Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 21.11.2022 nr 1-4/22/5199 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu 2. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS Hanna Vahter, 626 2981 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 14.10.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………… nr…… Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 2, jäätmeseaduse § 117 lõike 1 ning veeseaduse § 195 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ muutmine Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üleriigiliselt või“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) teistelt isikutelt saadud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või selle puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus;“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) teistele isikutele antud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või selle puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus;“. § 2. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ pealkirjas, §-des 1 ja 4 ning määruse lisa pealkirjas asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“. § 3. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Määruse jõustumine 1 Käesolev määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler 2  Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. aasta määrus nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ Lisa (keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses) VEEKASUTUSE ARUANDE ANDMEKOOSSEIS 1. Ühisveevärk ja kanalisatsioon 1.1 Elanike teenindamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 1.1.1 asula nimetus ja EHAK, kus vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi- või -kanalisatsiooniteenust; 1.1.2 vee-ettevõtja ühisveevärgiteenuse liitumispunktide koguarv asulas; 1.1.3 vee-ettevõtja ühisveevärgiteenusega liitunud liitumispunktide arv aastas; 1.1.4 vee-ettevõtja ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal asulas (%); 1.1.5 vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%); 1.1.6 vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenuse liitumispunktide koguarv asulas; 1.1.7 vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenusega liitunud liitumispunktide arv asulas; 1.1.8 vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal asulas (%); 1.1.9 vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%); 1.1.10 asulat teenindava(te) reoveepuhasti(te) nimetus ja kood; 1.1.11 reoveepuhastisse purgitava reovee kogus (inimekvivalent ehk ie; m3/a); 1.1.12 ühiskanalisatsiooni liik; 1.1.13 lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%); 1.1.14 ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustiku kogupikkus (km). 1.2 Asula ühisveevärgi seisundi hindamine 1.2.1 ühisveevärgitorustiku leke (%); 1.2.2 kasutuses oleva ühisveevärgi lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus; 1.2.3 meede, mida kasutatakse ühisveevärgi lekete vältimiseks; 1.2.4 muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus, mida kasutatakse ühisveevärgi seisundi hindamiseks või hooldamiseks. 1.3 Asula ühiskanalisatsioonitorustiku seisundi hindamine 1.3.1 ühiskanalisatsioonitorustiku leke (%), infiltratsioon (%); 1.3.2 kasutuses oleva ühiskanalisatsiooni lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus; 1.3.3 meede, mida kasutatakse ühiskanalisatsiooni lekete vältimiseks; 1.3.4 muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus, mida kasutatakse ühiskanalisatsioonitorustiku seisundi hindamiseks või hooldamiseks. 2. Reoveekogumisala 2.1 reoveekogumisala nimetus ja kood; 2.2 ühiskanalisatsiooniteenuse liitumispunktide koguarv reoveekogumisalal; 2.3 ühiskanalisatsiooniteenusega liitunud liitumispunktide arv reoveekogumisalal; 2.4 ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal reoveekogumisalal (%); 2.5 ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal reoveekogumisalal (%); 2.6 reoveekogumisala teenindava(te) reoveepuhasti(te) nimetus ja kood; 3 2.7 reoveekogumisalalt reoveepuhastisse purgitava reovee kogus (inimekvivalent ehk ie; m3/a); 2.8 ühiskanalisatsiooni liik; 2.9 lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%); 2.10 reoveekogumisalal asuvate elanike teenindamiseks vajaliku ühiskanalisatsiooni kogupikkus (km). 3. Investeeringud 3.1 joogivee, kanalisatsiooni ja abonenttasu hind eratarbijale käibemaksuga (€/m3); 3.2 müüdud joogivee kogus (m3/a); 3.3 vastuvõetud reovee kogus (m3/a); 3.4 aruandeaasta müügitulu (€/a); 3.5 aruandeaasta omafinantseering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.6 kohaliku omavalitsuse toetuse ja muude finantseerimisallikate abil tehtud investeeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.7 aruandeaasta koguinvesteering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.8 aruandeaastale eelnenud aasta tegelikud koguinvesteeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.9 aruandeaastale järgneva kolme aasta planeeritud investeeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a). 4. Põhjaveevõtt 4.1 põhjaveehaarde nimetus ja kood; 4.2 puurkaevu katastrinumber; 4.3 vee töötlemine (jah/ei); 4.4 veetöötlusjaama nimi ja kood; 4.5 veevõtt kuude kaupa (m3). 5. Pinna- ja mereveevõtt 5.1 veehaarde nimetus ja kood; 5.2 vee töötlemine (jah/ei); 5.3 veetöötlusjaama nimi ja kood; 5.4 veevõtt kuude kaupa (m3). 6. Veetöötlusjaam 6.1 veetöötlusjaama nimi ja kood; 6.2 veetöötlusseadme tehasetüüp; 6.3 veetöötluse meetod; 6.4 projekteeritud jõudlus (kuupmeetrit päevas ehk m3/d; kuupmeetrit tunnis ehk m3/h); 6.5 projekteerimise aasta; 6.6 käikuandmise aasta ja kuu; 6.7 uuendamise aasta ja kuu. 7. Veekasutus 7.1 Veekasutus 7.1.1. asula nimetus; 4 7.1.2. vee liik, vee kulu kasutusala kohta (m3/a) ja veekadu (m3/a). 7.2 Teistele antav vesi 7.2.1 vee võtja nimi ja äriregistrikood; 7.2.2 üleantava vee liik ja hulk (m3/a). 7.3 Teistelt saadav vesi 7.3.1 vee andja nimi ja äriregistrikood; 7.3.2 vastuvõetava vee liik ja hulk (m3/a). 8. Keskkonda juhitav reostuskoormus 8.1 väljalaskme nimetus ja kood; 8.2 ärajuhitava vee vooluhulk kvartalis (m3); 8.3 veekoguse mõõtmis- või arvutusviis; 8.4 bioloogilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.5 keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.6 heljumi kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.7 üldfosfori (edaspidi Püld) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.8 üldlämmastiku (edaspidi Nüld) (vee temperatuur üle 12 °C) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.9 Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) vooluhulk kvartalis (m3/kv); 8.10 Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) veekoguse mõõtmis- või arvutusviis; 8.11 Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) kontsentratsioon kvartalis (mg/l). 9. Äkkheited 9.1 väljalaskme nimetus ja kood; 9.2 äkkheite põhjus ja esinemise aeg; 9.3 veehulk (m3/a); 9.4 BHT7, Püld ja Nüld kogus (t/a). 10. Reostuskoormuse lisanäitajad 10.1 väljalaskme nimetus ja kood; 10.2 lisanäitaja nimetus ja kood; 10.3 lisanäitaja kontsentratsioon kvartalis (mg/l). 11. Puhasti 11.1 Puhasti andmed 11.1.1 puhasti nimetus ja kood; 11.1.2 puhastamise tüüp ja puhasti tüübi täpsustus; 11.1.3 järelpuhasti tüüp; 11.1.4 biotiikide arv ja pindala kokku (m2); 11.1.5 projekteerija ja projekteerimise aasta; 11.1.6 ehitaja/tarnija; 11.1.7 käiku andmise aasta ja kuu; 11.1.8 uuendamise aasta ja kuu; 11.1.9 projekteeritud ja tegelik hüdrauliline jõudlus (m3/d); 11.1.10 projekteeritud ja tegelik jõudlus reostuskoormuse järgi (kg, BHT7/d; 5 11.1.11 jõudlus projekti järgi (ie); 11.1.12 puhastisse juhitav reostuskoormus (ie); 11.1.13 puhastusaste. 11.2 Fosfori ärastamine 11.2.1 fosfori ärastamise meetod; 11.2.2 fosfori ärastamiseks puhastusprotsessile lisatud kemikaal. 11.3 Lämmastiku ärastamine 11.3.1 lämmastiku ärastamise meetod. 11.4 Puhasti seisund 11.4.1 puhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund; 11.4.2 järelpuhasti tehniline seisund; 11.4.3 puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus. 11.5 Olulisemad tööstusettevõtted, nende tegevusalad ja reovee iseloomulikud reoained 12. Puhasti tõhusus 12.1 puhasti nimetus ja kood; 12.2 siseneva ja väljuva vee BHT7 (mg/l); 12.3 siseneva ja väljuva vee KHT (mg/l); 12.4 siseneva ja väljuva vee heljum (mg/l); 12.5 siseneva ja väljuva vee Nüld (mg/l); 12.6 siseneva ja väljuva vee Püld (mg/l); 12.7 tõhususe määramise viis. 13. Puhasti tõhusus lisanäitajate järgi 13.1 puhasti nimetus ja kood; 13.2 lisanäitaja nimetus ja kood; 13.3 lisanäitaja kontsentratsioon sisenevas ja väljuvas vees (mg/l). 14. Reoveesete 14.1 reoveepuhasti nimetus ja kood; 14.2 reoveesette hulk (m³/a), kuivainesisaldus (g/l; %) ja kogus tonnides (t; kuivainesisaldus aastas ehk KA/a); 14.3 stabiliseeritud reoveesette kogus (m3/a), stabiliseeritud reoveesette kuivainesisaldus (%) ja kogus tonnides (t; KA/a); 14.4 reoveesette kasutamise viis; 14.5 reoveesettetöötluse meetod(id); 14.6 reoveepuhasti, kuhu reoveesete viiakse, nimetus ja kood; 14.7 purgitud ja/või äraveetud reoveesette kogus (m3/a); 14.8 reoveepuhasti, kust reoveesetet vastu võetakse, nimetus ja kood; 14.9 vastuvõetud reoveesette kogus kokku (m3/a); 14.10 reoveesette proovide näitaja, näitaja täpsustus, ühik ja kontsentratsioon. 15. Vesiviljelus 15.1 vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood; 6 15.2 kasvanduse tüüp; 15.3 veehaarde nimetus, kood, vee liik, vee kogus kasvatuseks (m3); 15.4 vesiviljeluse vee puhastusmeetod; 15.5 eemaldatud sette kogus (t/a), sette töötlemise ja kasutamise viis; 15.6 kasvatatav liik, realiseeritud aastane kogus ja juurdekasv (t), söödakoefitsient, kasvatatava organismi lämmastiku ja fosfori sisaldus; 15.7 sööda nimetus, aastane söödakogus (t), sööda lämmastiku ja fosfori sisaldus (%); 15.8 veekeskkonda heidetava lämmastiku ja fosfori kogus (t); 15.9 kasutatud kemikaali nimetus, kogus ja kasutamise aeg; 15.10 kasutatud ravimi nimetus, kogus ja kasutamise aeg; 15.11 rakendatud saastekoormuse vähendamise meetmed. 16. Süvendamine, kaadamine, süvenduspinnase paigutamine ja tahkete ainete paigutamine 16.1 Süvendamine 16.1.1 veekogu nimetus ja kood; 16.1.2 süvendamiskoht ja L-EST koordinaadid; 16.1.3 süvendamisviis; 16.1.4 süvenduspinnase iseloomustus; 16.1.5 füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.1.6 keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.1.7 bioloogilised omadused ja esinemine. 16.2 Kaadamine 16.2.1 veekogu nimetus ja kood; 16.2.2 kaadamise koht; 16.2.3 kaadamisala nimetus; 16.2.4 piirkonna L-EST koordinaadid; 16.2.5 kaadamise vajaduse põhjendus; 16.2.6 kaadamisviis; 16.2.7 kaadatud aine iseloomustus; 16.2.8 füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.2.9 keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.2.10 bioloogilised omadused ja esinemine. 16.3 Süvenduspinnase paigutamine 16.3.1 veekogu nimetus ja kood; 16.3.2 süvenduspinnase paigutamise koht; 16.3.3 piirkonna L-EST koordinaadid; 16.3.4 süvenduspinnase paigutamise vajaduse põhjendus; 16.3.5 süvenduspinnase paigutamise viis; 16.3.6 paigutatud süvenduspinnase iseloomustus; 16.3.7 füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.3.8 keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.3.9 bioloogilised omadused ja esinemine. 16.4 Tahkete ainete paigutamine 7 16.4.1 veekogu nimetus ja kood; 16.4.2 tahkete ainete paigutamise koht; 16.4.3 piirkonna L-EST koordinaadid; 16.4.4 tahkete ainete paigutamise vajaduse põhjendus; 16.4.5 tahkete ainete paigutamise viis; 16.4.6 tahkete ainete iseloomustus; 16.4.7 füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.4.8 keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.4.9 bioloogilised omadused ja esinemine. 16.5 Meetmed 16.5.1 vee erikasutuse mõju vähendamiseks kasutatud meetmete nimetus, kirjeldus ja rakendamise aeg; 16.5.2 seire tulemused; 16.5.3 seiratav näitaja, näitaja kood ja sisaldus (mg/l); 16.5.4 analüüsid teinud labor; 16.5.5 ärinimi ja registrikood. 8  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri kolme määrust, millega on kehtestatud välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, veekasutuse aastaaruande ja jäätmearuande (edaspidi aruanded) andmekoosseis ja esitamise kord. Muudatustega täiendatakse ja täpsustatakse aruannete andmekoosseisu ja täpsustatakse aruannete esitamise korda. Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi keskkonnaministri määrusi: - 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ 2021. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.01.2022, 3); - 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ 2020. aasta 3. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.01.2022, 4); - 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ 2021. aasta 29. jaanuaril jõustunud reaktsiooni (RT I, 29.01.2022, 7). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter ([email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel osalesid keskkonnakorralduse osakonna nõunik Görel Grauding ([email protected], tel 626 2897), veeosakonna nõunik Katrina Lang ([email protected], tel 626 2909) ning Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin ([email protected]) ja peaspetsialist Keith Allikvee ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected], tel 55655707) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ tehtavad muudatused. Punktiga 1 muudetakse jäätmete koguja ja vedaja, kellel ei ole püsivat tegevuskohta, aruande esitamise korda. Muudatusega jäetakse kehtivast määrusest välja võimalus esitada aruanne üleriigiliselt, edaspidi tuleb püsiva tegevuskohata jäätmete vedajal ja kogujal esitada aruanne iga maakonna kohta eraldi. Praegune jäätmete aruandlussüsteem kasutab kompensatsioonivalemeid, mis välistavad andmete dubleerimise, kuid mis toimivad õigesti vaid juhul, kui andmed on esitatud maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) tasandil. Keskkonnaotsuste infosüsteem (edaspidi KOTKAS) kasutab täna Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori EHAK andmeid, 1 mille hierarhiliselt kõrgeim tase on maakond. KOTKASe arendamisel puudub praegu võimalus tekitada tegevuskoht „Eesti“, mille kohta saaks aruande esitada. Seega on üleriigilise aruande esitamine seni tähendanud seda, et on lubatud kogu veotegevus näidata ühe maakonna jäätmeveo aruandes, kuid see ei võimalda andmeid maakonna või KOVi põhjal eristada. Maakonna või KOVi põhjal jaotusest vedajate puhul ei saa aga loobuda, kuna siis jäätmekoguste dubleerimist välistavad kompensatsioonivalemid ei rakendu ning tuleks loobuda maakonna ja KOVi tasandi päringutest. Maakonna ja KOVi tasandi päringute tegemine peab aga püsima, kuna see informatsioon on vajalik riigi ja KOVide jäätmehoolduse nõrkade kohtade tuvastamiseks, et hinnata arengu saavutusi, analüüsimiseks ning vajaduse korral järelevalve õigel ajal sihipäraselt reageerimiseks. Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 3 lõike 2 punktide 6 ja 13 sõnastust, lisades kohustuse märkida aruandes jäätmete lähtekohaks või sihtkohaks keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või nende puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus. Keskkonnakaitseloaga on alati seotud vähemalt üks jäätmetekkekoht, jäätmekäitluskoht või jäätmeveopiirkond, mis on kantud jäätmekäitluskohtade registrisse. Sellega on tagatud, et jäätmetega tegelev isik omab kindlat registriobjekti, mille kohta saab aruannet esitada ning mida partnerid saavad jäätmete andmisel või saamisel oma aruandes partneriks valida. Aruanne on tegevuskoha põhine ning aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi. Jäätmevedajad, kellel ei ole püsivat tegevuskohta, esitavad aruande maakonnapõhiselt. Tegevuskoht võib puududa näiteks siis, kui tegemist on uue tegevuskohaga ja seda ei ole registrisse kantud. Muudatus on vajalik, et paremini seostada jäätmete liikumist, vähendada andmete dubleerimist ja aruannete korrigeerimise vajadust. Täiendus parandab andmete kvaliteeti ja aruandluse tõhusust. Lisaks vähendab muudatus määratlemata käitlusega jäätmete osakaalu. Kui jäätmete üleandmine on aruandes märgitud partneri tegevuskoha täpsusega ja partneri aruanne on esitatud staatuses, siis ei lähe üleandmised määratlemata käitluse alla. Kui valida jäätmete saamine või üleandmine registriobjekti asemel KOV tasemel, siis tekib suurem määratlemata käitluse osakaal (dubleerimine jäätmetekkes). Kui partnerid näitavad aruandes jäätmete saamisi või andmisi partneri tegevuskoha täpsusega, siis tekib vastav info ka partneri aruandesse ning partnerid näevad endaga seotud jäätmete liikumisi. Seeläbi on lihtsam aruandes ka õiget tegevuskohta valida. Kui isik ei vii jäätmeid konkreetsesse tegevuskohta ning annab jäätmed üle jäätmevedajale, siis märgib ta aruandes käitluskohaks jäätmevedu selles maakonnas, kus jäätmed jäätmevedajale üle anti. Täpse jäätmekäitluse tegevuskoha märgib oma aruandes sel juhul jäätmevedaja. Kui partnerite aruannetes tegevuskohad erinevad või on märgitud erineva täpsusega, kuigi tegu on samade jäätmetega, siis vajab täpne tegevuskoht tuvastamist või täpsustamist, mida peavad tegema aruandlusspetsialistid. Aruanne lükatakse tagasi korrigeerimiseks, mis põhjustab andmetöötluse tulemuste viivitust. Paragrahv 2 sätestab keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ tehtavad muudatused. Muudatusega asendatakse määruse pealkirjas ning §-des 1 ja 4 sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“, et võimaldada andmete paindlikumat esitamist andmekogus. Muudatus lähtub atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtud muudatusest (jõustus 06.06.2022). Paragrahv 3 sätestab keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehtavad muudatused. 2 Muudatusega kehtestatakse määruse lisas olev andmekoosseis uues sõnastuses. Eelnõukohase määrusega täiendatakse ja korrigeeritakse andmekoosseisu ning struktureeritakse andmeväljasid. Aruande andmekoosseisu punkti 1 alapunkti 1.1 täiendatakse uute alapunktidega 1.1.2, 1.1.3, 1.1.6 ja 1.1.7 liitumispunktide põhjal teabe kogumiseks, mida aruande esitajad juba teevadki. Muudatus võimaldab luua liitumispunktide vahel seosed ning edaspidi arvutada elanike osakaalud süsteemis automaatselt. Lisaks on vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenuse liitumispunktide koguarvu teadmine oluline, et hinnata KOVide töökoormust selles valdkonnas. Samuti on toetusmeetmete planeerimisel vaja teada, kui palju kohtkäitlussüsteeme on igas maakonnas või teatud suurusega reoveekogumisalal. Praegune arvutusmudel arvestab keskmise leibkonna suurusega, millega jagatakse ühiskanalisatsiooniga liitumata inimeste arv. Nii saab ligikaudu teada, kui palju kohtkäitlusüsteeme KOVis või reoveekogumisalal on. Kuid selline arvutus on siiski ebatäpne, kuna näiteks leibkonna suurus võib olla teine või ühes majas võib elada mitu leibkonda. Samuti, annab selline ülevaade infot ainult püsivalt kohtkäitlussüsteemiga registreerinud inimeste kohta, mis võib oluliselt erineda tegelikust kohtkäitlussüsteemide arvust konkreetses piirkonnas. Andmekoosseisu punkti 2 täiendatakse uute alapunktidega 2.2 ja 2.3 liitumispunktide kaupa teabe kogumiseks, et välja töötada elanike osakaalude süsteemis automaatse arvutamise funktsioon. Punkti 2 täiendatakse lisaks uue punktiga reoveekogumisala teenindava puhasti nimetuse ja koodi küsimiseks. See annab infot, millisesse reoveepuhastitesse reoveekogumisala reovesi juhitakse, et seoste loomise kaudu paraneks esitatavate andmete kvaliteet. Andmekoosseisu punkti 15 struktureeritakse ning täiendatakse uute alapunktidega 15.3 ja 15.4, millega lisatakse aruande andmekoosseisu eraldi alategevustena süvendamispinnase ja tahkete ainete merre paigutamine. Edaspidi võimaldavad määruse andmekoosseis ja KOTKASe aruandevorm andmete esitamist erinevat tüüpi tegevuste jaoks. Muudatus teeb selgemaks aruande esitamise nii aruandjale kui ka aruande kontrollimise Keskkonnaagentuurile. Andmed on vajalikud, et saada teada, kuhu, mis kogustes ning missuguste omadustega süvenduspinnast või tahkeid aineid meres paigutatakse. Paragrahv 4 sätestab määruse jõustumisaja. Määrus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määruse muudatused on peamiselt tehnilist laadi ning ei too endaga kaasa olulisi muudatusi aruandluse põhimõtetes. Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalseid mõjusid, samuti mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ega mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. 3 Muudatusega kaasneb majanduslik mõju, sealhulgas mõju aruande esitajate halduskoormusele ning Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti töökoormusele infokohustuse täitmisel, ning mõju infotehnoloogia ja infoühiskonnale, sealhulgas mõju e-riigile ning mõju keskkonnale. 4.1. Kavandatav muudatus: muudatused jäätmearuande andmekoosseisus ja andmete esitamise korras. Aruande esitajal tuleb edaspidi aruandes märkida jäätmete lähtekohaks või sihtkohaks keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või nende puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus. Jäätmete kogujal ja vedajal, kellel ei ole püsivat tegevuskohta, tuleb edaspidi esitada aruanne iga maakonna kohta eraldi. 4.1.1 sihtrühm: jäätmearuande kohuslased Muudatustest mõjutatud sihtrühm on ligikaudu 300 üle-eestilist jäätmeveo registreeringut omavat isikut ning aruande esitajad, kel tuleb aruandes märkida jäätmete lähtekohaks või sihtkohaks keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või nende puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus. Kaasnev mõju Maakonnapõhise aruande esitamise kohustuse seadmisega jäätmete kogujale ja vedajale, kellel ei ole püsivat tegevuskohta, ja kes juba varem näitas vedusid eraldi aruannetes, lisahalduskoormust ei kaasne. Samas nende aruandekohuslaste jaoks koormus esialgu mõningal määral suureneb, kes seni eraldi maakonnapõhiseid aruandeid pole esitanud ent ka varem tuli vedajatel andmeid siiski koguda KOVi täpsusega (vastavalt keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ § 3 lõike 2 punktile 6), lihtsalt aruanne oli võimalik esitada üleriigiliselt. Lisaks tehakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavad IT-arendused, et nullaruande esitamine oleks võimalikult lihtne ja mugav, seda nende maakondade kohta, kus tegevust ei toimunud või jäätmete koguja ja vedaja ei saanud jäätmevaldajaks. Jäätmete lähtekoha ja sihtkoha võimalikult täpne määramine võib aruande esitajale esialgu tööd juurde tuua. Seda seeläbi, et tekib vajadus partnerite käitluskohtade oma süsteemi sisestamiseks, kui seda varem tehtud ei ole. Samas väheneb halduskoormus sellega, et andmed saab esitada ühe korraga ning aruande kontrollija ei lükka aruannet tagasi, et küsida tegevuskoha teavet. Lisaks on KOTKASes rakendatud funktsionaalsus, kus aruandjale kuvatakse pärast ettevõtte valikut, kellele jäätmed üle anti, temaga seotud registriobjektid, mis lihtsustab tegevuskoha valimist. KOV valikuvõimalus tekib nimekirja lõpus, kui valida „Käitluskoht puudub antud nimekirjast“. 4.1.2 sihtrühm: Keskkonnaagentuuri aruandlusspetsialist (üks ametikoht) ning Keskkonnaameti järelevalvetöötajad (kuus ametikohta). Kaasnev mõju Väheneb aruannete kontrollimiseks ja analüüsimiseks kuluv käsitsitöö maht ning seeläbi Keskkonnaagentuuri spetsialisti töökoormus infokohustuse täitmisel. Aruande kontrollija ei lükka enam nii palju aruandeid tagasi, et küsida täiendavat tegevuskoha teavet. Paraneb ka aruannete kvaliteet. 4 Mõju keskkonnale on positiivne, kuna täpsemate andmete olemasolul on võimalik hõlpsamini tuvastada potentsiaalseid keskkonnareostuse allikaid ja neid operatiivselt likvideerida ning vähendada jäätmete sattumist keskkonda. 4.1.3 sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused (79 tk) ning keskkonnaspetsialistid. Kaasnev mõju KOVide ja keskkonnaspetsialistidele kättesaadava kvaliteetse jäätmealase informatsiooni vajadus suureneb pidevalt. Seejuures avaldub positiivne mõju keskkonnale, kuna andmed on olulised mh teavitustööks (nt lokaalselt valitud teavitusmeetmete kaudu), majandusseisundi hindamiseks, võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks. 4.2. Kavandatav muudatus: muudatused veekasutuse aruande andmekoosseisus. Aruande esitajatel tuleb edaspidi asjakohasel juhul esitada lisaks teavet liitumispunktide kaupa. Süvendamispinnase ja tahkete ainete merre paigutamise andmete koosseisude lihtsustamine ja korrigeerimine. 4.2.1 sihtrühm: veekasutuse aruande kohuslased Muudatusest mõjutatud sihtrühm on peamiselt vee-ettevõtted (ligikaudu 300 aruannet) ning süvendamispinnase ja tahkete ainete merre paigutajad (ligikaudu 100 aruannet). Kaasnev mõju Liitumispunktide kaupa teabe esitamine mõjutab eelkõige vee-ettevõtjate halduskoormust, mis väheneb, kui arendatakse välja seosed liitumispunktide vahel, mis võimaldab edaspidi arvutada elanike osakaalud süsteemis automaatselt, et aruande esitajad ei peaks seda ise tegema. Süvendamispinnase ja tahkete ainete merre paigutajate jaoks muutub aruande esitamine selgemaks ja struktureeritumaks. 4.2.2 sihtrühm: Keskkonnaagentuuri aruandlusspetsialist (üks ametikoht) ning Keskkonnaameti järelevalvetöötajad (kuus ametikohta). Kaasnev mõju Liitumispunktide põhjal teabe esitamine Keskkonnaagentuuri töökoormust ei suurenda, pigem vähendab, kui valminud on süsteemisisesed automaatsed arvutusfunktsioonid. Süvendamispinnase ja tahkete ainete merre paigutamise andmete koosseisude täpsustamine teeb aruande kontrollimise Keskkonnaagentuurile selgemaks ja lihtsamaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Keskkonnaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. KOTKASe arenduste hinnanguliseks maksumuseks on ligikaudu 20 000 eurot. 5 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1416 - Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4ae84ff-6334-4fa0-81b8-b4cfd8352761 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4ae84ff-6334-4fa0-81b8-b4cfd8352761?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main