Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1415 - Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93520305-1537-481e-8fb3-c4616832cf76 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93520305-1537-481e-8fb3-c4616832cf76?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 22.11.2022 nr 1.1-10.1/9196-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest arvates. Eelnõu koos selle juurde kuuluvate lisadega on kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Seletuskiri korralduse eelnõu juurde 3. Planeeringuala joonis Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teadmiseks: MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, Häädemeeste Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus. Alan Rood 715 5805 [email protected] 2  Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4. 1. Algatada Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine koostöös kohalike omavalitsuse üksuste ja kogukondadega. 3. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab terve Rapla maakonna ja Pärnu maakonna, kuhu kuulub 11 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 valda Rapla maakonnas – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald ja Kehtna vald ning 1 linn ja 6 valda Pärnu maakonnas – Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala pindala on 8383,71 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Teemaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja muu asjakohase teabega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Teemaplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir  Vabariigi Valitsuse korralduse „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul ning Keskkonnaministeeriumi taotlusel Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering (edaspidi maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna regionaalplaneerimise nõunikud Alan Rood (tel 715 5805, e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 61103312, e-post [email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on algatada Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering ja KSH, et koostada pikaajaline strateegiline planeering, kus seatakse riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas – määratletakse perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti olemasolevate karjääride laiendamine. Praegu kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ning perspektiivsed uuringualad ei ole nendes kajastatud. 3. Eelnõu sisu Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lõige 2 punkt 5). PlanS § 55 lõike 3 kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 1 koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu andmise eesmärk on tuvastada, kas planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, mille hindamiseks on vaja algatada KSH. Kuna käesolev maakonnaplaneeringu teemaplaneering on aluseks tegevusele, mis on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 (pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine) kohaselt olulise keskkonnamõjuga ning olemasoleva informatsiooni kohaselt ei ole välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, on teemaplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju olulisus tuvastatav õigusaktide alusel. Haldusmenetluse ökonoomikast ja eesmärgipärasusest lähtudes on otstarbekas jätta käesoleval juhul KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 kohane eelhinnang koostamata ning algatada kohe KSH. PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. PlanS § 56 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringut 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringut kogu vastava maakonna ulatuses. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on ruumiliste arengusuundade realiseerimisel võtmetähtsusega koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks, on võtmetähtsusega. Samasugune maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud on koostamisel Harju maakonnas ning on kavas algatada järgnevatel aastatel ka teistes Eesti maakondades. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks. Samuti arvestatakse ka kohalike omavalitsuste, kogukondade, elanike, mäetööstusettevõtete ja muude huvidega ning leitakse lahendusi nende tasakaalustamiseks. Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis1 on välja toodud kolm olulist arengusuunda, mis ühtivad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidega: 1) maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist; 2) planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega; 1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 – Riigi Teataja 2 3) maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline planeerimine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue valdkonna arendamisel, sh tegevuste kavandamisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise eesmärk kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine Rapla ja Pärnu maakondades. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, kaasatakse planeeringu koostamisse. Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse 2021. aastal algatatud Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel välja töötatud metoodikast, mille alusel kategoriseeritakse olemasolevad ja perspektiivsed maardlad, karjäärid ning uuringualad vastavalt nende kasutuse perspektiivikusele. Läbi teemaplaneeringu suunab riik ettevõtteid perspektiivsetele aladele geoloogilisi uuringuid tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised nimetatud alade kasutusele võtmiseks. Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside säästlikku kasutamist, karjääride ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade korrastamist. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on maakonna ruumilist arengut suunav dokument ning aluseks edaspidiste tegevuste kavandamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi huvist lähtuvast maavarade kasutamise vajalikkusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest Rapla ja Pärnu maakondades. Teemaplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse: 1) Kehtivaid strateegilisi dokumente „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti 2035 ja „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“; 2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid suundi, kohustusi ja eesmärke; 3) kaevandamisest mõjutatud alade ulatust; 4) kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms; 3 5) kaevandamise sotsiaalseid mõjusid; 6) kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid); 7) maavarade kvaliteedi ja leviku uuringu tulemusi Rapla ja Pärnu maakondades; 8) üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“; 9) Rapla maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid; 10) Pärnu maakonna planeeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid 11) kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid; 12) asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid; 13) ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms); 14) võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid; 15) planeerimise põhimõtteid: 16) kultuurilisi mõjusid; 17) olemasolevate maanteede ja raudteede võrku; 18) väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni- ja puhkealasid; 19) väärtuslikke maastikke; 20) väärtuslikke põllumajandusmaid; 21) võimalust kasutada primaarsete ehitusmaavarade asemel sekundaarset toorainet. Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem). Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu maakond, kuhu kuulub 11 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 valda Rapla maakonnas – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald ja Kehtna vald ning 1 linn ja 6 valda Pärnu maakonnas – Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala pindala on 8383,71 km2. 4  Planeeringuala skeem Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 4 on maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium. KeHJS § 34 lõike 1 järgi vastutab KSH eest ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk antud juhul Rahandusministeerium. Rahandusministeerium kaasab planeeringu koostamisse ministeeriumid jt valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Rahandusministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja asjakohaste osapooltega kaasamiskava. 5 Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Kavandava planeeringu eeldatavad mõjud Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline arengudokument. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud on üldjuhul samuti pikaajalise iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse Rapla ja Pärnu maakondade maavarade üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel hinnatakse kõiki planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh algatatakse koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga KSH. Samuti viiakse läbi ka erinevad teemaplaneeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalikud analüüsid ja uuringud. Muuhulgas on vajalik hinnata, kas ja millises ulatuses võib kavandatav tegevus mõjutada kohalikke kogukondi ja elanikke. Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal tuvastatud. 7. Korralduse täitmisega seotud tegevused ja vajalikud kulud 7.1 Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 58 lõigete 5 ja 6 alusel, arvestades KeHJS § 35 lõikes 5 toodud sisunõudeid, 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehtedes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 3 000 eurot. 6 Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud isikutele kirjade saatmisega. Kuna enamikke isikuid on võimalik teavitada e-postiga, on kulud minimaalsed. 7.2 Korralduse täitmisega seotud kulud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH ning vajalikud uuringud rahastatakse riigieelarvest. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja mõjude hindamise rahastamine 2023. aastaks otsustati 2022. aasta sügisel. Riigieelarvesse kavandatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamise ja uuringutega on hinnanguliselt 1 660 000 eurot (lisandub käibemaks). Lõplik maksumus täpsustub planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande koostamist ning riigihanke läbi viimist). Eeldatav maksumus sisaldab: 1) konsultandi teenust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks; 2) konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõiki kaasnevaid asjakohased majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjusid; 3) planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused, avalikustamiste korraldamine jms); 4) perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide laboratoorseid uuringuid. Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks) 2023 2024 2025 2026 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH 260 000 € lähteülesande ja lähteseisukohtade toimingud 7  Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH koos 270 000 € 270 000 € 200 000 € asjakohaste mõjude hindamisega Perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilised 270 000 € 270 000 € uurimistööd ja proovide laboratoorsed uuringud Täiendavad uuringud 60 000 60 000 7.3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi huvide elluviimiseks. Teemaplaneering on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse välja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 9. Korralduse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse EIS kaudu tutvumiseks Raplamaa Omavalitsuse Liidule, Pärnumaa Omavalitsuste Liidule, Rapla vallale, Märjamaa vallale, Kohila vallale, Kehtna vallale, Pärnu linnale, Tori vallale, Saarde vallale, Põhja-Pärnumaa vallale, Lääneranna vallale, Kihnu vallale ja Häädemeeste vallale. 8 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Rapla ja Pärnu maakondade maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastused Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus 1. 9  Vabariigi Valitsuse korraldus „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir