Eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Siseministeerium 23.11.2022 nr 2-1/2022/7184 Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri” muutmise määruse eelnõu Lugupeetud siseminister Edastame Teile kooskõlastamiseks teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu; seletuskiri. Silja Vöörmann 625 6315 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 21.11.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel. Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „Lennuamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes, välja arvatud sõnade „Ühinenud Lennuametite“, „Lennuameti Teataja“ ning välisriigi lennuametile viitamise puhul; 2) määruses asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga „koolitusorganisatsioon“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 482 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema läbinud koolituskursuse ning sooritama teooriaeksami ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuvas koolitusorganisatsioonis.”; 4) paragrahvi 483 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1–193) IV lisa punkti MED.A.030 alapunkti b kohane kehtiv LAPL klassi tervisetõend;”; 5) paragrahvi 483 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „koolituse” sõnadega „ja eksami”; 6) paragrahvi 483 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 483 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tervisetõendit ei nõuta A klassi ülikergõhusõiduki käitamisel.“; 8) paragrahv 484 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) A klassi ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ning sooritanud eksami järgmistes üldainetes: 1) lennundusalased õigusaktid; 2) meteoroloogia; 3) navigatsioon.“; 9) paragrahvi 484 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ainete eksamile peab taotleja olema läbinud teooriakoolituse ja sooritanud eksami järgmistes A klassi ülikergõhusõiduki käitamiseks vajalikes erialaainetes: 1) õhusõidukite üldehitus; 2) aerodünaamika; 3) lennu planeerimine ja teostamine; 4) käitamisprotseduurid.“; 10) paragrahvi 484 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui taotleja omab eelnevalt lennukogemust motopurilennukil, purilennukil, lennukil või kopteril, peab ta olema läbinud teooriakursuse ning sooritanud eksami vaid lõikes 11 nimetatud A klassi ülikergõhusõiduki käitamiseks vajalikes ainetes.”; 11) paragrahvi 488 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata A klassi ülikergõhusõiduki piloodiloa omaniku suhtes. (4) Taotleja, kes omab B klassi ülikerg-maalennuki pädevust ja ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevust, võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud hiljutise lennukogemuse nõuded täita ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.”; 12) paragrahvi 489 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Lennuameti heakskiidetud“ sõnadega „ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuva koolitusorganisatsiooni“; 13) paragrahvi 111 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „poolt tunnustatud“; 14) paragrahvi 114 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „koolituskursuse Lennuameti heakskiidetud koolitusprogrammi alusel“ sõnadega „ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuva koolitusorganisatsiooni koolituskursuse“; 15) paragrahvi 114 lõikest 6 ja paragrahvi 117 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „Lennuameti poolt määratud“; 16) paragrahvi 115 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 116 sõnastatakse järgmiselt: „§ 116. Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja hiljutine lennukogemus (1) Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevuse omanik võib oma pädevusega seotud õigusi kasutada juhul, kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud ülikergõhusõiduki lennuõpetaja täiendkoolituse, andnud vähemalt 5 tundi lennuõpet lennuõpetajana või sooritanud käesoleva määruse § 114 lõike 6 kohase kontroll-lennu.”; 18) paragrahvi 1291 lõikes 2 asendatakse sõna „kolm” sõnaga „viis”; 19) paragrahvi 1292 lõike 1 punkt 5 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvis 1293 asendatakse sõnad „pädevuse andmiseks või selle uuendamiseks“ sõnadega „ja lennuõpetajale pädevuse andmiseks või pädevuse kehtivuse jätkamiseks.“; 21) paragrahvi 1294 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab kontrollpiloot olema tunnistuse kehtivusaja jooksul läbinud kontrollpiloodi täiendkoolituse”; 22) paragrahvi 132 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 133 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „(lennuklubi, -kool)“; 24) paragrahvi 133 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülikergõhusõidukite pilootide koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon võib lõikes 1 sätestatud registreerimise asemel esitada deklaratsiooni Transpordiametile. Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisas sätestatud koolitusorganisatsioonide asjakohaseid nõudeid ning käesoleva määruse 101. või 23. peatükis sätestatut.”; 25) paragrahvi 133 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 134 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 134. Koolitusorganisatsiooni tegevuse korraldus“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  21.11.2022 Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel. Teede- ja sideministri määruse „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnistamise eeskiri“ (edaspidi ka: määrus nr 125) muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud tulenevalt vajadusest ajakohastada ja lihtsustada ülikergõhusõidukite pilootide pädevus- ja koolitusnõudeid. Euroopa Liidus on lennundusspetsialistide kvalifikatsiooniga seotud nõuded reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018 määruses (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet1 (edaspidi: EL-i lennundusohutuse alusmäärus), ning selle rakendusmäärustega.2 Nimetatud määrustes on sätestatud detailne regulatsioon kergõhusõidukite pilootide3 pädevus- ja kvalifikatsiooninõuete kohta, kuid ülikergõhusõidukite harrastuspilootide pädevusnõuete kehtestamine on jäetud eelkõige liikmesriikide pädevusse. Kerg- ja ülikergõhusõidukeid käitatakse harrastuslennunduses. Ülikergõhusõidukid liigitatakse nelja kategooriasse: 1) A klassi ülikergõhusõidukid; 2) B klassi ülikerglennukid; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L212, 22.08.2018, lk 1122). 2 EL-i lennundusohutuse alusmäärus jõustus 11. septembril 2018. aastal. See asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. a määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (edaspidi ka: EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmäärus). Viieaastasel üleminekuperioodil kehtivad EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse rakendusmäärused, mis järk-järgult asendatakse uue EL-i lennundusohutuse alusmääruse alusel antavate rakendusaktidega. 3 Kergõhusõidukite kategooriad on loetletud komisjoni 26. novembri 2014 määruse 1321/2013 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1 – 194) artikli 2 punktides k, ka ja l. Kokkuvõtlikult kuuluvad mehitatud kergõhusõidukite alla harrastuspilootide juhitavad lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 730 kg; tiivikõhusõidukid maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mis on sertifitseeritud maksimaalselt nelja sõitja poolt kasutamiseks; ning muud ELA2 õhusõidukid, ja mille suhtes kohaldatakse sama määruse Vb lisa (osa ML).  3) kopterid, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopterid, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiivikutega, mis pöörlevad lennul jõuseadme abita. Ülikergõhusõidukitest on enim levinud A klassi ülikergõhusõidukid. A klassi ülikergõhusõidukite hulka kuuluvad motodeltaplaanid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. augusti 2003 määruse nr 119 „Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri“ § 5 kohaselt võib ülikergõhusõidukit juhtida piloot, kellel on Transpordiameti väljastatud vastava pädevusega piloodiluba või mõne teise riigi lennundusvõimu ja Transpordiameti tunnustatud piloodiluba. Ülikergõhusõiduki käitamiseks vajalikud täpsemad pädevusnõuded on sätestatud määruses 125. Transpordiameti andmetel on Eestis umbes 50 aktiivset motodeltaplaaniga lendajat, kellest vaid 28 isikul on olnud vastav piloodiluba. Ühelgi neist eelnimetatud isikust ei ole kehtivat ülikergõhusõiduki piloodiluba. Transpordiamet peab võimalikuks, et tänasel päeval piloodiloata lendajad ei ole läbinud ka vastavat koolitust. Määruses 125 sätestatud Eesti ülikergõhusõiduki pilootide pädevusnõuded kehtivad 2014. aastast. Hetkel on Eestis kehtivad ülikergõhusõiduki pilootide pädevus- ja koolitusnõuded osaliselt rangemad Euroopa Liidus kehtivatest kergõhusõiduki piloodilubade (ingl k light aircraft pilot licence – LAPL) nõuetest. Ülikergõhusõiduki pilootide pädevus- ja koolitusnõuded vajavad ajakohastamist, arvestades ülikergõhusõidukite langustrendis käitajate arvu, käitamispiirkondi ja arengusuundi Euroopas, kus järjest enam liigutakse riskipõhiste reeglite poole ning lihtsustatakse nõudeid eelkõige pilootide koolitusele ja koolitusorganisatsioonide tegevusele. Samuti pööratakse järjest enam tähelepanu piloodi vastutustundlikule suhtumisele lennu ohutuks sooritamiseks, normide proportsionaalsusele ning riigi sekkumise vähendamise vajadusele. Arvestades asjaolu, et kergõhusõidukite ning ülikergõhusõidukite käitamisega seotud riskid ja ohutusnõuded on oma olemuselt sarnased, on ülikergõhusõiduki pilootide pädevusnõuete väljatöötamisel lähtutud osaliselt komisjoni 3. novembri 2011 määruses (EL) nr 1178/20114, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi EL-i määrus 1178/2011), sätestatud kerglennunduse pilootide pädevus- ja koolitusnõuetest. Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on tõsta lennuohutuse taset ja aidata kaasa vastutustundlikumale ülikergõhusõidukite käitamisele. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti juhtimisõiguse osakonna lennutegevuse üksuse koolitusorganisatsioonide vaneminspektor Liina Kalm (e-post: [email protected]), sama üksuse piloodikoolituse ja lennunduslubade vaneminspektor Anne-Ly Käi (e-post: [email protected]), juhtimisosakonna juhataja Margit Markus Moossen (e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann (tel: 625 6315, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 4 ELT L 311, 25.11.2011 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 26 punktist, mille kohaselt muudetakse määruses nr 125 sätestatud ülikergõhusõiduki piloodiloa ning ülikergõhusõiduki lennuõpetaja ja koolituse nõudeid (101. ja 23. peatükk). Punkti 1 kohaselt asendatakse määruses läbivalt sõna „Lennuamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes. Erandina jäetakse muutmata tekstiosad, milles ei ole peetud silmas tänapäevast Transpordiametit – varasemalt väljaantud Lennuameti Teatajaid, määruses sisalduvad viited välisriigi lennuametitele ja Ühinenud Lennuametitele5. „Lennuamet“ asendatakse „Transpordiametiga“ tulenevalt Lennuameti, Veeteede Ameti ja Maanteeameti ühendamisest, mille tulemusena moodustati Transpordiamet. Punkti 2 Määruses asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga „koolitusorganisatsioon“ vastavas käändes. Muudatus on vajalik mõistete ühtlustamiseks ning osaliselt seotud EL-i õiguse kohaldamisega (vt EL-i määruse 1178/2011 art 2 mõisted „sertifitseeritud koolitusorganisatsioon“ ja „deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ning lennundusseaduse §-d 2410-2412). Enne EL-i lennuohutusnõuete kehtestamist, kui Euroopas kehtisid Ühinenud Lennuametite normdokumendid, võisid piloodikoolitust pakkuda lennukoolitusorganisatsioonid (ingl k Flight Training Organisation), tüübikoolitusorganisatsioonid (ingl k Type Rating Training Organisation) ja registreeritud koolitajad (ingl k Training Facility). EL-i piloodikoolituste süsteemis pakuvad tänapäeval koolitust üksnes koolitusorganisatsioonid, mis jagunevad sertifitseeritud ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonideks. Seetõttu ei ole termin „koolitaja“ enam EL süsteemis kasutusel, ka siseriiklikult puudub tänapäeval selle järele vajadus ning pigem tekitab see segadust, kuna ka varasema regulatsiooni kohaste koolitajate puhul on tegu koolitusorganisatsioonidega. Punkt 3. Paragrahvi 482 lõiget 2 täpsustatakse selliselt, et ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema läbinud koolituskursuse ning sooritama teooriaeksami ülikergõhusõiduki koolitust korraldavas koolitusorganisatsioonis. Koolituskursus hõlmab teooriakursust ja lennuõpet. Kehtiva määruse redaktsiooni kohaselt peab ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja olema läbinud Transpordiameti heakskiidetud teooriakursuse ja lennuõppe ning sooritama teooriaeksami Transpordiameti järelevalveametniku juuresolekul. Praktikas on osutunud nimetatud nõue ebaproportsionaalselt rangeks ning on kujunenud olukord, kus ülikergõhusõiduki piloodiloa väljaandmise nõuded on rangemad kergõhusõiduki piloodiloa väljaandmise nõuetest. Koolitusorganisatsiooni juures sooritatud eksam on piisav loa saamiseks, samuti puudub Transpordiametil praktikas võimekus A klassi ülikergõhusõiduki pilootide teooriaeksami küsimuste koostamiseks. Samas omavad neid küsimusi ülikergõhusõiduki pilootide koolitusorganisatsioonid, samuti vastutab koolitaja sisuliselt loa 5 Ühinenud Lennuametid (ingl k Joint Aviation Authorities – JAA) esindas 1970. – 2009. a suure osa Euroopa riikide tsiviillennundusvaldkonna pädevaid asutusi ning see oli koostöövormiks ühiste lennundusohutust reguleerivate standardite ja protseduuride väljatöötamisel ja rakendamisel. JAA andis välja ühiseid lennundusnõudeid (ingl k Joint Aviation Requirements – JAR), mille eesmärk oli kehtestada liikmesriikide lennundusohutuse miinimumnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. a määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud Euroopa lennundusohutuse alusmäärus) jõustumisel võttis need ülesanded üle Euroopa Lennuohutusamet (ingl k European Aviation Safety Agency – EASA). taotleja asjakohaste teadmiste omandamise eest. Täiendavalt kontrollitakse ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja teoreetilisi teadmisi tavapärase kontroll-lennu käigus. Muudatuse väljatöötamisel on arvestatud EL määruses nr 1178/2011 ja lennundusseaduse §-s 2412 sätestatud kergõhusõiduki pilootidele suunatud koolitustegevust deklareerinud koolitusorganisatsioonide nõuetega. Punktid 4–7 käsitlevad muudatusi paragrahvis 483. Paragrahvi 483 loetelu punktis 3 täpsustatakse tervisetõendi sisu. Riigisiseselt ei ole seni kehtestatud ülikergõhusõiduki piloodi tervisetõendi nõudeid ning see on praktikas tekitanud segadust. Muudatuses on arvestatud EL määruse nr 1178/2011 kohaldamise pikaajalist praktikat ning Soome kogemust B klassi ülikerglennuki ja kopteripilootide tervisenõuetena rakendada LAPL klassi tervisenõudeid, kuna vastavatele piloodilubadele kohaldatakse samuti LAPL nõudeid (vt määruse nr 125 § 486 ning lennundusseaduse § 241 lg 5). Loetelu punkti 7 täiendatakse eksami läbimise nõudega, kuna enam ei sooritata eksameid Transpordiameti järelevalveametniku juuresolekul (seotud § 482 lg 2 muudatusega) ning loetelust jäetakse välja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise kohustus (loetelu punkt 8). Paragrahvi senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt ei ole punktis 3 nimetatud tervisetõend vajalik A klassi ülikergõhusõiduki käitamisel. Nimetatud leevenduse kehtestamisel on arvestatud ülikergõhusõiduki käitamisega seotud lennutegevuse iseloomu ja riskitaset. Antud juhul peab piloot ise veenduma, et suudab lennu läbi viia ohutult ning tema tervislik seisund seda ei takista. Seetõttu julgustab Transpordiamet piloote perioodiliselt läbima tervisekontrolli omal initsiatiivil. Punktid 8–10 käsitlevad muudatusi paragrahvis 484. Selle kohaselt täpsustatakse ülikergõhusõiduki piloodiloa taotleja läbitavaid teooriakoolituse õppeaineid, eristades üldaineid (lg 1 – lennundusregulatsioon, meteoroloogia ja navigatsioon) ja erialaaineid (lg 11 – õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika, lennu planeerimine ja teostamine ning käitamisprotseduurid) sarnaselt EL määruses 1178/2011 sätestatud piloodiõpilase teooriakoolituse struktuurile. Ülikergõhusõiduki piloodiloa saamiseks vajaliku teooriakoolituse mahule ei seata piiranguid sarnaselt erapiloodiloa koolitusele. Koolituse kestus sõltub konkreetsest piloodiõpilasest ning tema valmisolekust piloodiloa saamiseks, seetõttu ei ole mõistlik seada ülikergõhusõiduki piloodikoolituse kestusele ühtset nõuet. Muudatuse väljatöötamisel on arvestatud Rahvusvahelise Tsiivillennunduse Organisatsiooni eesmärki liikuda pädevusel põhineva koolituse ja hindamise (ingl competency-based training and assessmet - CBT)6 suunas, mis toetab piloodile individuaalset lähenemist ning piloote õpetatakse ja nende oskusi jälgitakse pidevalt, kuni nad on valmis piloodiloa saamiseks. Lisaks täpsustatakse paragrahvi lõike 4 esimest lauset, arvestades lõike 1 ja 11 muudatusi. Punkti 11 kohaselt täiendatakse § 488 hiljutise lennukogemuse nõudeid. Lõikega 3 täpsustatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülikergõhusõiduki piloodi hiljutise lennukogemuse nõudeid A klassi ülikergõhusõiduki piloodiloa omanikele. Nende suhtes ei 6 ICAO avaldas 2016. a dokumendi 9868 PANS-TRG (Procedures for Air Navigation Services – Training) üldsätted pädevuspõhise koolituse ja hindamise kohta. Sellega määratleti pilootide pädevuste roll ohtude ja vigade juhtimise kontekstis ning anti alus edasiseks CBTA arendamiseks. Järgnev muudatus avaldati 2020. a. Kättesaadav: https://www.icao.int/safety/OPS/OPS-Normal/Pages/CBTA-Instructional-system-design.aspx kohaldata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hiljutise lennukogemuse nõudeid. Piloot vastutab ise oma oskuste eest ja vajadusel võib alati lennuõpetajaga täiendavaid lende sooritada oma oskuste täiendamiseks ja kogemuste omandamiseks. Lõikega 4 antakse taotlejatele, kes omavad nii B klassi ülikerg-maalennuki pädevust kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevust, võimalus täita hiljutise lennukogemuse nõuded vaid ühes eelnimetatud klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Eelnimetatud lennukid on oma käitamisomadustelt sarnased ning seetõttu on põhjendatud hiljutise lennukogemuse nõuete täitmiseks lubada kasutada mõlema klassi lennuki lennukogemuse tõendamist. Kombineerituna tähendab, et kui isikul on nii B klassi ülikerg-maalennuki pädevus kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevus, võib taotleja hiljutise lennukogemuse nõuded täita ühe või mõlema klassi lennukogemuse põhjal selliselt, et tervikuna on sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded täidetud. Samasugune võimalus on ette nähtud ka ELi määruse 1178/2011 I lisa sätte FCL.740.A punkti b alapunktis 2 ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärke ja fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärke kehtivusaja pikendamiseks. Punkti 12 kohaselt asendatakse § 489 lõike 1 punktis 1 sõnad „Lennuameti heakskiidetud“ sõnadega „ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuvas koolitusorganisatsiooni“. Muudatus on seotud ülejäänud muudatustega, mille kohaselt ülikergõhusõiduki piloodikoolitust pakub Transpordiametis registreeritud või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon. Punkti 13 kohaselt muudetakse paragrahvi 111 lõiget 6. Muudatus on seotud EL-i õigusega, mille kohaselt pakub piloodikoolitust pädeva asutuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioon. Seoses sellega puudub tänapäeval vajadus pädeva asutuse poolt koolitusorganisatsiooni tunnustamiseks. Punktid 14 ja 15 käsitlevad muudatusi paragrahvides 114 ja 117. Lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „koolituskursuse Lennuameti heakskiidetud koolitusprogrammi alusel“ sõnadega „ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuva koolitusorganisatsiooni koolituskursuse“ sarnaselt punktis 12 esitatud muudatusele. Lõikes 6 loobutakse kontroll-lennuks kontrollpiloodi määramisest. Muudatuse väljatöötamisel on arvesse võetud EL-i määruses 1178/2011 sätestatut, mille kohaselt määratakse kontrollpiloote üksnes piloodiloa või pädevusega seotud lennueksamiteks, mitte lennuõpetajate kontroll-lendude läbiviimiseks. EL-i regulatsioon ei nõua, et kontrollpiloodi määrajaks on pädev asutus. Seetõttu ei ole kehtiv siseriiklik regulatsioon proportsionaalne ning võttes arvesse ülikergõhusõiduki pilootide pädevus- ja koolitusnõuete lihtsustamise eesmärki, jäetakse kontrollpiloodi määramise nõue määrusest välja. Samal põhjusel muudetakse paragrahvi 117 lõiget 4. Punkti 16 kohaselt tunnistatakse § 115 lg 1 kehtetuks. Muudatus on seotud § 116 lg 1 muudatusega, mis käsitleb lennuõpetaja hiljutist lennukogemust. Punkt 17 käsitleb muudatusi paragrahvis 116. Paragrahvi 116 pealkiri viiakse vastavusse paragrahvi sisuga ning paragrahvis sätestatakse kompaktselt ülikergõhusõiduki lennuõpetaja hiljutise lennukogemuse nõuded. Muudatuste eesmärgiks on nõuete lihtsustamine, võttes arvesse EL-i sarnase lennutegevuse iseloomuga õhusõidukite (purilennukid ning õhupallid) sarnaseid aspekte ja riske ning lennuõpetajate pädevus- ja koolitusnõudeid. Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja võib oma pädevusega seotud õigusi kasutada juhul, kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud ülikergõhusõiduki lennuõpetaja täiendkoolituse, andnud vähemalt 5 tundi lennuõpet lennuõpetajana või sooritanud käesoleva määruse § 114 lõike 6 kohase kontroll- lennu. Seniste lõigete 2 ja 3 järele puudub vajadus, kuna lennuõpetaja pädevus on tähtajatu. Punkt 18 käsitleb § 1291 lõikes 2 ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja muutmist seniselt kolmelt aastalt viiele aastale. Pikema kehtivusaja sätestamisel on arvestatud EL-i määruses 1178/2011 sätestatud purilennukite ja õhupallide kontrollpilootide tunnistuse kehtivusaja nõudeid. Sarnase ajalise raami kasutamine on kohane ülikergõhusõiduki kontrollpilootide suhtes, arvestades lennutegevuse ja õhusõidukite käitamise sarnasusi. Punkti 19 kohaselt tunnistatakse § 1292 lõike 1 punkt 5 ja lõige 2 kehtetuks, sest arvestades konkreetse lennutegevuse iseloomu, on kontrollpiloodi kogemus ja koolituse läbimise nõue piisav kontrollpiloodi tunnistuse saamiseks ning puudub vajadus kontroll-lennuks Transpordiameti määratud kontrollpiloodiga. Punkti 20 kohaselt täiendatakse § 1293, mille kohaselt võib kontrollpiloot lisaks piloodiloa taotlejale pädevuse andmiseks vajaliku kontroll-lennu tegemisele ka sooritada kontroll-lennu lennuõpetajale pädevuse andmiseks. Kuna piloodiluba ei uuendata, nähakse muudatusega ette lennuõpetaja pädevuse kehtivuse jätkamine. Muudatus tehakse seoses ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevusnõuete muutmisega. Punkti 21 kohaselt lihtsustatakse § 1294 kohast senist ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja pikendamise regulatsiooni. Tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab kontrollpiloot olema tunnistuse kehtivusaja jooksul läbinud kontrollpiloodi täiendkoolituse. Täiendkoolituse eesmärk on ajakohastada ja täiendada kontrollpiloodi tunnistust omava isiku teadmisi tema ülesannete täitmiseks. Kui ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivust ei ole tunnistuse kehtivusaja jooksul pikendatud, kuid ülikergõhusõiduki kontrollpiloot soovib hiljem siiski kontrollpiloodina tegutseda, saab ta taotleda ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistust vastavalt §-le 1291, kui ta vastab ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse taotlejale esitatud nõuetele (§ 1292). Punktide 22 – 25 kohaselt ajakohastatakse § 132 ja 133 sätestatud koolitusorganisatsioonide tegevusega seotud regulatsiooni, arvestades ülikergõhusõidukite pilootide koolitusorganisatsioonide tegevust. Paragrahvi 132 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks, sest regulatsioon on aegunud ning koolitusorganisatsiooni sertifitseerimisnõuded tulevad Euroopa Liidu EL-i määrusest nr 1178/2011 ja neid on täpsustatud lennundusseaduses (eelkõige §-d 2410 ja 2411). Erandina ei anta sertifikaati harrastuspiloote koolitavatele koolitusorganisatsioonidele, kuna lähtudes harrastuspilootide koolituste spetsiifikast ei ole ärilise lennutranspordi pilootide koolitusorganisatsioonide tegevusnõuded nende suhtes asjakohased. Kerg- ja ülikerglennunduse pilootide koolitusorganisatsioonid võivad oma koolitustegevuse Transpordiametis registreerida või deklareerida. Paragrahvi 133 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa (lennuklubi, -kool). Muudatus on seotud määruse läbiva muudatusega, mille kohaselt sõna „koolitaja“ asendatakse sõnaga „koolitusorganisatsioon“. Seetõttu puudub sulgudes tekstiosa täpsustamiseks tänapäeval vajadus. Koolitusorganisatsiooni deklaratsiooni esitamise täpsem kord sätestatakse § 133 lõikes 2, ajakohastades ja lihtsustades senist regulatsiooni. Selle kohaselt võib ülikergõhusõidukite pilootide koolitusorganisatsioon lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitusorganisatsiooni registreerimise võimalusele esitada Transpordiametile deklaratsiooni. Sellise koolitusorganisatsiooni suhtes kohaldatakse EL-i määruse nr 1178/2011 VIII lisas sätestatud koolitusorganisatsioonide asjakohaseid nõudeid ning käesoleva määruse 101. või 23. peatükis sätestatut. Muudatus on vajalik ülikergõhusõidukite pilootide koolitusorganisatsiooni tegevuse lihtsustamiseks, arvestades EL-i nõudeid kergõhusõidukite pilootide koolitusorganisatsioonide tegevusele. Samas jääb kehtima lõikes 1 sätestatud koolitusorganisatsiooni Transpordiametis registreerimise võimalus, kuna Eestis tegutseb juba registreeritud ülikergõhusõidukite pilootide koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon ja tema tegevuse ümberkorraldamiseks deklaratsiooni esitamise eesmärgil puudub vajadus. Paragrahvi 133 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav regulatsioon on tänaseks sätestatud ELi tasandil ning riigisisese regulatsiooni järele puudub vajadus. Punkti 26 kohaselt muudetakse paragrahvi 134 pealkirja. Muudatus on seotud punktis 2 esitatud muudatusega, mille kohaselt asendatakse määruses sõna „koolitaja“ sõnaga „koolitusorganisatsioon“. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. EL-i lennundusohutuse alusmääruse ja EL-i määruses nr 1178/2011 on kehtestatud kergõhusõidukite pilootide pädevus- ja koolitusnõuded. Eelnõu kohaselt ajakohastatakse sarnase lennutegevuse ning käitamise iseloomuga ülikergõhusõidukite pilootide pädevuse ja koolitusega seotud nõudeid, arvestades komisjoni määruse nr 1178/2011 sätestatud sarnase lennutegevuse iseloomuga kergõhusõidukite pilootide pädevuse ja koolitusega seotud nõudeid. 4. Määruse mõjud Muudatusega lihtsustatakse ülikergõhusõidukite pilootide koolitus- ja pädevusnõudeid, arvestades ülikergõhusõidukite käitamise riske. Eelnõu mõjutab eelkõige ülikergõhusõidukite piloodiloa taotlejaid ja omanikke, lennuõpetajaid, kontrollpiloote, koolitusorganisatsioone ning Transpordiametit. Lihtsustatud nõuete puhul on Transpordiameti ootus, et ülikergõhusõidukite piloodid järgivad neid ja sellel on positiivne mõju lennuohutusele. Eelnõu on vastavuses ülikerglennunduse ohutusriskidega ning aitab selle kaudu kaasa lennuohutuse tagamisele. Samuti on oluline, et siseriiklikud ülikergõhusõidukite pilootide pädevus- ja koolitusnõuded ei oleks rangemad kui on EL-i nõuded kergõhusõidukite pilootidele. Transpordiameti kui lennuohutuse järelevalvet tegeva asutuse jaoks muudab eelnõu kohane regulatsioon järelevalve efektiivsemaks. Määrusel puudub mõju järgmistes küsimustes: - sotsiaalne, sh demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju majandusele; - mõju elu- ja looduskeskkonnale; - mõju regionaalarengule; - mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha riigieelarvelisi kulutusi. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid, samuti ei too määruse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Transpordiameti ja üldkerglennundust esindavate osapooltega (Eesti Lennuspordi Föderatsioon). Transpordiamet kaasas huvirühmad käesoleva eelnõu ettevalmistamisele eelnenud arutelude käigus. 2022. a suvel korraldas Transpordiamet ülikerglennunduse ümarlaua ja ideekorje ülikergõhusõidukite pilootidega. Transpordiamet suhtles aktiivselt A klassi ülikergõhusõidukite käitajate kogukonnaga ja edastas määruse kavandi Lennuspordi Föderatsioonile ning ülikergõhusõidukite pilootide kogukonna aktiivsetele esindajatele Ants Kivimäele, Lauri Laasikule ja Ingmar Näksile arvamuse avaldamiseks. Lennuspordi Föderatsioon tegi ettepaneku sätestada paragrahvis 488 pädevuse hoidmiseks aastane minimaalne lennutundide arv ja selle tõendamiskohustus lennuraamatu kannete kaudu. Transpordiamet ei toeta seda ettepanekut, kuna see suurendab osapoolte halduskoormust ning ei täida lihtsustamise eesmärki. Ülikergõhusõiduki piloot peab ise olema võimeline aru saama oma oskuste tasemest ja selle eest vastutama. Piloodil on alati võimalus lennuõpetajaga täiendavaid lende sooritada oma kogemuste ja oskuste täiendamiseks. Ants Kivimäe tegi ettepaneku kaotada paragrahvi 114 lõikes 6 sätestatud lennuõpetaja kontroll- lennu sooritamise säte. Arvestades, et piloodikoolitusel osaleja tugineb lennuõpetaja teadmistele ja oskustele pädevuse omandamisel ning kujundab oma edasised hoiakud paljuski lennuõpetaja järgi, on kontroll-lennu nõue vastavuses ülikergõhusõiduki käitamisega seotud riskidega. Seetõttu ei toeta Transpordiamet kontroll-lennu tegemise väljajätmist, küll aga ei ole vajalik kontrollpilooti määramine Transpordiameti poolt ja sellega on eelnõus arvestatud.