Kiri

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 23.11.2022 nr 24.1-1/2022/7190-1 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungil Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungiks Vabariigi Valitsuse 24. novembri 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungil“; 2) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungil“ . Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Seletuskiri Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite nõukogu 1.-2. detsembri 2022. aasta istungil Euroopa Liidu (edaspidi EL) konkurentsivõime nõukogu eesmärk on saavutada 1. detsembril EL siseturu- ja tööstusministrite kokkulepped üldises lähenemises äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse, kiibimääruse ja käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitse kohta. Samuti on kavas eduaruandena kestlike toodete määrus ja direktiiv tarbijate võimestamisest üleminekul rohelisele majandusele ning nõukogu järelduste heakskiitmine turismi osas. Muude päevakorrapunktide all tutvustab Rootsi delegatsioon oma eeloleva EL nõukogu eesistumise plaane siseturu valdkonnas, komisjon annab ülevaate VKE saadikute võrgustiku tööst 2022. aastal ja tutvustab ülevaadet ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma tööst. Lõunalaua teemaks on Euroopa strateegilised sõltuvused ning tarneahelate mitmekesistamine. 2. detsembril keskenduvad ministrid kosmoseandmete kasutamisele. Lisaks annab Rootsi delegatsioon ülevaate oma eesistumise plaanidest 2023. I poolaastal kosmose valdkonnas. Kohtumisel esindab Eestit Marten Kokk, Eesti Alalise esinduse EL juures asejuht. Seletuskirjas on pikemalt käsitletud kohtumise arutelupunkte. Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353), ettevõtlus ja tarbimiskeskkonna osakonna turismi valdkonnajuht Külli Kraner ([email protected]; 625 6409); majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ([email protected]; 625 6341). Seisukohad on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga. Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639 7617) ja Sille Kraam ([email protected]; 625 6495). 1. detsember 2022. a SISETURG, TÖÖSTUS 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemine 24. veebruaril 2022. a esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi algatuse1, mille eesmärk on edendada äriühingute kestlikku ja vastutustundlikku käitumist kõigis ülemaailmsetes väärtusahelates. Hoolsuskohustuse sisu seisneb selles, et ettevõtjad peavad oma äritegevuses kogu väärtusahela ulatuses rakendama meetmeid, et vähendada oma tegevustes negatiivset mõju inimõigustele ja keskkonnale. Algatuse arutelud on töögruppides toimunud alates kevadest 2022, kuid intensiivsem töö on jäänud vahemikku juuli-november 2022. Paljud liikmesriigid on saanud oma ametlikud seisukohad heaks kiidetud alles hiljuti, mistõttu sisulisem arutelu on toimunud alates septembrist. Seega nii ulatusliku, keerulise ja maailmas esmakordse õigusregulatsiooni arutelusid on reaalselt peetud üksnes mõned kuud. Eesti hinnangul ei ole direktiivi viimane kompromisstekst valmis üldise lähenemisviisi saavutamiseks ja seda hinnangut jagavad mitmed liikmesriigid. Eelnõu suhtes soovitakse saavutada üldise lähenemisviisi kokkulepe 25.11.2022 Coreperis, et see 1.12.2022 toimuvas konkurentsivõime nõukogus heaks kiita. 18.11.2022 Coreperi istungil eelnõu osas põhimõttelist heakskiitu ei saadud. Liikmesriikide hinnangul vajab eelnõu veel tööd eelkõige väärtusahela määratlemise, tsiviilvastutuse kontseptsiooni ning direktiivi lisas sätestatud rahvusvaheliste instrumentide loetelu osas. Nõukogu eesistuja esitab eelnõu uue teksti, et püüda 25.11.2022 toimuval Coreperi istungil siiski kokkulepe saavutada. Kuigi 18.11.2022 Coreperi istungil üldist lähenemisviisi ei toetatud, ei saa välistada, et 25.11.2022 kompromissi vaimus üldine lähenemisviis saavutatakse, kuna selleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Eesti jaoks positiivsed arengud on olnud esiteks direktiivi eelnõust äriühingu juhtide kohustuste sätete eemaldamine. Nende sätetega pandi hoolsuskohustus täiendavalt ka äriühingu juhtidele. Selline kontseptsioon 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0731&from=EN 1 oleks olnud vastuolus ühinguõiguse loogikaga, mistõttu enamus kaasa rääkinud liikmesriikidest nende sätete eelnõust eemaldamist toetasid. Lisaks on Eesti saavutanud endale sobiva lahenduse seoses algatuses sisalduva karistuste süsteemiga, mis algselt ei arvestanud Eestis kehtiva väärteomenetluse loogikaga. Eesti seisukohalt on direktiivi eelnõu aga endiselt problemaatiline eelkõige seetõttu, et - alles on küsitava sisuga tsiviilvastutuse kontseptsioon, samas kui Eesti soovib selle piiramist või eelnõust välja jätmist. Suurimaks probleemkohaks tuleb pidada seda, et vastutus nähakse äriühingule ette selliste õiguste ja kohustuste rikkumise eest, mille kaitsekohustus on üldjuhul riigil. Tsiviilvastutuse rakendamiseks äriühingule peavad sellised kohustused olema seaduse tasandil arusaadavalt sisustatud. Hetkel puudub aga arusaam, kuidas direktiivi lisas olevate rahvusvaheliste instrumentide alusel sisustada kohustusi, millele tsiviilvastutuse sätteid rakendataks; - hoolsuskohustuse rakendamine toimub piiratud väärtusahela, mitte tarneahela ulatuses. Eesti on töögruppide aruteludes eelistanud läbivalt hoolsuskohustuse kehtestamist üksnes tarneahela ulatuses. See aitaks selgemini piiritleda hoolsuskohustuse sisu ning eeldatavasti aitaks teatud määral ohjeldada ka halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka riigi järelevalveasutustele; - hoolsuskohustuste sisu ei ole piisavalt selge, sest see kujuneb muu hulgas direktiivi lisas loetletud inimõiguste ja keskkonna alaste rahvusvaheliste instrumentide põhjal, mis ei ole ettevõtetele otse kohaldatavad ja mis tuleb formuleerida seaduse tasandil kohustusteks. Enim küsimusi näeme praktikasse rakendamisel tekkimas inimõiguste alase hoolsuskohustuse sisustamisel (nt õigus elule on üldisena selgelt arusaadav, aga milliseid kestlikkuse alaseid hoolsuskohustusi tähendab see iga ettevõtte tegevuse kontekstis, on juba keerulisem määratleda ja piiritleda). Direktiivi eesmärki arvestades on lisa alusel vajalik hoolsuskohustused ühetaoliselt sisustada, mille saavutamine on küsitav, kui iga liikmesriik asub rahvusvaheliste instrumentide nõudeid iseseisvalt seadustesse kohustustena ümber kirjutama. Eesti toetab direktiivi üldisi kestlikkusalaseid eesmärke ning peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitse tagamist äritegevuses. Sellel eesmärgil kehtestatav hoolsuskohustus peab aga olema võimalikult selgesisuline ja praktikas rakendatav, lisaks ei tohi äriühingute halduskoormus ebamõistlikult suureneda ega nende konkurentsivõime väheneda. Eesti hinnangul ei ole eelnõu veel üldise lähenemisviisi saavutamiseks piisavalt tasakaalus ja vajab täiendavat arutelu. Kuivõrd ei ole kindlust, et Eesti mured seoses selle eelnõuga laheneksid (18.11.2022 Coreperi järel ei ole seisukohtade koostamise hetkel veel uut eelnõu teksti avaldatud), siis on: Eesti seisukoht üldise lähenemisviisi osas: 1.1.1 Eesti toetab direktiivi eelnõu üldisi kestlikkuse alaseid eesmärke ja peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitse tagamist äritegevuses. 1.1.2 Eesti eelistuseks on mitte reguleerida direktiivis äriühingute tsiviilvastutust, kuniks ei ole selge äriühingutele direktiivi lisa alusel kehtestatavate konkreetsete hoolsuskohustuste sisu. 1.1.3 Peame jätkuvalt vajalikuks, et õiguskindluse huvides selgitataks direktiivi lisa moodustavas nimekirjas olevate äriühingute hoolsuskohust sisustavate konventsioonide ja nendest tulenevate kohustuste rakendamise mehhanismi ja sisustamist äriühingu jaoks. 1.1.4 Eesti eelistuseks on äriühingu hoolsuskohustuse kehtestamine tarneahela ja mitte väärtusahela ulatuses, kuivõrd see aitab hoolsuskohustuse ulatust arusaadavamalt piiritleda. Kompromissina saab Eesti aktsepteerida hoolsuskohustuse kehtestamist nn piiratud väärtusahela (kus ahela alumisest osast on välja jäetud nt tarbijate poolne kasutus ja ekspordikontrollile alluvad kindlaksmääratud tooted) ulatuses, kui see aitab saavutada läbirääkimistel Eestile sobivaid lahendusi teistes olulistes küsimustes nagu tsiviilõiguslik vastutus ning hoolsuskohustuse sisustamine direktiivi lisaks oleva konventsioonide nimekirja kaudu. 1.1.5 Eesti võib nõukogus eelnõule vastu hääletada, kui ei õnnestu saavutada Eesti seisukohtadele sobivaid lahendusi, eelkõige kui tsiviilvastutuse kontseptsioon ei ole piisavalt õigusselge ja kui direktiivi lisa moodustavatest konventsioonidest tulenevate kohustuste sisustamine ja rakendamine ei täpsustu. 2 Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja direktiivi 2019/1937 muutmise (COM (2022) 71 final) eelnõu kohta(heaks kiidetud 9. juunil 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil). 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753 ning nõukogu otsust (EL) 2019/1754 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemine Euroopa Komisjon avaldas 13. aprillil 2022. a määruse ettepaneku, et pakkuda kaitset sellistele toodetele nagu Murano klaas, Donegal tviid, Limoges’ portselan, Solingeni söögiriistad ja Boleslawiec keraamika. Eestis puhul on näiteks Haapsalu ravimuda, Muhu tikand, Saaremaa sepad, Setu pits, Wendre tekstiilid jt. Ettepaneku eesmärk on võimaldada tootjatel kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet ELis ja ka mujal. Eesmärk on lihtsustada tarbijate jaoks selliste käsitöönduslike ja tööstustoodete kvaliteedi äratundmist ja ka teadlikumate valikute tegemist. Eesmärk on aidata edendada, ligi meelitada ja säilitada oskusi ja töökohti Euroopa eri piirkondades, aidates kaasa nende piirkondade majandusarengule. Eesmärk on ka tagada, et traditsioonilised käsitööndus- ja tööstustooted pälviksid põllumajandustoodetega analoogilise kaitse. Käsitöö- ja tööstustoodete geograafiliste tähiseid saab tulevikus lihtsalt ja kulutõhusalt registreerida. Tootjad peavad esmalt esitama oma geograafilise tähise taotlused liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes seejärel esitavad edukad taotlused edasiseks hindamiseks ja heakskiitmiseks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO). Teatud juhtudel on võimalik ka otsene taotlemismenetlus EUIPOle. Eelnõu pakub tootjatele võimalust ise deklareerida oma toodete vastavust toote spetsifikatsioonidele, muutes süsteemi kergemaks ja vähem kulukaks. Eesti saab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist toetada, kuivõrd see vastab Eesti seisukohtadele ja saavutatud on hea kompromiss eriti VKEde osas. Eesti põhisõnumid  Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist. Eesti lähtub järgmisest seisukohtadest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad EL määruse kohta, milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset (heaks kiidetud 7. juuli 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil). 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ2 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruanne Komisjon esitas 30. märtsil 2022. a ringmajanduse paketi, millega soovitakse muuta kestlikud tooted uueks normiks ja edendada EL sõltumatust eksporditavatest ressurssidest. Paketti kuulub neli algatust – ökodisaini direktiivi muutmine kestlike toodete määruseks, tarbijate võimestamise direktiiv üleminekul rohelisele majandusele, EL tekstiilistrateegia 2030 ja ehitustoodete määruse uuendamine. Paketi keskmes olev kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanek ajendub Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud keskkonna-, kliima- ja elurikkuse eesmärkidest. Algatuse eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, ressursitõhusaks ja ringmajandusele sobivaks, vähendada jäätmeid ning tagada, et kestlikkusest saaks järk-järgult tootepoliitika norm. Kestlikkust soovitakse edendada toodete disaini etapis: et pikendada toodete eluiga, vähendatakse toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagatakse toodete vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajandusega, välditakse jäätmete teket ja edendatakse materjali uuesti kasutamist ning seatakse miinimumnõuded ringse materjali 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0142&qid=1662026523079&from=EN 3 sisaldusele. Lisaks aitab digitaalne tootepass tarbijatel ja tarneahela osalistel teha targemaid valikud ning järelevalveasutustel tõhustada turujärelvalvet. Ökodisaini direktiiv 2009/125/EÜ, mis varasemalt keskendus energiaintensiivsete toodete energiatõhususe reguleerimisele, muudetakse määruseks, mis katab edaspidi kõiki EL turul olevaid füüsilisi tooted (välja arvatud toit, sööt ja meditsiiniseadmed). Ringmajanduse tegevuskavas määratletud kestliku tootepoliitika seadusandliku algatuse prioriteetsed tooted on eelkõige elektroonika, IKT, tekstiilitooted, mööbel ja suure keskkonnamõjuga vahetooted, nagu teras, tsement ja kemikaalid. Täiendavad tooterühmad tuvastatakse nende keskkonnamõju ja ringlussevõtu potentsiaali alusel. Seni on toimunud töögruppides on läbi vaadatud määrus ja selle mõjuhinnang. Töögruppide edasistes aruteludes on meile endiselt oluline erinevate osapoolte piisav kaasamine järgnevate delegeeritud aktide ettevalmistamisse, määruse ja teiste asjasse puutuvate õigusaktide harmoneeritus, piisav üleminekuaeg tootegruppidele, halduskoormuse kasvu leevendamine ning ühtsete märgistus- ja teabenõuete loomine EL tasemel. Digitaalse tootepassi idee ühe autorina, on Eestile oluline, et see ka kasutusele võetaks. Tootepassi puhul tuleb tagada, et esitatav teave on kergesti ligipääsetav erinevatele turuosalistele, arvestab tootegruppide eripärasid ja osapoolte õiguseid ning ei koorma tarbijaid ja tarneahela osalisi üleliigse informatsiooniga. Üldine lähenemisviis eelnõu suhtes soovitakse saavutada 2023. a suvel. Komisjoni hinnangul võiks olla eesmärgiks eelnõu osas kokkuleppe saamine 2023. a lõpul või 2024. a alguses. Eesti põhisõnumid • Toetame kestliku tootepoliitika raamistiku loomist, millega EL turul olevad tooted ja teenused vastavad järjest enam ringmajanduse põhimõtetele kogu väärtus- ja tarneahela elutsüklis, tagades samal ajal ettevõtetele võrdsed võimalused üleminekul. Raamistik peab arvestama väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja riikide eripäradega, sh looma kõikidele selged reeglid EL turul toimetamiseks. • Delegeeritud aktide ettevalmistamisel peame oluliseks laiapõhist kaasamist ja näeme vajadust pikendada planeeritavate delegeeritud aktide tagasiside tähtaega 2+2 kuult näiteks 3+3 kuule. • Peame oluliseks hinnata, mis on mõistlik ja piisav üleminekuaeg välja pakutud nõuete rakendamiseks. • Peame oluliseks tootepassi kasutuselevõttu, sh tagada, et esitatav teave on kergesti ligipääsetav erinevatele turuosalistele, arvestab tootegruppide eripärasid ja osapoolte õiguseid ning ei koorma tarbijaid ja tarneahela osalisi üleliigse informatsiooniga. • Toetame toodete ühtsete märgistus- ja teabenõuete loomist EL tasemel. • Võtame eduaruande teadmiseks. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. juuli 2020. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2022. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 12. septembri 2022. a istungil ja on kavas heaks kiita Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. septembri 2022.a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2022. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 14. novembri 2022. a istungil, Riigikogu keskkonnakomisjoni 14. novembri 2022. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 18. novembri 2022. a istungil). 4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruanne 4 Tarbijate võimestamise ettepanek seoses üleminekuga rohelisele majandusele on üks osa komisjoni poolt 30. märtsil 2022. a esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekute paketist, mille eesmärgiks on muuta kestlikud tooted normiks ja suurendada Eli ressursisõltumatust. Tarbijate võimestamise ettepanekuga suurendatakse tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel, et tarbijad oleksid paremini teadlikud toodete keskkonnasäästlikkusest ja paremini kaitstud rohepesu eest. See tähendab, et tarbijatele antakse enne lepingu sõlmimist paremat teavet teatavate toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta ning tõhustatakse tarbijate kaitset ebaausate kaubandustavade eest, mis takistavad tarbijatel kestlike ostude tegemist, näiteks: rohepesu (st eksitavad keskkonnaalased väited), toodete enneaegne vananemine (st kaupade enneaegsed rikked) ja ebausaldusväärsete ja läbipaistmatute kestlikkusmärgiste ja teabevahendite kasutamine. Eesti põhisõnumid  Toetame muudatuste tegemist Euroopa Liidu tarbijaõigustikus, et võidelda eksitavate või põhistamata keskkonnaalaste väidete kasutamisega (edaspidi rohepesu) ja parandada toodete kestlikkusega seotud teabe esitamist, kuivõrd see tagab parema ühtse siseturu toimimise. Võtame eduaruande teadmiseks. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. juuli 2020. a istungil );  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2022. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 12. septembri 2022. a istungil ja on kavas heaks kiita Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. septembri 2022.a istugil). 5. Kiibimäärus Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemine Komisjon esitas 8. veebruaril 2022. a kiibimääruse, et adresseerida Euroopa väärtusahelate haavatavusi kiipide ja pooljuhtide osas. Ettepanekuga soovitakse saavutada strateegiline eesmärk suurendada Euroopa pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet ja ülemaailmset turuosa ja hõlbustada uute kiipide kiiret kasutuselevõttu Euroopa tööstuses ja suurendada selle konkurentsivõimet. Selleks peab see ligi meelitama investeeringuid uuenduslikesse tootmisrajatistesse, omama kvalifitseeritud tööjõudu, aga ka olema suuteline projekteerima ja tootma kõige arenenumaid kiipe, mis määratlevad tuleviku turud, arendavad võimekust ning võimaldavad vertikaalsete tööstussektorite vahelises tihedas koostöös käitatavatel katseliinidel katsetada uuenduslikke tooteid ja luua nende prototüüpe. Eesti saab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist toetada, kuivõrd see vastab Eesti seisukohtadele ja saavutatud on hea kompromiss rahastuse küsimustes. Eesti põhisõnumid  Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta (heaks kiidetud 14. aprilli 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. mai 2022. a istungil). 6. Nõukogu järeldused Euroopa turismiagenda 2030 kohta 5 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu järelduste heakskiitmine Järeldustes rõhutatakse kestliku turismi edendamise vajadust, võttes arvesse majandusliku, keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse kestlikkuse peamisi mõõtmeid, võttes arvesse kliimamuutuseid ja bioloogilist mitmekesisust kooskõlas ÜRO3 kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning edendab kohalikku kultuuri, tooteid ja teenuseid. Järeldustes märgitakse, et turism aitab märkimisväärselt kaasa majandusarengule kogu Euroopas ja võib aidata saavutada ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku poliitika eesmärke tänu oma valdkonnaülesele majanduslikule ja sotsiaalsele mõõtmele ning turismi väärtusahelas otseselt või kaudselt tegutsevate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suurele osakaalule. Järeldustes kutsutakse liikmesriike vahetama teadmisi ja parimaid tavasid turismistrateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks eri valitsemistasanditel, võttes arvesse turismi majanduslikku, keskkonnaalast, kultuurilist ja sotsiaalset kestlikkust; korraldada teadlikkuse suurendamise meetmeid sellistel teemadel nagu rohe- ja digipöörde eelised, vajadus uute oskuste järele ning kohaliku kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi kaitse tagamine. Järeldustes palutakse komisjoni ühtselt koos liikmesriikide, sihtkohtade ja muude turismivaldkonna sidusrühmadega Euroopa turismi tegevuskava 2030 rakendama. sealjuures: edendama valdkonnaülest koostööd asjakohastes ELi poliitikavaldkondades (nt transport, regionaalpoliitika, keskkond, tarbijakaitse ning kultuur ja vajaduse korral tervishoid), et luua turismi jaoks sidus ja soodne poliitiline keskkond; pakkuma erandlikes olukordades kasutajasõbralikku ja korrapäraselt ajakohastatavat reisiteavet, sealhulgas platvormi Re-open EU kaudu; vaatama läbi reisijate õiguste ja pakettreiside õigusraamistik, et tagada selle vastupanuvõime ulatuslikele reisitõrgetele, ning võtta arvesse likviidsuskriisi riske; toetama VKEde digiüleminekut; tegema kindlaks asjakohased rahastamisvõimalused liikmesriikidele ja sidusrühmadele olemasoleva ELi eelarve ja muude allikate kaudu, jm. Eesti toetab järelduste heaks kiitmist. Eesti lähtub arutelul Eesti turismistrateegiast 2022-2025. Ministrite lõunalaua arutelu teemaks on Euroopa strateegilised sõltuvused ning tarneahelate mitmekesistamine. Komisjon on viimaste aastate jooksul aktiveerunud toorainete valdkonnas, viinud läbi uuringuid kriitiliste toorainete ja EL sõltuvuse kohta ning algatanud vastastikuse mõistmise memorandumeid (MoU – memorandum of understanding) kolmandate riikidega (Kanada, Namiibia, Kasahstan, Gröönimaa, Ukraina). Eesti põhisõnumid  Peame oluliseks, et toorainete varustuskindluse tagamiseks ja tarneahelate toimimiseks peab EL tugevdama partnerlussuhteid samameelsete kolmandate riikidega, tegevus peab olema tasakaalustatud ja vältida tuleb uusi sõltuvusi.  Vajalik on määratleda strateegilised projektid kogu tarneahelas.  Toetame toetab regulatiivseid meetmed kriitiliste maavarade varustuskindluse suurendamiseks.  Peame oluliseks parandada investeeringuid uutesse kriitiliste toorainete ringlussevõtu, materjali taaskasutamise ja asendamise tehnoloogiatesse ning parandada ligipääsu rahastamisvõimalustele, sealhulgas Euroopa Liidu eelarvega seotud allikatest. Samuti tuleb tõhustada asutuste, ettevõtete ja ülikoolide omavahelist koostööd. Selgitus: Komison kavatseb esitada toorainete õigusakti 2023 1 kvartalis. Peame prioriteediks ELs olevate kriitilise toorme varude sealjuures haruldaste muldmetallide uuringuid, kaevandamist ja töötlemist. Eesti toetas hiljuti Õiglase Ülemineku Fondist magnetite tootmistehase rajamist 18,75 miljonit euroga, Silmeti omanikfirma Neo Performance Materials investeerib 81,25 miljonit. Rajatavas tehases hakatakse valmistama magneteid haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest. Eesti lähtub arutelul järgmistest Eesti seisukohtadest: 3 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 6 - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil); - Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek (heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil); - Eesti maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (võeti vastu Riigikogu otsusega 6. juunil 2017). 2. detsember 2022. a KOSMOS 7. Euroopa Liidu kosmoseandmete kasutamine Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu Eesistuja toob alusdokumendis välja, et täna, andmete ajastul on saadaval rohkem andmeid ja andmeallikaid kui kunagi varem, kuid jätkuvalt on väljakutseks kasutada ära andmete võimalused. Seniste jõupingutuste tulemusel Euroopa kosmosevaldkonna osaliste, Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, EL Kosmoseprogrammi Ameti (EUSPA) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency - ESA) vahel, on välja töötatud ja kasutusele võetud kõrgtehnoloogilised satelliitnavigatsiooni- ja Maa seiresüsteemid. EGNOS on juba aastaid teinud satelliitnavigatsioonisignaalides väärtuslikke parandusi, Galileo pakub täpseid teenuseid. Copernicusest pakub kosmoseandmeid mitmesugusteks kasutusviisideks. ELi kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponent ja turvalise ühenduvuse algatus arendavad neid edasi. Eesistuja leiab, et lisaks signaali- ja andmetöötluse tehnilistele vahenditele, nagu masinõpe ja tehisintellekt, täiustatud GNSSi signaalitöötlustehnoloogiad, täiustatud krüptograafia jm, on oluline süstemaatiline lähenemine kasutajate kasutuselevõtule ja luua soodne keskkond, mis toetab ELi kosmoseandmete edasist kasutamist. Alusdokumendis tuuakse välja, et Copernicuse, Galileo ja EGNOSe programmide varases etapis tegeleti peamiselt kosmoseandmete ja -teenuste pakkumiseks vajaliku taristu loomisega. Need teenused toimivad täna ja ELi kosmoseprogramm keskendub kasutajatele ja nende vajadustele. Kasutajate arvu kasv kosmosetegevuses näitab kosmose tähtsust ELi kodanike, ELi majanduse ja ühiskonna jaoks. Tuleb enam investeerida uutesse tehnoloogiatesse, et ette valmistada tugevaid ja vastupidavaid operatiivseid kosmosetaristuid ja uusi teenuseid. Aruteludokumendis märgitakse, et ELis tuleb suurendada kosmoseandmete ja -signaalide edasist levikut. EUSPA peaks aktiivselt tegema koostööd sidusrühmadega, et valmistada ette kosmoseandmete ja -teenuste tõhusat kasutamist ning luua ELis konkurentsivõimeline kosmose järgmise etapi ökosüsteem. Arvestades kosmose ökosüsteemi loomise väärtusahela eri üksuste pädevusi, peaks Euroopa kosmosevaldkonna järgmise etapi strateegia olema üles ehitatud turusegmentide kaupa ning hõlmama mitmesuguseid teemasid ja tegevusi, sealjuures: teadlikkuse tõstmine; haridus, koolitus, noorte spetsialistide toetamine; suutlikkuse suurendamine kogu Euroopas, ettevõtlus; kogemuste ja teadmiste vahetamine; iduettevõtete- ja inkubatsioonikavad; suure lisaväärtusega rakenduste ja väärtusliku koostoime kindlakstegemine ELi satelliitsüsteemide toodete osas, ning standardimine ja õigusaktid. Eesistuja on esitanud ministrite arutelu suunamiseks järgmised küsimused: 1. Kuidas peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid ELi liikmesriikide vaatenurgast paremini suhtlema, et toetada kosmoseandmete laiemat kasutamist erinevates turusegmentides ning osaleda vajaduse korral ELi ja riiklikes poliitikates? Täpsemalt, kuidas töötaks teie ministeerium sünergias ELi institutsioonide ja teiste liikmesriikide riiklike institutsioonidega, et teha paremat koostööd teiste asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmadega vastavates turusegmentides nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil? Eesti põhisõnumid  Oleme toetanud põhimõtet, juurdepääs Copernicuse andmetele oleks täielik, avalik ja tasuta ning andmed on täpsed ja usaldusväärsed, neid esitatakse pikaajaliselt ja kestlikult ning need vastavad Copernicuse kasutajaskondade nõuetele. 7 Selgitus: Copernicuse programm on aidanud oluliselt arendada kaugseire ja kosmosevaldkonda laiemalt. Kaugseireandmed avaandmetena on võimaldanud uute rakenduste loomist ja nii ettevõtluse kasvu. Siiski on ligipääs Copernicuse andmetele ettevõtete jaoks aeglane, seetõttu on vajalik luua riiklike keskusi. Ettevõtjad soovivad lihtsamat ligipääsu globaalsetele kaugseire andmetele. Eesti ESTHub on regionaalse mõõtmega, aga globaalsete teenuste osutamisel on omajagu piiranguid. Kaugseire andmetele tugineva Euroopa tehnoloogiasektori konkurentsivõime tõstmiseks tuleb suurendada jagatavate andmete hulka ja teha need kiiremini kättesaadavaks. Eesti kosmosepoliitika ja -programmi 2020-2027 üks eesmärk on tagada ligipääs kosmoseandmetele ja - teenustele, luues selleks Eestisse vastava taristu ja arendades koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega. Euroopa Kosmoseagentuur on välja toonud, et Eesti üks potentsiaalne valdkond kosmosesektoris on küberturvalisus. Eesti poolt jätkame EL tasandil küberturvalisuse valdkonna edasiarendamist, et Eesti ettevõtted saaksid EL kosmoseprogrammis tegutseda. Eesti kosmoseprogramm peab oluliseks arendada kõrgtehnoloogial põhinevat ettevõtlust Eestis, seeläbi suureneb toodete ja teenuste eksport, areneb Eesti kosmosetööstus, haridus ja teadus. Meie kosmoseprogrammi investeeritud 1 euro võib tuua Eesti majandusse juurde 3-4 eurot, seetõttu tooks see kokkuvõttes meie majandusse 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid. Eesti kosmosepoliitikas keskendume koostöö arendamisele teiste riikide ja organisatsioonidega, ligipääsu tagamisele kosmoseandmetele ja -teenustele, luues Eestisse vastava taristu; soovime edendada majanduskasvu tagades kosmosetehnoloogial tugineva ettevõtluse arenguks sobiva keskkonna; ning arendame kosmoseteadust ja - haridust rahvusvahelise koostöö kaudu.  Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku arendamiseks. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt. Selgitus: EL peaks olema turvalise ühendatavuse programmiga eeskujuks. Kaugseire valdkonnas tuleks arendada avaliku ja erasektori koostööd. Lisaks innohangetele peaksime vaatama kosmosevaldkonda ühe rohkem vertikaalse valdkonna asemel horisontaalse valdkonnana – leidma praktilisi seoseid kõigi teiste teemadega ja kosmoseandmetele ning teenustele rakendust leidma. See annaks võimaluse kasutada suuremat osa olemasolevast EL kosmoseprogrammi võimekusest. 2. Millistes turusegmentides näete regulatiivseid või haldustõkkeid, mis takistavad ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu Euroopa või riiklikul tasandil? Mida saaks ELi tasandil teha selliste tõkete kõrvaldamiseks?  Tugeva ja kestliku kosmose- ja tehnoloogiasektori aluseks on investeeringud haridusse ja teadusesse. Selgitus: Suurimaks barjääriks on täna haridus ja teadmised kosmosevaldkonnast. Ka Eesti kosmoseprogrammiga soovitakse võimaldada kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis ning selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada haridust ja teadust. Soovime parandada Eesti ettevõtete positsiooni tarneahelates ja aidata kaasa peatöövõtjate tekkele Eestis. Kosmosevaldkonna potentsiaal on täna alahinnatud – EUSPA on tänaseks tegelenud turu arendamisega, kuid sellega tuleb edasi liikuda nii EL kui ka liikmesriikide tasemel nii valdkonna kui ka kosmosetehnoloogiate kestliku hankimise osas.  Peame oluliseks leida uudsetele kosmoserakendustele õige turg. Selgitus: Leiame, et riik peab olema tark tellija ning läbi mõtlema, kuidas suudame EL poolt pakutavaid hüvesid riigi tõhusamaks juhtimiseks rakendada ja nii ka tehnoloogiasektorit edendada. Leiame, et Euroopa innovatsiooni hankimine peab muutuma julgemaks. EL võiks olla Euroopa tehnoloogiasektori esimene klient. Arutelul lähtume järgmistest seisukohtadest: 8  Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta (heaks kiidetud 28. aprilli 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 10. mai 2022. aasta ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. mai 2022. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ kohta (heaks kiidetud 27. mai 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. juuni 2021. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 15. oktoobri 2018. a istungil);  Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga). 9  EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungil 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1.-2. detsembri 2022. a istungil: 1.1 Kokkuleppe saavutamisel Euroopa Liidu Nõukogus üldises lähenemisviisis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937, osas: 1.1.1 Eesti toetab direktiivi eelnõu üldisi kestlikkuse alaseid eesmärke ja peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitse tagamist äritegevuses. 1.1.2 Eesti eelistuseks on mitte reguleerida direktiivis äriühingute tsiviilvastutust, kuniks ei ole selge äriühingutele direktiivi lisa alusel kehtestatavate konkreetsete hoolsuskohustuste sisu. 1.1.3 Peame jätkuvalt vajalikuks, et õiguskindluse huvides selgitataks direktiivi lisa moodustavas nimekirjas olevate äriühingute hoolsuskohust sisustavate konventsioonide ja nendest tulenevate kohustuste rakendamise mehhanismi ja sisustamist äriühingu jaoks. 1.1.4 Eesti eelistuseks on äriühingu hoolsuskohustuse kehtestamine tarneahela ja mitte väärtusahela ulatuses, kuivõrd see aitab hoolsuskohustuse ulatust arusaadavamalt piiritleda. Kompromissina saab Eesti aktsepteerida hoolsuskohustuse kehtestamist nn piiratud väärtusahela (kus ahela alumisest osast on välja jäetud nt tarbijate poolne kasutus ja ekspordikontrollile alluvad kindlaksmääratud tooted) ulatuses, kui see aitab saavutada läbirääkimistel Eestile sobivaid lahendusi teistes olulistes küsimustes nagu tsiviilõiguslik vastutus ning hoolsuskohustuse sisustamine direktiivi lisaks oleva konventsioonide nimekirja kaudu. 1.1.5 Eesti võib nõukogus eelnõule vastu hääletada, kui ei õnnestu saavutada Eesti seisukohtadele sobivaid lahendusi, eelkõige kui tsiviilvastutuse kontseptsioon ei ole piisavalt õigusselge ja kui direktiivi lisa moodustavatest konventsioonidest tulenevate kohustuste sisustamine ja rakendamine ei täpsustu. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär