14.07.2015 käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Annely Akkermann Rahandusministeerium [email protected] Meie 24.11.2022 nr 24.2-11/2022/7230-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtlusministri 14.07.2015 käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Austatud Annely Akkermann Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Henrik Kutberg 553 3687 [email protected] 2 (2)  KÄSKKIRI Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa muutmine Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirjas nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ (viimati muudetud 21.06.2022. a käskkirjaga nr 162) lisa punkti 1.7 järgmises sõnastuses: „1.7. Tegevuste eelarve Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve Toetatavad tegevused (koos käibemaksuga) 1.Inimkapitali Elluviija 1 kulud kättesaadavuse parandamine KOKKU 1350000,00 2. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh Elluviija 1 kulud teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine KOKKU 3563006,94 3. Ärikiirendi Elluviija 1 kulud KOKKU 1464672,40 4. Teaduskiirendi Elluviija 2 kulud KOKKU 840000,00 5. Horisontaalne kaudne kulu Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud (ühtse määra alusel) 322500,00 15000,00 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 6. Otsene personalikulu 2150000,00 100000,00 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 7. Lähetused 80000,00 10000,00 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 8. Ostetud projektijuhtimine 39034,60 62123,80 KOKKU 2 591 534,60 187 123,80 Elluviija 1 eelarve 8 969 213,94 KOKKU Elluviija 2 eelarve 1 027 124 KOKKU KOKKU EELARVE 9 996 337,74 „. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2  09.11.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme tegevuse „Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimustes. Toetusskeemis tehakse muudatusi alategevuste eelarvetes (kogueelarve jääb samaks). Muudatuste peamine eesmärk on rohesuuna kiirendi hanke ebaõnnestumise tõttu vähendada Elluviija 2 alategevuse „Teaduskiirendi“ eelarvet poole võrra. Kuna uut hanget ja sellele järgnevaid rakendustegevusi pole ajanappuse tõttu võimalik abikõlblikkuse perioodil enam läbi viia, siis suuname vahendid Elluviijale 1, kes saab jätkata tavapäraste tegevuste rakendamist kuni uue EL struktuurivahendite eelarveperioodi alguseni 2023. aastal või kuni vahendite ammendumiseni. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg ([email protected]). Eelnõu koostamisel osales Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse „Startup Estonia“ juht Eve Peeterson ([email protected]). 2. TOETUSSKEEMI VAJALIKKUS Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest, mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt: 1. inimkapitali kättesaadavus; 2. ökosüsteemi üldine areng; 3. kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr. Startup Heatmap (2020) järgi on inimkapitali kättesaadavus, ja ökosüsteemi üldine areng ja ühendused teiste riikide ökosüsteemidega iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada. Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust (Startup Heatmap 2020), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi1 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele. Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Startup Estonia tellimusel läbi viidud uuringute (Teaduse kommertsialiseerimine Eestis ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 2019) andmetel on Eestis kapitali kättesaadavus tarkvarapõhistele iduettevõtjatele väga hea, mida toetab ka tugev ökosüsteem, samas on puudulik rahastuse ja tugiteenuste (sh prototüüpide arendamist toetavate äriarendusprogrammide) pakkumine teadus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele kõikides kasvufaasides ning väljakujunenud ökosüsteem ei toeta olulisel määral teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete teket ja kasvu. Samuti on kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr (elukallidus, maksukeskkond, teenuste hind) ettevõtte asukoha valikul tähtsad kriteeriumid ning olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtjate arenguks. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevat punkti: 1 Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 21.12.2020). 2 Punkt 1.7., milles muudetakse tegevuste eelarveid. Järgnevalt on kirjeldatud tehtavate muudatustega kaasnevat. Punkt 1.7. „Tegevuste eelarve“ Muudatused eelarve alapunktides on järgmised: Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 1 350 000,00 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 250 000,00 euro asemel. Täiendavad vahendid on vajalikud uute siseriiklike talendi- ja teadlikkusprogrammide rakendamiseks (iduettevõtlusega seotud noorteprojektid, loodus- ja täppisteaduste õppeainete populariseerimine jne). Alapunktis 2 on tegevuse „Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ kulusid suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 3 563 006,94 eurot (koos käibemaksuga) varasema 3 075 179,34 euro asemel. Eelarve suurendamine on vajalik, et jätkata käskkirjast tulenevate tavapäraste tegevuste (ökosüsteemi arendamine, ürituste korraldamine jne) rakendamist. Alapunktis 3 on tegevuse „Ärikiirendi“ kulusid vähendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 1 464 672,4 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1500000 euro asemel. Muudatuse eesmärk suunata mujale kasutamata jäänud vahendid. Alapunktis 4 on tegevuse „Teaduskiirendi“ kulusid vähendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 840 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 680 000 euro asemel. Plaanitud kahe teaduskiirendi teenusepakkuja leidmine hankemenetluse kaudu ebaõnnestus, hange õnnestus ainult ühe puhul. Kuivõrd uut hanget ja sellele järgnevat rakendustegevusi pole ajanappuse tõttu võimalik abikõlblikkuse perioodil enam läbi viia, siis suuname vahendid Elluviijale 1, kes saab jätkata tavapäraste tegevuste rakendamist kuni uue EL struktuurivahendite eelarveperioodi alguseni 2023. aastal või kuni vahendite ammendumiseni. Alapunktides 5-8 on erinevaid kohendusi eelarvetes: Elluviija 1 „Otsene personalikulu“ eelarvet on suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 2 150 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 900 000 euro asemel. Muudatus vajalik käskkirja sisust tulenevate tegevustega jätkamiseks 2023. aastal ning et kohanduda inflatsioonist tuleneva palgasurvega. Elluviija 1 „Horisontaalne kaudne kulu“ on edaspidi 322 500 eurot varasema 285 000 euro asemel. Elluviija 2 „Ostetud projektijuhtimine“ eelarve on edaspidi 62 123,8 eurot ja „Lähetused“ eelarve 10 000 eurot. 4. TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. 3 Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Iduettevõtlik mõtteviisi levitamisega võimaldatakse elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule, hoolimata tema asukohast. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja iduettevõtjate arenguprogrammide kaudu, mida hangitakse riigihanke korras, leevendatakse samuti kohalike kogukondade väljakutseid. Toetusskeemi kaudu on läbivalt kasu saanud ka regioonid või on pööratud tähelepanu ka regionaalsele mõõtmele. Alategevuste lõikes järgnevalt: 1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine. Startup viisa meetmest on välistööjõu kaasamisel abi saanud mitmed iduettevõtted sõltumata regioonist ning Eestisse on ümberasunud iduettevõtjad, kellel on vaba voli tegutseda üle Eesti eri piirkondades. 2. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine. Ökosüsteemi tegevusi on suuresti tehtud alt-üles põhimõttel, st et kui kindlas regioonis tegutseval iduettevõtete tugiorganisatsioonil on väljakutse või idee, siis on võimaluse ja taotluse esitamise korral vastavat teenust ka toetatud. Näiteks on iduettevõtluse ökosüsteemi riigihankes osalenud mitmed eri regioonides tegutsevad tugiorganisatsioonid (või teinud suuremates linnades tegutsevate organisatsioonidega ühispakkumisi) ning eri aegadel need ka võitnud. Lisaks on 2022. aasta juunikuus väljakuulutatud iduettevõtluse ökosüsteemi riigihankes eraldi fookus mitmekesisusel, mis hõlmab „Arenguprogrammi/tegevusi, mis võtavad kitsamalt fookusesse regionaalse arendamise piirkondades, kus iduettevõtluse ökosüsteemi 4  pakutavad teenused/tooted on vähem kättesaadavad.“ Lisaks eelnevalt nimetatule kutsuti 2021. aastal ellu mitmeid ekspertgruppe iduettevõtluse ökosüsteemis esinevate probleemide ja lahenduste välja toomiseks, millest üks tegutseb regionaalset iduettevõtlust silmas pidades. 3. Ärikiirendi/Teaduskiirendi. Ellu kutsutud kiirendid investeerivad kõikidesse Eesti iduettevõtetesse, sõltumata nende asukohast. 4. Toetuskeemi abil rakendatakse ka eraldiseisva eelarvega Ida-Viru iduettevõtluse edendamise programmi. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Otsene mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist ja seda mitmekesisel viisil, sõltumata inimeste soost, vanusest, kultuurilisest või geograafilisest taustast. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt 5  avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. 5. EELNÕUVASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 6. KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija 1 (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) töökorraldusele. Mõju tuleneb toetusskeemi eelarve kohendamisest, et võimaldada jätkata seniste tegevuste rakendamist kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021–2027), mille puhul on üldine tegevuste iseloom sarnane eelnevalt rakendatud tegevustega. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele ehk teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks. 7. KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA 6 Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 8. KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Käskkirja uue lisa kehtestamisega ei ole tehtud suuri sisulisi muudatusi, välja on toodud muudatustega kaasnevad tegevused. Käskkirja tegevuste põhimõtete poolest jätkatakse samasuguste tegevustega nagu varasemalt. 9. KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub alates selle allkirjastamisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt. 10. TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Saabunud tagasiside kajastatakse seletuskirja lisas. 7