Pöördumise edastamine

Keskkonnaministeerium Meie: 29.11.2022 nr 7-5.4/22-02464-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Harku Vallavolikogu esimehe ja vallavanema pöördumise Sõrve looduskaitseala moodustamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Riigihalduse minister, Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Pr Kaja Kallas Meie: 28.11.2022 nr 1-8/9603 Vabariigi Valitsus [email protected] Sõrve looduskaitseala moodustamine Austatud proua peaminister Harku Vallavolikogu ja Harku Vallavalitsus (edaspidi Harku vald) paluvad Vabariigi Valitsusel pärast Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamist võtta vastu Vabariigi Valitsuse määrus „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“.1 Määruse eelnõu oli 02.11-23.11.2022 ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel.2 Eelnõu vastuvõtmist toetavad loodusasjatundjad.3 Eelnõu vastuvõtmist on toetanud avalikkus, sealhulgas kohalikud elanikud, külaseltsid.4 Eelnõu vastuvõtmist toetab 2022. a kolmel istungil Sõrve looduskaitseala moodustamist arutanud Riigikogu keskkonnakomisjon.5 Järgnevalt kirjeldatakse põgusalt Sõrve looduskaitseala moodustamise menetluse käiku ning põhjendatakse looduskaitseala moodustamist. Põhjalikumalt peatutakse Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu 03.11.2022 pöördumisel ministrite poole.6 Kirja lõpuosas käsitletakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.11.2022 tingimuslikku kooskõlastust. 1 Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist. Otseviide https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6- 0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7 2 Samas 3 Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek on leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5fc371f4-b785-431a-a672- 215fd0de25c3 4 Avalik pöördumine Sõrve riikliku looduskaitseala toetuseks on leitav Riigikantselei dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT00388C96?open 5 Riigikogu keskkonnakomisjoni 2022. a aprilli vastus avalikule pöördumisele on leitav Riigikantselei dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0039B146?open 6 Leitav Riigikantselei dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003AB976?open Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3835 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Reg. nr. 75037239 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003 Nordea Pank Eesti IBAN EE611700017002186326 Kirja sisust ja ülesehitusest kiirema ülevaate saamist hõlbustab sisukord. Sisukord A. Looduskaitseala moodustamiseks ettepaneku tegemine, loodusväärtuste esinemise uurimine.......... 2 B. Looduskaitseala moodustamise menetluse algatamine, menetluse käik............................................. 3 C. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu 03.11.2022 pöördumine ministrite poole ................................................................................................................. 4 c.1. Maalehe artikli asjakohasus .......................................................................................................... 4 c.2. Lubjakivi kaevandamise mõju Sõrve looduskaitsealale, EETL ja EMTEL osalemine kaitseala moodustamise menetluses ................................................................................................................... 4 c.3. Maavarade teemaplaneeringu mõju looduskaitseala moodustamisele ......................................... 7 c.4. Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 7 tähendus, ettevõtjad riigi huvi väljendajana ............. 9 c.5. Lubjakivi kaevandamise võimalused Harku maardlas ............................................................... 11 c.6. Lubjakivi kaevandamise võimalused Harjumaal ........................................................................ 13 c.7. Looduskaitseala moodustamisega ehituslubjakivi varu vähenemine ......................................... 13 D. Kaevandamise mõju inimeste elutegevusele ja elusloodusele.......................................................... 14 E. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.11.2022 tingimuslik kooskõlastus .................... 16 F. Lõppsõna ........................................................................................................................................... 17 A. Looduskaitseala moodustamiseks ettepaneku tegemine, loodusväärtuste esinemise uurimine 25.06.2006 esitas kohalik huvigrupp Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Sõrve looduskaitseala moodustamiseks. 2009-2017 selgitas Keskkonnaministeerium seni teadaolevate andmete põhjal Sõrve looduskaitseala moodustamise võimalikkust. 2017-2018 tellis Harku Vallavalitsus Sõrve looduskaitseala moodustamise võimalikkuse selgitamiseks loodusteaduslikud uuringud üheksas valdkonnas, kus osales 12 eksperti, sealhulgas koonduuringu OÜ-lt Tirts & Tigu (ekspert Lauri Klein).7 Koonduuringus peeti tulenevalt uuringute käigus leitud loodusväärtustest põhjendatuks u 2800 ha suuruse ala looduskaitsealana riikliku kaitse alla võtmist nimega Sõrve looduskaitseala. Koonduuringus põhjendatakse Sõrve looduskaitseala moodustamist muuhulgas järgmiselt: - erinevate liigirühmade uuringute käigus registreeriti Sõrve uuringualal kaitsealuseid ja ohustatud liike enam kui 100 ning koos tavaliste registreeritud liikidega leiti alalt u 800 liiki, mis viitab ala väga heale elurikkuse kvaliteedile (lk 39); 7 Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek on leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5fc371f4-b785-431a-a672- 215fd0de25c3 2/18 - alal on kindlasti otstarbekas riikliku kaitserežiimi rakendamine ja seda kõige tõenäolisemalt looduskaitseala režiimis (lk 39); - kavandatava Sõrve looduskaitseala põhiline väärtus on (peaaegu) terviklikult säilinud metsamassiivid, kus erinevad metsatüübid on omavahel seotud suuremate katkestusteta (lk 39); - Sõrve looduskaitseala moodustamise (kaitse alla võtmise) eelduseks on mitmete kaitstavate liikide, suurulukite ja väärtuslike koosluste, sealhulgas loodus- ja linnudirektiivi lisadesse kantud koosluste ja liikide, esinemine; samuti on alal oluline keskkonnakaitseline väärtus nii Tallinna „kopsude“ kui puhkemaastikuna (lk 41); - lisaks on Harju maakonna teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" piirkonnas määratletud 4 rohevõrgustiku tuumala ning 7 rohekoridori (lk 41); - alal esinevaid väärtusi - kaitstavate liikide elupaiku ja väärtuslikke kooslusi ohustavad järjest hoogustuv ning kontrollimatu ehitustegevus, maavarade kaevandamine ning metsaraie, mida ei saa kahjuks tõhusalt reguleerida vaid rohevõrgustiku teemaplaneeringulise lahendusega (lk 41). B. Looduskaitseala moodustamise menetluse algatamine, menetluse käik Pärast uuringutega tutvumist algatas Keskkonnaministeerium keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/313 Sõrve looduskaitseala moodustamise.8 Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 22. märtsist kuni 10. maini 2021. aastal.9 Keskkonnaamet esitas 17.12.2021 Keskkonnaministeeriumile Sõrve looduskaitseala moodustamise dokumendid eelnõude infosüsteemi esitamiseks, sealhulgas määruse eelnõu, seletuskirja ja kaitseala kaardi.10 Sõrve looduskaitseala planeeritav pindala oli eelnõu seletuskirjas 2257,5 ha. Seega oli Sõrve looduskaitseala pindala menetluse käigus võrreldes koonduuringus ettepanduga (2800 ha) u 543 ha võrra vähenenud. 01.11.2022 edastas Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastas 23.11.2022 Sõrve looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu tingimusel, et loodavast Sõrve looduskaitsealast jäetakse välja kolm geoloogilise uuringu loa taotluse ala – Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III kogupindalaga 177 ha. MKM märkis, et pakutav lahendus võimaldaks küllaltki suure osa maardla varust potentsiaalselt kaevandatavana säilitada. Samuti jääks ala välja merikotka piirangutest, kavandatav kaitseala säiliks tervikuna (ei teki lahustükke) ja ei lõigataks läbi rohekoridori. 8 Leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=9c7a77e0-9259-42e1-ae13-46f4b12dce10 9 Leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Otseviide https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus- avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-eelnoude-avalik-valjapanek#sorve-looduskaitseal 10 Leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=567d350f-91de-4682-82f3-70951feb5ed6 3/18 C. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu 03.11.2022 pöördumine ministrite poole Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (edaspidi ka EETL ja EMTEL) pöördusid 03.11.2022 ühise kirjaga ministrite poole.11 c.1. Maalehe artikli asjakohasus EETL ja EMTEL kirja alguses tsiteeritakse ajalehes „Maaleht“ 31.10.2022 ilmunud Mari Kartau artiklit „Mari Kartau: kas tõesti on võimatu saada eri ministeeriumid ühte ja sama Eesti asja ajama?“12; Selle juures jäetakse kõrvale artikli tegelik sisu - väidetav kriisiolukord puidutööstuses. Artiklis ei käsitleta vähimalgi määral lubjakivi kaevandamist ning sellega seotud asjaolusid. Artiklist järeldub muuhulgas, et olukord lubjakivi kaevandamises ei ole võrreldav olukorraga puidutööstuses juba seetõttu, et puidutööstuse kriis on põhjustatud ka sõjast tingitud impordipiirangutest, mida kohalik metsapakkumine ei suuda kompenseerida. Eelnevat arvestades, jättes kõrvale asjaolu, et riigiasutused ei tegutse ajakirjanduses avaldatut järgides, on asjakohatu seostada artiklis avaldatut keskkonnaministri poolt 1. novembril 2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamisega. Keskkonnaamet esitas juba 17.12.2021 Keskkonnaministeeriumile Sõrve looduskaitseala moodustamise dokumendid eelnõude infosüsteemi esitamiseks. 13 Seega võib öelda, et Keskkonnaministeerium ei kiirustanud mitte kuidagi umbes aasta hiljem Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõud ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitades. c.2. Lubjakivi kaevandamise mõju Sõrve looduskaitsealale, EETL ja EMTEL osalemine kaitseala moodustamise menetluses Keskkonnaameti 17.12.2021 kirjas selgitatakse ühtlasi, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi lubjakivi varudega seoses Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu avaliku väljapaneku ajal ettepaneku kompromissina jätta loodavast Sõrve looduskaitsealast välja kolm uuringuruumi: Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III (vt ka lisaks 1 olev asendiplaan). Keskkonnaamet märgib, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga ei olnud võimalik arvestada, kuna nimetatud alade kaitsealast väljajätmine muudab moodustatava Sõrve looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise võimatuks. Keskkonnaamet selgitab, et uuringuruumide alad jäävad moodustatava kaitseala keskossa looduskaitseliselt kõige väärtuslikumale Sõrve ja osaliselt ka Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi 11 Leitav Riigikantselei dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003AB976?open 12 Otseviide: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120088558/mari-kartau-kas-toesti-on-voimatu-saada-eri- ministeeriumid-uhte-ja-sama-eesti-asja-ajama 13 Leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=567d350f-91de-4682-82f3-70951feb5ed6 4/18 alale, samuti juba kaitse all olevate püsielupaikade (Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, Sõrve merikotka püsielupaik, Vatsla kanakulli püsielupaik) vahetusse naabrusesse. Piirkonna metsaalad on I kaitsekategooria liigi merikotka, II kaitsekategooria liikide kanakulli ja karvasjalg-kaku ning III kaitsekategooria liikide händkaku, värbkaku, hiireviu, musträhni ja öösorri elupaigad. Uuringuruumide alade väljajätmine killustaks kaitseala terviklikkust ja lõhuks liikide elupaikade sidusust. Kuna kaitsealal leidub palju märgi metsi, mõjutaks lubjakivi kaevandamine oluliselt ümbritsevate alade veerežiimi ning servaefekti tulemusena halveneks ka väljapoole kaevandamisalasid jäävate koosluste seisund. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ei ole olnud Sõrve looduskaitseala moodustamise menetlusest kõrvalejäetud. Nimetatud ühingud olid kaasatud Sõrve looduskaitseala moodustamise menetlusse ning neil oli võimalik menetluse käigus esitada omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid. Seda õigust mõlemad ühingud ka kasutasid, esitades kaks ettepanekut, millest ühe sisuks oli Sõrve looduskaitseala piiride korrigeerimine selliselt, et need ei hõlmaks Harku maardla lubjakivivaru. 14 Menetlust läbiviinud Keskkonnaamet jäi seisukohale, et: - antud uuringualasid ei saa kaitsealast välja arvata, kuna nendel aladel asuvad loodusväärtused (merikotkas, kanakull jt) vajavad kaitset; - karjääride tekkimisel hävitatakse alal asuvad looduslikud kooslused ja sellega ka liikide elupaigad, samuti muutub ala veerežiim, mida on keeruline taastada ja mille mõju ulatub ka väljapoole kaevandusala; - hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu kooslusi, mis praegu kaitsealale jäävad; - kaitseala ei säili tervikliku looduskompleksina, kui sealt suur tükk välja lõigata; kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal; - servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel15; - avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat; teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis.16 Keskkonnaamet jäi sarnasele seisukohale ka 06.05.2022 vastuskirjas Keskkonnaministeeriumile. 17 Keskkonnaministeerium soovis saada Keskkonnaameti seisukohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud (uue) kompromisslahenduse kohta Sõrve looduskaitseala ja Harku maardla geoloogilise uuringu alade vahel. 18 Kompromisslahendus nägi ette geoloogilise uuringu alade pindala (u 177 ha) vähendamist u 120 hektarini. 14 Eelnõu seletuskiri on leitav eelnõude infosüsteemist. Otseviide https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7 15 Metsade fragmenteerumine on elupaikade killustumine, millega jääb metsa raiumisel alles selle väike isoleeritud osa. Seda kutsutakse metsafragmendiks. Leitav Vikipeediast. Otseviide https://et.wikipedia.org/wiki/Metsade_fragmenteerumine 16 Eelnõu seletuskiri on leitav eelnõude infosüsteemist. Otseviide https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7 17 Leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=e392f8e7-1f0d-4a56-824d-bd1f0671fadc 18 Leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=befd1707-870e-431d-b125-854b97c4a197 5/18 Kompromisslahenduse kohaselt oleks kaevandamine toimunud taotletavas Rannamõisa II uuringuruumis (62 ha), taotletavas Rannamõisa III uuringuruumis (21 ha) ning u 35 ha ulatuses taotletava Rannamõisa uuringuruumi idaosas (vt lisaks 1 olev asendiplaan). Kompromisslahenduse tulemusena oleks Rannamõisa uuringuruumis ja sellega külgnevas Rannamõisa II uuringuruumis tekitatud kokku ida-lääne suunaline u 1100 m pikkune ja põhja- lõunasuunaline u 900 m laiune ala, kus mets oleks maha raiutud ning pinnas eemaldatud. Keskkonnaamet leidis 06.05.2022 vastuskirjas, et: - uuringualasid ei saa kaitsealast välja arvata, kuna nendel aladel asuvad loodusväärtused vajavad kaitset ja moodustavad kõrvalasuvate elupaikadega ühtse terviku; - geoloogilise uuringu ala on planeeritava Sõrve looduskaitseala üks tuumikutest ehk oluline terviklik metsamassiiv, kuhu jäävad endiselt II kaitsekategooria liikide karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja kanakull (Accipiter gentilis) elupaigad ning III kaitsekategooria liikide värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis) ja hiireviu (Buteo buteo) elupaigad; - karvasjalg-kakk ja kanakull kuuluvad Punase Raamatu ohualtide liikide kategooriasse ja nende arvukus on viimase 10 aasta jooksul olnud langustrendis (30% vähenemist); - planeeritaval Sõrve looduskaitsealal asuv karvasjalg-kaku asustustihedus on kümme korda kõrgem kui Eestis keskmiselt ja nii kanakulli kui karvasjalg-kaku jaoks on tegu väga esindusliku ning väärtusliku elupaigaga, kus on säilinud ka sobilikud toitumisalad koos saakobjektide hea seisundiga; - händkakk kuulub samuti Punase Raamatu ohualtide liikide kategooriasse ja planeeritaval Sõrve looduskaitsealal on asustustihedus kaks korda kõrgem Eesti keskmisest; - planeeritaval Sõrve looduskaitsealal on teadaolevalt Eesti suurim kakuliste asutustihedus; - uuringuala mõjuulatusse jäävad kaitstavatest linnuliikidest veel merikotka (I kaitsekategooria), valgeselg-kirjurähni, laanerähni (II kaitsekategooria), musträhni, herilaseviu, väike-kirjurähni ja öösorri (III kaitsekategooria) elupaigad -enamuses on tegu metsamassiiviliikidega, kelle jaoks uuringuala kaitsealast väljaarvamine ja raadamine tulevikus lõhub elupaiga terviklikkust ja sidusust ning mõjub negatiivselt liikide seisundile piirkonnas, kahandades järsult piirkonna bioloogilist mitmekesisust; - uuringuala lähiümbrusesse jääb suurel hulgal kaitsealuste seene- ja taimeliikide kasvukohti; vähem kui 1 km kaugusele uuringuala piirist jääb Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, kus lisaks paljudele teistele käpaliste kasvukohtadele asub Eesti esinduslikeim kõdu-koralljuure kasvukoht (II kaitsekategooria); - karjääri loomisel võib olla negatiivne mõju püsielupaigale ja teistele kaitsekategooriatesse kuuluvatele liikidele; - karjääride tekkimisel hävitatakse alal asuvad looduslikud kooslused ja sellega ka liikide elupaigad; - planeeritav Sõrve looduskaitseala on Tallinnast 20 km raadiuses viimane suur ja terviklik metsamassiiv, mis on piirkonna ja Harku valla rohevõrgustiku tuumikala; - kaitseala tükeldamine karjääridega killustab kõikide liikide elupaigad ja vähendab levimispotentsiaali (mis on liikide säilimise seisukohast oluline); - samuti muutub karjääride tekkimisel ala veerežiim, mida on keeruline taastada ja mille mõju ulatub ka väljapoole kaevandusala; - hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu kooslusi, mis praegu kaitsealale jäävad; - kaitseala ei säili tervikliku looduskompleksina, kui sealt suur tükk välja lõigata; - kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal; - servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel; 6/18 - avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat; teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Eelolevast nähtub, et Rannamõisa uuringuruumides lubjakivi kaevandamata jätmiseks on äärmiselt kaalukad põhjused. Ühtlasi nähtub, et looduskaitseala moodustamise käigus on menetleja igakordselt kaalunud võimalust kaitseala vähendamiseks ning leidnud, et see ei ole põhjendatud, kuna tekiks selge vastuolu kaitse-eesmärgiga. Teisisõnu kaob kaitseala olemasoluks mõte, kui piirkonna loodusväärtused kaevanduse all hävivad või oleks tõenäoline nende hävinemine kaevandusega külgneval alal. c.3. Maavarade teemaplaneeringu mõju looduskaitseala moodustamisele Tulles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu 03.11.2022 pöördumises tõstatatud teiste küsimuste juurde, siis on kirjas viidatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatatud Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringule ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamisele. EETL ja EMTEL kirjas leitakse, et Sõrve looduskaitseala moodustamine ei ole enne võimalik, kui on kehtestatud nimetatud teemaplaneering. Kirjas viidatakse ühtlasi Vabariigi Valitsuse korralduse punktile 2, mille kohaselt on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine. Lisaks kirjas märgitule, sisaldub Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 2 lõpus „koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega“. Harku vald ei näe Sõrve looduskaitseala moodustamises vastuolu koostatava Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringuga. Esiteks ei toimu looduskaitseala moodustamine mitte maavarade kaevandamise valdkonnas, vaid looduskaitse valdkonnas. Teiseks puudub teemaplaneeringu kehtestamise järele ootamiseks vajadus olukorras kus avalik, sh riigi ja kohalik huvi on leidnud väljenduse juba läbi looduskaitseala moodustamise. Kolmandaks on riigil looduskaitseseadusest tulenev õigus ja kohustus tuvastada loodusväärtused ning neid kaitsta. Moodustataval kaitsealal paikneb hulgaliselt loodusväärtusi. Suunise loodusväärtuste kaitsmiseks annavad ka üleeuroopalised arengudokumendid. Eelnõu seletuskirja kohaselt sätestavad looduse mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise vajaduse nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (EU Biodiversity Strategy for 2030), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030.19 19 Leitav Euroopa Komisjoni veebilehel. Otseviide https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity- strategy-2030_et 7/18 Neljandaks toetab kaitseala moodustamist planeerimisseaduse alusel Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+.20 Taotletavad Rannamõisa uuringuruumid jäävad maakonnaplaneeringus 21 tähistatud rohelise võrgustiku väikesele tuumalale (T9). Maakonnaplaneeringu seletuskirja 3. peatükis on selgitatud, et rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüvesid. Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas omandab Harju maakond suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse (lk 46). Tallinna lähiala rohelise võrgustiku kohta on maakonnaplaneeringu seletuskirjas märgitud kokkuvõtlikult järgmist (lk 48): - Harju maakonnaplaneeringu joonisele on kantud informatiivsena endine Tallinna rohelise vööndi piir22 Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirina; - tulenevalt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse surve piirkonnas, on antud piirkonna rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu ökoloogilise funktsiooni kõrval rõhutada ka inimkeskseid eesmärke. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on määratud järgmised rohelise võrgustiku üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks (lk 49 ja 50): - maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust; sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel; - tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta; - rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud; - kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme, vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine; - rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt. Seega on maakonnaplaneeringus tähtsustatud Tallinna ümbruses (sh Harku vallas) rohelise võrgustiku alade olemasolu ning nende jätkuvat toimimist. Metsaga kaetud Rannamõisa uuringuruumides kaevandamine tähendaks maakonnaplaneeringu eesmärkidega vastassuunas liikumist. Olukorras, kus roheline võrgustik kaevandamise tagajärjel kõnealuses asukohas ei toimiks ning kaevandamisest tulenevat mõju ei ole kaevandamise olemuse tõttu võimalik leevendada, ei näe ka maakonnaplaneering ette võimalust piirkonnas kaevandamiseks. Viiendaks peaks iga haldusmenetlus jääma mõistliku menetlusaja piiresse. Sõrve looduskaitseala moodustamine algatati keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga, 20 Harju maakonnaplaneering on leitav Harjumaa Omavalitsuste Liidu veebilehel. Otseviide http://hol.ee/409 21 Planeerimisseaduse § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. 22 Tallinna rohelisse vööndisse jäid Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Harku vald, põhjapoolne osa Lääne- Harju vallast, Saue vallast ja Rae vallast. 8/18 see on u 2,5 aastat enne maavarade teemaplaneeringu algatamist. Ajaks, mil maavarade teemaplaneering algatati, oli suurem ja sisulisem osa looduskaitseala moodustamise menetlusest juba läbitud. Arvestades, et maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on ette nähtud neli aastat, ei ole mõistliku menetlusaja põhimõttega kooskõlas Sõrve looduskaitseala moodustamise menetluse kestmine veel u kolm aastat. Tulenevalt teemaplaneeringu eesmärkidest ja senisest praktikast puudub alus eeldada, et teemaplaneering suudetakse kehtestada ettenähtust lühema aja jooksul. Looduskaitseseaduse § 8 lg 6 sätestab, et kui on algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Nii raieteatisi menetlev Keskkonnaamet kui ka ehitustegevust korraldav kohalik omavalitsus oleksid keerulises olukorras, kui soovitakse läbi viia tegevust, mida moodustatava looduskaitseala kaitse-eeskiri ega looduskaitseseadus ei võimalda, kuid piisavaks ajaks ei ole taotletavat tegevust peatada võimalik. Kuuendaks ei tähenda looduskaitseala moodustamine sellist maakasutust, mis olemuselt absoluutselt välistaks tulevikus maavaradega seotud tegevuse (näiteks ei moodustata sellega tiheasustusala). Looduskaitseala moodustamisega tekkiv piirang maakasutusele on puhtalt õiguslik. c.4. Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 7 tähendus, ettevõtjad riigi huvi väljendajana EETL ja EMTEL pöördumises märgitakse, et juba „VV 10.12.2009. määrusega nr 186 vastuvõetud Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 7 ütleb, et: „ministeeriumi tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule…“ Leiame, et maapõue kasutuse korraldamisel, mis on samuti keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (sama määruse § 23 lg 2 p 9) rikutakse seda nõuet süstemaatiliselt.“ Ilmselt on EETL ja EMTEL kirjas Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 23 lg 2 punktile 9 viitamisel eksitud, soovides selle asemel viidata põhimääruse § 23 lg 2 punktile 10. Põhimääruse § 23 lg 2 p 9 kohaselt on ministeeriumi looduskaitse osakonna põhiülesandeks korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist. EETL ja EMTEL on ka seisukohal, et: - Sõrve looduskaitseala moodustamine Harju maakonna ühele suurimale ja kvaliteetsemale lubjakivimaardlale enne teemaplaneeringu kehtestamist on riigi huvide seisukohast lubamatu; - Keskkonnaministeerium on ennast mänginud äärmiselt mugavasse positsiooni – ehitusmaavarade varustuskindluse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, teemaplaneeringu eest vastutab rahandusministeerium. Harku vallale jääb ebaselgeks, kuidas saavad eraettevõtjate liidud, kes ei ole riigi huvi väljendajaks, võtta üleüldse seisukohta, kuidas peaks riigiasutus riigi erinevaid huvisid ja kohalikku huvi tasakaalustama. 9/18 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ei ole avalikes huvides asutatud ühing. EETL eesmärgiks ei ole koos riigiga tagada maavara kättesaadavuse jätkumist. EETL põhikirjast nähtuvalt on ühingu eesmärkideks: - ehitusmaterjalialase ettevõtluse ja müügi arendamine ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse; - liikmete huvide esindamine suhetes riigivõimu- ja valitsemisorganitega, ühiskondlike organisatsioonidega ja teiste isikutega.23 Seega kaitseb EETL ainult enda liikmete majanduslikke huve. EETL ja EMTEL kiri on vaadeldav mäetööstuse ja ehitusmaterjali tootmise valdkonnas, lobitegevuse raames esitatud pöördumisena. EETL liikmeks on näiteks Rannamõisa uuringuruumis geoloogilise uuringu luba taotlev OÜ Väo Paas (vt lisaks 1 olev asendiplaan). EMTEL liikmeteks on teiste hulgas OÜ Väo Paas ja Rannamõisa III uuringuruumis geoloogilise uuringu luba taotlev AS TREV-2 Grupp. Harku vallale on mäetööstusettevõtjate ja ehitusmaterjali tootjate poolt enda eksistentsi ja majandustegevuse kaitsmine arusaadav. Seda eriti olukorras, kus kaevandamise potentsiaaliga maa on riigi omandis, välistades vajaduse geoloogiliseks uuringuks ja kaevandmiseks eraomanikuga kokku leppida (vt maapõueseaduse § 89 lg 3). Arvestades, et nimetatud ühingute liikmed on esitanud moodustatava looduskaitseala alale geoloogilise uuringu loa taotlused, peab Harku vald tõenäoliseks, et enda liikmete kavandatavat tegevust kaitstaks ühingute poolt sõltumata lubjakivi kättesaadavusest Harju maakonnas. Ettevõtjatel ei ole õigustatud ootust kusagil paikneva riigile kuuluva maavara kaevandamisele, sealjuures ei ole Rannamõisa uuringuruumides veel geoloogilisi uuringuid läbi viidud. Riigikohus on 30. septembril 2022, haldusasjas 3-20-1247 tehtud otsuse punktis 33 järjekordselt selgitanud, et kaevandamisloa taotlejal ei ole õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides.24 Eelnevat arvestades ei ole Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit õigeteks isikuteks, kes peaksid arutlema looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengu üle. Samuti ei ole nimetatud liidud isikuteks, kes peaksid arutlema selle üle, kuidas Keskkonnaministeerium ja teised ministeeriumid enda pädevusest tulenevaid küsimusi omavahel lahendavad. Väljend „tasakaalustatud“ ei tähenda, et ettevõtjal on õigus teha geoloogilisi uuringuid ja kaevandada seal kus ta soovib. Samuti ei tähenda see seda, et taotletava uuringu alast näiteks 1/3 osas loobumisel on looduskaitselised ja maavara kasutamise huvid saavutanud tasakaalu. Eelpool on selgitatud, et riik on põhjalikult hinnanud uuringualade kaitsealast välja jätmise võimalikkust ning leidnud, et see ei ole põhjendatud. 23 Leitav Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu veebilehel. Otseviide https://www.eetl.ee/et/liidust/pohikiri 24 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus haldusasjas 3-20-1247. Otseviide https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-1247/27 10/18 c.5. Lubjakivi kaevandamise võimalused Harku maardlas EETL ja EMTEL kirja kohaselt on olemasolevad lubjakivikarjäärid Harju maakonnas väga lähedal oma ammendumisele. Harku vald toob järgnevalt välja lubjakivi kaevandamise ning kaevandamisloa taotlemise andmed Harku maardla25 kohta. Keskkonnaameti andmetel (07.02.2022) on Harku maardlas 2016-2021 kaevandatud lubjakivi 2011 tuhat m3, mis teeb aastaseks keskmiseks mahuks 335 tuhat m3.26 Kõige enam on kaevandatud 2017. a, 418 tuhat m3 ja kõige vähem 2021. a, kui kaevandati vaid 293 tuhat m3. Kaevandatavat jääkvaru (väljastatud kaevandamisluba) oli seisuga 01.01.2022 u 1490 tuhat m3 ehk seda jätkub senise aastamahu kaevandamisel ligikaudselt kuni 2026. aasta keskpaigani (1490 tuh.m3 / 335 tuh.m3/a = 4,5 a). Harku maardlas toimub praegu kaevandamine Tallinn-Paldiski maantee, Harku-Rannamõisa maantee ja Tammi tee vahelisel kolmnurksel alal (vt lisaks 2 olev kaevandusalade asendiplaan). Nimetatud alal on kehtivate lubadega viis lubjakivi karjääri: Harku karjäär, Harku II karjäär, Harku IV lubjakivikarjäär, Harku V lubjakivikarjäär ja Harku VI lubjakivikarjäär. Antud alal on ka mitu suuremat aktiivse tarbevaru 27 plokki, mille osas puudub kehtiv kaevandamisluba: -plokk 33, mille pindala on 28,32 ha ja varu 2995 tuhat m3; -plokk 39, mille pindala on 3,85 ha ja varu 408 tuhat m3; -mitu väiksemat plokki. Ploki 33 lähiajal kasutuselevõtt ilmneb AS Harku Karjäär poolt 2021. a novembris Keskkonnaametile Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmiseks esitatud taotlusest. AS Harku Karjäär taotleb Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist Harku maardla aktiivsete tarbevaru plokkidele 33 ja 34. Ploki 39 kasutuselevõtu soov ilmneb AS Harku Karjäär poolt 2021. a detsembris Keskkonnaametile Harku II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-086 muutmiseks esitatud taotlusest. AS Harku Karjäär taotleb Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist Harku maardla aktiivse tarbevaru plokile 39. Kuna on tõenäoline, et Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku II lubjakivikarjäär laienevad taotletavas mahus, siis arvestades Harku maardla viimase kuue aasta keskmist kaevandamist 25 Lubjakivi Harku maardla paikneb Harku vallas, Laabi, Rannamõisa, Sõrve ja Tiskre külas ning Saue vallas Hüüru ja Vatsla külas. Maardla pindala on 1177,53 ha. Põhiliselt toodetakse Harku maardla lubjakivist killustikku erinevates fraktsioonides, mida kasutatakse laialdaselt ehitustöödeks, teedeehitus- ja remonditöödeks. 26 Keskkonnaameti 07.02.2022 vastuskiri Jõelähtme Vallavalitsusele on leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=98151e60-2209-43de-aefd- 1ae5f3e15127 27 Aktiivne tarbevaru on maavaravaru, mis on geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud, registris arvele võetud, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud ning mille kaevandamine ei ole õigusest tulenevalt välistatud. 11/18 (335 tuh.m3), jätkub piirkonnas lubjakivi vähemalt 2035. aasta lõpuni [(1490 tuh.m3+2916 tuh.m3+392 tuh.m3) / 335 tuh. m3/a] = 14,3 a. Antud arvutused ei hõlma keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmisi menetluses olevaid maavara kaevandamisloa taotluseid lubjakivikarjääride avamiseks Harku vallas Laabi külas ja Saue vallas Vatsla külas: Harku III ja Harku VII (vt lisa 2). Harku vallale teadaolevalt hinnatakse praegu Harku VII lubjakivikarjääris kaevandamisega tekkivat keskkonnamõju. Lisaks on kolmnurksel alal, aktiivse tarbevaru ja mäeeraldiste28 vahel mitu maaüksust, mis ei kuulu Harku lubjakivimaardla koosseisu, kuigi on maardlast ümbritsetud (vt lisa 2). Nendeks on Laabi-Piiri, pindalaga 8,82 ha (eraomand) ja Müürisepa, pindalaga 2,82 ha (eraomand). Arvestades nimetatud maaüksuste paigutust aktiivse tarbevaru plokkide 33 ja 39 lähialas, saaks maaüksustelt tõenäoliselt kaevandada u 1154 tuhat m3 [104 tuhat m3/ha x (8,82 ha+2,28 ha)] lubjakivi. Antud arvutused ei hõlma ka 2022. a Harku maardla 8. ploki uurimiseks esitatud geoloogilise uuringu taotlusi (vt lisa 2). Tegemist on Tammi teest põhja pool asuva lubjakivi aktiivse reservvaruga, mis on tähistatud asendiplaanil kollase viirutusega. 29 Alal puudub valdavalt kõrghaljastus. Aktiivse reservvaruga maaüksusi on ka Tallinn-Paldiski maantee, Harku-Rannamõisa maantee ja Tammi tee vahelisel kolmnurksel alal (vt lisa 2). Kokkuvõttes võib öelda, et Harku maardlas, senise kaevandusala lähialas on piisavalt lubakivi kaevandamaks 2035. a lõpuni, aga ka sealt edasi. Rannamõisa uuringuruumides, kus on tuvastatud hulgaliselt loodusväärtusi ning mis on planeeringutes rohevõrgustiku tuumalad, olev lubjakivi ei oleks lähiaastatel kaevandatav isegi siis, kui nimetatud alasid Sõrve looduskaitseala koosseisu ei arvataks. Läbi viia tuleks geoloogilised uuringud ning läbida tuleks kaevandamisloa menetlus. On võimalik, et eraldiolevas menetluses tuleks hinnata ka keskkonnamõju.30 Erinevalt Rannamõisa uuringuruumidest, paikneb Tallinn-Paldiski maantee, Harku- Rannamõisa maantee ja Tammi tee vahelisel kolmnurksel alal lubjakivi valdavalt aktiivse tarbevaruna. Harku vald mõistab samas, et olemasoleva kaevandusala lähialas kaevandamise võimalus ei pruugi rahuldada näiteks OÜ Väo Paas ja AS TREV-2 Grupp huve, arvestades, et olemasoleva kaevandusala lähialas kaevandab valdavalt AS Harku Karjäär ning väikeses osas ka Balti Kivi OÜ. 28 Mäeeraldis on maapõue osa, kus tohib kaevandamisloa alusel kaevandada. 29 Reservvaru on maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või selle all või peal. 30 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. 12/18 c.6. Lubjakivi kaevandamise võimalused Harjumaal Keskkonnaameti andmetel (07.02.2022) on 2016-2021 Harju maakonnas kaevandatud ehituslubjakivi 5247 tuhat m3.31 Keskmine kaevandatav aastamaht on 875 tuhat m3 (5247 tuh.m3 / 6 a = 874,5 tuh.m3). Kaevandatav jääkvaru (väljastatud kaevandamisluba) oli Harju maakonnas seisuga 01.01.2022 8949 tuhat m3 ehk seda jätkuks senise aastamahu kaevandamisel ligikaudselt kuni 2031. aasta lõpuni (8949 tuh.m3 / 875 tuh.m3/a = 10,2 a). OÜ Rail Baltic Estonia vastas oma 08.02.2022 kirjaga nr KV2022-026 Jõelähtme Vallavalitsusele, et vastavalt tänasele parimale teadmisele on Harjumaal Rail Baltica raudteetrassi ja kaasnevate rajatiste, muu hulgas ümberehitatavate teede ja hooldusteede väljaehitamiseks vajaliku materjali (kõrgemargiline lubjakivi, purustatud kruus) maht hinnanguliselt 390 tuhat m3.32 Kui jääkvarust välja arvata Rail Baltica rajatiste jaoks Harjumaal vajaminev 390 tuhat m 3, siis arvestades viimase kuue aasta keskmist tarbimist, jätkub Harjumaal lubjakivi ligikaudselt kuni 2031. aasta keskpaigani [(8949 tuh.m3 – 390 tuh.m3) / 875 tuh.m3/a] = 9,8 a. Kuna on tõenäoline, et Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku II lubjakivikarjäär laienevad taotletavas mahus, siis jätkub, arvestades Harku maardla viimase 6 aasta keskmist kaevandamist ja ainuüksi nimetatud karjääride laienemisega ning arvestades maha Rail Baltic rajatisteks Harjumaal vajamineva koguse, Harju maakonnas lubjakivi vähemalt 2034. aasta lõpuni. [(8949 tuh.m3+2916 tuh.m3+392 tuh.m3- 390 tuh.m3) / 875 tuh.m3/a] = 13,6 a. Antud arvutused ei hõlma keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmisi menetluses olevaid maavara kaevandamisloa taotluseid lubjakivikarjääride avamiseks Harjumaal: Harku III, Harku VII, Lõuna-Väo II, Vasalemma II, Väo VII. Samuti ei arvestata maa-aladega, mille osas ei ole esitatud kaevandamisloa taotlusi, kuid kus kaevandamine on tõenäoliselt võimalik (vt lisa 2). c.7. Looduskaitseala moodustamisega ehituslubjakivi varu vähenemine EETL ja EMTEL kirjas on viidatud Sõrve looduskaitseala moodustamise määruse seletuskirjale, mille lk 91 on hinnatud määruse mõju muuhulgas järgmiselt: „Määruse jõustumisel on mõningane mõju majandusele. Eesti Geoloogiateenistuse uurimustöö aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas” (Rakvere, 2018) on kirjas, et Sõrve looduskaitseala moodustamisega väheneb Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 miljoni m3 ulatuses.“ Harku vald tutvus uuringuga „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas”, kuid ei leidnud sellest lauset, milles kajastataks Sõrve looduskaitseala moodustamisega Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatava varu vähenemist. Asjaolude täpsustamisel ilmnes, et vastav suurus on saadud arvutamise tulemusena. 31 Keskkonnaameti 07.02.2022 vastuskiri Jõelähtme Vallavalitsusele on leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=98151e60-2209-43de-aefd- 1ae5f3e15127 32 Leitav Jõelähtme Vallavalitsuse dokumendiregistrist. Otseviide: https://wd.joelahtme.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=3904544&tid=1236&u=20221124103823&desktop=101 7&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1236%26u%3D20221124103823 13/18 Lubjakivi kihi paksus varieerub Sõrve looduskaitseala piirides u 8,3 m ja 6,1 m vahel, olles üldjoontes väiksem Tammi teest põhjas ning suurem Tammi teest lõunas ja läänes (vt lisa 1). Üldjoontes võib öelda, et vähesel määral on suurem see ala, kus lubjakivi kihi paksus on 8,3 m. Kui võtta lubjakivi kihi keskmiseks paksuseks 7,4 m, tähendaks ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 miljoni m3 ulatuses maa-ala pindalaga u 500 ha (37 milj.m3 / 7,4 m = 5 000 000 m2). Sel juhul ei ole kaevandatavast alast täies ulatuses maha arvatud alasid, kus kaevandamine oleks ebatõenäoline ka Sõrve looduskaitseala moodustamata jätmisel. Nimetatud alade hulka kuuluvad: a) oluliseks kohalikuks teeks oleva Tammi tee 33 kaitsevöönd, mis on 30 välimise sõiduraja teljest; b) Sõrve looduskaitsealal uuringute tulemusel tuvastatud I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad; c) elamute puhveralad ulatusega vähemalt u 100 m õuealast (vt ka lisa 1). Sõrve looduskaitseala juures olevale Harku maardla alale jääb u 18 elamut (vt lisa 1). Elamuid on ka maardla lähialas. Kaevandamise negatiivset mõju inimeste elutegevusele ja täiendavalt ka loomastikule käsitletakse edasises tekstis. Käsitlus võimaldab võtta seisukohti, kui kaugel inimasustusest ja loomadest/lindudest peaks kaevandamine toimuma. Kui rääkida alast, mille osas on esitatud geoloogilise uuringu taotlused ehk kus kaevandamise potentsiaal on loodusväärtusi ja muid piiranguid kõrvale jättes kõige suurem, siis saame rääkida 177 hektarist, millest Harku maardla piiresse jääb u 163 ha (vt lisa 1). Kui võtta sellel alal lubjakivikihi keskmiseks paksuseks 7,4 m, tähendaks 177 hektari suurune kaevandatav ala ehituslubjakivi varu u 13 miljonit m3 (1 770 000 m2 x u 7,4 m = 13 098 000 m3). Sõrve looduskaitseala moodustamisega vähenev lubjakivi varu 13 miljonit m3-t jääb EETL ja EMTEL kirjas märgitud 37 miljonist m3-st väga kaugele. D. Kaevandamise mõju inimeste elutegevusele ja elusloodusele Moodustatavast Sõrve looduskaitsealast u 1,5 km kaugusele itta jääva Harku VII lubjakivikarjääri (vt lisa 2) maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi (Maves OÜ, oktoober 2022) lk 24 kohaselt on lubjakivi kaevandamise peamised keskkonda mõjutavad tegurid: • veetaseme alandamine; • müra, tolmu ja vibratsiooni tekitamine; • loodusliku maastikureljeefi muutmine. 34 Programmi kohaselt võib kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks hinnata kavandatava karjääri piirist kilomeetri ulatuses elavaid inimesi (põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). 33 Tammi tee saab alguse Tallinn-Paldiski maanteest ning läbib Laabi küla, Harku-Rannamõisa teed, Rannamõisa küla, Sõrve küla, Liikva küla ja Vääna küla, jõudes välja Kiia-Vääna-Viti teele. 34 Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm on leitav Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris. Otseviide https://adr.envir.ee/et/document.html?id=7bdeb279-36f7-4be7-91ad-fa50953ba8d1 14/18 Nimetatud programmi kohaselt, selgitamaks võimalikku mõju analoogia põhjal, tegi keskkonnaekspert järelepärimise Keskkonnaametisse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse eesmärgiga saada ülevaade viimase viie aasta jooksul tehtud kaebustest praegu piirkonnas töötavate karjääride põhjustatud häiringute kohta. Kõnealuse piirkonna näol on valdavalt tegemist Tallinn-Paldiski maantee, Harku-Rannamõisa maantee ja Tammi tee vahelise kolmnurkse alaga (vt lisa 2). Ametitest saadud andmetest nähtub, et: - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitati 2017-2021 piirkonna elanike poolt 60 kaebust seoses lõhkamistega kaasneva vibratsiooniga, tolmu ja müraga; - Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile esitati 2017-2021 piirkonna elanike poolt 62 kaebust seoses tolmuga, haisuga asfalditehasest, müraga. Seega kui karjääris tegutseb ka asfalditehas, lisandub sealt lenduv hais. Kaevandamisel võib olla negatiivne mõju ka joogiveega varustatusele kui kaevandamise mõjualas on madalamad kaevud. Rääkides keskkonnahäiringute allikatest, siis on keskkonnamõju hindamise programmi lk 24 märgitud, et kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kolmest allikast: • transpordist; • kaevandamismasinate töötamisest; • lõhketöödest. Nimetatud programmi lk 24-25 on märgitud, et: - lisaks mürale tekitavad masinad ka tolmu; lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ning kaevise töötlemis- ning laadimisprotsessid; lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel; - puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja kivimikildude laialipaiskumine; lõhkamisel tekkivad maavõnked kujutavad ohtu läheduses asuvatele hoonetele ja nende konstruktsioonidele; - lõhkamine tee lähedal võib mõjutada tee konstruktsiooni. Rääkides müra levimisest, siis on Kohtla-Järve lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa keskkonnamõju hindamise aruande (Skepast &Puhkim OÜ, aprill 2017) lk 25 müra levimise kohta märgitud, et purustussõlme töötamisel ei ületa müra tase juba 250 meetrist kaugemal 55 dB. 35 Nimetatud töös on käsitletud ka Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud müra mõõtmist (11.09.2012) u 15 m kõrguse karjääriseina lõhkamisel ning sellega seotud tegevuste kaasnemisel. Töös leiti, et lõhkamisega kaasnev müra on: - tuulealusel suunal 650 m kaugusel asuvas mõõtepunktis koos teiste müraallikatega 91,9 dB; - tuulepealsel suunal 450 m kaugusel müraallikast, kui töötas purustussõlm ja hüdrovasar, 3 minuti jooksul 58 dB, millele lõhkamise ajal lisandus mõne sekundi jooksul 10 dB. 35 Leitav Viru Keemia Grupi veebilehel. Otseviide https://www.vkg.ee/cms-data/upload/keskkonnakaitse/kohtla- jarve-lubjakivikarjaari-kmh-aruanne.pdf 15/18 Töös leiti, et põhiline pidev müratase sõltus eelkõige mõõtmispiirkonda jäävatest teistest müraallikatest (purustus-sorteerimissõlm, puiduhakkur, möödasõitev kallur ja sõiduauto vms). Rääkides maavõngete levikust, on eelnimetatud töö lk 27 märgitud, et lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked võivad praktika põhjal kujutada ohtu lähedalasuvatele konstruktsioonidele reeglina kuni 400 m kaugusel lõhkamiskohast. Arvestades, et Rannamõisa ja Rannamõisa II uuringuruumide lähialasse (kuni 600 m uuringuala piirist) jääb mitmeid elamuid, on ainuüksi uuringualadel kaevandamisel selge negatiivne mõju piirkonna elanikele. Sõrve, Liikva ja Vääna külade elanikele avaldab negatiivset mõju Tammi teel kaevist transportivate raskeveokite liikumine (müra, tolm, liikluse takistamine, teekatte kahjustamine). Arvestades maavara kaevandamise negatiivset mõju inimestele ja ehitistele ei saa eitada ka kaevandamise negatiivset mõju loomastikule nagu on ka Keskkonnaamet eelpool üheselt mõistetavalt selgitanud. Skepast &Puhkim OÜ töö lk 14 on loomastikule avaldatava mõju osas märgitud, et „loomastikule avaldavad mõju alalt lähtuv mäetööde (sh lõhkamiste) müra ning tehnika ja inimeste liikumisest põhjustatud visuaalsed häiringud. Ka kaevise autotranspordiga või konveiertranspordiga kaasnevad mõningane müra ja häiringud. Seetõttu hakkavad suuremad loomad ning inimpelglikumad linnuliigid mäetööde ala ja transporditee vahetut naabrust tõenäoliselt vältima. Kuna tööd toimuvad kindlapiirilisel alal, siis aja jooksul loomastik kohaneb mõningal määral häiringutega. Seetõttu ei ole oluliste negatiivsete mõjude tsoon enamuse liikide jaoks ala ümber kuigi suur, piirdudes tõenäoliselt kuni paarisaja meetriga. Inimpelglikumad suurulukid hoiavad tööde toimumise ajal ilmselt mõnevõrra kaugemale. Roomajad on tundlikud vibratsioonile (lõhketööd, hüdrovasar ja veokid) ning suudavad eemale hoiduda vahetu ohu tsoonist.“ Nimetatud töös ei hinnatud põhjalikult maavara kaevandamisega kaasnevat mõju erinevatele metsalindudele, kuna näiteks kanakulli elupaik jäi karjäärist 2,2 km kaugusele. Selles osas on töös vaid märgitud, et kanakulli elupaik paikneb karjääri alalt lähtuvate häiringute (lõhkamiste, kaevandustööde ja transpordi müra, tehnika ja inimeste liikumine) suhtes piisavalt kaugel. Mõju kohta kanakulli toitumisalale on töös märgitud, et „karjääri lõunaosa metsaala paikneb küll kanakulli võimalikus toitumisraadiuses, kuid jääb siiski pesapaigast suhteliselt kaugele (üle 3,5 km) ning moodustab võimalikest toitumisaladest väga väikese osa.“ Harku vallale on eeloleva põhjal arusaadav, et juhul kui Rannamõisa uuringuruumides hakkaks toimuma kaevandamine, peletaks sellega kaasnevad häiringud eemale ka enamiku loomad ja linnud alalt, kus kaevandamist ei toimu, kuid kuhu ulatub müra, tolm, vibratsioon, lõhn. Loomade piirkonnast lahkumist soodustaks ka raskeveokite Tammi teel liikumine (vt lisa 1). E. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.11.2022 tingimuslik kooskõlastus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas 23.11.2022 Sõrve looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu tingimusel, et loodavast Sõrve looduskaitsealast jäetakse välja kolm geoloogilise uuringu loa taotluse ala – Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III kogupindalaga 177 ha. 16/18 MKM märkis, et pakutav lahendus võimaldaks küllaltki suure osa maardla varust potentsiaalselt kaevandatavana säilitada. Samuti jääks ala välja merikotka piirangutest, kavandatav kaitseala säiliks tervikuna (ei teki lahustükke) ja ei lõigataks läbi rohekoridori. Eelpool esitatud Keskkonnaameti selgitusest nähtub, et uuringuruumide alad jäävad moodustatava kaitseala keskossa, looduskaitseliselt kõige väärtuslikumale Sõrve ja osaliselt ka Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi alale, samuti juba kaitse all olevate püsielupaikade (Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, Sõrve merikotka püsielupaik, Vatsla kanakulli püsielupaik) vahetusse naabrusesse. Juba seetõttu oleks uuringuruumides kaevandamise negatiivne mõju Sõrve looduskaitseala toimimisele suur. Uuringuruumid on koht, kus looduskaitselised piirangud, sh metsaraiele oleksid kõige ulatuslikumad ning kus säilitatakse looduslik elurikkus. See võimaldab ka inimestel looduskeskkonnast rõõmu tunda ning loodust tundma õppida. Väide, et kavandatav kaitseala säiliks uuringualade väljajätmisel tervikuna ei ole juba eelnevat arvestades täpne. Sõrve sihtkaitsevöönd on tähtis kogu kaitseala toimimiseks. Tõele ei vasta väide, et uuringuruumides kaevandamisega ei teki lahustükke. Uuringuruumides kaevandamisega tekib kaitseala toimimise ja loomade liikumise mõttes lahustükk (vt lisas 3 sinise joonega tähistatud ala). U 90 ja 140 meetri laiused nö avaused seda järeldust ei väära. Täpne ei ole ka väide, et läbi ei lõigataks rohekoridori. Olukord on raskem, läbi lõigataks rohevõrgustiku tuumala (vt lisa 4). F. Lõppsõna Moodustatava Sõrve looduskaitseala Sõrve sihtkaitsevööndis 36 kaevandamise lubamine, sõltumata selle ulatusest, viiks pikas perspektiivis Tallinna piirist u 6 km asuva suure ja tervikliku metsamassiivi, mis on piirkonna ja Harku valla rohevõrgustiku tuumala, hävinemiseni. Riigikogu keskkonnakomisjoni 20. jaanuari 2022. a istungil tõdeti, et Sõrve looduskaitseala on Tallinnale lähedal ning erakordselt liigirikas.37 Istungil osalenud keskkonnaekspert rõhutas, et Sõrve kaitseala näol on tegu pärliga, mida on väga kerge lõhkuda, aga taastada on võimatu. Riigikogu keskkonnakomisjoni vastuskirjas avalikule pöördumisele märgitakse, et looduskaitseala on oluline rohevõrgustiku toimimise seisukohalt ja tõstab kohaliku kogukonna ja ka paljude Tallinna elanike elukvaliteeti. Samuti aitab looduskaitseala Eesti riigil täita Euroopa Liidu elurikkuse strateegia eesmärki - võtta 30% maismaast kaitse alla. Samuti on rohevõrgustik kliimamuutuste leevendajana muutunud ajas aina tähtsamaks.38 36 Eelnõu kaart on leitav eelnõude infosüsteemist. Otseviide https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7 37 Komisjoni istungi protokoll on leitav Riigikogu veebilehelt. Otseviide https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b57e4bbe-6246-4353-848b-a8ad46b99846 38 Riigikogu keskkonnakomisjoni 2022. a aprilli vastus avalikule pöördumisele on leitav Riigikantselei dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0039B146?open 17/18 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu mure lubjakivi kaevandamise võimaluste lähiajal ammendumisest ei kehti Sõrve looduskaitseala aluse Harku maardla kohta. Harku maardlas, senise kaevandusala lähialas on piisavalt kättesaadavat lubakivi kaevandamaks 2035. a lõpuni, aga ka sealt edasi. Arvestades Harku maardla viimase 6 aasta keskmist kaevandamise mahtu ja olemasolevate karjääride piirnevatele aladele laienemisega ning arvestades maha Rail Baltic rajatisteks Harjumaal vajamineva koguse, jätkub Harju maakonnas lubjakivi vähemalt 2034. aastani. Harku vallale on arusaadav, et EETL ja EMTEL esindavad oma liikmete huve, kes on soovinud senisest kaevandusalast u 1,5 km kaugusel oleval Sõrve looduskaitseala maa-alal kaevandada, kuid Harku vald ei pea võimalikuks nende huvide realiseerumist loodusväärtuste arvelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Taberland Katrin Krause vallavolikogu esimees vallavanem Lisad: 1. Sõrve looduskaitseala ja Harku maardla kattumine, asendiplaan; 2. kaevandusalad Saue vallas Hüüru ja Vatsla külas ning Harku vallas Laabi külas, asendiplaan; 3. Rannamõisa uuringuruumides kaevandamisel tekkiv Sõrve looduskaitseala lahustükk, asendiplaan; 4. väljavõte Harku valla üldplaneeringust, rohevõrgustiku tuumala Sõrve looduskaitseala asukohas. Ärakirjad: 1. Keskkonnaministeerium, [email protected]; 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected]; 3. Rahandusministeerium, [email protected]. 18/18