Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu kooskõlastamine

Madis Kallas Teie 01.11.2022 nr 1-4/21/5666-2, Keskkonnaministeerium KEM/22-1302/-1K [email protected] Paldiski mnt 96 Meie 23.11.2022 nr 2-7/2022/6742 13522, Tallinn Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu kooskõlastamine Austatud Madis Kallas Keskkonnaministeerium esitas 01.11.2022 kirjaga nr 1-4/21/5666-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu. Kavandatav Sõrve looduskaitseala kattub kolme maardlaga: Harku ja Sõrve (Rannamõisa) lubjakivimaardlatega ning Muraste turbamaardlaga. Kõige tähtsamaks peame planeeritava kaitseala kattumist 533 ha ulatuses Harku lubjakivimaardlaga, kus kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. Tänase seisuga on Keskkonnaametil menetluses kokku kolm geoloogilise uuringu loa taotlust – Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III, mis kattuvad täielikult või osaliselt Harku maardlaga ja kavandatava Sõrve looduskaitsealaga. MKM tegi 04.05.2022 kirjaga nr 17-1/20-0100/2879-11 Keskkonnaametile kompromissettepaneku jätta loodavast Sõrve looduskaitsealast välja need kolm geoloogilise uuringu taotluse ala. Paraku Keskkonnaamet seda ettepanekut arvesse ei võtnud (Keskkonnaameti 16.06.2021 kiri nr 7-4/21/5838-156). Eesti Geoloogiateenistus koostas 2018. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas2 (edaspidi EGT uurimistöö). EGT uurimistöö toob välja, et Väo kihistu kui Eesti kõrgekvaliteedilise ehituslubjakivi avamusala levib ulatuslikult Harku maardla piirkonnas ja sellest loodesse jääval alal. Harku maardla maavara on väga hea kvaliteediga kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis sobib nii ehituskillustikuks kui ka ehituskiviks. Karjäärides kaevandatavast kivimist saab toota suurema purunemiskindlusega (LA25-30) killustikku, mis vastab II-III klassi ehituskillustiku nõuetele. Põhiliselt toodetakse Harku maardla ehituslubjakivist killustikku erinevates fraktsioonides, mida kasutatakse laialdaselt ehitustöödeks, teedeehitus- ja remonditöödeks. Ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on EGT uurimistöös tehtud ettepanek laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi mh Harku maardlas ning selle lähiümbruses. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 2 Ehitusmaavarad | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Tulenevalt eeltoodust on Harku maardlas ja selle lähiümbruses leviv kõrgemargiline ehituslubjakivi riigi jaoks olulise tähtsusega nii lähimas kui ka pikemas perspektiivis, eriti Tallinna ja selle lähiümbruse ehitusobjektide varustamiseks kõrgemargilise ehituslubjakiviga. Sõrve looduskaitseala moodustamisega kaob juba lähikümnenditel ära võimalus kindlustada Tallinna ja selle lähiümbruse piirkonda ehitustöödeks ja teedeehituseks vajaliku kõrgemargilise ehituslubjakiviga. Riigi huvist lähtudes tuleb selles piirkonnas leida kompromiss looduskaitseliste piirangute ja kaevandamisvõimaluste vahel, mis on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu üks olulisemaid ülesandeid. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks algatas Vabariigi Valitsus 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise3. Maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Korralduse punktis 2 on öeldud, et: „Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine…“ Nimetatud EGT uurimistöö on Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Maavarade teemaplaneeringuga määratakse perspektiivsed alad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Praeguses teemaplaneeringu etapis kaitseala moodustamine Harku maardlale, eelkõige ülal nimetatud geoloogiliste uuringu lubade taotluste aladele mõjutab märgatavalt teemaplaneeringu koostamise eesmärki ja mõtet. MKM leiab, et Harku maardla on Harju maakonna kõige perspektiivsem lubjakivimaardla, mis tagaks varustuskindluse kõrgemargilise ehituslubjakiviga Harju maakonnas käesoleval sajandil. Taristu- ja üldehitustegevus jätkub Eesti Vabariigi majanduslikult aktiivseimas osas ka edaspidi ning selleks, et tagada Tallinna ja Harjumaa varustuskindlus, peab riigil olema võimalus kaaluda ehitusmaavarade kaevandamise võimalikkust erinevates piirkondades. Selleks on algatatud Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamine, mille raames selgub, kuivõrd Harku maardla piirkonnas on võimalik leida kompromiss looduskaitse ja kaevandamise vahel. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu dokumendid ainult sellisel tingimusel, et loodavast Sõrve looduskaitsealast jäetakse välja kolm geoloogilise uuringu loa taotluse ala – Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III ning muudetakse moodustatava looduskaitseala piire sellele vastavalt. Pakutav lahendus võimaldaks küllaltki suure osa maardla varust potentsiaalselt kaevandatavana säilitada. Samuti jääks ala välja merikotka piirangutest, kavandatav kaitseala säiliks tervikuna (ei teki lahustükke) ja ei lõigataks läbi rohekoridori. 3 Maakonnaplaneeringud | Rahandusministeerium (fin.ee) 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Karel Lember 625 6402 [email protected] 3 (3)