Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 11.10.2022
[email protected]
Toom-Kooli 17 Meie 21.11.2022 nr 1.15-5/2022/6258-4
10130, Tallinn
Vastus ühispöördumisele seoses LULUCF-iga
Austatud Mait Palts
Täname Teid pöördumise eest. Mõistame kirja koostajate muret ning toetame soovi saada rohkem
selgust nii LULUCF kohustuste tekkimise kui ka võimalike lahenduste osas.
Teie poolt esitatud küsimused on asjakohased ning vajavad Keskkonnaministeeriumi kui
LULUCF-i eest vastutava asutuse poolt selgeid vastuseid. Arvestame, et senised selgitused ei
olnud ettevõtjate seisukohast piisavad. Ettevõtjad vajavad selgust, kuidas soovitakse LULUCF-i
eesmärgid saavutada ning kuidas selle juures tagatakse kestlik majandusmudel muutustega
kokkupuutuvates majandussektorites.
Keskkonnaministeeriumi plaanides on järgmise sammuna kujundada tegevused ja toetav raamistik
selleks, et maakasutuse ja metsanduse sektorid uue regulatsiooniga võimalikult edukalt kohaneks
ning uued kliima- ja keskkonnaeesmärgid saaksid saavutatud. Läbirääkimiste lõpule viimisega
paralleelselt on Keskkonnaministeerium koondamas ülevaadet võimalikest tegevustest ja
meetmetest, mis toetaksid 2030. aasta LULUCF-i eesmärkide saavutamist. Ülevaadet plaanitakse
tutvustada huvigruppidele järgmise aasta alguses. Rohepöörde raames erinevatele
majandussektoritele seatud eesmärkide vahel on ka teatud paindlikkusmeetmed, mille sisustamist
Eesti poolt koordineerib samuti Keskkonnaministeerium. Nõustume vajadusega korraldada
majandussektorite esindajate põhjalikku kaasamist, et tagada nii paindlikkusmeetmete sobivust
kui ka efektiivsust LULUCF-i eesmärkide saavutamisel.
Eesmärgi täitmist kavandades soovib Keskkonnaministeerium käsitleda heite vähendamise ja
sidumise suurendamise võimalusi kõikides sektorites. Peame pidama silmas pikka perspektiivi,
sektorite vahelist tasakaalu ja Eesti vajadusi ning looma kõige kulutõhusama mudeli, arvestades
seejuures toiduga varustamiskindluse, regionaalsete töökohtade säilitamise ja maakasutussektorite
konkurentsivõimega.
Rohepööre ja LULUCF on Eesti majandusele nii väljakutse kui ka võimalus. Ekspordime ja
põletame väärtuslikke ressursse, mida saaksime väärindada suurema lisandväärtusega. Seetõttu
peaks kliimaeesmärkide täitmine tooma meile ka ekspordivõimalusi ja uusi töökohti.
Selleks on suunatud ka uue perioodi toetusmeetmed, näiteks ühe toetusmeetme raames toetatakse
ettevõtete ressursitõhususe, sh energiatõhususe, suurendamist keskendudes eelkõige alakasutatud
bioressursi väärindamisele. Selle meetme kogumaht on 37,8 mln eurot, mis jaguneb kaheks
tegevuseks: tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine ning bioressursside
väärindamine. Projektide hindamisel ja hilisemal tulemuslikkuse mõõtmisel arvestatakse nende
panust kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
jätkusuutlikkus, kuna ressursside väärindamise eeltingimuseks on looduslike ökosüsteemide,
elurikkuse, mullaviljakuse ja veekvaliteedi säilitamine.
Kõik koos peame leidma lahendusi kohaliku tooraine kõrgemaks väärindamiseks Eestis, mis
panustab sektori konkurentsivõime tõstmisesse ning tagab ressursside piisava kättesaadavuse
pikas vaates. Samas aga mõistame Teie muret seoses kavandatud tegevuste mõju hindamisega. Ka
meie hinnangul vajab see põhjalikuma analüüsi ning laiema käsitlust. Teie poolt kirjeldatud
tagajärjed ootavaid meid eelkõige olukorras, kus mittekestliku lineaarse majandusmudeli
keelamise puhul ei õnnestu meil Eestis leida sellele kestlikku asendust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsatöötajate Ametiühing
Eesti Erametsaliit
Eesti Puitmajaliit
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
MTÜ Eesti Turbaliit
Jekaterina Iljina
625 6482
[email protected]
2 (2)