Seisukohad seoses eelnõuga 696SE

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikogu Majanduskomisjon Tallinnas, 16.11.2022 Seisukoht seonduvalt seaduseelnõuga 696 SE MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon (edaspidi EPEA) on seisnud valdkonna katuseorganisatsioonina aastaid selle eest, et Eestis oleks palju professionaalseid päikeseparkide paigaldajad ning arendajaid ja regulatsioonid toetaks päikeseenergeetika arengut. Oleme teinud pikaajalist koostööd kõigi sektori arengut mõjutavate osapooltega - regulaatorid, võrguettevõtted, teadus-arendusasutused ja tehnoloogia arendajad. Organisatsioonina saame olla uhked, et aastatepikkune raske töö on kandnud vilja. Oleme kõrvaldanud mitmed barjäärid ja takistused, mis tootjatel ja investoritel on olnud uutesse tehnoloogiatesse (nagu päikeseelektrijaamad) investeerimisel - täna on Eestis enam päikeseenergia tootmisvõimsust kui tuuleenergia võimsust. Veelgi olulisem, Eesti on tõusnud päikeseelektri tootmisvõimsuselt ühe elaniku kohta Euroopa Liidus viimaste seast, kus olime veel 6-7 aastat tagasi, esikümnesse. Mahtudest veelgi olulisem on aga olnud ettevõtjate suhtumise muutumine taastuvenergiasse – taastuvenergiasse julgetakse investeerida. Kuna tegemist on investeeringutega, mille tasuvusaeg ulatub aastatesse, siis usalduseta investeeringu kaitstusesse oleksid need investeeringud olnud olemata. Siin ei saa jätta tunnustamata ka riiki, kes nii toetusmeetmete kui taastuvenergia vähempakkumistega on kivi kivi haaval ladunud investorite usaldust ja meelitanud investeeringuid taastuvenergiasse. Lugedes Elektrituruseadusesse kavandatavaid muudatusi seaduseelnõus 696 SE, tekib aga paratamatult nõutuse tunne. Saan aru, et eelnõu eesmärk on panna liitujad tootma. See on mõistlik ja seda eesmärki toetab kahe käega ka EPEA. Mõistmatuks jääb aga kust sündis idee teha seda viisil, mis tühistab kogu selle töö, mida päikesevaldkonna katuseorganisatsioonid on aastaid teinud, veendes ettevõtjaid taastuvenergiasse investeerima? Kui veel piltlikult öeldes „eile“ andis riik päikeseenergia tootjatele toetusi, et veenda neid päikesepaneele ostma, siis „homseks“ on kavandatud 180-kraadine kannapööre, mis toob endaga kaasa tagatised ja trahvid, lühikese tähtaja tootmisvõimekuse saavutamiseks ning innovatsiooni keelamise (s.o keeld muuta tootmise tehnoloogiat). Ja need uued kohustused ja keelud on kavas rakendada ka neile, kellel on kokkulepped juba sõlmitud, siduvad kohustused võetud ja projektid töös! Tekib küsimus, kus selline eelnõu on sündinud – kes on selle autor ja mis on kaugem tagamõte ehk nn. „suur pilt“? Vaja oleks selgitusi. Mh oleks vaja selgitada, miks peaks keegi pärast eelnõu kavandatud kujul jõustumist üldse julgema taastuvenergiasse investeerida? Riigi mõtlematud kannapöörded ja sõnamurdjalik tegutsemine ei tõsta, vaid kahandavad investeeringuid taastuvenergiasse; surub turult välja väiksema finantsvõimekusega tootjaid ja ei too Eesti tarbijat lähemale, vaid vastupidi viib hoopiski kaugemale odavast taastuvenergiast. MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Reg. nr. 80398944 Leigeri 5 10411, Tallinn Estonia  1. Rabe eelnõu, mis toob kasu asemel kahju Eelnõu on rabe ja läbimõtlemata. Kui eelnõu 29. septembril Riigikogu majanduskomisjoni jõudis, oli see paljudele turuosalistele suur üllatus. Just see on see määr, palju on eelnõu väljatöötamisse huvigruppe kaasatud, arvamusi, analüüse ja sisendit küsitud. Mõistan, et keerulised ajad eeldavad operatiivset tegutsemist ja ees seisavad valimised, kuid esiteks ei sündinud plaan minna üle taastuvenergiale üleöö, vaid sellega on paljud huvigrupid süsteemselt juba aastaid tegutsenud (ka neil on kogemus ja teadmine sellest, mis toimib ja mis ei toimi) ning mis veelgi olulisem, Elektrituruseaduse muutmine kiirkorras jätab jälje terveks kümnendiks, mitte ainult järgmiseks valimistsükliks. Ei, mitte ülekantud tähenduses, vaid sõna otseses mõttes. Just nii palju, s.o ca kümnendi võib aega võtta nullist ühe suurema taastuvenergiaprojekti käivitamine. Nagu juba eespool märgitud, siis EPEA’s oleme päikeseenergiaasse investeerimise julgustamisel selle teekonna läbinud. Seejuures, just kehvade regulatsioonide tõttu ei kerkinud Eestisse eelmisel kümnendil alates 2013. aastast sisuliselt ühtegi uut tuuleparki, samas päikeseenergeetikas tehti meeletu areng - regulatsioon oli soosiv ja liberaalne. Nendest vigadest tasub õppida. Taastuvenergia kiiremaks arenguks tuleks ELTS’is piiranguid vähendada, mitte neid juurde tekitada. 2. Analüüsi ja põhistuste asemel kuvandid ja rünnakud väiketootjate suunal Oleme arvamusel, et juba edasiulatuvalt eelnõuga planeeritavate tõkendite ja keeldude kehtestamine aeglustab taastuvenergia arengut Eestis. Nende piirangute tagasiulatuv kohaldamine hävitab aga vähimagi õiguskindluse ja julguse taastuvenergiasse investeerida. Tagasiulatuvalt juurde küsitavad deposiidid, tehnoloogia kasutamise piirangud ja trahvid, millega ettevõtjad ja sektori investorid/finantseerijad ei ole saanud heas usus arvestada, viivad meid majanduskeskkonna läbipaistvuse ja kindlustunde mõõdikul samale järjekohale, kus on riigid, kellega Eesti oma nime samas loetelus näha ei soovi. Kui taastuvenergeetika reeglitega kergekäeliselt mängitakse, muutub kapital sektori jaoks kallimaks või liigub regiooni teistesse riikidesse. Me oleme nii kaua näinud vaeva õiguskindluse ja usaldusväärsuse kasvatamisega, mille nimel me selle nüüd üleöö rutakalt prügikasti viskame? Julgen ennustada, et kui seaduseelnõu sellisel kujul läbi läheb, saame riigina oluliselt vähem ja pikema aja jooksul taastuvenergia võimsusi turule. Tõsi, ei saa välistada, et mõnel turuosalisel saab olema rahulikum ja mugavam tühjaks jäänud turul toimetada. Aga see ei peaks ju olema eelnõuga soovitav tulemus? Mis on aga kindel - tõusevad elektrihinnad, ja selle seaduse jõustumisel need kindlasti tõusevad - , jäävad uue valimistsükli poliitikute vastutada. Eelnõu seletuskirjast jääb kõlama mõiste „fantoomliituja“ ehk tegelane kelle vastu on vaja võidelda. Kes on „fantoomliituja“? Kinnitan, et ei ole senise tegutsemise juures katuseorganisatsiooni juhina puutunud kokku ühegi tootjaga, kes praeguste ülikõrgete elektrihindade juures oleks oma raha eest välja ehitanud või ehitamas liitumispunkti ja tegemas võrgutugevdusi ilma plaanita selle kaudu esimesel võimalusel tootma hakata. Fakt, mis seaduseelnõus on välja toodud, on liitumislepinguga, väljaehitamisel olevate liitumiste koguvõimsus 2693 megavoltamprit (MVA). Kõik need liitujad on teinud juba pöördumatuid investeeringuid ning tasunud võrguliitumise eest vähemalt 20 protsenti nende maksumusest. Juhul kui liitumine maksab 38 000 eurot MVA kohta, siis on see vähemalt 20 miljonit eurot. EPEA ülesanne ei ole öelda, kes peaks või kes ei peaks saama võimaluse liituda võrguga. Seda teevad kehtivad seadused ja reeglid. Samas ei leia eelnõu seletuskirjast MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Reg. nr. 80398944 Leigeri 5 10411, Tallinn Estonia ainsatki viidet, rääkimata analüüsist selle kohta, et need, kes finantseerivad hetkel 2693 megavoltamprit MVA liitumisvõimsuse väljaehitamist oleks sõlminud ebaseaduslikud või õigusvastased liitumislepingud. Turuosaliste headeks ja halbadeks; ebaausateks „fantoomideks“ ja ausateks „päris“ liitujateks lahterdamine viitab pigem analüüsi ja põhistuste puudumisele ja soovile väiketootjad turult välja tõrjuda. 3. Innovatsiooni keeld Tehnoloogianeutraalsus ei ole sõnakõlks, vaid on arengumootor. See on Euroopa Liidu tasandil kehtiv taastuvenergeetika konkurentsiregulatsiooni põhimõte, mille järgi tootjad saavad igas ajahetkes valida kõige sobivama tehnoloogia ja meil ei teki ebaefektiivseid tootmisvõimsusi. See on põhimõte, mille rakendamine annab meile igal ajahetkel eelise ja mis on taastuvenergia kättesaadavuse alustala, et tulevikus oleks see tarbijale taskukohase hinnaga. Tänaseni kehtiv regulatsioon on tehnoloogianeutraalne ja lubab tootjal oma liitumise tootmistehnoloogiat täiendada või muuta. Äärmiselt segadusttekitav aspekt on soov kehtestada tehnoloogia muutmise piirangut. Selle piirangu tegelik eesmärk tundub olevat soov takistada kasutada liitumispunktis koos päikese- ja salvestusvõimalusi või ühendada sinna koguni elektrituulikut. Jääb arusaamatuks, kuidas Eesti tarbija võidab piirangust, mis takistab uute võimsuste paindlikku turule toomist. Mõtleme, kui jaburalt see kõlaks, kui meil oleks kodus elektriliitumine lubatud ainult kohvimasinale ja pesumasinale, aga külmkappi selle taha ühendada ei tohi. Aga just seda põhimõtet soovitakse rakendada selle seaduseelnõuga tootmise suunal. Ei ole saladus, et salvestustehnoloogia teeb täna ja lähitulevikus läbi sarnast arengut nagu päikesetehnoloogia on teinud viimase umbes kümne aastaga. Salvestustehnoloogia hind alaneb, selle vajadus kasvab, et hoida volatiilseid tootmisvõimsusi süsteemi jaoks tasakaalus. Samuti teatasid Baltimaade elektrivõrkude süsteemioperaatorid, et regioon vajab suuremas mahus stabiliseerimisseadmeid, akusid, kui toimub Venemaa elektrisüsteemist eraldumine. Tänaseni on salvestusvõimsusega liituja teadnud, et neil on võimalus käivitada need võimsused siis, kui nende hinnangul on aeg selleks sobiv ja kasutada vajadusel neid võrguühendusi päikese- ja tuuleenergia tootmiseks. Nüüd tahetakse liitujale panna tagasiulatuvalt peale ajaline piirang ja kui seda ei järgita, siis trahvida. Kui nüüd lisada tehnoloogia muutmise keeld, siis võetakse nendelt liitujatelt võimalus oma investeeringut kaitsta seeläbi, et oma väljaostetud liitumisvõimsuse taha kõigepealt päikese- ja/või tuulepark rajada ning hiljem ühendada sinna salvestus. Ehk siis ütleb riik tootjatele ühelt poolt, et tehke plaanid ümber, s.o kiirustage tootmise alustamisega ning teisalt, et ärge plaane muutke, s.o tehnoloogiat muuta ei tohi. Kui riik seab eesmärgiks kiiruse ja uued tootmisvõimsused, siis tuleb teisalt anda ka tootjatele vabadus uute korralduste kontekstis plaane muuta. Seda siis eeldusel, et eelnõu eesmärk on tuua turule kiiresti uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi. Elav näide innovatsiooni eitamisega kaasnevast kahjust on nt Enefit Green’i Purtse 20 MW tuule- ja päikesepargi hübriidprojekti, kus oli teadaolevalt algne soov rajada tuulepark ja hiljem tekkis mõte lisada sinna päikesepark. Tuulepargi asjus käib aga kohtuvaidlus. Samas päikesepargiga, mida praegu juba ehitatakse, ei takistaks miski peatselt tootma hakkamist, aga uue regulatsiooni kohaselt seda ei tohiks võrku ühendada enne, kui tuulepark tootma hakkab. MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Reg. nr. 80398944 Leigeri 5 10411, Tallinn Estonia  4. Ettepanekud (1) EPEA toetab tootmiskohustuse kehtestamist, kuid olemasolevatele projektidele tuleb anda üleminekuaeg, mis päikese puhul võiks olla minimaalselt 2 aastat ja muude tehnoloogiate puhul 3 aastat liitumispunkti valmimisest; (2) EPEA kutsub üles hoiduma täiendavate barjääride püstitamisest taastuvenergia turule sisenemisel, s.o tagatisrahast. Täna maksab liituja liitumise väljaehitamise kulu 100% kinni, mis on piisav motivatsioon, et võimalikult kiiresti asuda tootma. Kui seadusandja siiski leiab et tagatisraha sisseviimine on vajalik, peaks selle suurus olema väiksem kui väljapakutud. Tagatisraha peaks olema mitte ülemäära koormav vaid motiveeriv. Samuti kui liituja katkestab projekti teatud ajal enne liitumisühenduse valmimist, siis tagatisraha tagastatakse vastavalt proportsioonile liitumise järelejäänud kestvuse ajalisele proportsioonile. Vastav paindlikum tagatisraha süsteem on kasutusel näiteks Leedus; (3) Tehnoloogia muutmise keeld tuleb välistada. Innovatsiooni välistamine kahjustab Eesti konkurentsivõimet ja viib meid kaugemale taskukohasest taastuvenergiast ja võetud kohustuste täitmisest; (4) Hoiduda mistahes juhul regulatsiooni tagasiulatuvast kohaldamisest, seda ennekõike tagatise ja tehnoloogia muutmise keelu osas, kuna nende kahjustav mõju pooleliolevatele projektidele (s.o projektid, mille puhul liitumisleping on sõlmitud ja liitumistasu 1. osamakse on tasutud) oleks pöördumatu. Lugupidamisega, Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, juhataja +3725014711 MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Reg. nr. 80398944 Leigeri 5 10411, Tallinn Estonia Saatja: Andres Meesak <[email protected]> Saadetud: 16.11.2022 16:57 Adressaat: Kristo Kaasik <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni seisukohad seoses eelnõuga 696SE Tere, Reedel arutatakse MKM Taastuvenergia nõukojas seaduseelnõuga 696SE seonduvat. Kuna olen sel ajal Keenias põgenikelaagis päikeseelektrijaamu ehitamas, ega saa seetõttu ise osaleda, saadan EPEA seisukohad kirjalikult ja palun need ka nõukoja kohtumise protokollis fikseerida. Tervitades, Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, juhataja &#43;3725014711