Tee ehitusloa andmine

KORRALDUS 23.11.2022 nr 1.1-3/22/876 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 25.08.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuv lõik paikneb kinnisasjadel (katastritunnus: 65301:001:3416; 65301:001:3663; 65301:001:3664; 65301:001:3666; 65301:001:4549; 65301:001:5783; 65301:001:5785; 65301:001:5786; 65301:001:5787; 65301:001:5790; 65301:001:5792; 65301:001:5793; 65301:001:5794; 65301:001:5934; 65301:001:5936; 65301:001:5956; 65301:001:5958; 65301:001:6105; 65301:001:6125; 65301:001:6129; 65301:002:0285; 65301:002:0770; 65301:002:1010; 65301:002:1684; 65301:002:1723 ) Harju maakonnas Rae vallas Rae ja Lehmja külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS1 „PÕHIPROJEKT DPS1 ÜLEMISTE- KANGRU JÄRVEKÜLA-JÜRI RISTE (OR0290)“. Projekti asukohaskeemi, trassiskeemi, asendiplaani joonised (koos liikluskorraldusega) ja seletuskiri on kuni 18.02.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/n9QQlV8J4I63TB4. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitamist (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1  2 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette riigitee Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Rae Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike  3 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU JÄRVEKÜLA-JÜRI RISTE (teeprojekt OR0290 ja viadukti projekt BR 0290) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõju eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/876 Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.11.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Arheoloogiamälestise kaitsevööndis tehtavad tööd peavad toimuma vastavalt muinsuskaitseseadusele ning tegevused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 3. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 4. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. 5. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 1  6. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. 7. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 3, 4, 8,14). 8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset 53,54,55. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 13. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15.04 – 15.07. 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. 15. Väikeulukite liikumisteede säilitamiseks projekteeritakse viaduktile sõidutee serva 2 m laiune haljasala. 16. Säilitada teest ida pool (Katariina kinnistul) paiknev tiik, mis on oluline kahepaiksete elupaik. Piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda raudteetammist kaugemale. Viadukti juurde rajada suunavad seinad kahepaiksetele. Järveküla‒Jüri riste juurde vältida ehitustöid kahepaiksete sigimisperioodil 10.04 – 30.06. 53 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 54 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 55 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS1 ÜLEMISTE- KANGRU JÄRVEKÜLA-JÜRI RISTE (teeprojekt OR0290 ja viadukti projekt BR 0290) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS1 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise - Otsus: Järelevalve Amet Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Majandus- ja - Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Rae Vallavalitsus - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2 Maa-amet - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3 Muinsuskaitseamet Esitasite Muinsuskaitseametile seisukoha andmiseks eelnõu „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava Otsus: 8-1/21-024/19020-2 riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Muinsuskaitseamet (edaspidi Amet) nõustub ehitusloaga ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Amet on kooskõlastanud põhiprojekti Ülemiste-Kangru Järveküla-Jüri riste Osa DPS1 - Ülemiste- Kangru projektist (RBDTD-EE-DS2-DPS1) 23.02.2021 kooskõlastus nr 39776. 4 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning Otsus: 8-1/21-024/19020-4 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. lg 10 alusel) keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu eelhinnangu koos lisadega1. Projektiga oli võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/n9QQlV8J4I63TB4. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2 Keskkonnaamet on seisukohal , et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest3. 1 Korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“; tee ehitusloa eelnõu; DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU KÕRVALMAANTEE NR 11330 JÄRVEKÜLA-JÜRI (OR0290) JA VIADUKT (BR0290) keskkonnamõju eelhinnang (Transpordiamet 2022) 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused. 5 Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: 8-1/21-024/19020-6 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel seisukoha saamiseks Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju 1) Võtta teadmiseks õigusaktist tulenev nõue. hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. 2) Mürakaardi väljavõte lisatakse KMH eelhinnangusse. 3) Läheduses ei paikne elamumaid. Asjakohastel juhtudel Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri arvestatakse valgustusest tuleneva valgusreostusega ning km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust kavandatakse leevendusmeetmed. uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) 4) Ehitustööde käigus peab töövõtja vajadusel teavitama lähedal ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. asuvaid inimesi võimalike müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest. KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnevad punktid:  „Vastavalt KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 Otsus: - 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade 1. Punktid 1,3,4 – Arvamus võtta teadmiseks. rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00 - 19.00.“ 2. Punkt 2 – Arvamusega arvestada.  „Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra 3. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise heakskiidetuks. meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase elamutes ei ületaks normidekohast taset.“  „Viadukt rajatakse süvavundamendile, mille ehitamisel kasutatakse vaiade rammimist. Kuna tegemist on olulist vibratsioonitaset põhjustava ehitustehnoloogiaga, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.“  „Maantee ja raudtee kasutamine põhjustab liiklusmüra. Projekti elluviimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui riste ehitamise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus, tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Antud projekti puhul suurendab müra maanteelõigu liiklussageduse mõningane kasv. Samas vähendatakse kiirusepiirangut 10 km/h võrra (olemasolev kiiruspiirang on 70 km/h, kavandatud kiirusepiirang on 60 km/h). Teed pikiprofiilis oluliselt kõrgemale ei tõsteta.“  „Riste projekti lähedal lähedal paikneb vaid üks elamu, mis on ette nähtud lammutada, mille tõttu ei ole käesoleva teeprojekti koosseisus müratõkkeid projekteeritud.“  „RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse progoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse vajadusel RB põhiprojektis.” Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist: 1. Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. Seletuskirjas on punkis 1.8.4 välja toodud: „Müra uuringuid on teostatud raudtee projekti koosseisus. Uuringus arvestati ka teedelt tuleneva müraga. Väljavõte mürakaardist on toodud lisas 16. OR0290 riste projekti lähedal ala lähedal paikneb vaid üks elamuhoone mis on ette nähtud lammutada, mille tõttu ei ole käesoleva teeprojekti koosseisus müratõkkeid projekteeritud.“ Esitatud materjalides eeltoodud lisa 16 ei leidu. Esitatud materjalidest ei leidu mürauuringut, mürakaarte ega väljavõtteid mürakaartidest (eelpool kirjeldatud lisa 16), seega ei ole ametil võimalik müra täpsemalt analüüsida. Palume väljavõtte mürakaardist (eelpool kirjeldatud lisa 16) edaspidi materjalide hulka lisada. 3. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest. 6 Põllumajandus- ja Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) on läbi vaadanud Teie poolt 25.08.2022 nr8-1/21-024/19020-1 Otsus: Toiduamet esitatud kooskõlastuse taotluse Rail Balticu raudteetrassi ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 8-1/21-024/19020-3 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Koostatud on „PÕHIPROJEKT DPS1 ÜLEMISTEKANGRU JÄRVEKÜLA-JÜRI RISTE (OR0290)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS1). Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel Harju maakonnas Rae vallas Rae ja Lehmja külas. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitasite PTA-le kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. PTA-l puudub alus Rail Balticu raudteetrassi ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks, kuivõrd eelnimetatud tegevusi ei planeerita maaparandussüsteemi maa-alal. 7 AS ELVESO AS ELVESO ei kooskõlasta Transpordiameti poolt kooskõlastamisele saadetud ehitusluba Rail Balticut ületava Põhjendus 8-1/21-024/19020-5 riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Projekteerimisel on kasutatud vastavalt 21.05.2020 e-kirjaga esitatud tehnilistest nõuetest. Riigitee ümberehitataval lõigul (11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518) asuvad AS-le ELVESO kuuluvad elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Projekteerimise etapis saatis projekteerija lahenduse AS Elvesole mitmel korral kooskõlastamiseks. Kõik projekti puudutavad AS-l ELVESO puudub Tarnspordiametiga kokkuleppe olemasolevate trasside ümbertõstmiseks. sisulised märkused on lahendatud. Projekteerija saatis viimati projekti kooskõlastusele 01.03.2022. Kooskõlastamisele saadetud projektis puudub olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside ümbertõstmise Projektile sisulisi märkuseid AS Elveso poolt ei laekunud. lahendus. Eelpoolsest tulenevalt luges Transpordiamet lahenduse AS Elvesole sobivaks. Terviklik projektlahendus koos tehnovõrkude lahendusega on saadetud AS Elveso-le 01.03.2022. Projektlahendus realiseeritakse vastavalt 01.03.2022 saadetud lahendusele (RBDTD-EE-DSX-DPSX_IDO_OR0290-ZZ_0012_RP_WSS- VKV_MD, versioon 2). Transpordiametil ei ole kohustust teha eraldiseisvaid kokkuleppeid võrguvaldajatega tehnovõrkude ümbertõstmiseks. 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Otsus: Kuna projektlahendus on koostatud vastavalt AS Elveso väljastatud tehnilistele tingimustele, siis loeb Transpordiamet projektlahenduse AS Elveso poolt kooskõlastatuks, sest puuduvad kooskõlastamata jätmise alused. 8 Telia Eesti AS - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 9 Elering AS - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Põrguvälja tee 27B Viitame Teie kirjale (25.08.2022 nr 8-1/21-024/19045-1) (Kiri). Põhjendus: 65301:001:5933 2.a. Põrguvälja tee 27B kinnistule ei ole projektlahendusega juurdepääsu ette nähtud. Arendajal 1. 25.08.2022 kaasas Transpordiamet (TA) Põrguvälja Arendus OÜ (PA) Rail on võimalik detailplaneeringust tulenevasse asukohta mahasõit ise rajada. Detailplaneeringu 8-1/21-024/19045-2 Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu mahasõidu rajamiseks on tingimused Rail Baltica planeeringu alas väljastanud Rail Baltic ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa (Ehitusloa) menetlusse (Menetlus). Estonia. Tingimused olid lisatud ka Põrguvälja 27B arendaja poolt saadetud arvamuse lisas. 2. PA annab teada, et Transpordiameti poolt Ehitusloa aluseks olev Seletuskirjas on viga, mis parandatakse. Põrguvälja tee 29 mahasõit on ette nähtud seoses projektdokumentatsioon/lahendus: olemasoleva olukorra muutusest tuleneva juurdepääsu tagamisega Põrguvälja tee 29 kinnistule. a. ei arvesta Põrguvälja tee 27B ja Maanteevahe kinnistutele pääsuks kavandatud mahasõiduga. Transpordiameti poolt esitatud projektis on mahasõit Põrguvälja tee 2.b. Transpordiamet ei näe vastuolu detailplaneeringuga nr DP0702. Detailplaneeringu järgset 27B kinnistule ettenähtud läbi Põrguvälja tee 29 kinnistu, mis ei ole ei asukoha ega mahasõitu on võimalik eraldiseisvalt realiseerida. suuruse osas kooskõlas Põrguvälja tee 27B kinnistu vajadusega. b. on otseselt õigusvastane, sest rikub kehtivat õigusnormi (detailplaneeringut nr 3. Transpordiamet kooskõlastab detailplaneeringujärgse mahasõidu projektlahenduse peale Rail DP0702). Baltic Estonia poolt saadud kooskõlastust. 3. PA on alates 2021a. maist taotlenud Põrguvälja tee 27B kinnistule ehitusluba tootmishoone rajamiseks. Kõnealuse projektiga on mahasõit Põrguvälja tee 27B ja 4. Transpordiamet on teadlik detailplaneeringust nr DP0702 tulenevast mahasõidu asukohast. Maanteevahe kinnistule lahendatud läbi Põrguvälja tee L12 kinnistu. Selline Detailplaneering on eraldiseisvalt realiseeritav ning ei kuulu käesoleva Rail Balticut ületava mahasõidu asukoht on ettenähtud ka kinnistute detailplaneeringus. Ehitusloa projekt riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise on korduvalt esitatud kooskõlastamiseks ka TA-le. TA on keeldunud projekti projekti koosseisu. Sellest tulenevalt ei ole lahendust ka joonistel kajastatud. Ehitushanke kooskõlastamisest viidates, et eelnevalt tuleb projekt kooskõlastada Rail Baltic korraldamisel annab Transporidamet detailplaneeringu mahasõidu info pakkujale, et osapooltel Estonia (RBE) ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Käesolevaks oleks võimalik täpsustada detailplaneeringujärgse mahasõidu ja Rail Balticut ületava riigitee hetkeks on PA saanud RBE-lt juhised, mille alusel PA korrigeerib mahasõidu 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehituslik koostöö. lahendust ja esitab selle RBE-le uuesti kooskõlastamiseks. Juhise terviktekst on lisatud käesolevale kirjale. (vt. digidoc. fail „KV2022-070 5. Transpordiameti hinnangul ei ole ehitusluba õigusvastane ning ehitusluba ei tekita Põrguvälja Porguvalja tee 27b juurdepaasuteed“ tee 27B kinnistule kahju. RBE kinnituskiri kooskõlastuste andmiseks on lisatud käesolevale kirjale. (vt. digidoc. fail „KV2022-116 Põrguvälja tee 27b kinnituskiri“) 6. Transpordiamet ei ole kohustatud kajastama detailplaneeringute lahendusi projektis. 4. Eelnevast tulenvalt ei nõustu PA Ehitusloa väljastamisega ja taotleb, et Rail Projektlahenduste väljatöötamisel on arvestatud perspektiivse mahasõiduga ning jooniste Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065-7,518 asuva lõigu korrigeerimise vajadus puudub. Ehitusloa eelnõus esitati kaasatud piirinaabrile ehitusloa ümberehitamise ja viadukti ehitamise projektis kajastataks Põrguvälja tee 27B ja projekti dokumendid. Korrigeeritud seletuskiri lisatakse ehitusloa korralduse eelnõu kaaskirjas Maanteevahe kinnistute mahasõit läbi Põrguvälja tee L12 kinnistu vastavalt olnud lingile. Põrguvälja tee 27B ehitusloa menetluses koostatava lahendusega. 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11330 Järveküla‒Jüri km 7,065–7,518 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 5. Ühtlasi teatame, et TA õigusvastane Ehitusluba tekitaks PA-le märkimisväärset Otsus: kahju, mis kuulub TA poolt hüvitamiselt Riigivastutuse seaduse alusel. Punktid 1,2b,3,5 ja 6 – Arvamus võtta teadmiseks. 6. Juhul kui TA ei pea võimalikuks Ehitusloa projekti muutmist p.-s 4 näidatule Punkt 2a – Arvamus võtta teadmiseks. Seletuskirja täpsustatakse Põrguvälja tee 29 kinnistu vastavalt, soovime Ehitusloa dokumentidega tutvumist (Haldusmenetluse seaduse § eesmärki ning eemaldatakse eksitav info põrguvälja tee 27b kinnistu juurdepääsu kohta. 37), asja ariutamist istungil TA üle järelevalvet teostava haldusorgani esindaja Punkt 4. – Arvamusega mitte arvestada. Joonistele lisainfot detailplaneeringu kohta ei näidata. juuresolekul (HMS § 45-3) ja PA-d huvitava mahasõidulahenduse mittevõimaldamise Info detailplaneeringu järgse mahasõidu kohta edastatakse peale ehitushanke läbiviimist kirjalikku põhjendamist (HMS § 56-1, 56-3). töövõtjale. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriük Tallinna-Rapla raudtee 1130 65301:001:5 Põrguvälja tee 25c // Männi 65301:002:0 suse 794 097 tunnus 11330 Järveküla-Jüri tee L23 65301:001:5 Maanteevahe 65301:002:1 Maanteevahe 65301:002:1 934 692 692 11330 Järveküla-Jüri tee L24 65301:001:5 Põrguvälja tee 27a 65301:001:3 Põrguvälja tee 25c // Männi 65301:002:0 936 533 097 Põrguvälja tee L12 65301:001:5 Põrguvälja tee 29a 65301:001:5 935 Põrguvälja tee 35 65301:002:0 956 216 Põrguvälja tee L11 65301:001:3 Tallinna-Rapla raudtee 1150 65301:001:5 416 Põrguvälja tee 31 65301:002:0 957 151 Põrguvälja tee L13 65301:001:3 Põrguvälja tee 30 // Jäätma 65301:001:6 Põrguvälja tee 29 65301:001:5 666 104 958 Põrguvälja tee L14 65301:001:5 Juurdepääsutee lõik 1080 65301:001:6 784 Kustakse 65301:001:6 101 Põrguvälja tee L9 65301:001:5 100 793 Juurdepääsutee lõik 1070 65301:001:6 Maanteevahe 65301:002:1 Põrguvälja tee L8 65301:001:5 103 692 795 Põrguvälja tee 26 // Raatuse 65301:001:3 Põrguvälja tee L20 65301:001:6 Põrguvälja tee L15 65301:001:4 663 105 549 Tallinna-Rapla raudtee 1120 65301:001:5 Kungla 65301:002:0 Loopõllu tee L1 65301:001:6 783 770 120 11330 Järveküla-Jüri tee L20 65301:001:5 Katariina 65301:002:1 Põrguvälja tee L18 65301:001:6 786 010 125 Juurdepääsutee lõik 1080 65301:001:5 Põrguvälja tee 25c // Männi 65301:002:0 Põrguvälja tee L19 65301:001:6 788 097 129 Põrguvälja tee 25c // Männi 65301:002:0 Põrguvälja tee L17 65301:001:5 Tudre 65301:001:6 097 792 128 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 5  DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU KÕRVALMAANTEE NR 11330 JÄRVEKÜLA-JÜRI (OR0290) JA VIADUKT (BR0290) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid .............................................................................5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ..............................................................7 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus........................................................... 7 2.2. olemasolev olukord ............................................................................................... 9 2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .....................................................................11 2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .........................................................18 2.4.1. Maakonnaplaneeringud ........................................................................................18 2.4.2. Üldplaneering .......................................................................................................19 2.4.3. Detailplaneeringud piirkonnas ..............................................................................20 2.4.4. Arengudokumendid ..............................................................................................22 2.5. Ressursside kasutamine ......................................................................................22 2.6. Energiakasutus ....................................................................................................23 2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ..................................................................23 2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................23 2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud 24 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................25 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused .............................................................................................................................................25 3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................28 3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ................................................................29 3.4. Natura 2000 võrgustiku alad ..........................................................................................32 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ..............................................................................................32 3.6. Põhjavesi ja pinnavesi ...................................................................................................33 3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...................................................................................37 3.8. Pinnavormid ja pinnas ...................................................................................................37 3.9. Metsad ja kõrghaljastus .................................................................................................40 3.10. Roheline võrgustik .......................................................................................................40 3.11. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad.....................................41 3.12. Väärtuslikud maastikud................................................................................................42 2 3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................................42 3.14. Asustus .......................................................................................................................42 3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet ................................................................................................................................43 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................49 4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ..................................................................................................51 4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed .............................................51 5. Kokkuvõte ja järeldused ...........................................................................................54 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................56 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Rae vallas paikneva riigitee 11330 Järveküla-Jüri riste ja viadukti rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Riste kaudu on lahendatud Järveküla-Jüri maantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav riste asub Harju maakonnas Rae vallas Lehmja ja Rae külas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks Tallinnast Raplani” raames koostatud: 1) põhiprojekt „DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290)“; 2) põhiprojekt „DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290“. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 4  1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Käesoleva projektiga kavandatud tegevustes ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 toodud aluseid2. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega3. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 määratletud olulise keskkonnamõjuga tegevused: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) 5 laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalidest4, 5. 4 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5 European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 6  2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada Järveküla-Jüri maantee ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav Järveküla-Jüri maantee (RB põhiprojekti mõistes tee OR0290 ja viadukt BR0290) asub Harju maakonnas, Rae vallas (Joonis 1). Kavandatud raudteest ülepääsuks rajatakse viadukt (BR0290). Joonis 1. Projekti asukoht ja kavandatava Rail Balticu trass Maa-ameti kaardil6 Kavandatud Rail Balticu trassi koridor kulgeb Rae valla territooriumil läbi Järveküla, Uuesalu, Lehmja, Rae, Soodevahe, Veneküla külasid ja Assaku aleviku. Rae valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m, Soodevahe sõlmjaama piirkonnas kuni 700 m7. RB Harju maakonnaplaneeringu8 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. 6 Maa-amet, 2020 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.2013- 2018 8 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2018 7 Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Rae valda 11 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Projekteeritavast Järveküla-Jüri ristest vahetult lääne poole jäävad Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa riste ja Assaku riste (Joonis 2 ja Joonis 3). Kõikide nende objektide puhul hakkab kavandatav raudteetrass paiknema sügaval süvendis, süvend rajatakse lõpuni raudtee ehitamisega. Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor Järveküla-Jüri maantee ristumisel9 9 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290) 8 Joonis 3. Ristete ja hooldusteede paiknemine10 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav lõik külgneb maatulundusmaaga või äri-tootmismaaga. Teeregistri andmetel on tee pikkus Rae vallas 9,67 km. Tee väljaehitamise klass IV. Olemasoleva tee laius lõigus 6,18 – 8,695 km on 8,0 m ning mulde laius on 9,0 m. Teest vasakul asub olemasolev 3,0 m laiune jalg- ja jalgratta tee. Maanteele on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h (Joonis 4, Joonis 5). 10 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290) 9 Joonis 4. 11300 Järveküla-Jüri maantee11 Joonis 5. Vaade Järveküla-Jüri maanteelt loode suunas (foto autor: Kristo Kiiker) Olemasolevad rajatised ja bussipeatused projekteeritaval lõigul puuduvad. Projekteeritavale lõigul olevad mahasõidud ning nende andmed on toodud Error! Reference ource not found.. Tabel 1. Projekteeritaval lõigul asuvad mahasõidud 11 Google Maps, 2019 10  Asukoht Tee Mahasõidu Truubi Mahasõidu otstarve kuuluvus kate olemasolu 7,078 Paremal eratee asfalt truup puudub tegevuskoht 7,080 Vasakule eratee asfalt Truup puudub põllu- ja metsamajandus 7,194 Paremal eratee kruus truup puudub põllu- ja metsamajandus 7.336 Vasakul eratee asfalt truup puudub elukohta sissesõit Olemasolevad külgkraavid ja truubid projekteeritaval teelõigul puuduvad. Olemas on drenaažisüsteem, mis maaparandussüsteemide kaardirakenduse põhjal ei ole ühegi maaparandussüsteemi osa (vt ptk 3.6). Projektalal jääb ohvrikivi „Tohtrikivi“, millel on 50 m suurune kaitseala (vt täpsemalt ptk 3.11). Jalg- ja jalgratta teed eraldaval eraldusribal paikneb vee ja kanalisatsiooni survetorustik. Jalg- ja jalgratta tee välimises servas paiknevad välisvalgustuse madalpinge kaablid. Paremal (kilometraaži suunas) tee muldes paiknevad Telia Eesti AS sidetrassid. Maanteega ristub maagaasi ülekandetorustik Vire-Tallinn D55, mida haldab Elering AS. 2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Järveküla-Jüri viadukti ja riste plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatud Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE etapis12 koostatud lahendusest. Käesolevas dokumendis on kavandatava tegevuse kirjeldamisel aluseks võetud viadukti ja riste põhiprojektide seletuskirjad ja asendiplaani joonised13 14. Viadukt Viadukti lahendus on struktuurilt poolintegraalne järelpingestatud betoonist kohapealne konstruktsioon, mille tekk kinnitub piilaritele ning kaldesammastele (Error! Reference source ot found.Joonis 7, Joonis 8). Viadukt rajatakse süvavundamendile (vaiadele). Viadukti vundamendi rajamiseks kaevatakse ca 11 m sügavune süvend, vaiad rammitakse maasse. 12 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 13 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290) 14 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290. 11 Viadukti kogupikkus on 60,75 m, jagunedes neljaks vahemikuks järgnevalt: 16,25 + 17,50 + 14,50 + 12,50 m. Tugiteljed on joondustelje suhtes 85º P1, 80º P2 ja 76º P3 kaldega. Silla ristlõike kogulaius on 16,9 m, sillatekil on kaks sõidurada laiusega 3,25 m. Vasakul küljel asub 3,0 laiune jalgtee ning 2,0 laiune loomarada. Paremal viadukti välisservas on 1,8 m laiune hooldusala. Sõiduraja servadesse on projekteeritud põrkepiirded ja raudteetrassi laiuses paigaldatakse viaduktile vandalismi vastane piirdetara. Sillal on kokku kaheksa tugiosa. Samba ristlõige on ringikujuline läbimõõduga 1,0 m. Iga sillasammas toetub vaivundamendile ning on sillatekiga monoliitselt ühendatud. Silla servadesse rajatakse käsipuud ning kontaktliini kaitseekraan, mis paikneb ainult raudtee kohal oleval sillaaval. Joonis 6. Silla plaan15 15 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290. 12 Joonis 7.Silla kõrgus16 Joonis 8. Sillateki lõige17 Riste Riste projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja jalg- ja jalgratta teed:  Järveküla-Jüri kõrvalmaantee (OR0290) - pikkus 450 m, katte laius 8,0-9,0 m;  Hooldustee mahasõit (OR0290-02) - pikkus 29 m, katte laius 4,0 m;  Hooldustee mahasõit (OR0290-05) - pikkus 12 m, katte laius 3,5 m  Mahasõit (OR0290-12) - pikkus 21 m, katte laius 3,5 m;  Mahasõit (OR0290-09) - pikkus 34 m, katte laius 3,5 m:  Mahasõit (OR0290-16) - pikkus 21 m, katte laius muutuv;  Jalg- ja jalgratta tee (OR0290-07) - pikkus 200 m, katte laius 3,0 m; 16 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290. 17 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290. 13   Jalg- ja jalgratta tee (OR0290-11) - pikkus 94 m, katte laius 3,0 m; Kõrvalmaantee ristprofiil on projekteeritud 1+1 sõidurajaga. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,25 m. Kindlustatud peenar on laiusega 0,75 m. Tugipeenarde laius on üldjuhul kavandatud laiusega 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Projekteeritavas lõigus on teel 4,0 % viraaž 18, mis on lõigu alguses ja lõpus viidud kokku olemasoleva tee kahepoolse põikkaldega. Tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning arvestatud on põhimaanteed alt läbi mineva Rail Balticu raudteetrassi rööbaste kõrguse ning vajaliku kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusega. Projekteeritud Järveküla-Jüri maantee pikikalded on kavandatud vahemikus 0,5 kuni 1,10%. Mahasõitude projektlahendus on kavandatud arvestades olemasolevate mahasõitude asukohaga, maakasutusega ning projekteeritava riigitee mulde kõrgusega. Projekteeritaval lõigul olevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud koos lühikirjeldusega on toodud järgnevas tabelis (Error! Reference source not found.). Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus Asukoht Tüüp Märkus OR029016 Tüübita Vana asfaltkattega mahasõidu kokkuviimine. Katte laius on muutuv. OR0290 PK 0+00 OR029002 Tüübita Projekteeritud uus mahasõit vasakule. Olemasolev mahasõit OR0290 likvideeritakse PK 0+25. Tegemist on kategooria I avaliku kasutusega PK 0+03 hooldustee mahasõiduga, mis tagab juurdepääsu raudteest ning ka kõrvalmaanteest paremale poole jäävale maa-alale. Plaanikõver raadiused vasakul on 8,5 m ja paremal 8,5 m. Katte laius on 4,0 m. OR029012 Tüüp I Projekteeritud uus mahasõit Järveküla-Jüri teelt paremale. Tegemist OR0290 on Põrguvälja tee 29 kinnistule viiva mahasõiduga. Mahasõit on PK 1+00 projekteeritud laiusega 3,5 m. Asfaltkattega osa pikkus on 8,0 m. Kruuskattega tugipeenrad on kavandatud laiusega 1,0 ja 1,25 m. Asfaltkattega osast edasi jätkub kruuskate, mis kitseneb laiuselt 5.75 m mahasõidu juures laiuseni 3,5 m. Mahasõidu plaanikõvera raadiused on projekteeritud 5,0 m. Maanteel olemasolev parempoolne mahasõit viiakse kokku projekteeritavaga ning olemasolev 18 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle; 14  vasakpoolne mahasõit (Põrguvälja tee 26 kinnistule) likvideeritakse, kuna olemasolev elamu võõrandatakse ja lammutatakse. OR029009 Tüüp I Projekteeritud uus mahasõit Järveküla-Jüri teelt paremale. Tegemist OR0290 on Põrguvälja tee 27b kinnistule viiva mahasõiduga. Mahasõit on PK 2+50 projekteeritud laiusega 3,5 m. Asfaltkattega osa pikkus on 8,0 m. Kruuskattega tugipeenrad on kavandatud laiusega 1,25 m. Asfaltkattega osast edasi jätkub kruuskate, mis kitseneb laiuselt 6,0 m mahasõidu juures laiuseni 3,5 m. Mahasõidu plaanikõvera raadiused on projekteeritud 5,0 m. OR029005 Tüübita Projekteeritud uus hooldustee mahasõit vasakule. Tegemist on OR0290 kategooria I avaliku kasutusega hooldustee mahasõiduga, mis tagab PK 4+06 juurdepääsu raudteest ning ka kõrvalmaanteest vasakule poole jäävale maa-alale. Mahasõidu plaanikõvera raadiused on projekteeritud 5,0 m. Asfaltkattega osa min. laius on kavandatud 3,5 m ning pikkus 11,0 m. Kruuskattega tugipeenrad on kavandatud laiusega 1 m. Asfaltkattega osast edasi jätkub kruuskate, mis asub hooldusteede paketis. Projekti raames raudtee hooldusteid projekteeritud ei ole, need projekteeritakse raudtee projekti koosseisus. Muud olemasolevad rajatised ja bussipeatused projekteeritaval teelõigul puuduvad. Antud projekti kooseisus ristmikke projekteeritud ei ole. Kõrvalmaanteest vasakule on projekteeritud 3,0 m laiune jalg- ja jalgrattatee (OR 0290-07 ja OR0290-05). Olemasolev jalg- ja jalgratta tee projekteeritaval lõigul on ette nähtud likvideerida. Tee katte laiuseks on 3,0 m, murukattega tugipeenrad on projekteeritud laiusega 0,25 m ning põikkaldega 4%. Jalg- ja jalgrattatee on ühepoolse põikkaldega 2,0%. Madala mulde korral on jalg- ja jalgrattatee tugipeenrad ette nähtud viia laugelt kokku olemasoleva maapinnaga. Viaduktil on jalgtee laiuseks 3,85 m, kuhu sisse on arvestatud ohutusriba. Jalg- ja jalgrattateede pikikalded jäävad vahemikku 0,2% kuni 3,15%. Projekteeritud Järveküla-Jüri riste on kombineeritud riste ehk roheribaga maanteesild (loomaläbipääsutüüp 1.2)19, millele on rajatud vähemalt 2 meetri laiune loodusliku maapinnaga ala tee kõrvale. Roheribaga silla eesmärk on pakkuda liikumisvõimalus eelkõige suur- ja 19 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru section crossings for mammals and amphibians. 15 väikeimetajatele, sh sõralised, kiskjalised, jäneselised jt. Roheriba on kasutatav eelkõige, aga mitte ainult madala liikluskoormusega maanteesildade puhul. Suurulukid tavaolukorras roheriba ei kasuta. Tegu on lahendusega, mis võimaldab ühendada väikese tee ja lihtsa loomaläbipääsu. Kõrghaljastuse olemasolu roheribaga sillal ei ole vajalik (Joonis 9)20. Järveküla-Jüri ristel on jalgtee kõrval 2,0 m laiune haljasala väikeulukitele viadukti ületuseks. Enne ja peale viadukti on vähemalt 25 m vasakpoolne peenar laiem ja viidud laugemalt maapinnani, et tagada mugavam loomade pääs viadukti haljasalale. Lisaks tuleb paigaldada kahepaiksetele mõeldud suunavad seinad (läbipääsu tüüp 4.3), mis koondavad loomi läbipääsu poole21. Need peaksid olema vähemalt 40 cm kõrgused ja kummalegi poole vähemalt 50 m pikkused, soovitavalt betoonist, negatiivse kaldega piirded, mille serva pidi saavad loomad liikuda läbipääsuni22. Neid käsitletakse täpsemalt raudteeprojektis ning vastavas KMH aruandes, kuna need on mõistlik rajada alles siis, kui rajatakse raudtee. 20 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 21 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru section crossings for mammals and amphibians. 22 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 16 Joonis 9. Kombineeritud riste põhimõtteline lahendus23 Arvestades maapinna reljeefi, kavandatud teede plaanilahendust ja pikiprofiile, on uus truup ette nähtud OR0290-07 jalg- ja jalgrattateele. Truup on vajalik sõidutee ja jalg- ja jalgrattatee vahele koguneva pinnavee ära juhtimiseks. Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Riste projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus:  Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal olevad puud ja võsa. Olemasolev teelõik on asfaltkattega. Kogu kõrvalmaantee kate freesitakse töömahtude piiride ulatuses kogu paksuses;  Eemaldatakse kasvupinnas, millest kõlblikku osa kasutatakse hiljem nõlvade kindlustamisel ja teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Projektiga seotud kaeve kogumaht on 27 121 m3.;  Rajatakse üks uus truup ning ehitatakse muldkeha (juurdeveetava pinnase kogumaht on 5731 m3). Muldkeha nõlvad on üldjuhul ette nähtud katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m²  Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ning tugipeenarde ehitamist. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire. Enne ehitustööde algust koostab töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastab selle Transpordiametiga. Liikluskorralduse skeemi koostamisel tuleb teha koostööd ka kohaliku omavalitusega. Kuna projektlahendusega jääb teelõik olemasolevale trassile siis tuleb tee liiklusele täielikult sulgeda. Olemasolevaid elamuid, millele peaks olema tagatud pidev juurdepääs projektalaga vahetult külgneval maa-alal ei ole. Ettepanekud ajutise liikluskorralduse lahendamiseks on toodud projektis. Kõik erakinnistutel teostatavad ehitustööd kooskõlastatakse enne ehitustööde algust maaomanikega. Ehituse ajal ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tagatakse jalakäijate ja sõidukite pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Riste rajatiste (tee, mulle, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistute osad) võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa 23 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 17 ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. Enne ehitustööde algust kooskõlastab töövõtja tegevused tehnovõrkude valdajatega. 2.4. TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.4.1. Maakonnaplaneeringud  Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Minister kehtestas lisaks 14.02.2018 Rapla ja 13.02.2018 Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust 18 Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.  Harju maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 2.4.2. Üldplaneering  Rae valla üldplaneering kehtestati Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Alates aastast 2006 täiendati Rae valla üldplaneeringu planeeringulahendust vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tulemustele. KSH algatati Rae valla üldplaneeringule 07.09.2006 ning aruanne kiideti heaks 28.09.2007. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on otsustada valla territooriumi arengu põhisuunad ja -tingimused. Üldplaneeringuga määratakse üldised maakasutus- põhimõtted ning infrastruktuuri arengusuunad, arvestades samas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete ning avalikkuse vajaduste ja huvidega ning tagades samas keskkonna säästva ja tasakaalustatud arengu.  Rae vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171 algatati Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (käesoleval ajal veel koostamisel). Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 26300 ha suurusel alal Rae valla põhjaosas. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna vaheline administratiivpiir, lõunapiiriks perspektiivse raudtee Rail Baltic trassikoridori ja sellega külgneva ala piir ning idapiiriks Pirita-Ülemiste kanal. 19  Rae valla üldplaneeringul puudub otsene puutumus kavandatava tegevusega. 2.4.3. Detailplaneeringud piirkonnas RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse osas. Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms). DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projekteeritaval teelõigul on neli (vt joonis 3). 1. Platsi kinnistu detailplaneering Põrguvälja tee 29, Lehmja küla (kehtestatud Rae Vallavolikogu 13.01.2009 otsusega). Planeeringuga on maa-alale kavandatud kaks äri- ja tootmise maa-ala krunti. Kavandatav Rail Baltica trassikoridor ja sellega seonduvad rajatised läbivad täielikult detailplaneeringu maa-ala, muutes võimatuks detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmishoone realiseerimise. Planeeringuga kavandatud kruntide alusel on katastriüksused moodustatud, kuid planeeringuga kavandatud ehitusõigust ei ole realiseeritud. 2. Vaikepi kinnistu ja lähiala detailplaneering Põrguvälja tee 27b, Lehmja küla (kehtestatud Rae Vallavolikogu 26.08.2014 otsusega). Planeeringuga on maa-alale kavandatud kolm äri- ja tootmise maa-ala krunti. Planeeritud krundid külgnevad risti Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteega. Detailplaneeringuga kavandatud krundid jäävad Rail Baltica ja sellega kavandatud rajatiste kaitsevööndisse. Planeeringut ei ole realiseeritud – planeeringu alusel ei ole moodustatud katastriüksuseid ning realiseeritud kavandatud ehitusõigust. 3. Maanteevahe kinnistu ja lähiala detailplaneering, Lehmja küla (kehtestatud Rae Vallavolikogu 30.05.2017 otsusega). Planeeringuga on maa-alale kavandatud kaks äri- ja tootmise maa-ala krunti. Planeeritud krundid külgnevad risti Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteega. Detailplaneeringuga kavandatud krundid jäävad vaid loodenurgas Rail Baltica ja sellega kavandatud rajatiste kaitsevööndisse. Planeeringut ei ole 20  realiseeritud – planeeringu alusel ei ole moodustatud katastriüksuseid ning realiseeritud kavandatud ehitusõigust. 4. Loopõllu kinnistu ja lähiala detailplaneering, Lehmja küla (kehtestatud Rae Vallavolikogu 02.09.2014 otsusega). Planeeringuga on maa-alale kavandatud neli elamukrunti ridaelamute rajamiseks, kaks transpordimaa krunti juurdepääsude tagamiseks ning kaks sotsiaalmaa krunti. Kavandatav Rail Baltica ja sellega seonduvad rajatised läbivad detailplaneeringu ala põhjaosa, muutes võimatuks kahe elamukrundi (nelja elamuüksuse) realiseerimise. Detailplaneeringu keskosas paikneva Loopõllu tee 3 krundi ehitusõiguse realiseerimine on küsitav – võimalik on detailplaneeringu lahenduse muutmine hoonestusala ümberkavandamisega krundi lõunaosasse, kui ülejäänud detailplaneeringu lahendus ning Rail Baltica projekt seda võimaldavad. Detailplaneeringuga kavandatud kolm lõunapoolsemat krunti jäävad Rail Baltica ja sellega seotud rajatiste kaitsevööndisse. Planeeringuga kavandatud kruntide alusel on katastriüksused moodustatud, kuid planeeringuga kavandatud ehitusõigust ei ole realiseeritud Riste projekti elluviimine ei mõjuta detailplaneeringutega kavandatavaid tegevusi, kuna riste rajamine toimub valdavalt olemasoleva transpordimaa katastriüksuse (65301:002:0286, 11330 Järveküla-Jüri tee) piires, lisaks lõikab projektiala idapoole jäävaid katastriüksusi, kus ei ole detailplaneeringuid kehtestatud. Naabruses olevad detailplaneeringud on toodud allpool oleval Joonis 10. 21 Joonis 10. Detailplaneeringud projektipiirkonnas. Rae valla GIS portaal. 2.4.4. Arengudokumendid  Rae valla arengukava 2016 – 2025 Kavandatav tegevus on seotud järgmise strateegilise eesmärgiga: - Kaasaegne, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond, mille alameesmärgid: o Planeerimistegevus on tasakaalustatud ja tulemuslik o Taristu on kaasajastatud ja elanike vajadustele vastav o Naaberomavalitsuste ja valla eri piirkondade vaheline teedevõrk on sidus ning ühistransport toimib hästi.  Harju maakonna arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. 2.5. RESSURSSIDE KASUTAMINE Viadukti ja tee, sh muldkeha ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Riste põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Projekti realiseerimiseks vajaminev juurdeveetava pinnase kogumaht on 5731m3. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse karjäärist. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist jätkub tee ja viadukti hooldamine vastavalt hooldusjuhendile. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele24. Hooldusega seotud tegevused ei ole ressursimahukad. 24 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 22  2.6. ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad viadukti ja tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad. Tee hooldamine jätkub sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.7. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed, puidujäätmed ja freespuru, seejuures on suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatavad. Sõltuvalt freesimisel saadava materjali kvaliteedist kasutatakse võimalusel freesimisel saadavat puru ehituseks. Ehituseks sobimatu freespuru suunatakse ümbertöötlemisse ja taaskasutusse. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Projektiga seotud kaeve kogumaht on 27 121 m3. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas ja muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele25. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvav üks puu ja võsa. Riste põhiprojekti alusel on raie ja juurimine vajalik ca 2400 m2 suurusel alal, sellest metsamaale jääb ca 1000 m2, mis ortofoto põhjal on suuresti lage ala (vahetult kergliiklusteega piirnev osa). Muus osas on tegemist metsa servas kasvava võsaga, mille raiemaht on väga väike (ca 50 tm/ha). Tekkivad raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Erakinnistutel raieid ei tehta, kuna riste alla jäävate kinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust. 2.8. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada Järveküla-Jüri maantee ristumine kavandatava Rail Balticu trassiga. Selleks ehitatakse viadukt, mille valmides olemasolev liiklusskeem säilib. 25 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 23 Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne). Töötsooni peab ehitaja tähistama vastavalt Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus”26. 2.9. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub olemasoleva Järveküla-Jüri maanteega, kuhu projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. 26 Maanteeamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_ma_2018-009.pdf 24  3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Olemasolev Järveküla-Jüri maantee paikneb transpordimaal (KÜ 65301:001:5786, KÜ 65301:001:5785, KÜ 65301:001:5787) (Joonis 11). Projekteeritud riste lõikab lisaks mitut kõrvalkinnistut:  Põrguvälja tee 29 (KÜ 65301:002:1683)  Põrguvälja tee 27b (KÜ 65301:001:3537)  Maanteevahe (KÜ 65301:002:1692)  Põrguvälja tee 30 // Jäätma (KÜ 65301:001:3415)  Kustakse (KÜ 65301:001:3665)  Põlendiku (KÜ 65301:001:4394)  Kungla (KÜ 65301:002:0770)  Katariina (KÜ 65301:002:1010)  Põrguvälja tee 26 // Raatuse (KÜ 65301:001:3663)  Loopõllu tee L1 (KÜ 65301:001:4547)  Põrguvälja tee L15 (KÜ 65301:001:4549)  Tudre (KÜ 65301:002:0429) Projektiga projekteeritakse kaks uut mahasõitu, mis tagavad juurdepääsud Põrguvälja tee 27b ja Põrguvälja 29 kinnistutele. Põrguvälja tee 29 mahasõit, mis tagab juurdepääsu planeeritavale Assaku peatuse hoonele, on planeeritud kinnistutele Põrguvälja tee 29 (65301:002:1683, tootmis- ja ärimaa) ja Põrguvälja tee L8 (65301:002:1684, transpordimaa). Põhiprojektis on välja toodud, et Põrguvälja tee 26 // Raatuse kinnistule viiv mahasõit likvideeritakse, kuna olemasolev elamu võõrandatakse ja lammutatakse. Katariina kinnistut läbib kavandatava RB trass, hõlmates suure osa kinnistu pindalast ning eeldatavalt kinnistu võõrandatakse. Kahe kinnistu võõrandamine on vajalik kavandatava RB trassi ehituseks ning mõjusid hinnatakse RB põhiprojekti KMH raames. Tegevus ei ole vajalik riste ehituseks, seega seda käesolevas töös täiendavalt ei käsitleta. Järveküla-Jüri mnt riste rajamisega seoses ei muutu/halvene ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele, seega ei põhjusta riste rajamine olulisi piiranguid maakasutusele. Ehitusega kaasnevad ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud. Nendeks on eelkõige ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Käesoleva töö koostamise ajal ei ole 25 ehitusaegne liikluskorraldus veel kooskõlastatud Transpordiametiga. Põhiprojekti kohaselt tuleb tee ehitusperioodiks sulgeda. Mõlemalt poolt on juurdepääsud Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maanteele tagatud, võimalik liikluskorralduse skeem on Joonis 12. 26 Joonis 11. Katastriüksused projektipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2020)  Projektiala piirkonnas ei ole elamuid, millele peaks olema tagatud pidev juurdepääs vahetult külgnevatele maa-aladele. Põrguvälja tee 31 kinnistule (tootmishoone) säilib ligipääs põhja poolt. Piirangute mõju on lühiajaline. Joonis 12. Ajutine liikluskorraldus tee sulgemise korral27 Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. 3.2. ALAL ESINEVAD MAAVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid 27 Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290) ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. 3.3. MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. RB raudtee poolt tekitatava barjääri võimalikku mõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse täpsemalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Antud viadukti ja riste kontekstis on oluline välja tuua, et RB raudtee projekteerimisel on nö standardlahendusena ette nähtud maanteeviaduktide alla 5 m laiused ja 5 m kõrgused loomarajad, mis võimaldavad loomadel liikuda piki RB trassi ilma, et loomad peaks teed ületama. Järveküla-Jüri viadukti läheduses hakkab paiknema Assaku jaam. Seetõttu ei ole selle viadukti (ega paralleelsete Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt viadukti ja Rukki tee viadukti) alla võimalik loomaradu teha. See tähendab, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee piirkond moodustab loomade liikumise seisukohast peaaegu absoluutse tõkke. Kuna tegu on suhteliselt tihedalt asustatud alaga, siis on loomade elupaiku piirkonnas vähe ning tegemist ei ole loomadele olulise liikumisalaga. Siiski avaldub mõju nt metskitsedele, jänestele, rebastele ja teistele väiksematele loomadele. Järveküla-Jüri ristele, tee serva projekteeritud roheriba võimaldab väikeimetajatel, sh sõralistel, kiskjalistel ja jäneselistel ohutult raudteed ületada. Eluslooduse uuringuga ei ole projekti asukohas ette nähtud täiendavaid meetmeid elustiku kaitseks28 29. Müra mõjuala ulatub projekti tegevusala piiridest kaugemale. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müra: ehitusega kaasnev müra ning tee kasutamisel tekkiv müra (sõidukite mootor ning rataste veeremine). Ehitusaegne müra on ajutise loomuga, objekti valmides müraallikas kaob. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tabel 3on antud müra normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. 28 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru section crossings for mammals and amphibians. 29 OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife measures for MD DS2DPS1. 29 Tabel 3. Müra normtasemed30 Joonis 13illustreerib mürataseme sõltuvust müraallika kaugusest. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni (ekskavaator, kopplaadur, üksik kallur, purusti ja buldooser), mitme masina koos töötamisel on müratase mõnevõrra suurem. Mürataseme langus sõltuvalt müraallika kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega. 30 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1. 30 Joonis 13. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest31 Projektialal ja selle vahetus läheduses olulised keskkonnaaspektid puuduvad, läheduses ei ole elamuid. Tegemist on olemasoleva riigimaanteega, kuhu uue riste rajamisel ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Projekti raames on kavandatud rajada jalgtee kõrvale haljasala väikeulukitele viadukti ületuseks. Enne ja peale viadukti on vähemalt 25 m vasakpoolne peenar laiem ja viidud laugemalt maapinnani, et tagada mugavam loomade pääs viadukti haljasalale. Sarnase haljasala eesmärk on võimaldada väikeulukitel ohutult liikuda üle raudtee ning vähendada elupaikade killustatust. Tee ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (müra), hoonetele (vibratsioon) ja pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides tavapäraseid keskkonnanõudeid ja leevendavaid meetmeid (vt ptk 3.15 ja 4.2). Mõju on täpsemalt hinnatud alljärgnevates peatükkides. 31 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 31  3.4. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on Pirita loodusala (EE001012032), mis asub ristest 9,3 km kaugusel põhjas ning Rahumäe loodusala (EE0010143), mis asub 9,4 km kaugusel loodes. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (vt ka ptk 3.3). 3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri33 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. RB loomastiku uuringus34 on välja toodud, et riste lähedusse RB trassile jääb tiik (Katariina kinnistul), mis on oluline sigimiselupaik ja talvitumiskoht kahepaiksetele – eelkõige rabakonnale, rohukonnale, harilikule kärnkonnale, tiigikonnale, tähnikvesilikule ja harivesilikule (praegu küll kahepaiksete jaoks liialt võsastunud). Tiigi olulisust suurendavad lähedal asuvad teised tiigid. Uuringus on antud suunis tiik säilitada. Kui see ei ole võimalik, rajada uus tiik või laiendada olemasolevat nii, et see jääks alles, hoolimata raudteest. Oluline on arvestada liigirühma ekspertide suunistega. Piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda raudteetammist kaugemale. Kirjeldatud tiik ei asu otseselt ristega seotud tööde alal, kuid antud uuringus antud suuniseid tuleb arvestada tööde kavandamisel ja läbiviimisel. Kuna piirkond on kaitstavatele kahepaiksetel oluline sigimiselupaik, siis tuleb vältida ehitustöid kahepaiksete sigimisperioodil 10.04-30.06. EELISe andmetel asub lähim kaitsealune objekt 2,2 km kaugusel kirdes (J.Raeda selektsiooniaed, KR kood KLO1200546). Lähim kaitsealuse liigi elupaik (põhja-nahkhiir 32 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood 33 Keskkonnaregister, seisuga 19.06.2020 34 OÜ Rewild. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. Projekti „Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine” raames. 32 Eptesicus nilssonii, II kaitsekategooria) asub Pildikülas, mis on projektialast 1,6 km kaugusel kagus. Ehitustegevused ja sellega seotud mõjud (nt müra) ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ning ei avalda neile mõju. Ristele tee serva projekteeritud roheriba võimaldab suur- ja väikeimetajatel, sh sõralistel, kiskjalistel ja jäneselistel ohutult raudteed ületada. Samas ei ole viadukti alla võimalik projekteerida loomarada (seoses Assaku jaama paiknemisega läheduses), kus loomad saaksid liikuda piki raudteetrassi ning ei peaks teed ületama. Kavandatava RB raudtee ja sellega seotud taristu võimalikku koondmõju loomastikule, sh loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. 3.6. PÕHJAVESI JA PINNAVESI Põhjavesi Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal (Joonis 14). Joonis 14. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (Maa-amet, 2020) Viadukti ehitamiseks kaevatakse ca 11 m sügavune süvend, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele (konstruktsiooni alumine piir on süvendis). Raudtee 33 servakraavide põhi ulatub ligikaudu samale sügavusele. Silla vundamendivaiad rammitakse maasse, vaiade paigaldamiseks täiendavat süvendit ei kaevata. Projektiala piirkonnas ei ole salvkaevusid, mida riste ehitamine mõjutab. Projektialast vahetult idas asuv elamu (kinnistul Põrguvälja tee 26 // Raatuse) on plaanitud võõrandada ja lammutada, kuna see jääb raudteetrassile. Eeltoodud põhjusel ei hinnata riste rajamisega seotud mõjusid kinnistul paiknevatele võimalikele salvkaevudele. Täiendavad tegevused ning vajalikud meetmed nähakse ette RB raudtee põhiprojektis. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (KR kood: PRK0020838) projektiala keskpunktist 270 m kaugusel loodes. Tegemist on tarbepuurkaevuga, mida kasutatakse olmevee saamiseks. Puurkaevu sügavus on 68 m, vett võetakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist (Lääne-Eesti vesikond). Puurkaevule on kehtestatud sanitaarkaitseala 10 m. Kavandatud tegevus toimub väljaspool puurkaevu kaitsetsooni. Projektiga kavandatud 11 m sügavuse süvendi rajamine ei mõjuta 68 m sügavuse puurkaevu seisundit. Igal juhul tuleb kaitsmata põhjaveega alal ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel35 kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Raudtee jaoks rajatava süvendi võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Sademevesi Olemasolevad külgkraavid ja truubid projekteeritaval teelõigul puuduvad. Olemas on drenaažisüsteem, mis maaparandussüsteemide kaardirakenduse põhjal ei ole ühegi maaparandussüsteemi osa ( 35 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 34 Joonis 15). 35 Joonis 15. Maaparandussüsteemid projektipiirkonnas (Maa-amet, 2020) Arvestades maapinna reljeefi, kavandatud teede plaanilahendust ja pikiprofiile, on uus truup ettenähtud OR0290-07 jalg- ja jalgrattateele. Truup on vajalik sõidutee ja jalg- ja jalgrattatee vahele koguneva pinnavee ära juhtimiseks. Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Teedelt ärajuhitava sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Üldiselt sisaldab see suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi)36. 36 Maanteeamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 36 AS Maves on hinnanud37, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Teeregistri andmetel oli Järveküla-Jüri mnt liiklussagedus 2018. a. 2375 autot ööpäevas, prognoositav liiklus aastal 2043 on 4191 autot ööpäevas. Kuigi Järveküla-Jüri mnt liiklussagedus on oluliselt väiksem kui 15 000 autot ööpäevas peab suublasse juhitav sademevesi vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6138. Järveküla-Jüri maantee riste ehitamisel tuleb lisaks järgida üldisi veekaitselisi meetmeid:  Ehitamisel tuleb vältida läheduses asuvate maaparandussüsteemide toimimise halvendamist.  Tagada tuleb pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. Oluline on, et maantee- ja raudteetamm ei tohi saada pinna- ja pinnaseveele tõkestavaks rajatiseks. Mullet läbivate truupidega tuleb tagada pinna- ja pinnaseveetaseme ühtlustumine ja säilimine kummalgi pool raudtee- ja maantee mullet;  Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega:  Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski;  Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7. MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8. PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus maapinna reljeef on tasane. Sõidutee peal on absoluutkõrgused vahemikus 52-55 meetrit ja tee kõrval 51-53 meetrit. 37 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 38 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 37 Pinnakate koosneb liustikusetetest, mida katavad erinevad täitepinnased ja muld. Üldgeoloogiliste andmete põhjal moodustab Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, milleni on puuritud varasemate uuringute käigus tee kõrvale rajatud mõndades puuraukudes. Maa-ameti mullakaardi alusel on projektipiirkonnas tegemist valdavalt gleistunud leostunud mullaga (Kog), lisaks leostunud gleimullaga (Go) (Joonis 16). Joonis 16. Mullastik (Maa-amet, 2020) Järgnevalt on esitatud arhiiviandmetest ja puurimistel saadud vaadeldava ala geoloogilise läbilõike lühikirjeldus:  Asfalt – moodustas olemasoleva teekatte 0,20 cm paksuselt;  Lubjakivikillustik – kihti esines olemasoleva teekatte alusena 0,30-0,35 meetri paksuselt;  Liivane täide – oli õhukese kihina maanteele tehtud puuraukudes ca 0,50 meetri sügavusel ning kuni 0,55 meetri paksuselt. Materjal oli pruuni värvi, kiht mittefiltreeriv (uuritud proovis kruusa 24,89%, liiva 55,6% ning peenosiseid 19,6%);  Savine täide – moodustas osaliselt olemasoleva maantee mulde puuraukudes nr DPS1-607 ja 609, kus selle pealispind lamas teekattest 0,70-1,10 meetri sügavusel ning seda oli 0,70 meetri paksuselt. Materjal oli hallikaspruuni värvi ja puurimisel tihe (uuritud proovis kruusa 2,03% ning peenosiseid 67,7%); 38   Orgaanikaga täide – kihti esines paksema (1,10 m) kihina puuraugus nr DPS1-608. Materjal on mitte filtreeriv (uuritud proovis 20,63% kruusa, 50,2% liiva ja 29,2% peenosiseid, orgaanikat 2,74%);  Muld – moodustas maantee kõrval valdavalt pindmise kihi paksusega 0,15-0,95 meetrit;  Täide – esines teepeenrasse tehtud puuraugus nr EE-DS2-DPS1-829 ning 0,45 meetri paksuselt. Kiht koosnes mullast, mis oli segunenud moreeni ja sõelmetega;  Kruuspinnas – lasus mullakihtidega vaheldumisi puuraugus nr EE-DS2-DPS1-832. Ülemine kiht oli liivasem (grSa) kui alumine kiht (saGr);  Moreenpinnased – asusid maapinnast 0,15-2,0 meetri sügavusel. Uuritud alal oli moreen muutliku koostisega. Valdavalt levis liivane pinnas, mis oli väheplastne ja sitke kuni kõva konsistentsiga, kruusa sisaldus oli valdavalt kuni 20%. Laboritulemuste kohaselt sisaldub (ühe proovi põhjal) kruusa 23,25% ja peenosiseid 44,5%. Uuritud ala keskosas esines ka suurema kruusasisaldusega (30-40%) sitke kuni poolkõva kiht, milles plastsust ei tuvastatud. Laboris teimiti ühte proovi, milles sisaldus kruusa 36,46% ning peenosiseid 22,4%. Pinnase nimetus on grsiSa/grsaclS ja pinnasegrupiks B. Puuraugus nr EE-DS2-DPS1-IP113 oli kruusa sisaldus üle 50%, millest tingituna on pinnase nimetus siGr. Suure savi sisalduse tõttu on pinnasegrupiks D. Lubjakivi peal esines suure kruusa sisaldusega üleminekuline kiht, milles moreen oli segunenud murenenud lubjakiviga. Selle ISO järgne nimetus on Gr;  Lubjakivi – moodustas uuritud alal aluspõhja, mis tuvastati 4 puuraugus 1,8-2,15 meetri sügavusel. Kalju oli hall, väga õhukesekihiline ja nõrk kuni kesktugev. Osaliselt oli lubjakivi murenenud või väga mergliline. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse olemasolev pinnas mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Projektiga seotud väljakaeve kogumaht on 27 121 m3, mis on arvestatud ehituseks sobimatuna, kuid tuleb maksimaalselt koha peal kasutada (vt ka ptk 2.6) Täiendavalt vajamineva pinnase maht on 5731 m3. Projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed, arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. 39 Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. 3.9. METSAD JA KÕRGHALJASTUS Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu väärtuslikke metsaalasid – lähim VEP asub 2,4 km kaugusel läänes. Projektialal on valdavalt tegemist olemasoleva maantee, kergliiklustee ning nendega piirnevate kooslustega. Projekteeritav maantee rajatakse olemasoleva maantee ja kergliiklustee alale. Projekteeritud kergliiklustee lõik hakkab paiknema osaliselt olemasoleval metsaalal. Projekti elluviimiseks on vajalik ühe üksikpuu langetamine ning võsaraie ja juurimine ca 2400 m2 suurusel alal pikki teed. Sellest metsamaale jääb ca 1000 m2, mis on suuresti lage ala (vahetult kergliiklusteega piirnev osa). Muus osas on tegemist metsa servas kasvava võsaga, mille raiemaht on väga väike (ca 50 tm/ha). Tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtusliku metsaalaga. Seoses väikese raiemahuga puudub tegevusel oluline keskkonnamõju. Siiski tuleb ehituse käigus vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Erakinnistutel raieid ei tehta, kuna riste alla jäävate kinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Kinni tuleb pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15.04 – 15.07. 3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" alusel ei asu projektiala rohevõrgustiku alal. Tegemist on olemasoleva riigimaantee ja kergliiklusteega ning selle servas paikneva majandusmetsaga, kuhu riste rajamine ei mõjuta negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustiku sidususele avaldab positiivset mõju jalgtee kõrvale rajatav haljasala. Haljasala eesmärk on võimaldada suur- ja väikeimetajatel, sh sõralistel, kiskjalistel ja jäneselistel ohutult raudteed ületada ning vähendada elupaikade killustatust. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru lõigu 40 kohta koostatud eluslooduse uuringu põhjal39 ei ole piirkonnas tegemist loomadele olulise liikumisalaga. Uuringuga ei ole projekti asukohas ette nähtud täiendavaid meetmeid elustiku kaitseks, altpääse ei ole võimalik luua seoses järsu nõlvaga (raudtee on sügaval süvendis)40. RB raudtee ja sellega seotud taristu võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. 3.11. KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, asub projektialal (maantee ja kergliiklustee vahelisel alal) arheoloogiamälestisena kaitstav ohvrikivi "Tohtrikivi" (registrinumber 18851, Joonis 17). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Projektiala jääb osaliselt mälestise kaitsevööndisse. Projekti raames kavandatud tegevused, sh mullatööd tuleb, kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (sh võtta vajalikud load). Joonis 17. Arheoloogiamälestis „Tohtrikivi“ (fotode autor Ulla Kadakas, 2012)41 Kultuurimälestiste riiklikus registris on „Tohtrikiviga“ seotud informatsioonina nimetatud piirkonna arheoloogilise kultuuripärandi rohkust, mistõttu tuleb kogu ehitus- ja mullatööde alal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi (sh inimluude) ilmsikstuleku 39 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru section crossings for mammals and amphibians. 40 OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife measures for MD DS2DPS1. 41 Kultuurimälestiste riiklik register. 2020 41 võimalusega. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest42, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurikiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. RB maakonnaplaneeringute KSH raames läbiviidud arheoloogilise eeluuringuga ei leitud Rae valla trassi koridoris arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid43. Lähim pärandkultuuriobjekt asub projektiala keskpunktist ligikaudu 500 m kaugusel põhjas – Kännu kõrts ja koolikoht44. Objekt asub piisavas kauguses ning riste ehitamine ei mõjuta selle seisundit. Projektialal ja selle läheduses ei ole miljööväärtuslikke alasid45, mida kavandatav tegevus mõjutaks. 3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“46 alusel ei asu projektialal ja selle läheduses väärtusliku maastikuna määratletud alasid, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Projektiala ei asu põllumaal, seega ei mõjutata väärtusliku põllumajandusmaa pindala. 3.14. ASUSTUS Projekteeritud riste paikneb Rae vallas Lehmja ja Rae külade piiril. Statistikaameti andmetel elas Lehmja külas 01.01.2019 seisuga 46 elanikku ning Rae külas 1158 elanikku. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks ongi Järveküla-Jüri maanteele kavandatud ülesõit. 42 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 43 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 44 EELIS, seisuga 19.06.2020 45 Rae valla üldplaneering. 2013 46 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018 42 Kavandatav riste rajatakse olemasolevale transpordimaale ning osaliselt piirnevatele maatulundusmaa ja elamumaa kinnistutele. Riste ehitamisest tulenevalt ei muutu oluliselt maakasutus piirnevatel katastriüksustel. Kavandatava RB raudtee ehitamisega seoses on vajalik võõrandada ja lammutada projektialast vahetult idas asuv elamu (kinnistul Põrguvälja tee 26 // Raatuse). Tegevust on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning käesolevas töös seda täiendavalt ei hinnata. Kavandatava RB raudtee ehitamisega suureneb mõnevõrra liikluskoormus nendel teedel, kuhu rajatakse eritasandilised ülesõidud. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka ptk-s 3.15. Üldiselt on maantee läheduses tegemist juba olemasolevate mõjudega (liiklusmüra, vibratsioon, õhusaaste jne). Käesoleva töö objektiks oleva viadukti ja riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Riigimaantee läheduses on valdavalt tegemist juba olemasolevate mõjudega, mis riste rajamisega oluliselt ei suurene ega vähene. Erandiks on ehitusperiood, mida on allpool täpsemalt käsitletud. Ehitusaegsed liikluskorralduslikud muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kui tagatakse ligipääs maa kasutamiseks. Visuaalsed mõjud Kavandatava RB raudtee ja Järveküla-Jüri maantee ristumisele rajatakse viadukt. Maanteele ei ehitata kõrget mullet, raudtee jaoks rajatakse süvend. Riste projekteerimisel on arvestatud maantee alt läbiva Rail Balticu raudteetrassi rööbaste kõrguse ning vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Maantee pikikalded on kavandatud vahemikus 0,5 kuni 1,10%. Maantee kõrgus jääb ligikaudu olemasolevale tasemele. Visuaalsed muutused on suuresti vältimatud. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 43 Olulisemat visuaalset mõju piirkonnale avaldab kavandatav RB raudtee. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Müra ja vibratsioon  Ehitusaegne müra ja vibratsioon Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb ehitusaegne müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 - 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00 - 19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Viadukt rajatakse süvavundamendile, mille ehitamisel kasutatakse vaiade rammimist. Kuna tegemist on olulist vibratsioonitaset põhjustava ehitustehnoloogiaga, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Projektialale lähim hoone (tootmishoone) asub viaduktist ca 100 m kaugusel Põrguvälja tee 31 kinnistul, läheduses ei ole elamuid (Põrguvälja tee 26 hooned lammutatakse). Vibratsioon võib mõju avaldada lähedal asuvate hoonete tarinditele, kuid kavandatava tegevuse iseloomu ning hoonete kaugust arvestades ei ole ette näha, et vibratsioon mõju võiks ulatuda lähimate hooneteni ulatuses, mis kahjustaks nende hoonete tarindeid47. 47 Akukon OY Eesti filiaal. 2009. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest 44   Liiklusmüra Maantee ja raudtee kasutamine põhjustab liiklusmüra. Projekti elluviimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui riste ehitamise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus, tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Antud projekti puhul suurendab müra maanteelõigu liiklussageduse mõningane kasv. Samas vähendatakse kiirusepiirangut 10 km/h võrra (olemasolev kiiruspiirang on 70 km/h, kavandatud kiirusepiirang on 60 km/h). Teed pikiprofiilis oluliselt kõrgemale ei tõsteta. Teeregistri andmetel oli Järveküla-Jüri mnt liiklussagedus 2020. aastal 2794 autot ööpäevas ning prognoositav liiklus aastal 2043 on 4191 autot ööpäevas. Ligikaudu kahekordne liiklussageduse kasv ei ole otseselt seotud riste rajamisega ning seda mõjutavad mitmed tegurid (üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne48). Projektiala mürataset mõjutab ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee, mis asub ca 200 m kaugusel läänes. RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ49 eksperthinnangu raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on KeM määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Projektipiirkonna kohta on koostatud mürakaardid (joonised 18-19), kus on hinnatud olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel ja öisel ajal. Riste projekti lähedal paikneb vaid üks elamu, mis on ette nähtud lammutada, mille tõttu ei ole käesoleva teeprojekti koosseisus müratõkkeid projekteeritud. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse progoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse vajadusel RB põhiprojektis. tingitud vibratsiooni mõju. Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/osmaap/vibratsiooni_aruanne.pdf 48 Maanteeamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede- liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 49 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021 45 Joonis 18. Müra kaart päevasel ajal Joonis 19. Müra kaart öisel ajal 46 Kokkuvõtteks: riigimaantee ja kavandatava RB raudtee kasutamisega seotud müra ja vibratsiooni on ajutised. Viadukti ehitusel kasutatakse vundamendivaiade rammimist, mis põhjustab olulist vibratsioonitaset. Kuna lähedal ei asu elamuid ega ühiskasutusega hooneid, siis ei ületata lubatud tasemeid. Riste projektiga puudub vajadus müratõkete rajamiseks, kuna liiklusmürale kehtestatud siht- ja piirväärtuseid elamute juures teadolevalt ei ületata. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Järgida tuleb õigusaktides toodud nõudeid. Vee kvaliteet Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (KR kood: PRK0020838, asub Põrguvälja tee 31 kinnistul) projektiala keskpunktist 270 m kaugusel loodes. Tegemist on tarbepuurkaevuga, mida kasutatakse olmevee saamiseks. Puurkaevu sügavus on 68 m, vett võetakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist (Lääne-Eesti vesikond). Puurkaevule on kehtestatud sanitaarkaitseala 10 m. Projektiala asub väljaspool puurkaevu kaitsetsooni ning viadukti ehitamiseks rajatav süvend (11 m) ei ulatu sellisele sügavusele, et see avaldaks mõju puurkaevu seisundile. Alal ja selle vahetus läheduses ei ole hoonestatud elamumaid ega kinnistuid, kus paikneks salvkaevusid. Põrguvälja tee 26 // Raatuse kinnistu on plaanitud võõrandada ja elamu lammutada seoses RB raudtee ehitusega, seega mõjusid kinnistu veevarustusele siinkohal täiendavalt ei hinnata. Antud kohas rajatakse raudtee sügavale süvendisse. Tegevuse võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse raudtee põhiprojekti KMH raames. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Välisõhu kvaliteet Olemasoleva riigimaantee kasutamisega kaasneb käesoleval ajal ja ka pärast riste valmimist õhu saastamine sõidukite poolt. Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab samuti ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on minimaalne, kui kasutatav tehnika 47 vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“50. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Meetmeid rakendades ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile. 50 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 48  4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva riigimaanteega. Ehitatav riste on kombineeritud riste ehk roheribaga sild, mis võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ning sidusus. Järveküla-Jüri maantee viaduktile rajatakse sõidutee serva 2 m laiune roheriba väikeulukitele raudtee ületamiseks, mis vähendab elupaikade killustumist raudtee tõttu. Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Riste rajamisega ei muutu oluliselt piirnevate maaüksuste maakasutus. Kõikide eeltoodud kinnistute servas on vajalikud väikesemahulised raied (kokku 2400 m2 suurusel alal), millest metsamaa moodustab 1000 m2, mis on osaliselt lage kergliiklusteeäärne ala. Raie mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtuslike metsaaladega ning raiemaht on väga väike. Projektiala asub kaitsmata põhjaveega alal. Projekti raames rajatakse süvend (konstruktsiooni alumine piir on süvendis) ning viadukt ehitatakse süvavundamendile (vaiad rammitakse maasse). Tööde teostamisel tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Arvestada tuleb projektialast ida pool paikneva tiigi säilitamise vajadust, kasutada ei tohi kahepaiksetele ohtlikke taimetõrjevahendeid ehitustöid mitte teha kahepaiksete sigimisperioodil 10.04-30.06 (vastavad soovitused tulenevad RB loomastiku uuringutest51, 52). 51 OÜ Rewild. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. Projekti „Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine” raames. 52 OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife measures for MD DS2DPS1. 49 Viadukti juurde tuleb rajada kahepaiksetele mõeldud suunavad seinad, mis koondavad loomi läbipääsu poole. Projektiala piirkonnas ei ole pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid. Seega puuduvad mõjud eeltoodud väärtustele. Projektialal asub arheoloogiamälestisena kaitstav ohvrikivi “Tohtrikivi” (registrinumber 18851). Projekti raames kavandatud tegevused, sh mullatööd, tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (sh võtta vajalikud load) ning ehitustööde läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest. Järgides nõudeid, ei ole ette näha olulisi mõjusid arheoloogilistele väärtustele. Ehitusega seotud liikluskorralduslikud muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kui tagatakse ligipääs maa kasutamiseks. Piiranguid planeeritavale maakasutusele võib seada kavandatava RB raudtee rajamine. Piirangute täpsem ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning seda käesoleva töö mahus ei hinnata. Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Ristele ei ole projekteeritud müra tõkestavaid rajatisi, kuna läheduses ei ole elamuid ning liiklusmürale kehtestatud siht- ja piirväärtuseid ei ületata. Müra leevendusvajadusega alad on määratletud ristest kagu- ja kirdesuunas ning lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga. Ehitusega seotud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Projektiala vahetus läheduses ei ole elamuid ega ühiskasutusega hooneid, kus võiks ehituse ajal avalduda müra või vibratsiooni oluline mõju. Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Harju maakonnas. Tee ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Projektiga seotud juurdeveetava pinnase maht on 5731 m3. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse karjäärist, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (KMH või KMH eelhinnangu raames). Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse eritasandiline lahendus Järveküla-Jüri maantee ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale. 50  4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 1. Raudtee projekt (Railway RW0500); 2. Järveküla-Jüri riste viadukti projekt (Tee viadukt BR0290); 3. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru RW0500. Raudtee lõik Rae/Soodevahe jaamast lõigu lõpuni (6+600 – 15+758) Maaparandussüsteemid; 4. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Järveküla-Jüri riste (OR0290) Riste ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon; 5. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru RW0500. Raudtee lõik Rae/Soodevahe jaamast lõigu lõpuni (6+600 – 15+758) Sidevarustus; 6. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru RW0500. Raudtee lõik Rae/Soodevahe jaamast lõigu lõpuni (6+600 – 15+758) Hooldusteed; 7. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru RW0500. Raudtee lõik Rae/Soodevahe jaamast lõigu lõpuni (6+600 – 15+758) Gaasivarustus. Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud maakonnaplaneeringute KSH raames ja hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis. 4.2. EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Arheoloogiamälestise kaitsevööndis tehtavad tööd peavad toimuma vastavalt muinsuskaitseseadusele ning tegevused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 2. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 51 3. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. 4. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 5. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. 6. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 7, 13). 7. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 8. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset53,54,55. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 9. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 10. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 53 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 54 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 55 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 52 11. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 12. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15.04 – 15.07. 13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. 14. Väikeulukite liikumisteede säilitamiseks projekteeritakse viaduktile sõidutee serva 2 m laiune haljasala. 15. Säilitada teest ida pool (Katariina kinnistul) paiknev tiik, mis on oluline kahepaiksete elupaik. Piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda raudteetammist kaugemale. Viadukti juurde rajada suunavad seinad kahepaiksetele. Järveküla-Jüri riste juurde vältida ehitustöid kahepaiksete sigimisperioodil 10.04 – 30.06. 53 5. Kokkuvõte ja järeldused Järveküla-Jüri maanteele viadukti ja riste ehituse eesmärk on lahendada riikliku maantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kahetasandiline riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ohutult ületada raudtee ning sellega vältida suurõnnetusi ja kokkupõrkeid. Riste rajamisega tagatakse liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:  Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab auto ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused.  Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks.  Ehitusega kaasnevad ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.  Projekti raames rajatakse ca 11 m sügavune süvend ning viadukt ehitatakse süvavundamendile (vaiad rammitakse maasse). Süvend ei mõjuta puurkaevu, mis paikneb enam kui 200 m kaugusel ning on 68 m sügav. Projektiala läheduses ei ole salvkaevusid. Raudtee jaoks rajatava süvendi võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames.  Projekti elluviimiseks on vajalikud väikesemahulised raied - ühe üksikpuu langetamine ja metsaraie ning juurimine 2400 m2 suurusel alal, millest metsamaale jääb ca 1000m2. Tegemist ei ole väärtuslike metsaaladega.  Projektialal asub arheoloogiamälestisena kaitstav ohvrikivi “Tohtrikivi” (registrinumber 18851). Projekti raames kavandatud tegevused, sh mullatööd, tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (sh võtta vajalikud load) ning ehitustööde läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest.  Projektiala läheduses on kahepaiksete elupaigana oluline tiik (projektialast ida pool, Katariina kinnistul), mis tuleb säilitada. Muid looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke 54  objekte, rohevõrgustiku alasid, väärtuslikke maastikke, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks, ei ole.  Projektiala ei paikne rohevõrgustikuna määratletud alal. Ristele tee serva projekteeritud roheriba võimaldab suur- ja väikeimetajatel, sh sõralistel, kiskjalistel ja jäneselistel ohutult raudteed ületada. Samas ei ole viadukti alla võimalik projekteerida loomarada (seoses Assaku jaama paiknemisega läheduses), kus loomad saaksid liikuda piki raudteetrassi ning ei peaks teed ületama. Raudtee ja sellega seotud objektide poolt loomastikule avalduvat koondmõju hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames.  Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil. Projektiala vahetus läheduses ei ole hooneid, seega ei ole ette näha normide ületamist müra ja vibratsioon osas. Ehituse käigus tuleb rakendada meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks (vt ptk 4.2). RB raudtee põhiprojektis nähakse ette müratõrjerajatised, mis lisaks raudteemürale vähendavad ka maantee ja riste kasutamisega seotud liiklusmüra.  Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on suuresti vältimatud. Riste asukohta ei rajata kõrget mullet, raudtee ehitatakse süvendisse.  Projektiala asub kaitsmata põhjaveega alal. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). Kokkuvõtteks, kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus antud soovitusi ja välja töötatud leevendavaid meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ning varale. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavad mõjud on ajutised ja lokaalsed. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 55 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. EELIS. 2020 2. European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 3. Google Maps, 2019 4. Harju maakonna arengustrateegia 2035+. Harjumaa omavalitsuste liit. 2019 5. Harju maakonna planeering 2030+. 2013-2018 6. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2012-2018 7. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2003 8. Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 9. Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 10. Keskkonnaregister. 2020 11. Kultuurimälestiste riiklik register. 2020 12. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 13. Maa-amet. 2020 14. Maanteeamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_m a_2018-009.pdf 15. Maanteeamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede-liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 16. Maanteeamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja- pinnas 56  17. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 18. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. 11330 Järveküla-Jüri maantee (OR0290) 19. Põhiprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Tee viadukt BR0290 20. Rae valla arengukava 2016-2025 21. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (koostamisel) 22. Rae valla üldplaneering. 2013 23. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 24. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine 25. OÜ Rewild. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. Projekti „Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine” raames 26. OÜ Rewild. 2020. EIA wildlife measures for MD DS2DPS1 27. OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS2DPS1 Ülemiste-Kangru section crossings for mammals and amphibians Seadused ja määrused 28. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 21.12.2019, 3) 29. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (RT I, 02.11.2018, 3) 30. Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 31. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 32. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 33. Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 20.05.2020, 6) 34. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 57 35. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RT I, 08.02.2017, 4) 36. Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (RT I, 12.11.2019, 6) 37. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (RT I, 28.01.2020, 6) 38. Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) 39. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 62, 931) 40. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2) 58