Biokütuste säästlikkuse tõendamise küsimused ja ettepanekud.

Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 28.11.2022 17:25 Adressaat: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]> Koopia: Konkurentsiamet <[email protected]> Teema: Biokütuste säästlikkuse tõendamise küsimused ja ettepanekud. Tere Edastan Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühingu kirja. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis täiendavalt selgitama. Loodetav jõuab kiri kenasti adressaadini. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Meie : 28 . 1 1 .202 2 nr 26 Ettepanekud bio mass kütuste säästlikkuse tõendamise osas Lugupeetud ministrid Lugupeetud peadirektor Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) pöördub T eie poole suurt osa Eesti kaugkütjaid puudutava murega, mis on tekkinud biomass kütuste säästlikkuse nõudeid käsitlevate õigusaktide nõuete ebaselgusest . Tänane ebaselg us võib tuua kaasa Eesti kaugkütte sektori ettevõtjate kulude suurenemise ja konkurentsivõime vähenemise , soojusenergia hinnatõusu paljudele Eesti kaugkütte sooj use tarbijatele ning riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamise löögi alla sattumise . Selguse loomiseks on vajalik viivitamatult korrastada puudulik õigusraamistik . Eelnevast lähtuvalt e sitame EJKÜ poolsed ettepanekud seoses bio mass kütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamisega . Tulenevalt taastuvenergia direktiivi (RED II) art-st 29-31 ja energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § -st 32 3 rakendub E L kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega ka uplemise süsteemi (EL HKS) kuuluvatele käitistele nõue toota energiat ainult säästlikkuse kriteeriumitele vastavatest bio mass kütustest juba 2023 . aasta alguses. Meie esialgsel hinnangul toodetakse Eestis selliste käi t istega ca 3,4TWh soojusenergiat aastas ja see mõjutab ca 77% Eesti soojusenergia tarbijatest. Kui kriteeriumite täitmist ei suudeta nõuetekohaselt tõendada , loetakse bio mass kütustest toodetud energia fossiilseks ning tekkinud CO 2 koguste ulatuses tuleb käiti sel osta CO 2 kvoote , mis toob kaasa olulise lisakulu paljudele käitistele ning väljendub paratamatult ka soojuse lõpptarbijate hindades . Lisaks väheneb sellisel juhul ka taastuvenergia osakaal Eesti primaar energia bilansis . Alates 1. jaanuarist 2023. a on b io mass kütu seid kasutaval käitisel kohustus veenduda, et talle tarnitud bio mass kütus vastab RED II kehtestatud säästlikkuse kriteeriumit e le ning koguda kütuse tarnijatelt nõuetele vastavust tõendav tõendusmaterjal. See eeldab, et turul on bio mass kütuste tarnijad , kes suudavad käitistele tarnida säästlikkuse kriteeriumitele vastavat bio mass kütust ning seda vastavust ka tõendada. Paraku ei ole tänaseni Eesti s kehtivate õigusaktidega ega rakendusjuhistega loodud selgust, kes, kuidas ja milliste tõendite alusel biomassi säästlikkuse kriteerium ite täitmist tõendada saab . Kuigi soojuse tootjad eeldavad oma tarnijatelt seaduskuulekat käitumist ning saavad tarnelepingutes nõuda tarnijatelt metsamaterjali päritolu kohta kinnitusi, ei ole võimalik tuvastada , kas see on piisav õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks ja milliseid tõendeid tuleb juurde koguda . E L HKS juh endmaterjali (Guidance document 3 – “Biomass issues in the EU ETS”) kohaselt peab liikmesriik töötama välja süsteemi, kuidas biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine riigis toimuma hakkab ja milliseid tõendeid peavad käitised koguma. Kuigi tõendite kogumine peab algama juba 1. jaanuaril 2023 , puudub Eesti kaugkütteettevõtjatel selgus, kuidas protsess toimuma hakkab ja milleks käitajad valmis peavad olema (ehk milliseid tõendeid peavad tarnijad olema suutelised esitama) . Selguse saamis t ei saa enam mingil juhul edasi lükata, sest 2023. aasta jaanuaris kasutatavad kütused on juba varustuskindluse tagamiseks han gitud seega raiutud ning ladudes . Kui tarnijad ei suuda sellele kütusele anda piisavat tõendusmaterjali säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta, tuleb ettevõtjatel osta hiljem CO 2 heitkogus te katmiseks turult kvoote , mis tähendab olulist lisakulu . Sam uti ei ole selge, kuidas mõjutab säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise nõue EL HKS süsteemi mittekuuluvate biomassi kasutavate käitiste tegutsemist, kuivõrd ei ole selge, milliste le nõuetele vastavaid biomasskütuseid sellised käitised edaspidi kasutada võivad , et nende toodangut saaks siiski lugeda taastuvenergiaks . Puudut at ud ettevõtjad on korduvalt püüdnud saada säästlikkuse kriteeriumite tõendamise nõuete osas erinevatelt riigiasutustel t selgust, kuid paraku ei ole seni üheselt selget õiguskindlust loovat alust. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja teavitas käitajaid oma 26. oktoobril saadetud e-kirjas, et praegu ei ole Eestis riiklikku biomassi säästlikkuse kriteeriumite tõendamise skeemi. Kuid kirjas oli toodud ka, et Eestit peetakse metsa biomassile seatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavaks riigi tasemel, mistõttu on vaja ettevõttel koguda/tarnijal näidata Eestist hangitud metsa biomassi osas päritoluinfo, mis näitab, et puit (metsamaterjal ja hakkpuit) on pärit Eestist. Lisaks andis metsaosakonna juhataja oma kirjas lootust, et Eestis seni kasutusel olnud PEFC sertifitseerimise skeem saab lähiajal tunnustuse Euroopa Komisjonilt. Pakutud lahendused oleksid Eesti käitajatele sobivad. Siiski ei anna selline e-kiri kindlustunnet Eesti biokütuseid kasutavatele energiatootjatele, et säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse hindamine on riigi poolt paika pandud ja õiguslikult pädev. Samuti on i ga l juhul o luline vältida olukorda, kus Eesti riik tõlgenda b bio mass kütuste säästlikkust rang emalt kui teised liikmesriigid . Kuna energiakriisi tõttu valitseb kõikjal kütuse defitsiit, siis võib tekkida olukord, kus bio mass kütuse vood hakkavad liikuma sinna, kus tõendamisprotseduurid on kõige leebemad. Sellisel juhul pole Eesti kaugküttes baaskoormuste tootmiseks hädavajalikku puiduhaket enam võimalik varuda ning kasutad a olenemata selle olemasolust . Eeltoodust tulenevalt on kriiti line saada selgus : 1) m illal ja milliseid bio mass kütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise nõuded rakenduvad Eestis bio mass kütustest energiat tootvatele käitistele ; 2) millised on need käitised, kellele nõuded rakenduvad ja 3 ) milliste algdokumentidega saab tarnija/ käitis aktsepteeritaval tasemel tõendada bi omass kütuse päritolu ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavust . Eelnevast tulenevalt teeme e ttepaneku täiendada viivitamatult ning kiirendatud korras atmosfääri õhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrust , täpsustades , et: b io mass kütuste säästlikkust saaks tõendada Eestimaise päritolu või siis PEFC rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi olemasoluga. j uhul, kui tegemist on bio mass kütusega, mille kogumine on toimunud mitte-metsamaalt ja muult metsaseadusega mittekaetud hankimisalalt, siis piisab säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks tarnija/maaomaniku poolsest vastavast vabas vormis kinnitusest. Ootamatute t akistuste ilmnemisel on mõistlik kaaluda rakendustähtaja edasilükkamist kuni piisava õigusselguse saabumiseni . Uudne olukord ei puuduta üksnes kaugkütjaid vaid kogu tarneahel peab olema suurteline tõendama biokütuste päritolu ning võtma kasutusele vajalikud kontrollisüsteemid . Toimiva süsteemi sh massibilansisüsteemi tekkimine ja välja kujunemine võtab kindlasti aega. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja Juhatuse liige Teadmiseks: konkurentsiamet [email protected] 5165943