Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks tunnistamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 29.11.2022 10:46 Teema: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1- 3/19/118 kehtetuks tunnistamine Tere! Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 TallinnPärnuIkla km 78,8-99,0 asuva KonuverePärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks tunnistamine Registreerimise kuupäev: 23.11.2022 Registreerimise number: 1.1-3/22/873. Dokument on manuses. TranspordiametValge 411413 Tallinnkliendiinfo 620 1200, KORRALDUS 23.11.2022 nr 1.1-3/22/873 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere– Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks tunnistamine Transpordiamet algatas 26.07.2022 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuv Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 88402:001:0720; 88402:002:0480; 18802:001:0096) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere, Päärdu, Konuvere, Palase, Manni ja Pallika külades ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pallika, Kodesmaa, Libatse, Oese ja Langerma külades. Projekteerimistingimused antakse Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ ja Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) täpsustamiseks riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 78,8-99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu ehitusprojekti koostamise eesmärgil. Projekti eesmärk on riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu- Jaagupi lõigu projekteerimine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks vastavalt Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule. Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad. Selgitada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalne põhimaantee ümberehitamise lahendus. Selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa. Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus, põllumajandus jms). Viia läbi keskkonnamõju hindamine.  2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) on varasemalt 04.07.2019 korraldusega nr 1- 3/19/118 otsustanud projekteerimistingimuste andmise põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Konuvere–Pärnu-Jaagupi km 77,7-88,7 asuva lõigu ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 33 lg 2, kui sama taotluse esemega on antud uued projekteerimistingimused, muutuvad varem antud projekteerimistingimused kehtetuks. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse 16.08.2022 algusega kell 17.00 Libatse lasteaias ning 18.08.2022 algusega kell 17.00 Kivi-Vigala rahvamajas. Mõlemat üritust oli võimalik jälgida samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu  3 kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6). Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Maanteeameti 04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118 „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Konuvere–Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. 3. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti projekteerimistingimused; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja  4 projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8–99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 88402:001:0720; 88402:002:0480; 18802:001:0096 4.2.Koha-aadress: Rapla maakond Märjamaa vald (Jädivere, Päärdu, Konuvere, Palase, Manni ja Pallika külad) ja Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald (Pallika, Kodesmaa, Libatse, Oese ja Langerma külad) Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. * Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev olukord Põhimaantee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN- T) teedevõrgustikku. Tallinn–PärnuI–Ikla maantee on tähtis Eestit läbiv Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi- ja transpordimarsruut. Riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒ Ikla maantee on osa Põhjameri‒Balti transpordikoridorist. Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering  „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529). Teemaplaneeringud on kättesaadavad: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/raplamaa/rapla-via-baltica/; https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/parnumaa/parnu-tm_viabaltica/. Põhimaantee liiklussagedus oli 2021. a teeregistri andmete põhjal vahemikus 6192–10682 autot ööpäevas, millest raskeliikluse osakaal oli 20–24%. 5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu projekteerimine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks vastavalt Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule.  Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad.  Selgitada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalne põhimaantee ümberehitamise lahendus.  Selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa.  Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus, põllumajandus jms).  Viia läbi keskkonnamõju hindamine. Transpordiameti tellimusel koostab Skepast&Puhkim OÜ riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi teelõigu eelprojekti, mille koosseisus on valminud I klassi maantee eskiislahendus, mis on laetud lingile: https://pilv.mkm.ee/s/KJpqPskbd1Gc9TZ. 5.1.3. Lubatud suurim Põhiteel 120 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus Ülejäänud teede osas hinnata ja teha ettepanekud sobiva kiiruse osas 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv 2+2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda punktis 5.1.2 viidatud eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. 5.2.3. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja liikluse koosseisust. 5.2.4. Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine ja nende ühendamine kogujateede kaudu vastavalt eskiislahendusele. 5.2.5. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine ning katte remont. 5.2.6. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata. 5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuste ja ühistranspordikeskustega täpsustada eskiislahenduses toodud bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste asukohad. 5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus projekteeritakse. 5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.3.4. Hinnata eeldatavat parkimiskohtade vajadust bussipeatuste juures ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele. 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda. 5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad, eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad on esitatud eskiisjoonisel. 5.5.2. Uued rajatised projekteerida kasutusajaga vähemalt 100 aastat. 5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. ☒ Kergliiklustee vajaduse Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile hindamine „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“. ☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad. ☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete võimalikud liikumisalad üle projekteeritava teelõigu ning määrata leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja asukohad. ☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate hajuvusuuring (modelleerimine). ☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus (I etapp). ☒ Nahkhiire liikide leviku Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus hindamise uuring ☒ III kaitsekategooria Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus taimeliikide ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste eksperthinnang  5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist. eelhindamine ☒ Keskkonnamõju hindamine Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang. ☐ Ei kohaldu Koostas: Ave Kallo, projekteerimise üksuse projektijuht Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8–99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 1 Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr 1 Põllumajandus- ja Toiduamet /…/ Otsus: Maaparandusseaduse § 52 järgi kui maa-alale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse avalikult 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt 6.2-2/36347 kasutatavat teed või avalikes huvides vajalikku tehnovõrku või -rajatist ja käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud kooskõlastatuks. kooskõlastamise käigus selgub, et maaparandussüsteemi tuleb uuendada, määrab Põllumajandus- ja 2. Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta Toiduamet kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks teadmiseks. maaparandussüsteemi uuendamise tingimused. Põllumajandus- ja Toiduamet võib määrata ka nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise asukoha maaparandussüsteemis. Tehnilise eelprojekti koostamise käigus näidata ära millistel maaparandussüsteemidega seotud lõikudel on planeeritud tee ehitusega seotud tööd. Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemide toimimist, siis tuleb maaparandussüsteemid rekonstrueerida. Selleks võtta Põllumajandus- ja Toiduametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12). Põhiprojekti koosseisu lisada maaparandussüsteemide ehitusprojekt, Maaparandusseaduse § 16. Eeltoodust tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu. 2 Terviseamet /…/ Otsus: Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud projekteerimistingimuste eelnõuga ning ei esita Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt 9.3-1/22/6380-2 vastuväiteid riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu‒Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi kooskõlastatuks. maantee projekteerimistingimustele. 3 Päästeamet Planeeritav Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi Otsus: maantee ei jää ühegi ohtliku ega suure ohuga ettevõte ohualasse. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt 7.2-3.4/5023-4 Päästeameti „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ kooskõlastatuks. metoodika kohaselt on maantee planeerimine lubatud. 4 Maa-amet /…/ Põhjendus: Jooniste põhjal on koostataval projektil puutumus järgmiste reformimata maaüksuste ning riigi omandis Transpordiamet saatis 22.08.2022 Oktoobri kinnisasja (tunnus 6-3/21/16692-6 olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet: 88402:002:0227) ja Maie kinnisasja (tunnus 18802:001:0229) 1) Märjamaa vald: kasutusvaldaja ning Teeääre kinnisasja (tunnus 18801:001:0580) ja  Päärdu küla, Madise maaüksus, tunnus 88402:001:0498 – piirneb projekteeritava põhimaanteega; Kivipõllu kinnisasja (tunnus 18802: 001:0300) rentnikule  Päärdu küla, reformimata maaüksus 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, tunnus 50301:001:0774 – piirneb projekteerimistingimuste eelnõu. Määratud tähtajaks seisukohta ei projekteeritava põhimaanteega, maaüksuse põhjaosa läbib kavandatav juurdepääsutee; esitatud, mistõttu Transpordiamet eeldab, et nimetatud kinnistute  Päärdu küla, Mustika maaüksus, tunnus 88402:001:0515 – piirneb projekteeritava põhimaanteega; osas on kasutusvaldaja ning rentnik nõus projekteerimistingimuste  Päärdu küla, Aarde kinnisasjast (tunnus 88402:001:1100) lõunas asuv reformimata maaüksus – eelnõuga. maaüksuse idaosa läbib kavandatav kogujatee;  Manni küla, Miku maaüksus, tunnus 88402:002:0291 – piirneb projekteeritava põhimaanteega; Otsus:  Jädivere küla, Kütuse maaüksus, tunnus 50301:001:0775 – üle maaüksuse põhjaosa kulgeb kavandatav 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt juurdepääsutee; kooskõlastatuks. 2. Projekteerimisel arvestada geodeetilise märgi osas esitatud info  Pallika küla, Oktoobri maaüksus, tunnus 88402:002:0227 – projekteeritav põhimaantee läbib maaüksuse ja tingimustega. kirdeosa, perspektiivne kogujatee läbib maaüksuse lõunaosa. Maaüksus on koormatud kasutusvaldusega OÜ Halinga kasuks. 2) Põhja-Pärnumaa vald: 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2  Langerma küla, Teeääre maaüksus, tunnus 18801:001:0580 maaüksust läbib projekteeritav põhimaantee . Maaüksus on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Akkerlac OÜ-le;  Langerma küla, Kivipõllu maaüksus, tunnus 18802:001:0300 maaüksuse lääneserva läbib kavandatav kogujatee, maaüksus piirneb lõunast kavandatava juurdepääsuteega. Maaüksus on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Akkerlac OÜ-le;  Langerma küla, Maie maaüksus, tunnus 18802:001:0229 piirneb kavandatava kogujateega. Maaüksus on koormatud kasutusvaldusega OÜ Halinga kasuks. Palume kaasata projekteerimistingimuste menetlusse Oktoobri kinnisasja (tunnus 88402:002:0227) ja Maie kinnisasja (tunnus 18802:001:0229) kasutusvaldaja OÜ Halinga (e-post: [email protected], telefon: 5044443) ning arvestada nimetatud kinnisasjade osas kasutusvaldaja seisukohaga. Palume kaasata projekteerimistingimuste menetlusse Teeääre kinnisasja (tunnus 18801:001:0580) ja Kivipõllu kinnisasja (tunnus 18802: 001:0300) rentnik Akkerlac OÜ (e-post: [email protected], [email protected], telefon: 524 2544). Projekti töötsooni ja selle lähedusse jääb 5 geodeetilist märki: nr 5392 (PÄRNU-JAAGUPI97) (GPA ID 10706; riiklik geodeetiline võrk, II klass; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass; gravimeetriline võrk, III klass), nr 8059 (GPA ID 227116; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass), nr 4330 (Jädivere00) (GPA ID 30103; tihendusvõrk; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass), nr 4304 (Päärdu00) (GPA ID 28102; tihendusvõrk) ja nr 4305 (Päärdu00) (GPA ID 28103; tihendusvõrk). Geodeetilise märgi nr 5392 kaitsevöönd on 5 meetrit märgi tsentrist ning geodeetiliste märkide nr 8059, nr 4330, nr 4304 ja nr 4305kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni-või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse geodeetilise märgi kaitsetsoonis on vaja teostada peale tööde lõpetamist geodeetiliste märkide kontrollmõõtmised. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). Projekti töötsooni jäävriikliku geodeetilise võrgu märk nr 5392 (PÄRNU-JAAGUPI97) tuleb säilitada oma endises asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks kupits, kaitseaed või tunnuspost), siis tuleb need taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Töötsooni jäävad geodeetilised märgid nr 8059, nr 4330, nr 4304 ja nr 4305 tuleb võimalusel säilitada oma endises asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetiliste märkidega. 2  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Enne geodeetilise märgi teisaldamist või kontrollmõõtmisi tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riikliku-korgusvorgu- juhend_2006.pdf?t=20180511112319). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgemageodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetilise töö aruanne pärast kontrollmõõtmisi või teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse teostatud mõõtmis-ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu projekteerimiseks 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas märgituga. Palume edastada projekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. 5 Muinsuskaitseamet /…/ Otsus: Muinsuskaitseamet on tutvunud Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu- Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt 5.1-17.6/1162-1 Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste andmise eelnõu dokumentidega. kooskõlastatuks. Kuna antud dokumentatsioon sisaldas arheoloogilisi uuringuid puudutava osa, nõustub Muinsuskaitseamet esitatud eelnõuga täiendavate märkusteta. 6 Rahandusministeerium /…/ Otsus: Lähtudes esitatud taotlusest ning vastavalt valdkonna pädevusele on Rahandusministeerium seisukohal, et Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt 14-13/6094-2 projekteerimistingimuste koostamisel on järgitud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavat kooskõlastatuks. teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529). 7 Majandus- ja - Põhjendus: Kommunikatsiooniministeerium *Vt märkus. Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 3  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet /…/ Otsus: Projekteerimistingimuste andmise menetlus on seotud käimasoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) Arvestada ettepanekutega, lisada projekteerimistingimuste punkti 6-2/22/14483-2 menetlusega „Riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 78,8 99,0 Konuvere Pärnu Jaagupi lõigu eelprojektiga 5.11 nahkhiireliikide leviku hindamise uuring ja eksperthinnang kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)“. Keskkonnaamet on peamised märkused ja seisukohad III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamise võimalikkuse ja edastanud vastuskirjadena KMH menetluses. Transpordiamet otsustajana on KMH programmi avalikustanud ning vajalike tingimuste kohta. lähiajal toimuvad avalikud arutelud. Kuna projekteeritud tööd ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, siis õigusliku aluse puudumisel loobub Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest. Märgime, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.11. (Muud projekti koosseisus teostatavad uuringud) palume tuua välja ka nahkhiireliikide leviku hindamise uuringu ja eksperthinnangu III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. 2 Põhja-Pärnumaa 1. Nii nagu juba varasemalt oleme ViaBaltika järgmise lõigu (Pärnu-Jaagupist Pärnu poole jääva osa) kogujateede Põhjendus: Vallavalitsus kohta teinud ettepaneku, nii peaksid ka need olema V klassi tolmuvaba kattega teed. Kogujateed saavad 1. KT-09 ja KT-07 on olemuselt juurdepääsuteed, kus V klassi oluliseks liikumisvõimaluseks kohalike elanike elu igapäevasel korraldamisel. On vaja tagada normaalsed maantee projekteerimine (katte laius 7 m) ei ole tänaste 6-2/968-4 liikumistingimused ka suurtele jäätmeveo autodele, päästetehnikale jne. Kuna piirkonnas on intensiivne teadmiste juures ja perspektiivset liiklussagedust arvesse põllumajandustootmine, siis ka põllumajandustehnikale. Samuti oleme sunnitud osaliselt ümber korraldama võttes põhjendatud. Nõustume, et nimetatud juurdepääsuteed koolitranspordi. Oleme seisukohal, et kuna inimeste liikumisvõimalused muutuvad oluliselt pikemaks ja (ka tuleb kavandada mustkattega, kuid katte laiuseks on mõistlik teeolud) ei tohi halveneda mistõttu tolmuvabad katted kogujateedel on igati põhjendatud ja vajalikud. arvestada 5,0 m (ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee), mis on ka järgneva lõigu kogujatee laius. 2. Oleme seisukohal, et JJT-5 peaks olema riigi omandis ning eraldi jalg- ja jalgrattatee mitte laiendatud peenraga 2. Kuna teede omandi küsimused ei ole projekteerimistingimuste kogujatee. menetluse ese, siis lõpliku otsust selles küsimuses ei langetata. Transpordiamet koostöös Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega 3. Eskiisil on lahendamata Karjalauta, Järveääre, Uustalu, Lennu ja Paju kinnistute inimeste juurdepääs Kodesmaa kaalub esitatud ettepanekut eelprojekti koostamise käigus. bussipeatusesse läbi Kodesmaa altpääsu. Kõigil inimestel ei ole oma autot mistõttu on vaja tagada võimalus bussi 3. Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada peale minekuks. põhiteega paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni kogujateeni KT-09, mille kaudu on tagatud kergliiklejate 4. Arusaamatu, miks on eskiisil kohas, kus on ette nähtud hülss lägatorule, Järvesoo tee kaks lõiku määratud ligipääs Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse. Antud lahenduse likvideerida. Läga ümberpumpamiseks on vajalik ligipääs mõlemale poole ja neid teelõike ei saa likvideerida. korral saab projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19. 5. Libatse liiklussõlme on vaja lisaks kavandada ca 100 meetri pikkune jalgratta- ja jalgtee riigitee 20175 Valgu– Avalikul arutelul tehti ettepanek Kodesmaa tunneli asukohta Libatse tee ja Valgu tee 2//Korkmanni kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele. See on vajalik Libatse küla nihutada. Kaalusime esitatud ettepanekut ning otsustasime inimestele mõistlikuks võimaluseks minna praegustest oluliselt kaugemale planeeritud Libatse bussipeatustesse. tunnelit nihutada ca 200 m põhja suunas. Selliselt jääb see põhjapoolseimasse võimalikku asukohta mis on väikeulukite 6. Juhul, kui planeeritakse Libatse poe juures füüsilise tõkkega eraldada jalgratta- ja jalgtee olemasolevast teest, liikumist arvestades aktsepteeritav. Ka bussipeatus tuleb ette näha ristmikul katkestus, et oleks tagatud hooldustehnika ligipääs Libatse teelt 19209 (selle ääres asuvast nihutatakse samasse kohta. reoveepumplast) Biopuhasti kinnistule. 4. Eskiisil on tähistatud X-ga suletavad mahasõidud. Teed ei ole plaanis likvideerida ning tagatud on ligipääs hülsi mõlema otsa 7. Üha tähtsamaks on saamas põllumaa säästlik ja otstarbekohane kasutamine ning võimalusel vältida asjatut juurde. Segaduse vältimiseks korrigeerime eskiisi selliselt, et põllumaade siilutamist. Seetõttu teeme ettepaneku jääda algse lahenduse juurde, kus Libatse liiklussõlme viadukt oleks selgelt arusaadav, et suletakse mahasõidud, mitte ei järgib olemasoleva Libatse-Langerma tee nr 19216 joont ning Nurga kinnistule juurdepääs lahendada JP-11 likvideerita teed. pikendusena või Libatse-Langerma teelt eraldi lühikese osana. 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 5. Arvestame esitatud ettepanekuga ning projekteerimine jalgratta- ja jalgtee riigitee 20175 Valgu–Libatse tee ja Valgu tee 2//Korkmanni kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele. 6. Arvestame ettepanekuga ning kavandame piirde katkestuse jalgratta- ja jalgtee füüsilisele tõkkele Biopuhasti kinnistule ligipääsu tagamiseks. 7. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut, kuid ei pea mõistlikuks lahendust kus Libatse liiklussõlme viadukt järgib olemasoleva tee nr 19216 Libatse–Langerma joont. Tee jätmisel olemasolevale trassile oleks vajalikud võõrandused tee põhjaküljel olevatest kinnistutest ja juurdepääs Nurga KÜ- le tuleks lahendada teisiti. Summaarne võõranduse vajadus põllumaast ei väheneks, küll aga oleks probleemne ehitusaegne liikluskorraldus. Otsus: 1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida kogujatee KT- 07 ja KT-09 mustkattega. Mitte projekteerida kogujateed KT- 07 ja KT-09 V klassi maanteena. Täpne tee laius selgub projekteerimise käigus. 2. Arvestada ettepanekuga ning kaaluda projekteerimise käigus JJT-5 omandi küsimust. 3. Arvestada ettepanekuga, projekteerida paralleelselt põhiteega Paju kinnistust kogujateeni KT-09 juurdepääsutee ning projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19. 4. Arvestada ettepanekuga, korrigeerida eskiisi selliselt, et oleks arusaadavalt näidatud mahasõitude sulgemine (mitte tee likvideerimine). 5. Arvestada ettepanekuga ning projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 20175 Valgu–Libatse tee ja Valgu tee 2//Korkmanni kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele. 6. Arvestada ettepanekuga, kavandada piirde katkestus jalgratta- ja jalgtee füüsilisele tõkkele Biopuhasti kinnistule ligipääsu tagamiseks. 7. Mitte arvestada ettepanekuga, Libatse liiklussõlme viadukti lahendust mitte muuta. 3 Põhja-Pärnumaa Esitame Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolsed täiendavad ettepanekud: Otsus: Vallavalitsus 1. Kõikide kogujateede ristmikel ja järskudel teekäänakutel paigaldada asfaltkate kogu ristmiku ja käänaku 1. Arvestada ettepanekuga ning tagada kogujateede ristmikel ja teekatte laiusel minimaalselt 20 meetri ulatuses. väikese raadiusega järskudes kurvides 20 m kummaski suunas 4-8/2112 2. Kogujateedel on vajalik korrastada teetammid ja veereziim ning tagada piisav kandevõime enne tolmuvaba tugevam kate (konstruktsioon), et oleks välistatud katte katte rajamist. Peavad olema tagatud mahasõidud kinnistutele. lõhkumine rasketehnika poolt. 2. Arvestada ettepanekuga ning näha ette kogujateedel (perspektiivsed kohalikud teed) vajalikud tegevused kandevõime tagamiseks (teetammide, veerežiimi ning mahasõitude korrastamine) 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 4 MTÜ Põhja-Eesti Sisu puudus, Transpordiameti poolt saadetud dokumendid olid MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt Otsus: Ühistranspordikeskus allkirjastatud. Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 5-6/71 5 Elering AS 1. Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 78,8 - 99,0) ehitusalas ristub maanteega Elering AS-le kuuluv 110kV Otsus: kõrgepinge õhuliin L188 Valgu – Vigala visangus M41 – M42. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on 25m liini teljest Arvestada esitatud infoga ning projekteerimise käigus üldjuhul 16.08.2022 mõlemale poole. arvestada ettepanekutega. Vajadusel teha koostööd Elering AS- 2. Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/ iga. 3. Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda). 4. Seoses planeeritava riigimaantee ümberehitamisega I klassi maanteeks tuleb olemasolevate 110kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku leppida. 5. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul (Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne teeehitustööde algust ristumiste väljaehitamiseks. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga. 6. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS- ile; 7. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult. 8. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-umberehitus . 9. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +80°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +80°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud. 10. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m. 11. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks. 12. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega. 13. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas. 6 AS Connecto Eesti Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigule jääb osaliselt Eesi Lairiba Otsus: (ELASA) Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu objekt ELA102. 1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 6  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 26.07.2022 e-kiri Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto Eesti) projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti 2. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega. Eesti) projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab Riigitee 4 valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste eelnõu. 7 RMK /…/ Põhjendus: RMK on tutvunud esitatud materjalidega. Eskiisis on näidatud perspektiivne kohalik tee KT-11 (kogujatee), 3-1.1/2022/4064 Eeldame, et kõik kavandatud kogujateed ehitatakse välja ja vana-maantee lõike rohkem ei suleta. mida käesoleva projekti raames välja ei ehitata. RMK üldine tingimus projektidele on, et kõigile RMK maaüksustele millele olemasolev juurdepääs ei säili, peab Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6. olema projekteeritud ja tagatud uus nõuetekohane juurdepääs. projekteeritakse kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud Konkreetsel juhul, RMK maaüksusele Märjamaa metskond 67 (88402:002:0500) juurdepääsu tagamiseks tuleb majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs välja ehitada ka perspektiivne koguja tee KT-11 ja sellele nõuetekohane ristmik (pöörderaadiusega 15 meetrit) likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. Kuna Märjamaa Riigimetsa teega (8840159). metskond 67 kinnistu tänane juurdepääs põhimaanteelt kaob, siis Kõikjal peab olema tagatud pikki ja risti suunaline pinnavete liikumine, tekkida ei tohi alasid kuhu pinnavesi lahendatakse riigitee projektis uus juurdepääs läbi koguja- ja koguneb. kohalike teede. Vastavalt 19.10.2022 kokkulepitule projekteeritakse Märjamaa metskond 67 kinnistu põhimaantee äärde vähemalt 4,0 m lai ja kruuskattega 4. järgu metsatee nõuetele vastav tee ning see ühendatakse 20177 Jädivere–Kivi-Vigala teega. Otsus: Arvestada ettepanekuga osaliselt. Perspektiivset kogujateed KT- 11 käesoleva projekti mahus mitte projekteerida. Projekteerida põhitee äärde Märjamaa metskond 67 kinnistule vähemalt 4,0 m laiune kruuskattega ning 4.järgu metsatee nõuetele vastav juurdepääsutee. 8 Märjamaa Vallavalitsus 1. Antud piirkond teenindavad Päärdu ristes olevad kiirliinide peatused, mis mööda kattega teid sõites on Kivi- Põhjendus: Vigala külast 10 km kaugusel (praeguse teedevõrgu järgi). Kasutades statistikaameti kaardirakendust on leitav 1. Vigala Osavallakogu 22.09.2022 protokolli nr 12 otsuse nr 6 9-3.3/2787-3 kavandatavate Jädivere liiklussõlme ja Päärdu riste 3,5 km raadiusega puhvetsoonis elanike arv, mis on kohaselt toetab Osavallakogu varianti, kus Jädiveresse tuleb vastavalt 310 ja 90. Jädivere liiklussõlm jääb Kivi-Vigala külast ca 3 km kaugusele, mis tänapäevaste kiirliinide peatus ja Venesse jääb kohalike liinide peatus. kergliiklusvahenditega (elektritõukeratas, tasakaaluliikur) on jõukohane vahemaa bussi peale minemiseks. Antud ettepanekut toetab ka MTÜ Põhja-Eesti Päärdu riste on küll omakorda 7,4 km kaugusel Velise külast, kuid antud vahemaa on kergliiklusvahendiga Ühistranspordikeskus (MTÜ Põhja-Eesti läbimiseks aeganõudev ning võib eeldada, et kiirliinide teenuse kasutamiseks läbitakse vahemaa autoga, mis Ühistranspordikeskuse e-kiri 28.09.2022). Vene bussipeatus omakorda võimaldab hõlpsasti Päärdu riste asemel Jädivere liiklussõlme sõita. Märjamaa vallal on kavas Kivi- tuua kogujatee äärde ning näha see ette kohalike liinide Vigala küla ja Jädivere liiklussõlme kergteed ühendada. Seoses eel nimetatuga näha ette kiirliinide peatusena bussipeatused Jädivere liiklussõlmes ning kavandada sellega kaasnev taristu nagu parkimiskohad, 2. Hetkel pole tehtud veel katendi arvutusi ja ei ole teada ülejääva jalgrattaparkla jne. freespuru mahtu ning seetõttu ei ole võimalik sellekohaseid 2. Märjamaa Vallavalitsus teeb ettepaneku projekteeritavalt lõigult freesitud asfaltbetooniga katta riigimaanteede kokkuleppeid tingimustena sätestada. Juhul, kui freesipuru lõigud, mida läbivad kahe kooli koolibussid. Kruusakattega teelõigud on halvasti läbitavad ja muutlikud jääb palju üle ja seda ei kasutata ehituseks, siis kuulub see ilmaolud (suured sajuperioodid) muudavad bussiliikluse aeganõudvaks ja ohtlikuks. Peale ajakulu suurendab Transpordiametile. Kruusateede katte ehituse osas saame see ka tehnika hoolduskulusid. lähtuda üle-eestilisest pingerivist ning kui mõni katte ehituse Koolibussid kasutavad järgmisi kruuskattega riigimaanteid: 20177 Jädivere – Kivi-Vigala; 20180 Päärdu – objekt jääb samasse ajajärku suure objekti ehitusega, siis on Tõnumaa, 20169 Sääla tee, 16196 Kirbla – Rumba – Vana-Vigala, 20179 Manni – Kivi-Vigala, 20181 Kivi- võimalus freespuru seal kasutada. Vigala-Avaste-Vana-Vigala, 20190 Hirvepargi Tiduvere. Kaardipilt lisatud kirjale. Otsus: 1. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida Jädivere sõlme kiirliinide bussipeatus koos kaasneva taristuga. Vene bussipeatus tuua kogujatee äärde ning näha see ette kohalike liinide peatusena. 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. Kaaluda esitatud ettepanekut järgnevates projekti staadiumites kui on selgunud täpsemad materjali mahud. 10 MTÜ Pärnumaa - Põhjendus: Ühistranspordikeskus *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 11 Pärnumaa Arenduskeskus - Põhjendus: SA *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 12 Raplamaa Arenduskeskus - Põhjendus: SA *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 13 Telia Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 14 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Tõrvaaugu /…/ Põhjendus: 88402:002:0169 Tõrvaaugu kinnistud jäävad sinna trassi alla. nr(88402:002:0169 ja 88402:002:0170) . Kas neid kinnistuid Vastatud 08.08.2022 e-kirjas ja selgitatud, et maade võõrandamine toimub vahetadakse sama väärsete kinnistute vastu ? või kuidas toimitakse? vastavalt maade omandamise protseduurile (lisa 2), kus on kirjeldatud Tõrvaaugu muuhulgas ka tasu arvutamise põhimõtted. 88402:002:0170 Täiendavat seisukohta projekteerimistingimuste eelnõu osas ei laekunud, mistõttu eeldatakse, et vastuväited puuduvad. 28.07.2022 e-kiri Otsus: Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 2 Uuepikani Antud teelõigu äärde jäävad meile kuuluvad metsakinnistud; Uuepikani 88402:001:0304, Annuse Põhjendus: 88402:001:0304 88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0310, Uuepikani 88402:001:0308. Palun projekteerimise ja ehituse käigus Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6. projekteeritakse taga nendele kinnistutele ligipääs kogumisteedelt ja läbi loomaaedade väravate. kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, Annuse mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee 88402:001:0314 ehitusega. Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata. Uuepikani 88402:001:0304, Annuse 88402:001:0314, Uuepikani Uuepikani 88402:001:0308 kinnistutel puuduvad olemasolevad mahasõidud. 88402:001:0310 Käesolevas projektis on vahetult uue põhimaantee äärde kavandatud hooldusalad, mille kaudu on võimalik juurde pääseda ka Uuepikani Uuepikani 88402:001:0304, Annuse 88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0308 ja 88402:001:0308 Uuepikani 88402:001:0310 kinnistutele. Kinnistutele juurdepääsuks kavandatakse ka loomatarade väravad. 27.07.2022 e-kiri Otsus: Arvestada ettepanekuga osaliselt, Uuepikani 88402:001:0304, Annuse 88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0310, Uuepikani 88402:001:0308 kinnistutele tagada ligipääs hooldusalade (mitte kogujateede) kaudu ning näha ette loomatarade väravad. 3 Sihi Vaatasin eelprojekti üle, küsimus on Konuvere ja Päärdu vahelise kergliiklustee ehituses. Põhjendus: 88402:001:0437 Hetkel seal kirjas ,et see on perspektiivne (kuidas seda tõlgendada ?). See kergliiklustee on hädavajalik kahe küla Eskiisil on näidatud Konuvere ja Päärdu vahelised perspektiivsed kohaliku kogukonna jaoks. omavalitsuse kergliiklusteed, mida antud projektiga välja ei ehitata. 26.07.2022 e-kiri Vastavalt Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringule on peale kantud II prioriteetsusklassi kergliiklustee Konuvere ja Päärdu külade vahel. Transpordiameti poolt kavandatavate kergliiklusteede rajamise aluseks on kergliikluse prognoos ning vastavad juhendid ning normid. Kergliikluse prognoosi tulemusi arvesse võttes ei ole eraldi kergliiklustee rajamine selles lõigus vajalik. Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. Kergliiklusteed Konuvere ja Päärdu vahele antud projekti raames mitte projekteerida. 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 4 Venematsi-Uuetoa Olen tutvunud saadetud materjaliga. Olen seotud teemaga viimased kaksteist aastat, mil on tutvustatud erinevaid Põhjendus: 88402:001:0321 lahendusi Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ehituseks. Koostöö projekteerijate, kavandajatega on olnud konstruktiivne Käesoleva projekti koostamise aluseks on Via Baltica teemaplaneering ja meeldiv. Mõistame vajadust uue tee laiema ja ohutuma tee ehituseks mis tõstab meie kõigi turvalisust. Hea meel ning sellega määratud koridor, mille sees on võimalik kogujateede, Venematsi-Uuetoa on tõdeda, et eelnevalt on kohalike elanike ettepanekutega suuresti arvestatud. Nüüd saadetud dokument on taas sõlmede jne lahendusi täpsustada. Kogujatee KT-02 asukoha valikul 88402:001:0322 uus lahendus (enne 2+1, nüüd 2+2). arvestati juba varasemas teemaplaneeringus määaratud kogujatee Muret teeb planeeritav kogujatee Päärdu külas, mis ringristmikult viib välja praegusele Velise teele. Kogujatee asukohta. Eskiisi koostamise käigus jõuti järeldusele, et seoses Päärdu I 15.08.2022 e-kiri läbib kolme kinnistut- Venematsiuuetoa, Sillaotsa ja Aasa hoonete lähiterritooriumi. Meie ettepanek on nihutada liiklussõlme ärajätmisega on mõistlik näha ette kogujatee KT-02 kogujatee majadest pisut eemale(küla poole),et ta läheks Aasa talu hoonete tagant, mitte Aasa ja Sillaotsa hoonete pikendamine kohaliku Kilgi teeni. Antud lahenduse kohaselt on Velise vahelt nagu praegu planeeritud. See viiks ka tee Venematsiuuetoa hoonetest pisut eemale ning see ei tohiks tuua jõest põhjapoole jääv kogujatee lõik paigutatud vahetult elektriliini endaga kaasa suuri muudatusi juba alustatud projektis. kaitsevööndi kõrvale selliselt, et oleks tagatud optimaalne maakasutus st tee ja elektriliini kaitsevööndid osaliselt kattuvad. Lisaks on kogujatee püütud paigutada võimalikult keskele Sillaotsa ja Aasa hoonete suhtes. Kaalusime esitatud ettepanekut ning nihutasime kogujateed KT-02 Venematsi-Uuetoa hoonetest veidi eemale. Lisaks vaadati üle JP-02 asukoht ning otsustati see kavandada olemasoleva kohaliku 8840001 Kilgi tee asukohta, mille kaudu tagatakse juurdepääs ka Venematsi (88402:001:0271) kinnistule. Antud muudatuse on heaks kiitnud Venematsi-Uuetoa kinnistu omanik 29.09.2022 e-kirjaga ning Venematsi kinnistu omanik 29.09.2022 telefoni teel. Kogujatee nihutamine veelgi rohkem ida poole (Aasa kinnistu hoonete tagant mõistlikule kaugusele) ei ole meie hinnangul võimalik, sest sellisel juhul jääb see väljapoole Via Baltica teemaplaneeringu koridori. Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. Kogujateed mitte nihutada lääne poole (Aasa talu hoonete tagant). 5 Haagi Osaühing Ektarin (registrikood 10098603) on kinnistu 88402:002:0194 omanik. Meie firma tegeleb Põhjendus: 88402:002:0194 toitlustamisega. Antud kinnistu on omandatud sooviga rajada tulevikus sinna söögikoht. Meie sooviks oleks, et Eskiisiga on lahendatud Haagi kinnistu juurdepääs olemasoleva tee käesolev projekt võimalusel sellega arvestaks. Kinnistu kaugus Jädivere liiklussõlmest on ca 650m, mis on (perspektiivse kogujatee) kaudu. Nimetatud kogujatee teekaitsevööndit ei 23.08.2022 e-kiri aktsepteeritav. Meie arusaamise järgi teeprojektiga mingeid ehituspiiranguid meie kinnistule ei lisandu. Juhul kui ole kavas laiendada, mistõttu Haagi kinnistul täiendavaid kitsendusi ei mingid piirangud rakenduvad, palun sellest teavitada. Samuti suhtume positiivselt sellesse, kui kinnistu jääb teki. maanteelt maksimaalselt nähtavaks. See tähendab, et müratõke pole vajalik. Müraleevendusmeetmete vajadus selgub mürauuringus, kuid sellest olenemata arvestame esitatud ettepanekuga ning ei kavanda müratõkkeseina Haagi kinnistu osas. Ehitisregistri andmete kohaselt asub kinnistul üks eluhoone. Juhul, kui mürauuring selgitab välja, et antud kohas on müraleevendusmeetmed vajalikud, siis tuleb müratõkkeseinast loobumise korral sõlmida kirjalik kokkulepe (vältimaks olukorda, kus eluhoone järgmised omanikud hakkavad müratõket nõudma). Otsus: Arvestada ettepanekuga, mitte projekteerida müratõkkeseina Haagi kinnistule. 6 Paju Mõistame tee laienduse vajalikkust, kuid meie hinnangul ei ole praeguse eskiisiga tutvudes tagatud parim ligipääs Põhjendus: 63801:001:0321 Paju kinnistule. Teie ettepanek on kasutada ära Kodesmaa põlluvahe teid ja tekitada nii kogujatee. Autoga Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada põhiteega ligipääsuks see toimiks, kuid bussipeatusesse kõndimise tee pikeneb tunduvalt ning pimedal sügisõhtul ei ole paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni kogujateeni KT-09, mille 24.08.2022 e-kiri meeldiv (turvaline) kõndida mööda üksildasi metsavahe teid. Me ei ole eksperdid, kuid kas läbi metsa ühele perele kaudu on tagatud ka kergliiklejate ligipääs Kodesmaa kergliiklustee ligipääsu tagamine on odavam, kui see tee kulgeks paralleelselt põhimaanteega? tunnelisse. Antud lahenduse korral saab projekti mahust välja jätta Meie soov on, et kogujatee tuleks põhimaantee kõrvale. esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19. 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Otsus: Arvestada ettepanekuga, projekteerida paralleelselt põhiteega juurdepääsutee Paju kinnistust kogujateeni KT-09. Projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19. 7 Soone Soovime Soone katastriüksuse 18802:001:0868 piires täiendavalt projekteerida: Põhjendus: 18802:001:0868 1) Truubid kuivenduskraavidele. Uus projekteeritav riigitee (4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere– 1. Arvestame esitatud infoga, vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu Pärnu-Jaagupi lõik) lõikab suures osas täna toimivaid kraave Soone katastriüksusel, siis kardame, et uue tee punktile 5.7.2 tuleb tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool 24.08.2022 e-kiri ehitusel ei arvesta meie maa eripäraga (liigniiske pinnas) ning meie põllumaa ujutatakse üle. Seetõttu teeme teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ettepaneku, et oleks tagatud truubid kuivenduskraavidele; rõhutame vajadust toimiva maaparandussüsteemi ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide (drenaažkuivendus) kahjustuste vältimiseks ehitustööde käigus (projekteerimistingimuste p. 5.7 nõuete täitmine). eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 2) Traktoriliikluse juurepääsu mööda kõrval- ja kogujadeed Järvesoo teele. Teeme ettepaneku, et tagataks 2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.4 tuleb näha ette juurdepääs Järvesoo teele ja nimetatud teelt ületustruubi kaudu Soone katastriüksusel asuvasse metsa. Seoses uue põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine ja nende põhimaantee ehitusega lõigatakse ning likvideeritakse otsene põhi traktoriliikluse juurdepääs metsa. ühendamine kogujateede kaudu. Juurdepääs Soone metsakinnistule (projekteerimistingimuste p. 5.2 nõuete täitmine). (mis tekib pärast kinnistu jagamist) on kavandatud kogujateede ning 3) Müratõke katastriüksuse õueala kaitseks. (projekteerimistingimuste 5.11 nõuete täitmine). Järvesoo tee kaudu. Arvestame esitatud ettepanekuga ning projekteerime Soone metsakinnistule mahasõidu (vajadusel truubiga) vastavalt maaomaniku poolt 6.10.2022 saadetud skeemile. 3. KMH käigus viiakse vastavalt projekti lahendusele nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras läbi müratasemete modelleerimine, mille tulemusi kajastatakse KMH aruandes. Müra normtasemeid ületavate olukordade leevendamiseks rajatakse tee-ehituse käigus müratõkkeseinad või -vallid. Otsus: Arvestada ettepanekutega: 1. Projekteerimisel arvestada kuivenduskraavidega ning tagada nende toimimine, vajadusel näha ette nende ümberehitamine. 2. Projekteerida juurdepääs Soone metsakinnistule (mis tekib pärast kinnistu jagamist) Järvesoo teelt ning vajadusel näha ette truup. 3. Vastavalt mürauuringu tulemustele näha vajadusel ette müratõkkeseinad või -vallid. 8 Rebase Seoses Pärnu maantee laiendusega, et oleks tagatud juurdepääs Rebase kinnistule (nr 1686837) Metsa juurdepääsu Põhjendus: 88402:001:0320 pinnasteel oleks truubid, mitte nõvad, liigvee äravooluks. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.7.2 tuleb tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida 24.08.2022 e-kiri pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et hooldusteede äärde on vajalik lahendada pinnavete ärajuhtimine, siis näha ette juurdepääsuks vajalik mahasõidu truup. Täpne lahendus selgub projekteerimise käigus. Otsus: Arvestada ettepanekuga. Rebase kinnistu juurdepääs kavandada hooldusala kaudu. Vajadusel kavandada mahasõidu truup. 9 Nuki Esitan kinnistu Nuki (88402:001:1130), Päärdu küla, 82-83 km ettepanekud ja tähelepanekud riigitee 4 Tallinn- Põhjendus: 88402:001:1130 Pärnu-Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste kohta. 1. Projekteerimise käigus kaaluda esitatud ettepanekut ning võimalusel nihutada teed Nuki kinnistust eemale (ida poole). 11  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 28.08.2022 e-kiri 1. Kuna kinnistu asub juba praegu vahetult tee ääres (lähemal kui 50 m), siis meie peamine ettepanek ja soov on, 2. Projekteerimise käigus selgitada välja, vajadusel arvestada (sh et uue maantee ehitusel ei ehitataks teed enam majale lähemale ning võimalusel laiendataks teed teisele poole keskkonnamõju hindamisel) Sirina kinnistul asuva võõrliigi (Velise suunal). Kuna tee asub kahe kinnistu Nuki ja Sirina vahel, siis palume, et uue I klassi mnt ehitusel olemasoluga ning näha ette meetmed. võetaks arvesse ka kinnistute seisukorda, meie pere sh 2 alla 10 aastast last elab kinnistul alaliselt (maja 3. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse ka ehitusaegseid renoveerimine on pooleli), Sirina kinnistul asuv maja on olnud tühi viimased 12 aastat ning on väga kehvas häiringuid ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed müra, olukorras (põhimõtteliselt kokku kukkumas), hoov on võsastunud (kevadel kukkus murdunud puu vibratsiooni, saaste jms leevendamiseks. elektriliinile) ning elumaja asub praegusest teest kaugemal kui meie maja. Kui Sirina kinnistul asuva hoone 4. Nuki kinnistu juurdepääs riigiteelt 4 Tallinn-Pärnu-Ikla suletakse ning säilimine on siiski prioriteet, siis võiks olukorra lahendada ka selliselt, et uus tee paikneks praegustest ligipääs tagatakse läbi liiklussõlmede ning kogujatee KT-05 ja 20178 elumajadest võrdsel kaugusel. Lisaks märgin, et Päärdu küla püsielanikud elavad praegusest teest just Vigala Päärdu-Leibre tee. Nuki kinnistule pääsemiseks tuleb sõita Päärdu pool ning ei ole samuti huvitatud, et teemüra nende kruntidele lähemale tuleks (müra peame ju juba praegu liiklussõlme, mis on ca 600 m Pärnu suunas ning sealt edasi ca 400 m taluma). kogujatee kaudu 20178 Päärdu-Leibre teeni, millest Nuki kinnistuni Seoses Sirina kinnistuga juhin tähelepanu sellele, et Sirina kinnistul sh vahetult praeguse maantee ääres kasvab on ca 500 m. Autoga liikudes pikeneb teekond ca 1,5 km. See teekond võõrliik nn pargitatar, millega tuleb kindlasti tee ehitusel arvestada. on ligipääsetav ka teenindavale transpordile, vajadusel nähakse ette 2. Konkreetselt tee ehitusaegsete mõjudega palume, et võetaks arvesse elanike privaatsust ja kasutataks näiteks ümberpööramise kohad. ajutist müraseina. Kuna meie krunt ja maja asub ikkagi täiesti maantee ääres, siis ehitusaegsed liikluspiirangud Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.7.2 tuleb tagada vete ja müra mõjutavad meie igapäevaelu tugevalt. Näiteks on meie privaatsus häiritud, kui aeglases liiklusvoolus piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida liiklejad meile hoovi vaatavad (90 km tunnikiirusega ei jõua keegi suurt midagi märgata, aeglasem pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja liiklusvoolus aga küll). Samuti tekitab ehitus tolmu, müra ja vibratsiooni. Siinkohal räägin reaalsetest puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega kogemustest. Näiteks on viimase nädalal toimunud Velise-Manni ristmikul remont ja müra on tavapärasest piirnevatel katastriüksustel). Arvestame esitatud infoga suurem ning privaatsus häiritud. projekteerimisel. 3. Kuna praegune Velise-Manni ristmik suletakse, siis palun selgtust, kuidas lahendatakse ligipääs Nuki 5. Arvestame esitatud ettepanekuga ning lahendame Päärdu külas kinnistule. Hetkel keerame ristmikult lihtsalt hoovi, kuid kui ristmik suletakse, siis kui kaugelt meie hoovist kergliiklejatele (sh lapsevankri, rattaga jne) ohutu liikumise ja praegusest teest? Kui laiaks jääb ligipääsutee? Kas praegune riste poolitatakse ka kraaviga? Kas prügiauto võimaluse. mahub edaspidi kinnistu teeotsas ümber keerama? Kuidas pääseb kinnistuni lumesahk? Mõistan, et see on 6. Kõik lammutamisest tekkivad jäägid tuleb ära vedada ning utiliseerida seotud sellega kui kaugele tuleb praegusest ristmikust uus tee, aga varasemates planeeringutes ei ole sellistele vastavalt nõuetele. detailidele tähelapanu pööratud. Märgin, et Nuki kinnistu probleem on ka selles, et ümberkaudsed kraavid ei toimi. Ilmselt ei toimi ka praegune E67 maanteekraav, kuna kevad-talvel on kinnistul märkimisväärne liigvesi, Otsus: kuid kraavis pea-aegu vett ei ole. Seega uue tee ehitamisel palume kindlasti arvestada, et kinnistu olukord Arvestada ettepanekutega: ligipääsu ja liigvee osas ei halveneks. 1. Projekteerimise käigus kaaluda põhitee telje nihutamist Nuki kinnistut 4. Kuna uus maantee ja sellega seoses muutuv liikluskorraldus muudab ka meie harjumusi sh tee ületamist bussile eemale (ida poole). minekuks, jalutamisteid, ligipääsu jõele ja metsale ning külaelanike varasemaid ettepanekuid Velise-Manni 2. Projekteerimise käigus ja keskkonnamõju hindamisel selgitada välja ristmikule jalakäijate tunneli või silla rajamise kohta ei arvestatud, teen ettepaneku, et kohalikele elanikele ja vajadusel arvestada Sirina kinnistul asuva võõrliigi olemasoluga. rajataks võimalus ületada teed Päärdu silla alt sellisel kujul, et läbi saaks ka lapsevankri, jalgrattaga. Selgitan, 3. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnata ehitusaegset mõju Nuki et praegu on võimalik teed ületada igal hetkel (kuigi lapsevankri või ratastooliga silla ületamine on takistatud, kinnistule ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. kuna rajatud piirded takistavad liikumist). Märgin, et sarnase ettepaneku tegin ka 2019.a aprillikuus 2+1 4. Esitatud info võtta arvesse projekteerimisel ning vajadusel lahendada projekti kohta. liigveest tulenevad probleemid. 5. Lahendada Päärdu külas kergliiklejatele põhimaanteest ohutu üle- või Seoses Päärdu sillaga palun ka arvestada, et vana silla lammutamisel tekkivaid või ajutiste ehitiste jäätmeid enam altpääs. jõkke ei jäetaks. Hetkel on jões silla all eelmiste remontide jäätmed (armatuurid ulatuvad veest välja). Märgin, et jõe osa, mis edaspidi jääb kahe silla vahele kasutatakse suvisel perioodil nii supluskohana kui ka kalapüügiks. 10 Sirina Teadaolevalt anti arvamuste avaldamiseks täiendav tähtaeg 1. sept. Allpool leiate minu arvamuse. Põhjendus: 88401:001:0383 Tähelepanekud: Kuna kirjas toodud tähelepanekud nr 1 ja 2 ei sisalda ettepanekud, siis 1. Projekt on paberil (internetis seletuskirja ei avalikustatud koos eelnõuga) lennukas ja kena. nende osas põhjendusi ei lisata ja otsust ei tehta. Märgime, et tegemist on Aarde 2. Probleemiks on ilmselt: riikliku teehoiukava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020) 88402:001:1100 * väga suur kulukus seoses kogujateede, sildade ja viaduktide ehitamisega kohaselt indikatiivse objektiga ning rahalised vahendid selle * tegeliku sideme kadumine ajalooliste keskuste Velisemõisa ja Päärdu mõisa teljel realiseerimiseks peab kavandama Vabariigi Valitsus. Teekoridor ja 1.09.2022 e-kiri üldised põhimõtted on paika pandud Rapla maakonnaplaneeringut Ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule: täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 1. Kogujateed võiks nihutada selliselt, et see lõikaks Aarde kinnistu asemel katastrit 88402:001:0770 (Velise keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema metskond 32), mis kuulub riigile. 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu 2. Sirina kinnistuni viiv tee peab olema kogu ulatuses (kuni likvideeritava ristmikuni) hooldatud aastaringselt maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (sarnaselt praegusele olukorrale) omavalitsuse või riigi poolt. (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 3. Kui kogujateele on ettenähtud valgustus, siis samasugune valgustus peab olema ka Sirina kinnistuni viival teel 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju (kuni likvideeritava ristmikuni). strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 4. Elektrivõrgud ja alajaamad tuleb planeerida selliselt, et Sirina kinnistul on võimalik ilma takistusteta liituda korraldusega nr 529). elektrivõrguga ainult ampritasu alusel (alajaam ei tohi olla kaugemal kui 400m). 5. Elektrivõrgud ja alajaamad tuleb planeerida selliselt, et Aarde kinnistul on võimalik ilma takistusteta liituda 1. Kaalusime esitatud ettepanekut (kogujateed nihutada Velise metskond elektrivõrguga ja seda ainult ampritasu alusel (alajaam ei tohi olla kinnistust kaugemal kui 400m). 32 kinnistule), kuid ei pea seda mõistlikuks. Antud nihutus tooks kaasa 6. Sirina kinnistu ja riigitee vahele paigutada nõuetekohased müratõkked. kogujatee nihutuse ka põhjapoolsel lõigul ning see loob täiendavaid 7. Planeerida ohutu tee jalakäijate liikumiseks Sirina/Aarde kinnistu ja kogujatee ristmikult viaduktile ja sealt üle kitsendusi sealsetele kinnistutele. Lisaks tooks nihutus kaasa mitmeid (Päärdu II liiklussõlm). ristumisi maaparandussüsteemi eesvoolu ja põikkraavidega, mis teeb Kui mõni ettepanek jäi ebaselgeks, siis palun täpsustust küsida. Vastan meeleldi. lahenduse oluliselt kallimaks. Võrreldes teemaplaneeringu lahendusega on projekteeritud lahendus Aarde kinnistu osas oluliselt Muud küsimused: vähem maad hõivav. 1. Palun saata toimiv pilvelink, kus saab ka digitaalsel kujul alla laadida ka seletuskirja. 2. Projekteerimistingimuste andmisel pannakse paika lahendus mida 2. Palun saata viide kõige hiljutisemale dokumendile, otsusele, õigusaktile vms, kust nähtuks projekti eelarve ning projekteeritakse, teede omandi küsimused ei ole menetluse esemeks. kuidas ja millistest vahenditest antud projekti rahastatakse. Sellest olenemata arutas Transpordiamet nimetatud küsimust Märjamaa valla esindajatega ning ühiselt jõuti järeldusele, et kuna Lõpetuseks: sellel lõigul puuduvad avaliku tee tunnused tulevikus, siis on tegemist Kui 2024. a on selge, et projekt ei realiseeru planeeritud 2028. aastaks, siis on vajalik projekti 81-84 km vaheline erateega. Märjamaa valla esindajad kinnitasid, et kui kinnistutel on osa uuesti mõtestada ja projekteerida arvestades asjaolude muutuseid. aktiivne kasutus (püsivad elanikud) siis kohalik omavalitsus tagab antud lõigul talihoolde korraldamise. 3. Valgustus projekteeritakse vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Täpne valgustuse lahendus selgub eelprojekti koostamise käigus. Sirina kinnistuni viiv tee saab olema eratee, mistõttu antud kohas valgustuse rajamine ei ole põhjendatud. 4. Arvestame ettepanekuga projekteerimise käigus ja tehnovõrkude ümbertõstmisel. 5. Arvestame ettepanekuga projekteerimise käigus ja tehnovõrkude ümbertõstmisel. 6. Keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus viiakse vastavalt projekti lahendusele nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras läbi müratasemete modelleerimine, mille tulemusi kajastatakse KMH aruandes. Müra normtasemeid ületavate olukordade leevendamiseks rajatakse tee-ehituse käigus müratõkkeseinad või -vallid. 7. Käesoleva projekti raames rajatavad jalgratta- ja jalgteed on näidatud eskiisil kollasega (Päärdu II sõlmest kuni 20178 Päärdu-Leibre teeni) ning rohelise katkendjoonega Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringuga ette nähtud II prioriteetsusklassi kergliiklusteed, mida antud projekti raames ei rajata. Transpordiameti poolt kavandatavate kergliiklusteede rajamise aluseks on kergliikluse prognoos ning vastavad juhendid ning normid. Kergliikluse prognoosi tulemusi arvesse võttes ei ole eraldi kergliiklustee rajamine selles lõigus vajalik ning jalakäijad saavad liikumiseks kasutada kogujateed. Vastused muudele küsimustele: 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 1. Kahjuks selgus, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.1.2 viidatud pilvelink (https://pilv.mkm.ee/s/fwzlxiT9Yu0ZAlw) oli mõned päevad menetluse ajal maas, mistõttu ei olnud võimalik joonistele ligi pääseda. Tegemist oli tehnilise tõrkega, mis lahenes ning viidatud lingi kaudu on võimalik materjalidele ligi pääseda. Tõrkest tulenevalt pikendas Transpordiamet ka vastamise tähtaega ühe nädala võrra. 2. Kuna tegemist on indikatiivse teehoiukava objektiga, siis konkreetset rahastust ei ole veel paika pandud, sest see sõltub rahastusfondide perioodidest. Küll on teada, et põhimaanteede ehitamine I klassi maanteedeks võiks toimuda ÜF rahastusega. Antud eelprojekti peamine eesmärk on teemaplaneeringu täpsustamine ning optimaalse lahenduse sh maksumuse väljaselgitamine. Peale seda saab Vabariigi Valitsus teha otsuse antud objekti tegeliku realiseerimise aja osas. Lõpetuseks toodud arvamuse võtame teadmiseks. Otsus: Arvestada ettepanekutega: 1. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et tehnovõrke on vaja ümber tõsta, siis planeerida alajaamad selliselt, et Sirina kinnistust ei jääks alajaam kaugemale kui 400m. 2. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et tehnovõrke on vaja ümber tõsta, siis planeerida alajaamad selliselt, et Aarde kinnistust ei jääks alajaam kaugemale kui 400m. Arvestada ettepanekutega osaliselt: 1. Sirina kinnistuni viiv tee näha ette tulevikus erateena, kus kohalik omavalitsus tagab aktiivselt kasutuses olevate kinnistute juurdepääsuteede talihoolde korraldamise. 2. Vastavalt mürauuringule näha vajadusel ette müratõkkesein või – vallid. 3. Mitte projekteerida kogujatee KT-02 äärde eraldi kergliiklusteed. Eskiisis on kavandatud kergliiklustee Päärdu II sõlme viaduktist kuni 20178 Päärdu-Leibre tee ristini. Mitte arvestada ettepanekuga: 1. Mitte arvestada ettepanekuga. Kogujateed KT-02 mitte nihutada Velise metskond 32 kinnistule. 2. Mitte projekteerida Sirina kinnistuni viivale teele (kuni likvideeritava ristmikuni) tänavalgustust. 11 Nurga-Uuetoa Tänan võimaluse eest täiendada omapoolsete ettepanekutega riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 78,8-99,0 km Põhjendus: 88402:001:0439 projekteerimistingimuste ja keskkonnamõju hindamise programmi eelnõusid. Olles tutvunud esitatud - Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) on varasemalt viinud materjalidega, avaldan järgmist: läbi projekteerimistingimuste menetluse põhimaantee nr 4 (E67) Rausbergi - 25.03.2019 kirjaga nr 15-1/18-2118/14516-1 on mind kui Nurga-Uuetoa (88402:001:0439) kinnistu omanikku Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7 Konuvere-Jädivere lõigu 88402:002:0248 kaasatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7 Konuvere-Jädivere ehitusprojekti põhiprojekti koostamiseks, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele koostamisse. Kuna mind kui kaasatud isikut ei ole teavitatud antud projekteerimise katkestamisest, siis eeldan, et otsustati 2+1 projektid teha ümber 2+2 ristlõikega maantee 20.08.2022 e-kiri samale teetrassile on samaaegselt käimas kahe teeprojekti koostamine. Palun täpsustada, kas selline tegevus on projektideks. Transpordiamet lisab vastavasisulise märkuse käesoleva otstarbekas, kuna realiseerida on meile hoomatavas ajaraamis võimalik neist ainult ühte? projekteerimistingimuste korraldusse ning sõnastab selle järgmiselt: 14  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 - Eelnevas punktis viidatud projektlahendus näeb ette 2+1 teed valdavalt olemasolevas koridoris ja tänu Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks madalamale projekteeritud piirkiirusele on tegu oluliselt keskkonnasäästlikuma lahendusega nii maa- kui Maanteeameti 04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118 ehitusmaterjalikasutuselt (vähem liiklusohutusest tingitud teerajatisi ja väiksem kütusekulu tee kasutajatel), mis „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu- käimasoleva rohepöörde kontekstis on määrava tähtsusega. Mis põhjustel on algatatud samas teekoridoris 2+2 Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti teetrassi projekteerimine olukorras, kus riik rohepöörde eest vastutajana peaks olema keskkonnasäästlikumate koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste valikutega eeskujuks? keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. - Teen ettepaneku näha ehitusprojektis ette nende teelõikude, kus liikluskoormus oluliselt langeb, katete ja - Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn– muldkehade laiuse vastavusse viimine nende tegeliku vajadusega. See võimaldab ehituse käigus laialdasemat Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise vabaneva teekatte ja -mulde materjali taaskasutust ning teede alt vabaneva maa taas kastusse võtmist rohealadena. ning vastavalt riigi teehoiukavale viib Transpordiamet ellu Vabariigi Ilmekas näide ressursiraiskamisest on Kernus, kus põhimaantee koridor on viidud uuele trassile ja endine maantee Valitsuse eesmärke. 2+2 ristlõikega maantee projekteerimise aluseks on kohaliku liikluse tarbeks kasutuses ebaproportsionaalselt laiana. on teemaplaneering, mille käigus kaaluti alternatiive ja viidi läbi - Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kavandatavate tegevuste mõju kliimamuutustele analüüsi (lk 58) keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kuna antud teema juures tuleks hinnata ka suurenevast piirkiirusest tekkivat täiendavat keskkonnamõju nii lähtuvalt lisameetmete oli püstitatud küsimusena, siis selle osas otsust ei tehta. vajadusest liiklusohutuse säilitamisel (piirkiirusega 120 km/h tee vajab ehituseks rohkem maad ja ehitusmaterjale - Projekteerimise käigus vaadatakse üle olemasolevad teed, mis peale kui 90 km/h piirkiirusega tee) kui ka suurenevast saastekoormusest (sõidukite kütusekulu on piirkiiruse 120 km/h uue 2+2 maantee ehitust jäävad kogujateedeks ning vastavalt juures suurem kui 90 km/h juures). perspektiivsele liiklussagedusele, kiirusele ja funktsioonile nähakse - Kavandatava riigimaantee hooldatavad rohealad on oluline ressurss ka elurikkusele, mida saab hoida vajalikke ette nende ümberehitus. töid sobivaimal ajal tehes. Et säilitada teepeenardel kasvava taimestiku liigirikkus, lastes valmida ka seemnetest - Mõjud kliimale tekivad eelkõige maakasutuse muutustest ja nende paljunevate taimede seemnetel ja pakkuda rohkem toidubaasi taimede õitel toituvatele putukatele, oleks hindamiseks kasutatakse riiklikult tunnustatud LULUCF sektori otstarbekas alustada teeäärte niitmisega peale 1. juulit. Hilisem niitmine võimaldab vähendada ka niitmiskordade metoodikat (vt täpsemalt Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: arvu ja saavutada seeläbi kokkuhoidu tee hoolduskuludes. Palun kliimamuutuste mõju analüüsis seda https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf), nagu on leevendusmeedet kaaluda. toodud KMH programmi peatükis 6.2. Mõjude hindmaisel võetakse arvesse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojektiga kavandatud rajatiste maavajadus. Liikluskoormusest tulenev saastekoormus (sh kliimamuutusi põhjustav CO ekv t/a) arvutatakse nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras välja nii, nagu on kirjeldatud KMH programmi peatükis 6.1.9. - KMH käigus käsitletakse projekteeritava teelõigu teepeenarde niitmise alternatiive lähtuvalt Nordic Botanical OÜ poolt koostatud analüüsist „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid“, mis valmis 2020. aastal ja mis on leitav Transpordiameti kodulehel (https://www.transpordiamet.ee/uuringud#keskkond) keskkonda puudutavate uuringute alt. KMH programmi peatükid 6.2. ja 7.3.3. on vastavalt Teie poolt esitatud ettepanekule täpsustatud. Otsus: Arvestada ettepanekutega: 1. Lisada käesoleva projekteerimistingimuste andmise korralduse punkti 4 järgmine lause: Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Maanteeameti 04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118 „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu- Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. 2. Kaaluda esitatud ettepanekut KMH ja projekteerimisprotsessi käigus. Kogujateedel (endistel põhitee lõikudel), kus liikluskoormus oluliselt langeb, kaaluda katete ja muldkehade laiuse vastavusse viimine nende tegeliku vajadusega. 15  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 3. Arvestada ettepanekuga. KMH käigus käsitleda projekteeritava teelõigu teepeenarde niitmise alternatiive lähtuvalt Nordic Botanical OÜ poolt koostatud analüüsist „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid“. KMH programmi peatükke 6.2. ja 7.3.3. vastavalt esitatud ettepanekule täpsustada. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte täiendada keskkonnamõju hindamise programmi tegevuste mõju kliimamuutustele analüüsi osas. 12 Karjalauta 1) Jään kindlalt oma seisukoha juurde, et Libatse möödasõitu ei tohiks ellu viia, arvestades külarahva elutingimuste Põhjendus: 18802:001:0071 halvenemisega, so müra ning õhusaaste suurenemine ning ebamugavused elukorralduse muutuste tõttu, osaline 1. Antud eelprojekti koostamise aluseks on Rapla maakonnaplaneeringut maaomandi vähenemine ning negatiivne mõju kinnisvara ning maa hindadele. Tuleks otsida võimalikke täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu 01.02.2022 kompromisslahendusi, et maantee jääks oma olemasolevale trassile. Tegin selle ettepaneku kirjalikus vormis koos – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos põhjendustega ka esimesel trassikoosolekul aastaid tagasi, st et ettepanek Libate möödasõitu mitte teha oli minu keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla poolt esitatud (koosolekul märgiti, et olen möödasõidu ärajätmise ettepanekuga hiljaks jäänud). Minu ettepanekut maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu põhjendustega toona ei arvestatud. maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 2) Kui Libatse möödasõitu ei ole võimalik tegemata jätta, siis palun pöörata tähelepanu (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine järgmistele ettepanekutele: km 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju a) Väga hea, et on leitud lahendus väärtusliku põllumaa säilitamiseks: muutused projektis 97 ja 98 strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 kilomeetril, otselõige põldudelt kaotatud. Palun seda positiivset muutust mitte tagasi pöörata. Selles osas korraldusega nr 529). Teemaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi on üritatud säilitada väärtuslikku põllumaastikku. avalik menetlusprotsess ja kaaluti erinevaid alternatiive. b) Kodesmaa bussipeatuse asukoht võib jääda eskiisprojektis näidatud kohale, kui Oese külast ei tule Teemaplaneeringus on toodud, et olemasolevas koridoris tee ja teemaa vastuväiteid. Kõnelesin KMH koosolekul kogu küla nimel, et asukoht viidaks endisele kohale, kuid teiste laiendamine tekitaks olukorra, kus juba praegu teekaitsevööndis ettepanekute puudumisel sobib Karjalauta talule ka pakutud peatuse asukoht. Tuleks vaid planeerida, paiknevad elamud satuvad teele veelgi lähemale ning inimeste kuidas Karjalauta talust peatusesse pääseb, kui selleks on maantee alt läbi minev ökodukt? (Kus on pikaajaline viibimine võib seal olla tervisele kahjulik. Samuti on jalakäijate tunnel?). Samuti pöörake tähelepanu kevadisele suurveele. (Projekteeritav teelõik jääb suures planeeringus kirjeldatud, et I klassi maantee trassi muutmine on vajalik osas põhjavee ülevoolu piirkonda. Põhjavee ülevoolu piirkonnad on alad, kus maapinnalt esimese juba enne maakonna piiri, likvideerides seal oleva ohtliku S-kurvi. 1 aluspõhjalise veekompleksi survetase on püsivalt üle maapinna) . Samuti pole jooniselt arusaadav, kuidas Võrreldes olemasoleva olukorra jätkumisega saavutatakse I klassi tee inimesed ökoduktini pääsevad. Pakutud kogumistee kaudu maanteele pääsemine on jala bussile rajamisel märgatav vähenemine teekasutaja ja liiklusõnnetuste liikumiseks liiga pikk. Teadupärast kasutavad bussi inimesed, kes autoga ei liigu. Palun planeerige ka kuludes. Tänu kiiruspiirangu likvideerimisele (70 km/h 300 m ulatuses Maanteest läänepoole jääva külarahva mõistlik teekond bussipeatusesse. kilomeetril 95) osutub tee rekonstrueerimine ka pikema ajaperioodi c) Arvestades metsamaa paiknemist võiks kaaluda lahendust ökodukti asukoht viia veidi Pärnu-Jaagupi jooksul majanduslikult tasuvaks, kusjuures uue trassi puhul on poole, seal olen kohanud isiklikult kõige rohkem auto alla jäänud väikeulukeid. Vt allolev joonis majanduslikud näitajad paremad kui olemasoleva tee laiendamise korral. 2. a) Arvestame ettepanekuga. Jääda käesoleva eskiisi lahenduse juurde, kus põhitee telg on võrreldes teemaplaneeringuga km 96 ja 97 nihutatud veidi ida poole. b) Avalikul arutelul tehti ettepanek Kodesmaa tunneli asukohta nihutada. Kaalusime esitatud ettepanekut ning otsustasime tunnelit nihutada ca 200 m põhja suunas. Selliselt jääb see põhjapoolseimasse võimalikku asukohta, mis on väikeulukite liikumist arvestades aktsepteeritav. Ka bussipeatus nihutatakse samasse kohta. Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada põhiteega paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni kogujateeni KT-09, mille kaudu on tagatud juurdepääs ka Karjalauta kinnistule sh kergliiklejate ligipääs Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse. Antud lahenduse korral saab projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19. c) Arvestame infoga projekti koostamise käigus ja ulukiuuringu koostamisel. Arvestatud on, et kergliiklustee tunnel ja väikeulukite 16  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 läbipääs lahendatakse ühe rajatisena ning vastavalt punktis b) toodud põhjendusele on kergliiklustee tunnel/väikeuluki läbipääs nihutatud 200 m põhja poole, mis on ulukieksperdi hinnangul sobilik väikeulukite läbipääsuks. Täpne väikeulukite liikumine selgitatakse välja ulukiuuringu raames. d) Tee kõrguslik lahendus selgub projekteerimise käigus, võimalusel väldime tee tõstmist müratundlike hoonete läheduses. Projekteerimise käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine ning hoone teepoolsel küljel mürataset ületavate kinnistute kaitseks projekteeritakse müratõkkerajatised. e) Tee kõrguslik lahendus selgub projekteerimise käigus, võimalusel väldime tee tõstmist müratundlike hoonete läheduses. Projekteerimise käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine ning hoone teepoolsel küljel mürataset ületavate kinnistute kaitseks projekteeritakse müratõkkerajatised. f) KMH käigus viiakse vastavalt projekti lahendusele läbi müratasemete modelleerimine nii ehitusjärgse kui perspektiivse (20 aastat ehitusest) olukorra kohta. Mürauuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes ning müra normtasemeid ületavate olukordade leevendamiseks rajatakse tee-ehituse käigus müratõkkeseinad või - vallid. Olemasolevat müraolukorda kajastatakse põhimaanteede välisõhu strateegilisel mürakaardil, mis on leitav Transpordiameti d) Palun mitte planeerida teetammi kõrgemaks olemasolevast, kuna müratase on kohati talumatult kõrge, kodulehel. tammi tõstmisel suureneb see veelgi. e) Palun mitte planeerida teetammi kõrgemaks olemasolevast, kuna tõstetud maanteelt levivad tõenäoliselt Põhjendused küsimustele: kaugemale metalliühendid ja muud jääkained. Karjalauta talu põllud, mis asuvad maantee ääres, on 1. Teeregistri andmetel on 2021.a. aasta keskmine ööpäevane üleminekul mahemaaks. Ei soovi oma põldudele saastet juurde. Ka idapool maanteed on Kodesmaal liiklussagedus lõiguti erinev: km 77,443-82,502 on 6192 autot mahepõllud, palun arvestada sellega, et uue maantee ehitamisega müratase ja saastetase Karjalauta talule ööpäevas, km 82,502-89,477 on 8889 autot ööpäevas, km 89,4777- ei suureneks, et mahetoodang ei oleks saastunud maanteest lenduvate saasteainetega. 92,14 on 10682 autot ööpäevas ja km 92,15-100,584 on 10682 autot f) Palun viia läbi Karjalauta talu hoovialal mürataseme mõõtmine vastatavlt kehtivale metoodikale (ei ööpäevas. Liiklussageduse määramise kohta saab lugeda täpsemalt soovi olemasoleva programmi andmeid, vaid reaalset mürataseme mõõtmist kohapeal), soovime teada, https://transpordiamet.ee/liiklussagedus ning liiklusuuringu juhendi ja milline on reaalne müratase hetkel ning milline prognoositav müratase Maantee valmimise korral. baasprognoosi koostamise metoodika kohta https://www.transpordiamet.ee/uuringud. Küsimused 2. Teemaplaneeringus kaaluti Libatse möödasõidul erinevaid Küsimused (va viimane, küsimus nr 8) põhinevad Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0 alternatiive, kuid valituks osutus Libatse õgvendus (vt põhjendusi Konuvere-Pärnu-jaagupi lõigu eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eespool). Lisaks looduskaitselisele aspektile on Uulu–Ikla lõigus programmis kirjasolevale. liiklussagedus oluliselt madalam (2021. aasta keskmine ööpäevane 1) Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2021. aasta andmetel vahemikku 6192 – liiklussagedus jääb vahemikku 2517 – 5488 autot ööpäevas), mistõttu 10682 sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 21-26 %. (lk 9) ei peetud toona põhjendatuks antud lõiku I kassi maanteena Küsimus: Millisel ajavahemikul on sõidukite arv mõõdetud? Millisest ajavahemikust pärineb number kavandada. 6192 ja millisest 10682? Kas mõõteti iga päev terve aasta vältel või kuude kaupa? (Milline metoodika?) 3. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor ning 2) Maanteelõigu projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega [1]: üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee − Lubatud suurim sõidukiirus – 120 km/h (lk 11) ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu Kuna kirjas on “Lubatud suurim sõidukiirus – 120 km/h”, siis loogiliselt tähendab, et võib olla ka lubatud elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on määratud teede, kiirus väiksem, kui 120 km/h. See tähendaks, et oleks võimalik rajada teelõike, kus kiirus on väiksem ning eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja ristete asukohad võimalik luua erisusi. Näiteks liiklusprognoosist ja looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt on Via Baltica maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Teemaplaneeringus on toodud, et alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste ristmikuni planeeritud madalama, so III klassi maanteena, kui ruumilistest ja ehitusgeoloogilistest tingimustest ning nende alusel kus trassikoridori laiuseks on 420 m, milles paikneb 120 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus koostatud projektist selgub, et maantee telg kaldub käesolevas teemaplaneeringus toodud teljest kõrvale nii, et see ei välju eelkirjeldatud maantee ja teekaitsevööndi alast, loetakse selline 17  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Via Baltica jääb üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse muudatus kooskõlas olevaks antud teemaplaneeringuga, pole sellise tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks2. muutuse tegemiseks uut planeeringut koostada vaja. Kui tegevusi Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012 korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav kavandatakse väljapoole nimetatud ala, siis tuleb algatada uus teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine planeering või viia läbi mõni muu avalik menetlus nihutuse km 92,0 – 170,0“ koos KSH-ga. Planeeringu eesmärgiks oli võimaldada riigi põhimaantee nr 4 (E67) seadustamiseks. Tallinn– Pärnu–Ikla maantee olemasolev trass viia võimalikult suures osas vastavusse I klassi 4. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju põhjavee maanteele esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas kilomeetritel 92–170. tasemele ja kvaliteedile ning kaevudele. Hindamise tulemuste põhjal Eelpoolnimetatud teemaplaneeringus on sedastatud, et maantee kulgeb MÖÖDA pakuvad eksperdid vajadusel välja nii leevendus- kui seiremeetmed. OLEMASOLEVAT TRASSI ning VÕIMALIKULT suures osas võiks vastata I klassi maantee Mõjude hindamise tulemused esitatakse KMH aruandes. nõuetele. Seega peaks kulgema teemaplaneeringu järgi Maantee olemasoleval trassil ning erisused 5. Keskkonnamõju hindamise käigus lähtutakse kaitstavate liikide osas on võimalikud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud andmetest. EELIS-e Küsimus: Miks ei planeeritud teemaplaneeringus Pärnu-Jaagupi ja Libatse vaheline lõik III klassi andmed kontrallitakse uuesti üle ja uuendatakse KMH aruande maanteeks nagu Häädemeeste lõik, kuigi tegemist on Kaelase-Kodesmaa väärtuslikku maastikuga 3 koostamise käigus, seega ei pruugi KMH programmis toodud ülevaade ning tegelikkuses muudaks maantee planeerimine maastikku oluliselt. olla lõplik. Palun selgitust. 6. Heited välisõhku arvutatakse ja nende levik modelleeritakse KMH 3) Projekteeritava maanteelõigu täpse asukoha väljaselgitamine toimub teemaplaneeringu alusel käigus ning tulemused esitatakse KMH aruandes. koostatava eelprojekti koostamise käigus. (lk 17) 7. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt suunatud tulevikus aset Küsimus: Seega on eelprojekti koostamise käigus siiski veel võimalik maanteelõikude asukohti muuta? leidvate tegevuste mõjude hindamisele, seetõttu on põhjendatud Palun selgitust, millisel määral (kas ning millise ettekirjutuse alusel on ette antud kõrvalekalde ulatus ning eelduste kasutamine KMH käigus korrektne. kes otsustab, kas muudatus on piisavalt väike, et oleks teostatav ja lubatud? 8. Teemaplaneeringu muutmist puudutavate selgituste saamiseks palume 4) Kodesmaa külade piirkondades on põhjavesi kaitsmata. (lk 28) teil pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse ja /või Küsimus: Kuidas garanteerite, et Karjalauta talu kahe puurkaevu vesi ei alane ning kvaliteet ei halvene? Rahandusministeeriumi poole. Ühe konkreetse maanteelõigu Kuidas on võimalik seda kontrollida, kas teostate vee analüüsid enne ja pärast ehitust keskkonnamõju projekteerimistingimuste menetluse käigus ei saa Transpordiamet hindamise raames? (Kas keskkonnamõju hindamine toimub ka talude puurkaevudele, kui ei, siis miks?) otsustada ega hinnata teemaplaneeringu muutmise vajadust. 5) lk 40 on nimetatud II kaitsekategooria liigid, mis projekteeritava Maantee läheduses elavad. Kodesmaa külas, Maanteele lähedal asub ka II kaitsekategooria laululuige elupaik, millest 2022. a kevadel Otsus: Keskkonnaametile teada andsin ning mis väidetavalt pidi kantama registrisse. Arvestada ettepanekutega: Küsimus: Kas KMH koostajad on sellest teadlikud või vastav info Keskkonnaametist puudub? (Miks 1. Jääda käesoleva eskiisi lahenduse juurde, kus põhitee telg on võrreldes vastav märge KMH programmis puudub). teemaplaneeringuga km 96 ja 97 nihutatud veidi ida poole. 6) Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee rekonstrueerimine viib edaspidi liikluse Libatse külast kaugemale, 2. Nihutada Kodesmaa kergliiklustee tunnelit ca 200 m põhja poole ning väheneb liikluskoormus, suureneb liiklusohutus ning seeläbi ka saasteainete heide välisõhku. (lk 44) näha ette põhiteega paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni Asjaolu, et liikluskoormus viiakse Libate külast eemale, ei vähenda iseenesest liikluskoormust. kogujateeni KT-09, mille kaudu on tagatud kergliiklejate ligipääs Liikluskoormus viiakse vaid Libatse külast eemale. Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse. Küsimus: Palun selgitage, kuidas liikluskoormuse Libatse külast mõnisada meetrit eemale viimisega 3. Arvestame infoga projekteerimise käigus ning võttes arvesse ka saasteainete heide välisõhku väheneb ning palun selgitage täpselt, kui palju ta väheneb (viide tõestusele). ulukiuuringu tulemusi, kaalume väikeulukite läbipääsu rajamist Pärnu- 7) Lisaks paranevad tulevikus eeldatavasti transpordivahendite tehnilised omadused ja seisund tervikuna, Jaagupi poole (ca km-l 98,5). mis samuti aitab vähendada liiklusest tulenevat saastet. (lk 44) 4. Arvestada infoga projekteerimise käigus kui viiakse läbi müratasemete Küsimus: Kas selline “eeldatav” väide määratlemata “tulevikust” on keskkonnamõju hindamise modelleerimine ning hoone teepoolsel küljel mürataset ületavate puhul korrektne? Kas keskkonnamõju hindamise käigus saab see väide tõendatult välja toodud? kinnistute kaitseks projekteeritakse müratõkkerajatised. 8) Planeerimisseaduse § 73 maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine lubab 5. Olemasolevat müraolukorda kajastatakse põhimaanteede välisõhu maakonnaplaneeringut teemaplaneeringuga muuta. (Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades strateegilisel mürakaardil, mis avalikustatakse Transpordiameti kodulehel. planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.) Via Baltica Pärnu maakonda läbiv trassikoridor on kehtestatud teemaplaneeringuga (Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldus nr 529.). Planeerimisseaduse § 4 lõige 1 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. 18  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Küsimus: palun selgitage täpselt, millised võimalused on kohaliku omavalitsuse üksusel teemaplaneeringut muuta, kui on tõendatav, et teemaplaneeringuga kehtestatud planeering ei vasta isikute ootustele, kelle õigusi ja huve planeering puudutab, planeeringus pole kõigekülgselt arvestatud keskkonnamõju hindamise aruandes väljatooduga ning kohalikule omavalitsusele on tehtud vastav pöördumine puudutatud isikute poolt. 13 Kaasiku Käisime 18.08.2022 algusega kell 17.00 Kivi-Vigala rahvamajas eskiisprojekti tutvustusel. Otsus: 88402:002:0390 Igaks juhuks saadame ka kirjalikult, et Teil oli eskiisprojektis ekslikult lõigatud meie kinnistu 88402:002:0390 Arvestada ettepankutega: (Kaasiku) pooleks perspektiivse teega (märgitud punase katkend joonega). Te väitsite, et see ei lähe kasutusse, 1. Korrigeerida eskiisil perspektiivse kogujatee asukoht selliselt, et see 11.09.2022 e-kiri seega palume selle ka jooniselt eemaldada või tõsta ümber, meie kinnistu tagant jooksma, kus on metsatee nagunii kulgeks olemasoleva metsatee kaudu (Kaasiku kinnistu tagant). olemas. Seda kasutavad nii RMK kui ka teised metsategijad. Pilt lisatud failina. 2. Kaaluda projekteerimise käigus mustkatte pikendamise võimalust Pallika teel katkendjoone alguseni ja pikki Jädivere–Kivi-Vigala teed esimestest majapidamistest mööda. Lisaks palume kaaluda võimalust pikendada mustkatet Pallika teel katkendjoone alguseni ja pikki Jädivere-Kivi- Vigala teed esimestest majapidamistest mööda. 14 Sillaotsa Rapla maavanema poolt kehtestatud põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Raplamaa teemaplaneeringus on Põhjendus: 88402:001:0124 korduvalt nenditud, et seal valitud teetrassi asukoha alternatiiv 5A mõjutab kohaliku elu toimimist enim, olles Viidatud teemaplaneeringu raames viidi läbi alternatiivide võrdlus ning negatiivne lahendus Päärdu küla tuumikalas elavatele inimestele – olemasolev teedevõrk lõigatakse sisuliselt läbi, arvestades võrdlustulemusi ja kõiki Harju ja Raplamaa Silla küla koos jõega jaotatakse sisuliselt neljaks omaette sektoriks. Rapla maavanem Eesti Vabariigi esindajana oma maakonnaplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringute koostamise 88402:001:0048 10.12.2012 kirjas 12-3/1303-27 märgib, et samas jääb Päärdu küla ümbersõidu trassivariant teemaplaneeringu protsessi raames koostatud uuringuid ning võttes võimaluste piires arvesse materjalide hulka ning edaspidi, „Planeerimisseaduse“ ˇparagrahv 29 kohase kehtestatud planeeringute esitatud seisukohti, osutus Päärdu küla osas valituks alternatiiv 5A ehk 25.09.2022 e-kiri ülevaatamise protsessile, on olude muutumisel võimalik selle lahenduse realiseeritavust taas kaaluda. Kuna antud kehtiv teemaplaneeringu koridor (vt teemaplaneeringu seletuskiri punkt juhul on riigitee nr 4 Konuvere – P=Jaagupi lõigu eelprojekti lahendused Konuvere-Jädivere lõigul märgatavalt 3.5 ja 3.8). Teemaplaneeringus on toodud, et Päärdu küla ümbersõidu erinevad teemaplaneeringus planeeritutega, siis oleks ikkagi otstarbekas pöörduda Päärdu ümbersõidu variandi trassil on küll suured eelised trassivariandi 5A ees elukeskkonda ja 5D, 5B realiseerimise võimalikkuse juurde. Kõige üldisemalt mälu värskendamiseks: eritasapinnalisi ristmikke kohalike inimeste elu mõjutavate tegurite osas, kuid looduskeskkonda 19  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 siis 1, nüüd 2; teekaitse vööndisse jäävaid elamuid siis 1, nüüd 15 ja 10 muud hoonet; ehitada nüüd ca 3,5 km mõjutab olemasolevat maanteed järgiv trassivariant kõige vähem, sest mürabarjääre. Lisaks on nüüd veel vajalik teehoidu teha Konuvere-Päärdu olemasolevale maaneelõigule kui täiendavalt ei killustata uusi metsa- ja loodusalasid ega lõigata läbi kogujateele, mida variantide võrdlusel käsitleti ümbersõidu puhul kui õigustamatut kulutust. Ei pea rohevõrgustiku koridore. Lisaks on majanduslike mõjude osas, seda nii vastuvõetavaks Tõnumaa tee ristmikul eritasapinnalise ristmikust loobumisega, et rajada uus sild ja tee üle Velise ehitusmaksumuse, ressursikasutuse, teehooldus- kui ka teekasutajakulude jõe. Sellega lõhutakse aktiivses maakasutuses olevaid põlluvälju selliselt, mis välistavad edaspidise kaasaegse koha pealt, kindel eelis lühimal ja odavaimal trassivariandil 5A. maaharimise võimalikkust. Lisaks kulgeb uus tee vahetult kahe lähestikku asuva talu eluhoonete vahelt läbi. Kõne Teemaplaneeringus on muuhulgas toodud, et tee-ehitusprojektide alla võib isegi tulla kinnistu või sellest osa võõrandamine riigile omanikule edaspidise maaharimise mõttetuse koostamine toimub vastavalt käesoleva planeeringuga määratud trassi tõttu. Vältimatul juhul äärmisena viia kogujatee Aasa talust ida poole. koridori asukohale. Tee täpse asukoha väljaselgitamine toimub Kokkuvõttes pean teemaplaneeringus kavandatud tehnilisi lahendusi läbimõeldumateks ja vastuvõetavamateks. teemaplaneeringu alusel koostatava projekti koostamise käigus. Kehtestatud teemaplaneeringut on võimalik täpsustada projekteerimistingimustega. Eelprojekti koostamise käigus otsustatigi loobuda Päärdu I sõlmest ning leiti optimaalne lahendus juurdepääsude lahendamiseks läbi kogujatee KT-02 pikendamise. Antud lahendus ei halvenda oluliselt piirkonna elanike olukorda, sest kogujatee hakkab kulgema ca 90 m hoonetest eemal ning selle perspektiivne liiklussagedus ei ole meie hinnangul üle 50 auto ööpäevas. Peale täpsema lähenduse selgumist vaadatakse üle ka võõrandamise vajadus (sh tehakse hindamine) ja ei ole välistatud ka nö mõttetute maatükkide võõrandamine Transpordiameti poolt. Kogujatee ida poole nihutamine ei ole meie hinnangul mõistlik, sest see lõhuks veel rohkem Aasa kinnistu maid ning lisaks jääks see kogujatee väljapoole teemaplaneeringu koridori, mis ei ole lubatud. Otsus: Mitte arvestada ettepanekutega: 1. Mitte kaaluda Päärdu ümbersõidu variandi 5D, 5B realiseerimise võimalikkust. 2. Projekteerida kogujatee KT-02 eskiisis näidatud kujul ning näha ette selle ühendamine Vene ristega. 20  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 a. Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Aabermani 88402:002:0570 Jahimaja 88402:002:0209 Korkmanni 18802:001:0973 Männi 88402:002:0224 Aadu 88402:001:0440 Jõe 88402:002:0350 Koskaru 88402:001:0421 Neti 88402:001:0337 Aasa 88402:001:0026 Jädivere alajaam 88402:002:0740 Kotka 18802:001:0234 Niidu 88401:001:0564 Agu 88402:001:0299 Jädivere bensiinijaam 88402:002:0130 Kraavipõllu 63801:001:0322 Noorekle 88402:001:0412 Allika 88402:002:0900 Järvemetsa 18802:001:0101 Kupitsa 18802:001:0926 Noore-Mihkli 88402:001:0407 Alvi 88402:002:0237 Järvemetsa 18802:001:0102 Kuuse 88402:002:0223 Nurga 63801:001:0174 Andrese 18802:001:0280 Järveääre 18802:001:0891 Kuuse 88402:001:0438 Nurga 88402:001:1110 Andrese 88402:002:0172 Jässi 88402:002:0014 Kuuse 88402:002:0056 Nurga 18802:001:0909 Andrese 88402:002:0173 Jüri 18802:001:0172 Kõrtsitaguse-Hendriku 18802:001:0301 Nurga 18801:001:0399 Andresemetsa 88402:002:0174 K+D348+A360:K366 88402:002:0195 Laotaguse 18802:001:0134 Nurga 88402:002:0935 Annemäe 18802:001:0205 Kaasiku 88402:001:0432 Lauri 88402:002:0180 Nurgapõllu 63801:001:0175 Arsi 88402:002:0010 Kadaka 88402:002:0003 Lennu 18802:001:0157 Nurme 88402:002:0781 Arude 88402:001:0920 Kangro-Vanatoa 88402:001:0500 Lepa 88402:001:0540 Nurme 88402:002:0782 Baari 88402:001:0053 Karjaku 18802:001:0266 Lepiku 88402:002:0006 Oja 88402:001:0474 Biopuhasti 18802:001:0305 Karu 18802:002:0107 Lepiku 88402:002:0176 Opitõnise 88402:002:0152 Haagipõllu 88402:002:0040 Kase 18802:002:0118 Liina 88402:002:0205 Oti 88402:002:0640 Haagiristi 88402:002:0041 Kasemetsa 88402:002:0061 Linnamaja 88402:001:0021 Pae 88401:001:0565 Hansumetsa 88402:001:0306 Kavalantsu 88402:002:0089 Lobi-Anni 63801:001:0949 Paisuotsa 88402:001:1120 Hansuääre 88402:001:0118 Kirsi 88402:002:0195 Lobi-Haava 63801:001:0948 Paju 18801:001:0384 Heina 88402:001:0044 Kivi 50301:001:0313 Lobi-Välja 63801:001:0938 Paju 18802:001:0311 Henri 88402:001:0288 Kivi 18802:001:0214 Lumiste 18802:001:0113 Paju 88402:002:0961 Hiibi 88402:001:0621 Kivi põld 50301:001:0314 Maando 88402:002:0102 Paju 88402:002:0962 Hiidlase 18802:001:0279 Kivirähe 88402:002:0550 Maando 88402:002:0103 Pajupõllu 18802:001:0320 Hiidlase 88402:002:0230 Koiksoni 88402:002:0118 Maando-Aadu 88402:002:0122 Pallasemetsa 88402:001:0423 Hiidu 88402:002:0065 Koka 88402:002:0842 Madise 88401:001:0562 Pallikamäe 88402:002:0064 Hioma 88402:001:0335 Kondi-Juhani 18802:002:0116 Maistemetsa 88402:001:0293 Pargi 88402:001:1210 Hobusetalli 18802:001:0178 Kondi-Madise 18802:002:0096 Masti 88402:001:0530 Pauli 88402:002:0276 Ikla 88402:002:0068 Kondi-Tõnise 18802:002:0114 Masti 18802:001:0979 Peetri 88402:001:0078 Jaagu 88402:002:0037 Kondi-Tõnise 18802:002:0197 Matsi 88402:001:0269 Pihlaka 88402:002:0086 Jaagumetsa 88402:002:0167 Konnapere 88402:002:1003 Metsaaluse talu 88402:001:0302 Pihlaka 88401:001:0567 Jaama 88402:002:0257 Konno 88402:001:1150 Mäe talu 88402:002:0148 Piimajõe 18802:001:0294 Jaamapõllu 88402:002:0258 Koodi 18801:001:0408 Männa 88402:001:0402 Pipra 88402:001:0295 Jaani-Maando 88402:002:0112 Kooli 88402:002:0240 Männa 88402:001:0396 Pipravana 88402:001:0962 Jaani-Maando 88402:002:0113 Koorejaama 18802:001:0316 Männametsa 88402:001:0163 Porstjõe 88402:002:0027 Jaanuse 88402:002:0199 Kople-Endriku 18802:001:0921 Männapõllu 88402:001:0164 Potiaasa 88402:002:0953 21  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Postijaama 50201:001:0066 Seiso 88402:001:0318 Uueallika 88402:002:0100 Valgu tee 1 18802:001:0112 Postisepa 88402:002:0109 Selja 18802:002:0161 Uuehaagi 88402:002:0306 Valgu tee 2 // 18802:001:0972 Potiaasa 88402:002:0951 Seljapõllu 88402:001:0285 Uuejaama 88402:002:0802 Korkmanni Potiaasa 88402:002:0952 Sella-Mihkli 18802:002:0106 Uuejaama 88402:002:0801 Vanasepa 88402:002:0078 Potikõrtsi 88402:002:0971 Sepa 88402:002:0080 Uuekulli 50201:001:0067 Veide 88402:002:0332 Põhjapõllu 18802:001:0256 Sihi mets 88402:001:0312 Uue-Kuusiku 88401:001:0446 Veileri 88402:002:0410 Põlde-Jüri 18802:001:0193 Sipelga 88402:001:0187 Uuelepiku 88402:002:0083 Veltmanni 88402:001:0328 Põldma 18802:001:0147 Sipelga 88402:001:0187 Uuelepiku 88402:001:0316 Veltmannimetsa 88402:001:0326 Päärdu farm 88402:001:0950 Sireli 88402:001:0169 Uuemetsa 50201:001:0199 Venematsi 88402:001:0272 Päärdu mast 88402:001:0610 Soone 88402:002:0099 Uuemetsa 88402:001:0333 Venematsi 88402:001:0271 Päärdu mõis 88402:001:0680 Soone juurdelõige 88401:001:0522 Uuemetsa 50201:001:0199 Veski 88402:003:0463 Rahe 88402:002:0523 Soopa 88402:002:0986 Uue-Mõisamaa 88402:002:0142 Veski 88402:001:0880 Rehe 88402:002:0691 Sooserva 18802:001:0198 Uueroistu 88402:002:0054 Veskimäe 18802:001:0290 Rehe 88402:001:0011 Spordiplatsi 88402:002:0082 Uuesirina 88402:001:1000 Viita 88402:001:0600 Reika 88402:002:0183 Sõeru 18802:001:0869 Uuesõeru 88402:001:0431 Viljapõllu 88402:002:0872 Reime 88402:002:0300 Taavi 18802:001:0034 Uuetähe 88402:001:0086 Villema 88402:001:0297 Remmeli 18802:001:0169 Tamme 18802:001:0924 Uueuustalu 50201:001:0200 Villupõllu 18802:002:0070 Riiviku 18802:001:0013 Tamme 88402:001:0393 Uuevahtriku 88402:001:0822 Voorimehe 18802:001:0319 Ristiku 88402:001:0046 Tammiku 18802:001:0130 Uusmaa 88402:002:0033 Väike-Hioma 88402:001:0384 Roistu 88402:002:0290 Tammori 18802:001:0977 Uusmännimiili 88402:002:0600 Väike-Koiksoni 88402:002:0911 Ronga 18802:001:0254 Teevahe 88402:001:0049 Uus-Soomre 18802:001:0091 Väike-Koiksoni 88402:002:0912 Rukki 88402:001:0241 Teeääre 18801:001:0398 Uustalu 18802:001:0253 Väike-Veltmanni 88402:001:0851 Saekaatri alajaam 18802:001:0062 Tisleri 88402:001:0160 Uustalu 88402:002:0202 Õle 88402:001:0045 Sarapiku 18801:001:0397 Tänavaotsa 88402:001:0451 Uustalu 88402:002:0203 Ülase 88402:001:0830 Sassi 88402:002:0561 Tänavaotsa 88402:001:0452 Vahtriku 88402:001:0821 Sassi 88402:002:0562 Tööstuskoha 88402:002:0140 Vainumäe 18802:001:0248 Saue 88402:001:0511 Türgi 18802:002:0182 Valdi 88402:002:0270 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 22