Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad

Lisa 2. Kaasamistabel. Turuosaliste tagasiside. Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Baltic Energy Partners Koostöö tugevdamine EL energiaplatvormi raames ning EL-is järgmise kütteperioodi jaoks Arvestatud ja teadmiseks OÜ ja Scener OÜ gaasihoidlate täitmisel ühiste gaasihangete korraldamine:Eesti ettevõtted on väga väikesed ja karta võetud. on, et tingimused sellisel ühisostul saavad olema pigem suuri ostjaid soosivad. Seetõttu on väga oluline, et võimalikud krediidivõime nõuded ja tagatised, koguste paidlikkus, maksetingimused oleksid sobivad ka Eesti ettevõtjatele. Teiseks on suhteliselt arusaamatu kuidas peaks ühisostuplatvorm korraldama ostetava LNG või torugaasi kättesaadavuse võrdsetel tingimustel mis ka Eestile kui suurte gaasitarbijate jaoks perifeeriale sobiks. Näiteks kui osta gaasi Norrast, siis on ju selge, et antud maagaas peab läbi ma hulga erinevaid piirkondi enne Eestisse jõudmist, mille gaasitranspordi hind lisandub Norrast Euroopa liitu saabuvale maagaasile. Samuti on võimalik, et teel on pudelikaelad, mis ei võimalda tegelikult ühisostuplatvormi kokkulepitud tarneid füüsilsielt kasutada. Analoogselt vajab Eesti jaoks keerulist koordinatsiooni näiteks LNG ühisost arvestades aastatarbimist ca 3,5 TWh. Sellisel juhul oleks näiteks 15% kohustusliku ostu maht justkui ca pool ühest standartsest LNG laevast, mis tähendab, et seda tarnet tuleb kellegiga jagada. Lisaks tekib Euroopas tervikuna suurte hangete üheaegsel korraldamisel kindlasti võimalik hinnasurve ostetava gaasi osas – 2022 aasta suvel on näha olnud kohustusliku mahutite täitmise kampaani mõju, mille tulemusena hinnad olid oluliselt kõrgemad mahutite aktiisve täitmise ajal, ent on mahutite täitmise järel langenud märgatavalt. Seega on oht, et selliselt koordineeritud suuremahulisel ostul saadakse halvemad tingimused kui seda oleks saadud vabal turust lähtuval tegutsemisel. Seega oleks Eesti seisukohalt soovitus teha igasugune ühisostuplatvormil osalemine vabatahtlikuks, kuna see võib osutuda majanduslikult väga ebamõttekaks või komplitseerituks. Kui siiski jääb mingisugune kohustuslik ühisostu osa (näiteks 15% planeeritut) siis peaks hoolitsema, et see võiks olla täidetav pigem Eesti Varudekeskuse hangete jaoks aga mitte kohustus üksikutele ettevõtjatele. Küll aga on ka Varudekeskusel vaja tagada vajalike mahtivõimsuste või siis transiidivõimekuse olemasolu. Uue gaasihinnaindeksi väljaarendamine: Antud idee puhul ei ole selge mida tegelikult tahetakse saavutada – ilmselt oleks positiivne LNG inmporthindade info avaldamine. Väga küsitav on tegelikult uue indeksi kui sellise vajadus. (1) Esiteks, ei ole võimalik kiiresti arendada vaid indeksid tekivad likviidsete turgude põhjal, kuna turuosalistel on vaja tehingute tegemiseks piisavalt turu sügavaust, suurt vastaspoolte arvu ning usaldatavust – TTF on lihtsalt Euroopa suurim turuplats ku on kõige rohkem osalejaid ja tehakse kõige rohkem tehinguid. Eriti just LNG jaoks on vaja ju indeksi vastu usaldust eelkõige LNG Euroopasse müüjatel ning seetõttu on väga raske eeldada, et näiteks Ameerika Ühendriikide, Trinidadi, Austraalia või mõne muu maa LNG müüjad võtavad aluseks hinna määramisel mingi indeksi, millel ei ole likviidsust ja potentsiaalselt peale kriisi lõppemist ka mingit tulevikku. (2) 1  Teiseks, kajastavad indeksid hinnapiirkonna hinda, mille sees ei ole kauplemisel pudelikaelu. Seetõttu ei saa teha ka ühtset veelgi suurema turupiirkonna hinnaindeksit kuna gaas ei liigu täna vabalt Euroopa Liidu riikide vahel vaid piiridel on reeglina pudelikaelad. Seetõttu on ka hinnad erinevad. (3) Kolmandaks, ei tähenda hinnaindeks, et kõik kaubad peavad olema selle hinnaga müüdavad vaid LNG võib maabuda antud TTF hinnapiirkonda ka vabalt „allahindlusega“ antud indeksi suhtes (näiteks TTF-20€/MWh või TTF -50 €/MWh vms.). Seega ei ole indeks iseenesest kõrge hinna põhjustaja vaid see on pigem „benchmark“, mille suhtes maagaasi hinnastatakse. (4) Ajaliselt on ju selge, et sisuliselt kuivavad järgmiseks aastaks kokku Vene gaasitarned Euroopasse ning seega kaob meetme selgituses viidatav oluliseks algpõhjuseks olev Vene tarnete manipuleerimise võimalus. Ajutine erimehhanism hindade piiramiseks TTF gaasibörsil: Paljudel turgudel on hinnapiirid ja võidakse peatada kauplemine kui turul on ekstreemne volatiilsus. Turul on reeglite kohta vaja eelkõige piisavalt arusaadavat eelinfot reeglite kohta. Eelnõu tekst räägib eelkõige TTF spotturust, mille puhul on hinnapiiride rakendamisel oluline, et hinna jõudmisel piirini jääks turule piisav pakkumine vajaliku tarbimisnõudluse katteks kuna hind on eelkõige vaid funktsioon sellest kuipalju ollakse valmis mksma maagaasi eest, et mingil konkreetsel hetkel gaasivarustus tagada. Hinnareferentsina kasutatakse TTFi ga veelgi rohkem finantstehingute poolel, mille osas ei ole regulatsioonist aru saada kas mõeldakse ka antud turu piiramise mehhanisme. Ajutine erimehhanism hinnavolatiilsuse vähendamiseks päevasisesel energiatuletisturgudel: Oluline on siinkohal aru saada, et paljud suured ekstreem-volatiilsed kõikumised turul tekivad juhul kui turuosalised on sunnitud näiteks positsioone likvideerima ning sellisel juhul võib hinnapiiride seadmine muuta võimatuks positsioonide likvideerimise, mis omakorda võib tuua turuosalistele veelgi suuremaid katousi kui ilma hinnapiirideta. Solidaarsusmeetmete tugevdamine gaasi jagamiseks liikmesriikide vahel: Selle mehhanismi kirjeldusest on väga raske aru saada kuidas see peaks turul toimivaid ettevõtteid aitama kuna räägitakse peamiselt liikmesriikidest ja nende vahel toimuvatest solidaarsusmeetmetest. Ehk oleks raames ei oleks võimalik tekitada mehhanismi eelise andmiseks Eesti gaasitarbijatele ostudeks Soome Inkoo LNG terminali kaudu? Tarbimise vähendamiseks oleks ajutiselt lubatud ka kaitstud tarbijate (Eestis kodutarbijad + gaasi kasutavad soojatootjad) mittehädavajaliku gaasitarbimise piiramine, et teised olulised sektorid saaksid gaasi: Eelnõu tekst küll tundub pigem ütlevat, et lubatakse vähendada kaitstud tarbijate „mitteolulist“ tarbimist ja mitte mingil juhul kodutarbijate tarbimist. Lisaks nähakse ette võimalust elektritootmiseks kasutatavate gaasielektrijaamade tarbimise piiramiste vähendamist viidates solidaarsuskohustusele. 2. Eesti Gaasiliit Üldine: Meie jaoks on arusaamatu, et millist probleemi Euroopa Komisjon proovib lahendada. Euroopa Teadmiseks võetud ja Liidu gaasiturg koos turuosalistega on Ukraina sõjast tingitud mõjude tõttu teinud väga suure osaliselt arvestatud. 2 transformatsiooni asendamaks vene gaasi, mille osakaal Euroopa turust enne agressiooni oli 40–43% juures. Kogu selle protsessi vältel on otsuseid tehtud kiireloomuliselt, mis on teeninud nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide poliitilisi eesmärke. Liikmesriigid ja eraettevõtted on kas eraldiseisvalt või ühiselt koos rajanud või rajamas LNG infrastruktuure, et tagada gaasi varustuskindlus tarbijatele. Saame nõustuda, et maagaasi hinnad TTFi turul on olnud väga volatiilsed, sest välised mõjurid nagu gaasi kättesaadavus, gaasirajatiste plahvatused, ootamatud tarneprobleemid, ebaproportsionaalselt suur gaasi kasutamine 2021. aasta suvel jt sündmused on selle tinginud. Ebakindel turuolukord ja pakkumisest suurem nõudlus tekitabki olukorra, kus ühed turuosalised on gaasi eest nõus maksma kõrgemat hinda kui teised. See ei tähenda, et turg ei toimi, vastupidi, turg toimib täna paremini kui kunagi varem. Kui suvisel perioodil küündis gaasi hind 350€/MWh-ni, siis praeguseks hetkeks, kus gaasimahutid on täis ja LNG tarnete osakaal Euroopasse on suurenenud, on praegune hind ca 100 €/MWh juures. Spot-hinnad kõiguvad isegi 20–30 €/MWh juures. See tähendab, et gaas on kättesaadav ja ebakindlus on kadunud, sest gaasi tarbimine on vähenenud ja vene gaasile on leitud alternatiiv. Lisaks tasub meeles pidada, et LNG infrastruktuuride projektid hakkavad realiseeruma nii lähitulevikus kui ka 2–3 aasta perspektiivis. Sellel on positiivne mõju, sest suureneb pakkumine ning turg muutub stabiilsemaks ja maagaasi hind gaasitarbijatele muutub veel soodsamaks. Eelpool toodud põhjenduste valguses oleme tugeval seisukohal, et EL gaasiturg on toimiv ja ei vaja Euroopa Komisjoni sekkumist kõigi 2 teatises toodud meetmete abil. Küll näeme kasu mõnest meetmest, mis puudutavad eelkõige infrastruktuuri kasutamist. Peamiselt piirab turu sujuvaimat toimimist hetkel piisava infrastruktuuri (LNG-terminalid, riikidevahelised ühendused) puudumine. Meetmed: Toome välja mõned olulisemad kommentaarid. • Gaasivaru (artikkel 10 lg 2 ja 3): varasemalt on liikmesriigid kohustatud tagama teatud gaasivaru, aga antud ettepanekuga kohaldatakse säärast nõuet otseselt ka turuosalistele, mis meie arvates on ebavajalik ja ebaproportsionaalne nõue turuosalistele. Iga säärane kohustus muudab gaasi hinna lõpptarnijale kallimaks ja on vastuolus ettepaneku eesmärgiga. Pigem teenib see gaasihoidlate omanike huve ja põhjustab probleeme käibekapitalis. • Lepingute kooskõlastus (artikkel 3): Euroopa Liidu vabaturu kontekstis on väga piirav nõue kooskõlastada alates 5 TWh hankeid. Jääb arusaamatuks, et miks Euroopa Komisjonil sellist infot on vaja, mis eesmärki see teenib ja miks gaasiettevõtjaid käsitletakse ühisel Euroopa energiaturul erinevalt ja kohaldatakse piiranguid? Sellisel juhul peaks vastavaid nõudeid kohaldama kõikidele turuosalistele, kes impordivad energiatooteid Euroopa Liitu, sest need omavad samuti mõju Euroopa Liidu varustuskindlusele. • Volatiilsuse hinnapiigid (artikkel 15): meie arvates ei ole valitud instrumendid kõige paremad ja võivad põhjustada probleeme varustuskindlusega. Kas gaas ei ole enam üldse turuosalistele kättesaadav või väga kõrge hinnaga. Volatiilsuse talumiseks võiks Euroopa Komisjon läbi liikmesriikide pakkuda tuge ettevõtetele, kes gaasiturul tegutsevad. Kaaluda võiks muuhulgas tagatiskohustuste vähendamist või tagatisnõuete tagamist, näiteks liikmesriigi garantii abil. • LNG indeks (artiklid 18–20): meie arvates ei ole täiendavat 3 indeksit vaja, sest turul on vajalikud indeksid juba olemas ja need on toiminud pika aja vältel. Isegi kui uus indeks luua, siis see võib anda mingisugust läbipaistvust gaasiturule juurde, aga täiendava indeksi loomine ei too hinda kindlasti alla, sest turul on peale TTFi ka teisi indekseid, mida kasutatakse. • Piirivõimsuste mehhanism (artiklid 12–14): toetame suunda, mille eesmärk on tagada taristu parem kättesaadavus turuosalistele. Ettepanekud: Meie arvates võiks Euroopa Komisjon varustuskindluse tõstmiseks ja hinnavolatiilsuse vähendamiseks pakkuda tuge investeeringuteks LNG taristusse, sest see on praktiliselt ainuke võimalus turu stabiliseerimiseks ja taskukohase hinna saavutamiseks. Mida kiiremini Euroopa Liitu 3 suudab välja ehitada LNG vastuvõtutaristut, seda rohkem gaasi jõuab turule. Tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit kui majandusüksus konkureerib globaalselt teiste majandustega. Meie turud peavad olema atraktiivsed LNG tootjatele ja müüjatele, mistõttu ei saa hind olla ette dikteeritud, vaid peab alluma turumajanduse loogikale, mille eestkõneleja Euroopa Liit ise on. 4  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 1. Adven 2. AS Alexela 3. AS Eesti Energia 4. AS Varmata 5. Elektrum Eesti OÜ 6. Baltic Energy Partners 7. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 8. Eesti Biokütuste Ühing 9. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 10. Eesti Gaas 11. Eesti Gaasiliit 12. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 13. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 14. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 15. Eesti Soojustehnikainseneride Liit 16. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon 17. Eesti Taastuvenergia Koda 18. Eesti Varude Keskus 19. Eesti Vesinikuklaster 20. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 21. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 22. Elcogen 23. Elering AS 24. Enefit Green 25. Gren Eesti AS 26. Konkurentsiamet 27. Sunly 28. Utilitas 29. Viru Keemia Grupp  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 24. novembri 2022. a erakorralisel istungil 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 24. novembri 2022. a erakorralisel istungil: 1.1. Toetame ajutise mehhanismina gaasi ühisostude platvormil gaasi ühishankimist, et tagada Euroopa Liidu gaasihoidlate täitmine järgmiseks kütteperioodiks. Toetame ettepanekut teha liikmesriikidele kohustuslikuks osaleda gaasi 15% hoidlate täitmise nõudluse koondamise eesmärgi täitmisel nii, et see ei kohusta hankes osalejal broneeritud gaasi väljaostmist. 1.2. Eesti toetab Venemaa päritolu maagaasi tarnete, sealhulgas veeldatud maagaasi tarnete, ning Venemaa otsese või kaudse kontrolli all olevate gaasiettevõtete välistamist ühiste gaasihangete platvormilt. 1.3. Peame oluliseks luua LNG terminalide ja gaasihoidlate broneeritud võimsuse järelturul müümiseks läbipaistev ja tõhusalt toimiv ajutine platvorm. Toetame ka ajutise meetmena LNG-tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Kindlasti on oluline, et antud indeks ja selle aluseks olev metoodika vaadataks regulaarselt üle koostöös turuosalistega, et parandada indeksi toimimist, arvestades indeksi käivitumisel gaasitehingute realiseerimatuse riski. 1.4. Toetame ajutise mehhanismina energia tuletisinstrumentidele hinna alam- ja ülempiiride kohustuse kehtestamist kauplemispunktides, sh järelevalve seadmist ja Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutusele (ESMA) koordineeriva rolli andmist. Peame oluliseks, et kaalumisel olevate meetmete kohta hinnatakse edasise menetluse käigus vähemalt ülevaatlikult, mil määral ja kas antud muudatus tõstab administratiivset koormust nii turuosalistele kui ka järelevalveasutustele. 1.5. Toetame solidaarsusmeetmete tugevdamist gaasi jagamiseks selleks lepingu sõlminud liikmesriikide vahel. Ühtlasi peame oluliseks tagada nendele liikmesriikidele, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud kolmandate riikidega, võimalus solidaarsuslepet täita selles ulatuses, mis ei kahjustaks selle liikmesriigi toimetulekut ootamatu desünkroniseerimise olukorras. 1.6. Eesti toetab TTF gaasibörsil maagaasihindade piiramiseks ajutise erimehhanismi kasutamise võimaluse loomist, juhul kui mehhanismi kasutamisega ei seata ohtu varustuskindlust, ei tõkestata EL-sisest gaasikaubandust ning see ei vii gaasitarbimise märkimisväärse kasvuni. Mehhanismi kasutamisele peab eelnema põhjendatud hinnang Euroopa Komisjonilt. 1.7. Toetame kaitstud tarbijate mittehädavajaliku gaasitarbimise piiramiseks võimaluse loomistajutiselt ja vaid hädaolukorras vastavalt liikmesriigi hinnangule. 1.8. Eesti toetab erakorralise meetmena energiakriisi valguses üldist taastuvenergia loamenetluse protsessi kiirendamist. Erandjuhtudel eelistame, et loamenetluse protsessi kiirendatud ajaline raam arvestaks võrguühendustega seotud tegevusi ning olulise keskkonnamõjuga projektide jaoks vajalike keskkonnauuringute läbiviimisega.  1.9. Toetame lähenemist, kus olulise riikliku huvi korral on taastuvenergeetika projektidele võimalik rakendada ülekaaluka avaliku huvi sätet, mis võimaldab kasutada lihtsustatud hindamist ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud erandite valguses. Eelistame, et antud põhimõtet oleks võimalik laiendada ka juba olemasolevatele taastuvenergeetika projektidele juhul, kui projekti vastu on oluline riiklik huvi. 1.10. Eesti toetab ettepanekut, et päikseenergiaseadmete loamenetluse protsessis (50kW või väiksema seadme puhul) loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks kui pädev asutus ei vasta taotlusele ühe kuu jooksul. 1.11. Eesti toetab päikeseenergiaseadmete loamenetluse protsessi pikkusena 3 kuud ning soojuspumpade puhul saame toetada protsessi pikkusena 1 kuud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul 24.11.2022 Kellele: Riigikogu, Vabariigi Valitsus Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 24.11.2022 24.novembril 2022. a toimub erakorraline energeetikaministrite nõukogu Brüsselis. Päevakorras on poliitiliste kokkulepete saavutamine Euroopa Komisjoni 18.10.2022 esitatud EL Nõukogu määruse eelnõud gaasiturul solidaarsuse suurendamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta. Mõlemad eelnõud on hädaolukorra meede artikkel 122 alusel. Gaasile ja selle varustuskindlusele suunatud eelnõu eesmärk on suurendada solidaarsust gaasiostude parema koordineerimise, piiriülese gaasivahetuse ja usaldusväärsete hinnatasemete abil. Selleks sekkutakse ajutiselt ka EL gaasiturule. Teine eelnõu on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise jaoks, olles REPowerEU direktiivi täiendav ettepanek. Eestit esindab energeetikaministrite nõukogul majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Ülevaate koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eesti alalises esinduses EL juures Kristiina Tammeraid ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Annika Päsik ([email protected]) ja Ketli Lindus ([email protected])ning energeetika osakonna energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). 1. EL Nõukogu määruse eelnõu solidaarsuse suurendamiseks gaasiostude parema koordineerimise, piiriülese gaasivahetuse ja usaldusväärsete hinnatasemete abil. Päevakorrapunkti eesmärk: poliitilise kokkuleppe sõlmimine Lühidalt taust: Uute ettepanekute hulgas on: 1. Läbirääkimiste tõhustamine alternatiivsete gaasitarnijatega, et tagada varustuskindlus ning madalamad impordihinnad EL tarbijatele. 2. Koostöö tugevdamine EL energiaplatvormi raames ning EL-is järgmise kütteperioodi jaoks gaasihoidlate täitmisel ühiste gaasihangete korraldamine (EL nõudlus kogutakse kokku; juhib EL tasandi juhtrühm; igast liikmesriigist üks esindaja) ning turult ostetakse kogused. Ühiste hangete läbiviimist korraldab eraldi teenusepakkuja, kelle komisjon määruse jõustumise järel hangib. Ühistes hangetes osalemine on enamasti vabatahtlik, v.a teatud ulatuses (15%) gaasihoidlate täitmiseks vajaliku gaasikoguse hankimisel. Vene gaas on ühistest hangetest välistatud. 3. Uue gaasihinnaindeksi väljaarendamine, mis võtaks paremini arvesse EL gaasituru olukorda, sh järjest suurenevaid LNG-tarneid (käivituks märtsis 2023). 4. Ajutine erimehhanism hindade piiramiseks TTF gaasibörsil (nn dünaamiline hinnakoridor ehk hinna alam- ja ülempiirid). 5. Ajutine erimehhanism hinnavolatiilsuse vähendamiseks päevasisesel energiatuletisturgudel (peaks vähendama energiafirmade likviidsusprobleeme). 6. Solidaarsusmeetmete tugevdamine gaasi jagamiseks liikmesriikide vahel, kui tekib gaasivarustuse hädaolukord (määrusega pannakse paika solidaarsusnõuded, kuna enamik vajalikest solidaarsuslepingutest liikmesriikide vahel on siiani sõlmimata. Eesti sõlmis lepingud Läti ja Soomega kaitstud tarbijatele gaasi tagamiseks juba kevadel). 1  7. Tarbimise vähendamiseks oleks ajutiselt lubatud ka kaitstud tarbijate (Eestis kodutarbijad + gaasi kasutavad soojatootjad) mittehädavajaliku gaasitarbimise piiramine, et teised olulised sektorid saaksid gaasi. 8. Gaasitaristu läbipaistvuse suurendamine (luuakse uued kohustused teavitada taristu vabast võimsusest ning vältida olukordi, kus võimsused on broneeritud, aga neid ei kasutata). Määrus on otsekohalduv ja siduv liikmesriikidele ning kehtiks 1 aasta alates jõustumisest. Määrus jõustub päev pärast õigusakti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 14 (efektiivne ülekandevõimsuste kasutus) hakkab kehtima 3 kuud peale määruse jõustumist. 1. oktoobriks 2023 peab Komisjon koostama aruande, mille põhjal EL nõukogu võib teha ettepaneku määrust pikendada. Eesti seisukohad: 1.1. Toetame ajutise mehhanismina gaasi ühisostude platvormil gaasi ühishankimist, et tagada Euroopa Liidu gaasihoidlate täitmine järgmiseks kütteperioodiks. Toetame ettepanekut teha liikmesriikidele kohustuslikuks osaleda gaasi 15% hoidlate täitmise nõudluse koondamise eesmärgi täitmisel nii, et see ei kohusta hankes osalejal broneeritud gaasi väljaostmist. Selgitus: Määruse eelnõu järgi korraldab Euroopa Komisjon liidusisese gaasiostude ühishanke. Käesoleva kütteperioodi eel soetatud gaasi hind kerkis rekordkõrgusele turgudel tekkinud paanika tõttu – Venemaa gaasitarned olid ja on siiani ebausaldusväärsed, need pidi asendama muude tarnekanalitega. Arvestades Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa importgaasist (2021. a imporditi ca 40% kasutatavast gaasist Venemaalt), asusid tarnijad teineteist üle pakkuma, et tagada riigi gaasiga varustatus enne küttehooaja algust. Seetõttu on tervitatav luua ühisostude platvorm. Platvormi kasutamine võimaldab koguda üle liidu kokku liikmesriikide ostusoovid ning korraldada selle vastu ühishange. Liikmesriikidel on kohustus hangetes osaleda, et hankida vähemalt 15% hoidla täitmiseks vajalikust gaasist (vastavalt tänavu kevadel kokku lepitud gaasihoidlate täitmise kohustuslikule eesmärgile määruse (EL) 2017/1938 alusel. Ülejäänud juhtudel on osalemine vabatahtlik. Kui arvata välja 15% kohustuse täitmine, peab hankel osalemine jääma vabatahtlikuks. Iga liikmesriigi gaasimüüjad peavad saama osta gaasi ka bilateraalselt. Ühtlasi võivad hankel osalemise tingimused olla väiksematele ettevõtjatele liiga karmid. See aga võtaks turult automaatselt osad müüjad välja ning vähendaks seetõttu konkurentsi. Kindlasti ei saa seda pidada määruse eesmärgiks. Määruse olulise elemendina seatakse liikmesriikidele, kellel ei ole gaasimahuteid (nagu näiteks Eesti), kohustus broneerida ühisostu platvormil vähemalt 15% ulatuses ostusoovi sellest kogusest, mida liikmesriik peab gaasihoidlas määruse EL 2017/1938 artikkel 6c järgi hoidma. Eelnõu viimase versiooni järgi ei pea aga isik broneeritud kogust välja ostma, kui selleks vajadust või soovi ei ole (näiteks kui liikmesriigil on vajalik kogus varuna juba olemas). Selle põhimõtte järgimine on oluline, et tagada gaasimüüjate võrdne konkurents ning võimaldada osta gaasi sealt, kus see on müüjale ja tarbijale kõige soodsam. Eestis on vastavalt Vabariigi Valitsuse suunistele moodustatud strateegiline gaasivaru, mida haldab AS Eesti Varude Keskus. Hetkeseisuga on strateegilises reservis 0,65 TWh maagaasi, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti praegusest prognoositavast aastasest gaasitarbimisest (ca 3,2 TWh). Strateegilist varu hoitakse Lätis asuvas Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas. Seal hoitakse ka Eesti süsteemihalduri varu kaitstud tarbijatele, mille suurus on 0,14 TWh. Strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele üksnes siis, kui turupõhiselt ei ole võimalik gaasitarneid tagada. Seega võib öelda, et Eesti on oma kohustuse gaasihoidla täitmisel täitnud. Eeloleva talve gaasivarustuskindluse olukord ja pikem väljavaade on olnud käesoleval aastal pidevalt Vabariigi Valitsuse, MKMi ja Eleringi kõrgendatud tähelepanu all. Möödunud kevadel sai eelolevaks talveks valmistumiseks käivitatud kolm olulist töösuunda: gaasitarbimise asendamine alternatiividega, riigi strateegilise gaasivaru moodustamine (20% Eesti aastasest ajaloolisest gaasitarbimisest ehk kuni 1 TWh) ning Soome lahe piirkonda täiendava LNG vastuvõtukanali loomine koostöös Soomega. 2 Eesti gaasitarbijatel on õnnestunud vähendada märkimisväärselt (2022. a oktoobrikuu seisuga ca. 30%) oma maagaasitarbimist, AS Eesti Varude Keskusel on õnnestunud luua strateegiline maagaasivaru ning koostöös Soomega on meie piirkonnas käivitumas uus ujuvterminal. Õnneks on ka gaasi hinnad Eestis ja mujal Euroopas pöördunud langusele ning hindu aitavad omakorda leevendada ajutised kodutarbijatele suunatud energiahüvitised. Lisaks on Eesti turuosalistel õnnestunud saavutada kokkulepped Leedu Klaipeda ujuvterminaliga nii käesoleva aasta viimaseks kvartaliks kui ka järgmise aastaks alguseks. Kõigi nende pingutuste koosmõjul oleme saavutanud olukorra, kus Eesti gaasitarbijad ega gaasimüüjad ei pea muretsema gaasi lõppemise pärast. 1.2. Eesti toetab Venemaa päritolu maagaasi tarnete, sealhulgas veeldatud maagaasi tarnete, ning Venemaa otsese või kaudse kontrolli all olevate gaasiettevõtete välistamist ühiste gaasihangete platvormilt. Selgitus: Määruse eelnõu artikkel 8 sätestab, mis tingimustel ei tohi ettevõtted osaleda EL gaasiostude ühishanke platvormil. Nõudluse koondamisel ega ühisostude tegemisel ei tohi osaleda ettevõtted, millele on kehtestatud Euroopa Liidu piiravad meetmed seoses Venemaa sõjaga Ukrainas, ega ettevõtted, mis on kas otseselt või kaudselt Venemaa valitsuse või Venemaa era- või juriidiliste isikute kontrolli all või selliste isikute omanduses. Samuti ei tohi sellised ettevõtted saada tulu ühiste gaasihangete korraldamisel tehtavatest tehingutest. Määruse eelnõu artikkel 9 järgi ei tohi Venemaa päritolu maagaasi ühiste gaasihangete kaudu soetada. Artikliga piiratakse nii Vene maagaasi kui ka veeldatud maagaasi tarneid. Eesti toetab sellist lähenemist, sest energiamüügist saadav tulu on Venemaale oluline vahend Ukraina sõja rahastamiseks ning neid tulusid tuleb maksimaalselt piirata. Venemaa energiakandjate kasutamise vähendamine ja lõpetamine on oluline ka EL energiasõltuvuse lõpetamiseks, et vähendada Venemaa võimalusi kasutada energiat relvana. Kõrgetest energiahindadest tulenevalt on Venemaa viimastel kuudel jätkuvalt teeninud miljardeid eurosid tulu energiakandjate müügist. Näiteks oli Gazpromi esimese poolaasta puhaskasum rekordilised 42 miljardit eurot. Mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air hinnangul on EL maksnud energiaimpordi eest Venemaale alates sõja algusest kuni septembrini 100 miljardit eurot (sama palju kui 2021 jooksul kokku, samas kui gaasitarned on oluliselt vähenenud)1. Kuigi sanktsioonid on Venemaa majandusele juba mõju avaldanud, on oodata kõrgete energiahindade jätkumist ka tuleval aastal, mis võimaldaks Venemaal jätkata müügitulu suurendamist. 1.3. Peame oluliseks luua LNG terminalide ja gaasihoidlate broneeritud võimsuse järelturul müümiseks läbipaistev ja tõhusalt toimiv ajutine platvorm. Toetame ka ajutise meetmena LNG- tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Kindlasti on oluline, et antud indeks ja selle aluseks olev metoodika vaadataks regulaarselt üle koostöös turuosalistega, et parandada indeksi toimimist, arvestades indeksi käivitumisel gaasitehingute realiseerimatuse riski. Selgitus: Turuosalised broneerivad pikalt ette nii LNG terminalide võimsuseid kui gaasihoidlate võimsuseid. Sellised tooted võivad olla pikaajalised (näiteks kolm või viis aastat) ja lühiajalised (nt kvartal või aasta). Kui turuosaline seda võimsust erinevatel põhjustel ei kasuta, peab olema selle võimsuse järelturul pakkumise võimalus selge ja läbipaistev kõigile turuosalistele. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui tarnija ei saa õigeks ajaks või õigete tingimuste vastu tellida terminali LNG laeva. Läbipaistev ja tõhusalt toimiv järelturu platvorm annab kõigile turuosalistele võimaluse kasutamata võimsusele ligipääsuks ning suurendab konkurentsi turuosaliste vahel ning kogu Euroopa Liidu energiajulgeolekut. Seda reguleerivad määruse eelnõus artiklid 12-14, mida Eesti toetab. 1 https://energyandcleanair.org/september-2022-update-on-russian-fossil-fuels 3 Eelnõuga pannakse Euroopa energiaregulaatorite koostööagentuurile (ACER) kohustus avaldada hiljemalt 31. märtsiks 2023 uus gaasihinnaindeks, mis põhineks LNG-tarnetel. Uue indeksi loomise eesmärk on peegeldada paremini EL gaasituru olukorda, sealhulgas järjest suurenevaid LNG-tarneid. ELis on hetkel kõige likviidsemaks ja tähtsamaks gaasihinnaindeksiks Hollandis registreeritud Title Transfer Facility (TTF), mis on ajalooliselt põhinenud torugaasi tarnetel. TTF indekshinna kujunemine on olnud viimastel kuudel väga heitlik ning see on peegeldanud Venemaalt lähtuvate gaasitarnete ebakindlust, samas kui EL gaasihoidlad on täidetud ning Vene päritolu maagaas on suudetud asendada LNG-tarnetega mujalt riikidest. Hindade volatiilsust on näiteks mõjutanud ka gaasi kättesaadavus, gaasirajatiste plahvatused, ootamatud tarneprobleemid ning ebaproportsionaalselt suur gaasi kasutamine 2021. aasta suvel. Praeguseks hetkeks, kus EL gaasimahutid on täis ja LNG tarnete osakaal Euroopasse on suurenenud, on TTF praegune hind ca 100 €/MWh juures ning spot-hinnad kõiguvad isegi 20-30 €/MWh juures. Siiski on uue hoidlate täitmise hooaja ning järgmise kütteperioodi eel mõistlik vaadata üle gaasihinna kujunemine ELis. Rahvusvahelise Energiaagentuuri novembri alguses antud hinnangu kohaselt võib Euroopas jääda järgmisel suvel hoidlate täitmiseks puudu 30 miljardit kuupmeetrit gaasi. Selle vältimiseks on võtmetähtsusega alternatiivsete tarnete kindlustamine, tarbimise vähendamine ning taastuvenergia arendamine. Samas on tõenäoline, et jätkuv gaasivarustuse ebakindlus väljendub ühel hetkel ka TTF ja mujal börsidel. Indeksi käivitumiseks on oluline tagada vajaliku turuteabe edastamine ACERile. Kindlasti on oluline, et indeks ja selle aluseks olev metoodika vaadataks regulaarselt üle koostöös turuosalistega, et parandada indeksi toimimist. Tuleb samas arvestada, et indeksi käivitumisel on peamine tegur gaasitehingute maht, mille realiseerumist pole võimalik ette määrata. 1.4. Toetame ajutise mehhanismina energia tuletisinstrumentidele hinna alam- ja ülempiiride kohustuse kehtestamist kauplemispunktides, sh järelevalve seadmist ja Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutusele (ESMA) koordineeriva rolli andmist. Peame oluliseks, et kaalumisel olevate meetmete kohta hinnatakse edasise menetluse käigus vähemalt ülevaatlikult, mil määral ja kas antud muudatus tõstab administratiivset koormust nii turuosalistele kui ka järelevalveasutustele. Selgitus: Sisuliselt on juba hetkel kehtivas EL õiguses (Markets in Financial Instruments Directive (648/2012 ehk MIFID) ette nähtud mehhanism, mis peaks hinnavolatiilsust kontrolli all hoidma ning õigused seada selliseid piiranguid, kuid ükski kauplemiskoht, sh energiabörs ei ole neid kasutanud. Püsivalt piirangute seadmine instrumentidele ei ole kindlasti vaba turuhinna kujunemise huvides – ehk pigem kui üldse peaks neid hinnapiiranguid ehk circuit breakers kasutama vaid ajutiselt suure volatiilsuse korral, aga mitte püsivalt kõikide energiatuletiste korral. Lisaks tuletisinstrumendid ise võiksid olla võrdselt koheldud ning mitte erisustega energiatuletistele. Teisalt kuna energiaturul on väga pingeline olukord, siis ühtlasi on Komisjon oma ettepanekus käsitlenud energiafinantsinstrumente. Ettepaneku artiklid 15-17 puudutavad finantsteenuseid (energia tuletisinstrumentide hinna alam- ja ülempiiride kehtestamise kohustus kauplemispunktides), finantsjärelevalveid ja Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutust (ESMA). Olulisem nõue kauplemiskohale tuleneb ettepaneku artiklist 15 seada kaubatuletisinstrumentide hinnale alam- ja ülempiirid ning kehtestada nendega seotud sisemise juhtimise protseduurid hiljemalt 31. jaanuariks 2023. Kauplemispunkt võib olla Eestis väärtpaberituru seadusega määratletud reguleeritud turu korraldaja või investeerimisühing. Artiklist 16 tulenevad nõuded pädevale asutusele (Eestis potentsiaalselt Finantsinspektsioon) teostada artiklis 15 sätestatud turuosalise nõuete üle järelevalvet. Järelevalvel on kohustus hiljemalt 21. jaanuaril 2023. a ning edaspidi regulaarselt raporteerida ESMAle 4 selle määruse täitmisest. Eestit see ettepanek otseselt ei puuduta. Meil on turul kaks kauplemispunkti, mõlemad seotud Nasdaqiga, kuid ükski investeerimisühing Eestis kauplemispunkti alla ei kvalifitseeru ega selleks luba Finantsinspektsioonilt ei ole saanud. Finantsinspektsioon teostab Eestis vaid Nasdaq Tallinna börsi ja alternatiivturu üle järelevalvet. Eestis kohapeal energiatuletisinstrumentidega ei kaubelda. Ainuke meile teadaolev mittefinantssektori turuosaline, kes kaupleb energiatuletistega, on Eesti Energia, kes teeb seda Rootsi Nasdaq kaubatuletisturul. 1.5. Toetame solidaarsusmeetmete tugevdamist gaasi jagamiseks selleks lepingu sõlminud liikmesriikide vahel. Ühtlasi peame oluliseks tagada nendele liikmesriikidele, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud kolmandate riikidega, võimalus solidaarsuslepet täita selles ulatuses, mis ei kahjustaks selle liikmesriigi toimetulekut ootamatu desünkroniseerimise olukorras. Selgitus: Määruse eelnõu järgi saavad solidaarsusmeetme lepingupooled küsida teineteiselt hädaolukorras abi, kui abi küsival liikmesriigil ei ole võimalik katta oma kaitstud tarbijate gaasivarustust või abi küsival liikmesriigil ei ole piisavalt gaasi, et tagada kriitilises ulatuses elektrienergia tootmine. Selleks on määruse eelnõu lisas 1 toodud välja kuude lõikes ka konkreetne kogus gaasi. Selline lähenemine on vajalik, et täpsustada solidaarsuslepingu poole võimalust küsida teiselt lepingupoolelt abi gaasitarnete hädaolukorras. Siiski on oluline tagada, et see liikmesriik, mille elektrisüsteemi sagedust reguleerib kolmanda riigi elektrisüsteem, võib erakorralise desünkroniseerimise juhuks vähendada teisele lepingupoolele vahendatavat solidaarsusgaasi kogust selles ulatuses, mida on abi pakkuval liikmesriigil vaja oma elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Ei ole mõeldav, et elektrisüsteemi stabiilsuse hinnaga minnakse appi teise liikmesriigi gaasivarustuse tagamisele, kuid abi pakkuva liikmesriigi elektrisüsteemi varustuskindlus satub selle raames ohtu. Eesti toetab nn vaikimisi solidaarsusmeetmete kehtestamist määruse eelnõuga. ELis kehtib juba aastaid regulatsioon gaasi hädaolukordade lahendamiseks, mille raames tuleb liikmesriikidel sõlmida üksteisega solidaarsuslepinguid, tagamaks gaasivarustus kaitstud tarbijatele. Eestil on vajalikud solidaarsuslepingud Läti ja Soomega sõlmitud juba selle aasta algusest. 1.6. Eesti toetab TTF gaasibörsil maagaasihindade piiramiseks ajutise erimehhanismi kasutamise võimaluse loomist, juhul kui mehhanismi kasutamisega ei seata ohtu varustuskindlust, ei tõkestata EL-sisest gaasikaubandust ning see ei vii gaasitarbimise märkimisväärse kasvuni. Mehhanismi kasutamisele peab eelnema põhjendatud hinnang Euroopa Komisjonilt. Selgitus: Määruse eelnõu artikkel 23 sätestab õigusliku aluse kehtestada ajutine erimehhanism hindade piiramiseks TTF gaasibörsil. Määruse eelnõu loob mehhanismi kasutamiseks vaid õigusliku aluse. Selle täpne toimimine on hetkel lahtiseks jäetud, s.h pole määratud hinnakoridori alam- ega ülempiiri. Mehhanism oleks ajutise iseloomuga ning selle eesmärk oleks piirata väga suuri hinnakõikumisi gaasibörsil. Määrus sätestab ka tingimused, mis peavad mehhanismi kasutamiseks täidetud olema: see ei tohi ohtu seada liidu gaasivarustuskindlust; ei tohi viia gaasitarbimise kasvuni; ei tohi tõkestada EL piiriülest gaasikaubandust; ei tohi mõjutada energia tuletisinstrumentide turgude stabiilsust; peab sõltuma gaasitarbimise vähendamise eesmärkide täitmisest. Kuna hinna kujunemine TTF börsil on olnud viimastel kuudel heitlik, toetab Eesti ajutise mehhanismi kasutamiseks õigusliku aluse loomist. Oluline on, et mehhanismi kasutamisel oleks täidetud määruse eelnõus kirjeldatud tingimused ning mehhanismi kasutamine oleks selgelt ajas piiratud. Oluline on ka see, et erakorralistes oludes kasutatavad meetmed oleksid siiski selgelt põhjendatud. 5 1.7. Toetame kaitstud tarbijate mittehädavajaliku gaasitarbimise piiramiseks võimaluse loomist ajutiselt ja vaid hädaolukorras vastavalt liikmesriigi hinnangule. Selgitus: Eelnõuga nähakse ette, et gaasitarbimise vähendamiseks oleks lubatud ka kaitstud tarbijate mittehädavajaliku gaasitarbimise piiramine, et teised olulised sektorid saaksid gaasi (tööstus, elektritootmine). Selliseks mittehädavajalikuks gaasitarbimiseks on näiteks basseinide kütmine, terrassisoojendite kasutamine vms. Eestis on kaitstud tarbijad vastavalt maagaasiseadusele kodutarbijad ning soojusettevõtjad, kelle pole võimalik kasutada muud kütust peale gaasi. Toetame ettepanekut, mille järgi saab erakorraliselt piirata kaitstud tarbijate mittevajalikku gaasitarbimist üksnes siis, kui eelnevalt on liikmesriigi pädev asutus läbi viinud hinnangu mittehädavajaliku gaasikoguse määramise tingimuste kohta. Eesti toetab eelnõu lähenemist, mille järgi on liikmesriikidel võimalus, aga mitte kohustus sellist tarbimist piirata. 2. EL Nõukogu määruse eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta (REPowerEU direktiivi täiendav ettepanek). Päevakorrapunkti eesmärk: poliitilise kokkuleppe sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt 09.11.2022 esitatud ettepanek taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta: ELi komisjon teeb ettepaneku võtta vastu ajutine erakorraline määrus (artikkel 122), et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määrust kohaldataks esialgselt ühe aasta jooksul, mis kataks ajaperioodi kuniks uus taastuvenergia direktiivi vastu võetakse. Erakorralise määrusega: 1. Täpsustatakse loamenetluse protsessi ja päikeseenergia seadmete definitsioone. Loamenetluse protsess hõlmaks kõiki asjakohaseid halduslubasid, mis on välja antud taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks mõeldud elektrijaamade, sealhulgas soojuspumpade, koos paiknevate energiasalvestusseadmete ja nende võrku ühendamiseks vajalike varade ehitamiseks, taastuvate energiaallikate ümberpaigutamiseks ja käitamiseks, sealhulgas võrguühendusluba ja keskkonnamõju hindamine, kui need on nõutavad, ning protsess algaks taotluse kättesaamise kinnitamisest asjaomase asutuse poolt ja lõppeks asjaomase asutuse poolt menetluse tulemust käsitleva lõpliku otsuse teatavakstegemisega. Päikeseenergia seadmete all mõeldakse seadmeid, mis muundavad päikeseenergiat soojus- või elektrienergiaks. 2. Täpsustatakse ülekaaluka avaliku huvi rakendamist. Taastuvenergiajaamade puhul eeldatakse, et need on ülekaaluka avaliku huviga seotud. See võimaldaks kasutada lihtsustatud hindamist ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud erandite valguses. See nõue rakenduks ainult uutele loamenetluse protsessidele alates antud määruse jõustumisest, sest Komisjon näeb olemasolevatele kehtestamisega tagasiulatumise osas õiguslikku konflikti. Kui konkreetne projekt on rakendanud asjakohaseid leevendusmeetmeid kokkupõrgete vältimiseks või häirimise vältimiseks ja kui ta teostab nõuetekohast seiret, et hinnata selliste meetmete tõhusust, ning võtab kogutud teavet silmas pidades täiendavaid meetmeid, et tagada märkimisväärse negatiivse mõju puudumine asjaomase liigi populatsioonile, direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 kohaselt kaitstavate liikide tapmist või häirimist ei käsitleta tahtlikuna. Liikmesriigid tagavad vähemalt selliste projektide puhul, mis on tunnistatud ülekaaluka avaliku huviga projektideks, et planeerimis- ja loamenetluses seatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrijaamade ehitamine ja käitamine ning sellega seotud võrguinfrastruktuuri arendamine esikohale, kui kaalutakse õiguslikke huve üksikjuhtumi puhul. Liikide kaitse osas kohaldatakse eelmist lauset üksnes juhul ja ulatuses, kui võetakse asjakohaseid 6  liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning kui selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad. 3. Päikseenergiaseadmete loamenetluse protsess peab läbi saama 3 kuu jooksul (50kW või väiksema seadme puhul – kui pädev asutus ei vasta taotlusele, on see vaikimisi kooskõlastatud). Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ehitistele paigaldatavate päikeseenergiaseadmete lubade andmise tähtajaks üks kuu (läbirääkimiste käigus on jõutud 3 kuuni). Päikeseenergia seadmete ja kaasnevate energiasalvestusvahendite, sealhulgas hoonetesse integreeritud päikesepaneelide paigaldamiseks olemasolevatesse või tulevastesse tehislikesse rajatistesse, välja arvatud tehislikud veepinnad, ei tohi loa andmise menetlus ületada kolme kuud, tingimusel et selliste rajatiste esmane eesmärk ei ole päikeseenergia tootmine. Erandina direktiivist tulenevalt vabastatakse sellised päikeseenergiaseadmete rajatised vajaduse korral nõudest, et määratakse kindlaks, kas projekt nõuab keskkonnamõju hindamist, või nõudest viia läbi spetsiaalne keskkonnamõju hindamine. Taastuvenergia omatarbijate päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul, mille võimsus on kuni 50 kW, loetakse luba antuks, kui asjaomased asutused või üksused ei vasta ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. 4. Projektide ajakohastamise loamenetlus, sh vajadusel keskkonnamõju hindamine, ei tohi olla pikem kui 6 kuud. Taastuvenergia projektide puhul tuleks kõik load, sealhulgas asjakohased keskkonnamõjude hindamised, läbi viia kuue kuu jooksul. Samuti on ette nähtud lihtsustatud menetlus võrguga liitumiseks, kui ümberehitamine ei ületa 15% koguvõimsuse suurenemist. Projektide ajakohastamine , sealhulgas nende võrku ühendamiseks vajalike varade ajakohastamisega seotud lubade andmise protsess, kui ajakohastamine toob kaasa võimsuse suurenemise, ei tohi ületada kuute kuud, sealhulgas keskkonnamõju hindamine, kui seda nõuavad asjaomased õigusaktid. Kui päikeseenergiaseadmete ajakohastamine ei kaasne täiendav ruumi kasutamine ja see vastab algse seadme suhtes kehtestatud kohaldatavatele keskkonnamõju leevendamise meetmetele, vabastatakse projekt vajaduse korral nõudest teha direktiivikohast keskkonnamõju hindamise menetlust (kui see on kohaldatav). 5. Soojuspumpade loamenetlus ei tohi kesta kauem kui 1 kuud. Ettepanekuga kiirendatakse lubade andmist, kehtestades soojuspumpadele ühe kuu pikkune tähtaeg ja lihtsustatud menetlus väiksematele soojuspumpadele võrguga liitumiseks. Võrguühendused ülekande- või jaotusvõrguga on lubatud pärast seda, kui asjaomasele üksusele on teavitatud: a) kuni 12 kW võimsusega soojuspumpade ja b) direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõike 14 kohaselt taastuvenergia omatarbija poolt paigaldatud soojuspumpade puhul, mille võimsus on kuni 50 kW, tingimusel et taastuvenergia omatarbija taastuvenergia tootmisseadme võimsus moodustab vähemalt 60% soojuspumba võimsusest. Mõlema puhul, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud probleemid ohutusega või esineb süsteemi komponentide tehniline kokkusobimatus. Määrus on otsekohalduv ja siduv liikmesriikidele ning kehtiks 18 kuud alates jõustumisest. Määrus jõustub päev pärast õigusakti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljemalt 31.detsember 2023 peab Komisjon koostama EL Nõukogule aruande, mille põhjal komisjon võib teha ettepaneku määrust pikendada. 7 Eesti seisukohad: 2.1. Eesti toetab erakorralise meetmena energiakriisi valguses üldist taastuvenergia loamenetluse protsessi kiirendamist. Erandjuhtudel eelistame, et loamenetluse protsessi kiirendatud ajaline raam arvestaks võrguühendustega seotud tegevusi ning olulise keskkonnamõjuga projektide jaoks vajalike keskkonnauuringute läbiviimisega. Selgitus: Eesti toetab nii lühiajalise meetmena energiakriisi valguses kui ka üldist taastuvenergia loamenetluse protsessi kiirendamist. Menetluste kiirendamisel on positiivne mõju taastuvenergia tootmisseadmete turule tulekul. Eelistame jätta liikmesriikidele võimaluse pikendada taastuvenergiaprojektide ajakohastamiseks antud 6 kuu tähtaega, juhul kui see on vajalik keskkonnaalaste uuringute läbiviimiseks.. Samuti toetab Eesti võrguühenduste osas kiiremaid tähtaegu loamenetlus- ja planeerimisprotsessis, kuid definitsioonis tuleb arvestada, et võrguga ühendamine peab olema tehniliselt võimalik. Lisaks pöörame tähelepanu protsessi kiirendamisel võimalikule võrguettevõtete halduskoormuse suurenemisele, mis võib endaga kaasa tuua vastupidise efekti. Täpsemalt tuleks arvestada olukorraga, kus praeguses rohepöördes ja energiakriisis on võrguga liitumise taotlusi rohkem kui tavapärases olukorras ning selle tõttu on võrguoperaatorid niigi suure koormuse all. Seda on näha näiteks suurest väiketootmise (st päikesepaneelide paigaldamise) huvi kasvust, mis juba on taotluste menetlusse võtmise aega pikendanud. Antud ettepanekutega lisatud tähtajad suurendaksid koormust veelgi. Täiendavalt on Eesti hetkel läbi viimas regulatsiooni muudatust, mille tulemusel vähendatakse fantoomliitumisi elektrivõrgus, millel on positiivne mõju elektrivõrgus vabanevate võimsuste osas. Täiendavalt on Eesti riik suunanud läbi riigi eelarve ja RePowerEU täiendavaid vahendeid nii põhi-kui ka jaotusvõrgu tugevdamiseks, mille tulemusel on võimalik soodsamalt taastuvenergia tootmisseadmeid võrguga liita. Muudatusena ei ole võimalik käsitleda võrguehitamise tähtaegade lühendamist, kuna taastuvenergeetika tootmisseadmete sh. elektrivõrkude väljaehitamise järele on energiaturgudel suur huvi, milles tulenevalt on pikenenud ka tarneahel. Probleemseks kohaks on KMH raames läbiviidavad uuringud, mille aeg ei ole alati täpselt ette teada. Seda probleemi tingib keskkonnaalaste andmete vähesus ning keskkonnauuringute läbiviimise ajamahukus ja sesoonsus (nt ei ole võimalik lindude rännet hinnata vaid suvel). Juhul kui on tegemist vaid riigipoolse menetlusega, siis oleksid REPowerEU tähtajad täidetavad. Küll aga, kui siiski tuleb teha ka uuringuid, võib tekkida mõnede projektikategooriate korral probleem, näiteks on merel juba mereala planeeringus nõue, et tuleb teha kaheaastane linnustiku uuring. Mere puhul on KMH algatamine kohustuslik muu hulgas seoses projekti elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise piiriülese keskkonnamõju tõttu. Seal tuleb seega ette arvestada juba tekkiva vähemalt ühe kaheaastase uuringuga. Ka maismaal võib esineda oluline piiriülene keskkonnamõju, mille tõttu on vaja algatada KMH protsess. 2.2. Toetame lähenemist, kus olulise riikliku huvi korral on taastuvenergeetika projektidele võimalik rakendada ülekaaluka avaliku huvi sätet, mis võimaldab kasutada lihtsustatud hindamist ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud erandite valguses. Eelistame, et antud põhimõtet oleks võimalik laiendada ka juba olemasolevatele taastuvenergeetika projektidele juhul, kui projekti vastu on oluline riiklik huvi. Selgitus: Küsimusi tekitab määruse kohaldamise aeg ja selle seos ülekaaluka avaliku huviga seotud projektide nimetamisega. Ülekaaluka avaliku huvi nõude lisamine aitab kaasa loamenetluste kiirendamise protsessile ning seeläbi kiirendab taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuleb aga silmas pidada, et ülekaaluka avaliku huvi nõue ning selle mõiste oleksid kooskõlas keskkonnavaldkonna direktiividega, näiteks veepoliitika raamdirektiiviga. Leiame, et ülekaaluka avaliku huvi põhimõtet peab 8 komisjon täiendavalt selgitama, saamaks aru selle olemusest. Hetkel jääb direktiivi muudatusettepanekutest arusaamatuks, kas ülekaaluka avaliku huviga projektide all on mõeldud kõiki tulevasi projekte, mida arendatakse eelisarendusaladel. 2.3. Eesti toetab ettepanekut, et päikseenergiaseadmete loamenetluse protsessis (50kW või väiksema seadme puhul) loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks kui pädev asutus ei vasta taotlusele ühe kuu jooksul. Selgitus: Eesti ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitusõiguse saamiseks esitada pädevale asutusele kas ehitusteatis (väiksema mõjuga) või ehitusloa taotlus (suurema mõjuga). Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Seega on Eestis ehitusteatise esitamise nõude korral juba olemas võimalus lugeda ehitusõigus (nö sisuliselt luba ehitada) tekkinuks, kui pädev asutus ei teavita taotlejat 10 päeva jooksul peale teatise saamist. Eestis tuleb üle 60 m2 elamu ümberehitamiseks esitada ehitusteatis aga mitteelamu ümberehitamiseks esitada ehitusloa taotlus. Seega peab Eesti siiski muutma oma õigusruumi ja leevendama mitteelamute ümberehitamise menetluse valikut seoses päikesepaneelide paigaldamisega. 2.4. Eesti toetab päikeseenergiaseadmete loamenetluse protsessi pikkusena 3 kuud ning soojuspumpade puhul saame toetada protsessi pikkusena 1 kuud. Selgitus Eestis on päikeseenergiaseadmete loamenetluse protsessi tavapäraseks pikkuseks 30. päeva. Eestis on vaja ehitamiseks esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Täiendav kontrolli raames võib pädev asutus kasutada ehitusloa menetluse sätteid, sh lähtuda ehitusloa menetluse tähtajast (so 30 päeva taotluse esitamisest). Juhul kui taotluses on puudused, siis saadetakse see tagasi täiendamisele. Seega on riigi poolsed menetluslikud tähtajad (so mõlemal toodud juhul kuni 30 päeva) juba Eestis kasutusel. Eelnõu viimases versioonis on päikseenergiaseadmete loamenetluse pikkuseks määratud 3 kuud, mida Eesti saab seega toetada. 9