmeetmete osas jätta otsustusõigus kohalikele omavalitsustele. MÄÄRUSE EELNÕU § 11. Abikõlbmatud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; KOMMENTAAR määruse eelnõus ja eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta Et hoone laiendamisega seotud tööde kulud ei ole käesoleva määruse kohaselt abikõlbulikud, on täiesti mõistetav ja aktsepteeritud. Küll aga ei saa nõus olla määruse seletuskirjas seda määruse punkti (§11 punkt 1) käsitlevate seisukohtade-väidetega: Väide määruse seletuskirjas: "Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga" Kommentaar väitele: Vajab selgitamist, mida antud määruse kontekstis "ärilise (ehk rahalise kasumi saamise) eesmärgi" all mõeldakse. "Talupoja tarkusele" tuginedes võiks selle mõiste "jaotada kaheks": OTSENE äriline eesmärk - amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimise lõppemisel paranevad elutingimused, vähenevad energiakulud, st koheselt peale ehitustööde lõppu tekib kõikidele olemasolevate korterite omanikele OTSENE rahaline kokkuhoid kommunaalkuludelt. Korteriomanikele, kes pakuvad selle maja korteris üüriteenuseid, tekib elamistingimuste (sh sisekliima jms) paranemise tõttu temale kuuluvas korteris lisateenimisvõimalus - põhjendatud võimalus tõsta üürihindu - saada senisest suuremat OTSEST rahalist tulu. Olemasoleva korterelamu võimalikke laiendustöid kavandavate osapoolte vahel sõlmitava lepingu alusel nähakse ette suunata arendustegevusest loodetavast kasumist osa korteriühistu remondifondi kaasomandis olevate osade rekonstrueerimistöödeks vajaliku OMAFINANTSEERINGU suurendamiseks. Seega - olemasoleva korterelamu rekonstrueerimisega samaaegselt toimuda võivate hoone laiendamisega seotud tööde ja korraldusprotsesside käigus vastava arendustegevuse tulemusel ühegi senise korteriomaniku kontole mingit raha ei laeku - keegi korteriomanikest TÄIENDAVAT/OTSEST rahalist tulu ei saa! KAUDNE äriline eesmärk - rekonstrueerimistööde käigus amortiseerunud korterelamu ajakohastamise, kaasajastamise, energiatõhusamaks muutmise tulemusel on kõigil senistel korteriomanikel õigustatud lootus, et tõuseb märgatavalt neile kuuluva KINNISVARA, nii kaasomandi kui ka eriomandi-elamispinna TURUVÄÄRTUS. Seega, kui tekib mingil põhjusel mingil ajahetkel (kas lähemas või kaugemas tulevikus) vajadus oma korter müüa, siis saab selle eest tunduvalt suuremat RAHALIST TULU võrreldes selle olukorraga, kui korterelamu jääks rekonstrueerimata. Ja oma korteri müügist saadava rahalise tulu suurus EI SÕLTU olemasoleva korteri omaniku jaoks sellest, kas samaaegselt renoveerimistöödega toimusid ka hoone laiendustööd või mitte. SEEGA JÄRELDUS: Käesoleva määruse alusel toetatavad rekonstrueerimistööd on seotud amortiseerunud korterelamute kõigi seniste omanike nii otsese kui kaudse ärilise (rahalise kasumi saamise) eesmärgiga, aga loodetava rahalise kasumi suurus ei sõltu sellest, kas samaaegselt renoveerimistöödega toimusid ka hoone laiendustööd või mitte. (Vahemärkus: Eelpooltoodust tulenevalt ei vastaks käesoleva eelnõu seletuskirja kohaselt selle määruse tingimustele mitte ühegi amortiseerunud korterelamu toetustaotlus!) 2/7 Väide määruse seletuskirjas: "...hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Kommentaar väitele: Ei ole võimalik leida loogilist, sh ehitustehnilist põhjendust, MIKS "...ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil." See piirang on otseses VASTUOLUS elamufondi rekonstrueerimisprogrammi üldfilosoofiaga, sh LIFE IP-projekti üheks katusteemaks oleva ehituse ressursitõhususe nõudega - seni antud soovitus jaotada ehitustööd samal objektil kahte etappi on ebamõistlik nii ehitustehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. See tähendab ehitusmaterjalide mahtude, lammutusjääkide ja ehituskulude summaarset suurenemist (esimeses etapis valminud ehitisest tuleb teise etapi käigus osa paratamatult lammutada ja hiljem uuesti taastada), ligi 2 korda pikem ehitusperiood pikendab samaväärselt ka rekonstrueeritava maja elanikele tekkivate ebamugavuste perioodi; märkimisväärselt suureneb pikemaksveniva ehitusperioodi ja osaliste topelttööde tõttu ehitusprotsessist põhjustatud ökoloogiline jalajälg... SAMAS on MÄÄRUSE EELNÕU SELETUSKIRJAS sõnastatud keeld "...ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil" OTSESES VASTUOLUS määruse eelnõu paragrahvis 2 sõnastatud Toetuse andmise eesmärkidega, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse panustamisega, samuti seletuskirjas määruse paragrahvi 7 käsitleva osa teises lõigus esile toodud energiapoliitika eesmärkidega: "Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo tõstmiseks. ... Oluline on, et hoone fassaadi rekonstrueerimine toimub .... terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu." Väide määruse seletuskirjas: Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Kommentaar väitele: Amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimistööde lisafinantseerimise kolmest võimalikust variandist - pangalaenu taotlus ja teenindamine, riikliku (korterelamute energiatõhususe) toetuse taotlus ja aruandlus, hoone laiendusega seotud arendustegevus - neist igaühega kaasnevad tegevused on seotud suure ajakuluga, spetsiifilise bürokraatia ja korralduslike lisakuludega, erinevat tüüpi juriidiliste ja finantsriskidega. Neist igaühega seotud lepingute allkirjastamine nõuab eelnevalt korteriühistu liikmete-korteriomanike üldkoosoleku (sageli konsensuslikku) eraldiseisvat otsust, arendustegevuste puhul ka iga korteriomaniku osalusel lepingute sõlmimist notari juuresolekul. Kui majanduslikul ja finantsiliselt oleks vähegi võimalik piirduda kolmest valikust vaid kahega, (ilma pangalaenuta ja ainult sellega ei oleks terviklikud rekonstrueerimistööd nii kui nii võimalikud), siis, oleme 100%-liselt selles veendunud, ei hakkaks ühegi korteriühistu juhatus oma aega ja närve raiskama veel kolmanda stressirohke "kadalipu" läbimisele. Kahjuks praktikas on kõigi kolme lisafinantseerimise variandi üheaegne rakendamine paljude korteriühistute jaoks sageli ainuvõimalik lahendus. Sellele viitab ka oma 14.11.2022 kirjas Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse eelnõule „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ minister Riina Sikkut'ile Tallinna abilinnapea Tanel Kiik. Rekonstrueerimisttööde finantseerimiseks vajaliku/puudujääva osa katteks võetava pangalaenu igakuise tagasimakse teenindamine peab olema jõukohane rekonstrueeritava korterelamu ka kõige vähem majanduslikult kindlustatud korteriomanikule, sh pensionärile, paljulapselisele perele... Väide määruse seletuskirjas: Samuti puudub EIS-il võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse näiteks ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. Kommentaar väitele: Määruse eelnõu paragrahvis 4. Terminid, on kirjas (koos täpsustusega) 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele Seega on EIS-i rakendusüksuse ekspertidel toetuse taotlusega esitatava ehitusprojekti ekspertiisi käigus võimalik nõuda ja kontrollida toetuse taotlejalt kehtiva ehitusseadustiku nõuete kohaselt 3/7 koostatud kvaliteetset ehitusprojekti, sh Ehitusprojekti seletuskirja lisana töömahtude loendit, mille ülesehituses on järgitud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885-2005 kohast töömahtude liigiti jaotust ning nõuda, et nii ehitusprojektis, selle seletuskirja töömahtude loendis kui ka ehitusprotsessi kajastavas dokumentatsioonis oleksid abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd eraldi välja toodud, sh eraldi alajaotustena "hoone mahtu muutvad tööd". Seejuures on võimalik nt üldpindadel ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamisega seotud tööde mahud ja kulud jaotada olemasoleva (rekonstrueeritava) hoone ning hoone laiendamise käigus lisanduvate uute ventileeritavate ja küttepindade vahel proportsionaalselt. JÄRELDUS: Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuete ja käesoleva määruse nõuete kohaselt koostatud ehitusprojekti, selle alusel toimuvat ehitusprotsessi ning ehitustööde tulemusi on võimalik kajastada läbipaistvalt ja kontrollida suhteliselt väikese halduskoormusega - aja- ja tööjõukuluga. Sealhulgas on võimalik veenduda, et "hoone mahtu muutvate tööde" mahud ei oleks lisatud abikõlbulike tööde mahtude eelarvesse ega ka arvetesse, aruannetesse. ETTEPANEK asendada eelnõu seletuskirja eespool kommenteeritud väited alljärgneva selgitusega/nõudega Hoone mahtu muutvate (väikesemahuliste kuni 33%-lise laiendusega seotud) aga mitteabikõlbulike tööde teostamine samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui ehitusprojektis esitatud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on need tööd kui mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt välja toodud ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. MÄÄRUSE EELNÕU § 13. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisel on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti; KOMMENTAARID määruse eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta Selgitus määruse seletuskirjas: Paragrahvidega 13 ja 14 kehtestatakse toetuse osakaal. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt Maa-Ameti 2021. aasta andmetele on kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2021. aastal 53% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 14%. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2100 eurot ruutmeetri kohta. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini toetuse eesmärke. Kommentaar väitele: Eespool esile toodud statistikas kajastuvad nn "harju keskmised näitajad", milliste suuruste arvutamisel on kaudselt arvesse on võetud KÕIKIDE analüüsitavas piirkonnas elavate inimeste elatustase ja majanduslikud võimalused. Nii nendel inimestel, kes saavad keskmisest palju suuremat palka ja kelledest rõhuv enamus elab juba kaasaegsetes kõrge turuväärtusega (korter)elamutes, millised EI VAJA lähikümnenditel rekonstrueerimist (seega ka mitte riigi poolset toetust selleks), aga ka nendel inimestel, kes teenivad miinimumpalka (nt lihttöölised) või on mittetöötavad pensionärid ja keda arvuliselt on kordades rohkem kui keskmiselt jõukamaid inimesi ning kelledest suurem osa elab vanades, tervikrekonstrueerimist vajavates korterelamutes. Kui võtta aluseks inimeste keskmine sissetulek ja kinnisvara väärtus, et võrrelda neid piirkonniti, siis tuleks rekonstrueerimistoetuse subjektide/objektidena VALIMISSE võtta VAID rekonstrueerimist vajavad (enne 2000. aastat kasutusse võetud) korterelamud, nende turuväärtus ja AINULT nendes hoonetes elavate inimeste sissetulekud/maksevõime. Üldjuhul rekonstrueerimist vajavas korterelamus seni elavad korteriomanikud, kellel on õnnestunud koguda piisavalt vahendeid oma elamistingimuste oluliseks parandamiseks, EI HAKKA OOTAMA, millal 4/7 senises korterelamus rekonstrueerimisprotsess ükskord pihta hakkab ja lõpule jõuab, VAID ostavad UUE KORTERI UUES MAJAS niipea, kui see nende jaoks vähegi võimalikuks osutub. Tervikliku rekonstrueerimise otsus ja selle realiseeritavus sõltub lõplikult ikkagi "kõige nõrgemast lülist ahelas" - kõige väiksema sissetulekuga korteriomanike (sh pensionäride, üksikvanemate, paljulapseliste perede jne) maksevõimest ja nende osakaalust korterelamu korteriomanike struktuuris. JÄRELDUSED: Senirakendatud meetme tingimustes toetuse maksimaalse osakaalu sõltuvusse seadmine asustusüksuse KÕIGI elanike elatustasemest ja majanduslikest võimalustest ning KOGU ELAMUFONDI kinnisvara turuväärtusest ei vähenda, pigem suurendab piirkondlikku/asumipõhist ebavõrdsust ning võimendab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka ruumilist segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivseid mõjusid, getostumisega seonduvaid trende! Rekonstrueerimistoetuse senine Tallinna ja Tartu piirkonnale ette nähtud 20% võrra väiksem määr on põhjendamatu, ebaõiglane ja diskrimineeriv Tallinna ja Tartu pensionäride ning teiste madala sissetulekuga elanike suhtes! Käesoleva määruse kontekstis toetuse osakaalu seniste jaotuspõhimõtete kehtima jätmine tähendab sisuliselt teiste (nn "turutõrgetega") piirkondade korteriomanike finantsilist doteerimist (kuni 20% ulatuses) Tallinna ja Tartu amortiseerunud hoonetes elavate vähekindlustatud korteriomanike arvelt - see on ebaeetiline! Ehk teiste sõnadega - see tähendab Eesti eri piirkondades amortiseerunud korterelamutes elavate vähekindlustatud korteriomanike omavahelist ebavõrdset kohtlemist/toetamist! ETTEPANEKUD Piirkondlikku/asumipõhise ebavõrdsuse, sotsiaalmajanduslikku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamiseks loobuda tingimusest, mille kohaselt toetuse osakaal sõltub kinnisvaratehingute piirkondlikust aktiivsusest, vaid seada toetuse osakaal vastavusse taotlusprojekti terviklikkuse, kaasaegsuse ja innovatiivsusega. Kinnisvara alaste piirkondlike turutõrgete eemaldamiseks tuleb riiklikul tasandil leida ja rakendada alternatiivseid abinõusid ja vahendeid. MÄÄRUSE EELNÕU § 20. Nõuded taotlejale (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. KOMMENTAARID määruse eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta. Paragrahviga 20 kehtestatakse nõuded taotlejale. ---. Lõike 2 kohaselt peab korterelamu korteriomanditest enamus olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilised isikud võivad kuuluda ühte perekonda, piiranguid ühisele omandile või ettevõtjale ei sätestata. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Kommentaarid: Mida antud määruse kontekstis "äri- (ehk rahalise kasumi saamise) eesmärgi" all mõeldakse? "Talupoja tarkusele" tuginedes võiks selle mõiste jaotada kaheks: OTSENE äriline eesmärk - amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimise lõppemisel paranevad elutingimused, vähenevad energiakulud, st koheselt peale ehitustööde lõppu tekib kõikidele olemasolevate korterite omanikele OTSENE rahaline kokkuhoid kommunaalkuludelt. Korteriomanikele, kes pakuvad selle maja korteris üüriteenuseid, tekib elamistingimuste (sh sisekliima jms) paranemise tõttu temale kuuluvas korteris lisateenimisvõimalus - põhjendatud võimalus tõsta üürihindu - saada senisest suuremat OTSEST rahalist tulu. KAUDNE äriline eesmärk - rekonstrueerimistööde käigus amortiseerunud korterelamu ajakohastamise, kaasajastamise, energiatõhusamaks muutmise tulemusel on kõigil senistel korteriomanikel õigustatud lootus, et tõuseb märgatavalt neile kuuluva KINNISVARA, nii kaasomandi kui ka eriomandi-elamispinna TURUVÄÄRTUS, seega, kui tekib mingil põhjusel mingil ajahetkel (kas lähemas või kaugemas tulevikus) vajadus oma korter müüa, siis saab selle eest tunduvalt suuremat RAHALIST TULU võrreldes selle olukorraga, kui korterelamu jääks rekonstrueerimata. 5/7 (Vahemärkus: Eelpooltoodust tulenevalt ei vastaks käesoleva eelnõu seletuskirja kohaselt selle määruse tingimustele mitte ühegi amortiseerunud korterelamu toetustaotlus!) Olukord Eesti üüriturul: Ühes ja samas korterelamus pakuvad oma kortereid väljaüürimiseks nii juriidilisest isikust korteriomanikud kui ka füüsilisest isikust korteriomanikud. Juriidiliste isikute omandis olevate korterite arvu on EIS-i mentlejatel väga lihtne kontrollida e-Kinnistusraamatu andmete alusel. Kui suur on korterelamus füüsiliste isikute omandis olevate nende korterite arv, milliseid kasutatakse üüriteenuste pakkumiseks, on aga mingil kindlal ajahetkel nii praktiliselt kui ka juriidiliselt võimatu kindlaks teha, kuna see pilt võib ühes keskmise suurusega korterelamus lausa iganädalaselt muutuda. Protsentuaalse piirangu kehtestamisel määruse eelnõus esitatud kujul on tegemist eluruumide omanike suhtes ebavõrdsete tingimuste loomisega. Eriti nende korteriomanike suhtes, kes on üüriteenuseid mittepakkuvateks omanikeks-püsielanikeks sellises korterelamus, kus on juriidilisest isikust korteriomanikke näiteks 24%. Aga tegelikult ka kõikide oma eluruumides üüriteenuseid pakkuvate omanike suhtes, sõltumata nende omandi juriidilisest staatusest. (Neis majades pikaajaliselt elavatest üürnikest rääkimata). On teada, et nõudlus igas hinnaklassis üürikorterite järele on aasta-aastalt kasvanud. Seda eriti näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, ... Edasiüürimise eesmärgil ostetakse kortereid kokku ka renoveerimist vajavates majades, eriti kesklinnades ja turismipiirkondades. Nendes majades püsielanikena elavatel ja oma korteris üüriteenuseid mittepakkuvatel korteriomanikel ei ole mingitki võimalust seda protsessi peatada! JÄRELDUSED: Rekonstrueerimistoetuse tingimustes säilitatav korteriomandite (eriomandite) üldine 80%/20%- suhtenõue on ebaõiglane ja diskrimineeriv rekonstrueerimist vajavate korterelamute füüsilisest isikust (eriti püsielanikest) korteriomanike ja kõigi nende majade elanike suhtes! Reaalselt ei ole võimalik igal ajahetkel juriidiliselt korrektselt kontrollida, kes korteriomanikest elab ise samas korteris, kes aga pakub oma korteris üüriteenust (kas või ühte tuba). Käesoleva määruse alusel antava toetuse põhieesmärk on parandada amortiseerunud korterelamutes eelkõige eluruumide (st korterite) energiatõhusust ja sisekliimat, parandada ohutust. Üheks kompromissvõimaluseks on võtta võimalike piirangute rakendamisel aluseks rekonstrueerimist vajava korterelamu eriomandite sihtotstarbelise struktuur, st hinnates korterelamu koosseisu kuuluvate eriomandite - eluruumide (st korterite) ja mitteeluruumide (kohvikud, ilusalongid, bürood jm äriettevõtted/asutused) protsentuaalset suhet - seda on toetustaotluse avalduse hindamisel EIS-i menetlejal võimalik väga kiirelt ja õiguspäraselt igal ajahetkel e-Kinnistusraamatus üle kontrollida. Või siis võtta aluseks Tallinna Linnavalitsuse ettepanek viia toetuse saamine sõltuvusse "...mitte korteriomandite omanike struktuurist, vaid korterelamu aluse maatüki sihtotstarbest. Tegemist on objektiivse kriteeriumiga ja kui korterelamu alune maatükk on sihtotstarbega elamumaa (100%), siis kvalifitseerub ka korteriühistu toetuse saajaks ja seda sõltumata korteriomanikeks olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute arvulisest suhtest", (väljavõte Tallinna abilinnapea Tanel Tiik'i 14.11.2022 kirjast Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse eelnõule „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused" minister Riina Sikkut'ile). Aga et ei tekiks seda ohtu, et käesoleva määruse alusel eraldatakse rekonstrueerimistoetus (suuremale) korterelamule, kus kõik või rõhuv enamus korteritest kuulub ühele-kahele (füüsilisest või juriidilisest isikust) omanikule, kes tegelebki selles majas vaid üüriteenuste osutamisega, oleks ilmselt põhjendatud piirangu kehtestamine rekonstrueeritavas majas ühele ja samale omanikule kuuluvate korterite arvu osas. ETTEPANEKUD Määruse eelnõu § 20. Nõuded taotlejale lõik 2 tingimus sõnastada ümber alljärgnevalt: kas Tallinna Linnavalitsuse pakutud versioon Ühe korterelamu alusest maatükist vähemalt (näiteks) 80 protsenti peab olema ette nähtud sihtotstarbe järgi kasutatav elamumaana. või Ühes korterelamus asuvate eriomandite koguarvust vähemalt (näiteks) 80 protsenti peavad sihtotstarbeliselt olema kasutatavad eluruumidena. Lisades täiendava tingimuse 6/7  Ühes korterelamus eluruumidena kasutatavatest eriomanditest võib 1-le (ühele) füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule kuuluda mitte rohkem kui (näiteks) 1 (üks) eluruumidena kasutatav eluruum (elukorter). KOKKUVÕTTEKS Ülaltoodud ettepanekute puhul EI OLE TEGEMIST üksikobjekti ERIVAJADUSTE rahuldamise sooviga, vaid toetuse põhitingimustest VÄGA SUURE OSA (Tallinna, Tartu, ...) korteriomanike suhtes DISKRIMINEERIVATE ja EBAÕIGLASTE PIIRANGUTE MAHAVÕTMISE taotlusega! Eesmärk on saavutada, et kõikides amortiseerunud korterelamutes elavatel püsielanikest korteriomanikel oleks korterelamute rekonstrueerimistoetusi võimalik taotleda ÜHESUGUSTEL TINGIMUSTEL, sõltumata sellest, • kus korterelamu asub, • kes on tema naaberkorteri omanik või • milliseid täiendavaid finantseerimisvõimalusi (lisaks võimalikule riiklikule toetusele ja pangalaenule) on korteriühistul vajadus ja võimalik rakendada! XXX Regionaalse tasakaalu teemasid käsitledes on oht, et regioonide võrdlemisel "jäädakse kinni" "makrotasandile" - võrreldakse endiselt eelkõige maapiirkondi omavahel ja (suur)linnadega "harju keskmiste näitajate" tasandil (vt ka eespool p 1), aga unustatakse ära, et näiteks ka pealinna (ja/või Tartu) mitte ainult eri linnaosade vaid ka eri asumite vahel ei toimu mitte elamistingimuste võrdsustumine, vaid võib täheldada sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasvu, getostumisega seonduvaid trende! Segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamisele AITAKS kindlasti KAASA olemasolevate elupiirkondade tihendamine nendes asumites, kus on juba välja kujunenud (ajalooline) infrastruktuur, on olemas elamutevahelised kommunaal/tehnosüsteemide taristud, tänavatevõrgustik, toimiv liikluskorraldus. Olemasolevate elupiirkondade tihendamine on täies vastavuses elamufondi rekonstrueerimisprogrammi, Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST üldfilosoofia ja EESMÄRKIDEGA, aitaks oluliselt kaasa ökoloogilise jalajälje vähenemisele. Seega on aja nõue, et fookusesse oleks KOHESELT võetud ka alljärgnevad eesmärgid: • Tihendada olemasolevat elupiirkonda, kasutades olemasolevat infrastruktuuri, sh rajades olemasoleva korterelamu väikesemahulise laiendamise käigus (nt kas pööningu-, sokli- või keldrikorrusele): o uusi kortereid; o teenindusruume teenindusettevõtetele, stuudio- ja näituseruume loomeettevõtetele, mini- bürooruume mikroettevõtetele; o klubi- ja suhtlusruume lähikogukonna elanikele. • Võimaldada olemasoleva korterelamu kogumis rekonstrueerimist riikliku toetusega ja väikesemahulist laiendamist erakapitali kaasabil tervikliku ehitusprojekti alusel samaaegse ehitusprotsessi käigus, luues seeläbi eeldused korterelamu senistele omanikele rekonstrueerimiskuludega seotud ebamõistliku maksekoormuse vältimiseks ja (mitte ainult ehitusprotsessiga kaasneva) ökoloogilise jalajälje vähenemisele. • Vähendada olemasolevates elupiirkondades kinnisvaraarendusega kaasneda võiva sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivset mõju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 16.11.2022 7/7  ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE ENERGIATÕHUSUSE TOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. Dokument: Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskiri, MTM 01.11.2022 kiri nr 2-1/17-0452/6735 Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus LISA 1. KONSULTEERIMINE ja PROJEKTIJUHTIMINE PÕHJALIKKU KAASAJASTAMIST, ÜMBERTÖÖTAMIST ja TÄPSUSTAMIST vajavad MÄÄRUSE EELNÕU KÕIK need paragrahvid ja alapunktid ning SELETUSKIRJA selgitused, mis puudutavad TEHNILISE KONSULTANDI ROLLI, PÄDEVUSI ja TEENUST. On aeg jaotada TEHNILISE KONSULTANDI PÕHITEGEVUSVALDKONNAD KAHEKS: • KONSULTEERIMINE ja EKSPERTIIS (spetsialiseerumisega) ning • PROJEKTIJUHTIMINE ... ja vastavalt kehtestada nendesse ülesannetesse kandideerivatele isikutele sobivad pädevusnõuded, täpsemad tegevusvaldkonnad, vastutusalad jms. Loomulikult võib ka tulevikus täita neid kahte rolli üks ja sama inimene, aga vajalikul, kaasaja nõuetele vastaval professionaalsel tasemel suudavad seda Eesti Vabariigis täita kõige rohkem vast paarkümmend inimest... Vabastagem tõelised ehitusalade asjatundjad (need vähesed, kes meil on) korteriühistutes korteriomanike koosolekute kokkukutsumise, koosolekute otsuseprojektide koostamise ja protokollimise kohustustest! Vabastagem korteriühistud ülearusest bürokraatiast, sh nt kohustuslikus korras konsultantide leidmiseks hangete korraldamisest... (see, kas nende leidmiseks avalik hange korraldada või mitte, jäägu korteriühistu korteriomanike koosolekute otsustada). ... jne Kahjuks on MTM 01.11.2022 kirjaga nr 2-1/17-0452/6735 Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskirjaga tutvumiseks ettenähtud aeg olnud liiga lühike selleks, et erinevatel alateemadel põhjalikumad parandus/täiendusettepanekud detailsemalt läbi mõelda ja kirja panna... Olen seisukohal, et antud teemadel on määruse eelnõu (sh seletuskiri) liiga ebamäärane, aegunud ja "toores"... Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 16.11.2022 1/1