Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 28.11.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 98 delta_docName \* MERGEFORMAT Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „ Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“ projektide elluviimiseks. (2) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldise grupierandi määrus ) artikli 48 tähenduses , siis sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (4) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel . (5) Toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimise le, toetuse tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus ) . (6) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal. (3) Toetuse abil ellu viidud projekt panustab väljundnäitajasse, milleks on tööstus aladel taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga liitumisvõimsuse kasv. (4) Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on t äiendav jaotus- ja põhivõr g u liitumisvõimsus taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri jaotus- ja põhi võrku edastamiseks. § 3. Terminid M ääruse tähenduses on : 1 ) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja N õukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile ; 2) kasutustegur – elektri energia tootmisseadmel tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aasta s; 3 ) liitumisvõimsus – elektriline võimus, mida asjakohase elektritaristu väljaehitamisel on võimalik ühendada jaotus- ja põhi võrku elektrienergia ostu ja müügi eesmärgil ; 4 ) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemus näitaja , eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 5 ) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate, sealhulgas omafinantseering ja mitte toetatavate kulude summa; 6) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 7) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust; 8 ) taastuv elekter – taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkti 1 tähenduses ; 9 ) tegevuskasum – erinevus diskonteeritud tulude ja kulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne; 10) tööstusala – ala, mis on juht- või lihtotstarbega planeeringuseaduse tähenduses tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik tõe ndada kehtiva planeeringu alusel; 1 1 ) tööstusalaga piirnev ala – tootmismaa või maatulundusmaa maakatastriseaduse tähenduses või muu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lubatud ala, millel on tööstusalaga vähemalt üks ühine piirilõik ; 1 2 ) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli s 2 sätestatud kriteeriumidele . § 4. V ahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ). ( 2 ) KIK kehtestab vormid ja arvutustabelid äriplaani , finantsanalüüsi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise hinnangu ja projekti saavutatavate näitajate esitamiseks taotluse koosseisus ning taotluse ja kliimahaavatavuse analüüsi esimese etapi hindamise juhendi ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. § 5. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras . (2) Vaide lahendab KIK. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Nõuded toetatavale tegevusele § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama § -s 2 nimetatud eesmärki ja tulemusnäitajasse ning seekaudu ka projekti väljundnäitajasse . (2) T oetatakse tööstusalal või tööstusalaga piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamist ja selleks vajaliku taristu rajamist liitumisvõimsuse loomiseks. (3) Projekti tulemusena loetakse liitumisvõimsus looduks , kui taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja liitumisleping sõlmitud. (4) Toetuse abil jaotus- või põhi võrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade ei tohi olla kasutusvalmis taotluse esitamise hetkel ja see ühendatakse jaotus- või põhivõrguga ning võrguühendus pingesta takse kolme aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest arvates. (5 ) Projekti tulemusena jaotus- või põhi võrku ühendamiseks loodud l iitumisvõimsus peab olema vähemalt 200 kilovatti . (6) Projekti tulemusena loodud l iitumisvõimsust võib taastuvelektri elektrivõrku edastamise kõrval kasutada ka taastuvelektri elektrivõrgust soetamiseks . (7) Toetust ei anta järgmis teks tegevus teks: 1) fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektidele, mis vastavad 18. veebruari 2021. a Euroopa Komisjoni teatise „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (2021/C 58/01) lisas III sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis -bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus ele ; 4) tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. (8) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. (9) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele või kliimamuutustega kohanemisele. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega. ( 2) Toetatavad kulud on taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga liitumiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks liitumisvõimsus. ( 3 ) Liitumistasu on toetatav ehitustööde maksumuse ulatuses. ( 4 ) Mitte toetatavad kulud on: 1) projektijuhtimise kulu ja taotluse koostamise kulu; 2) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu ; 3) amortisatsioonikulu; 4) kindlustamise kulu; 5 ) kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse , riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6 ) õigusabi - , kohtu - ja riigihangete vaidlustuskomisjoni ga seotud kulu; 7 ) palgakulu; 8 ) elektri energia tootmisseadme soetamise, rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu ; 9 ) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamat a kulu ; 10) tegevuskulu; 11) käibemaks; 1 2 ) lepingu menetlustasu ; 13) t aaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 koha n e teavitamise kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2026. a. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi on kuni 24 kuud. (4) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada. (5) Kui taotle v toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile . (6) Projektiga seotud ehitustegevusega peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne suurus jaotus- või põhi võrku tekkiva täiendava liitumisvõimsuse iga megavati kohta on 230 000 eurot käibemaksuta. (2) Toetuse maksimaalne summa taotluse kohta on üks miljon eurot. ( 3 ) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 50 protsenti. ( 4 ) Kui toetus on energiataristule antav investeeringuks ette nähtud riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 48 tähenduses , ei tohi abi summa ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet ja toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti. ( 5 ) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada : 1) vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest; 2) energiataristule antav investeeringuteks ette nähtud riigiabi suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti toetatavatest kuludest. ( 6 ) Omafinantseeringuna ei arvestata kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud . 3. peatükk Nõuded taotlejale , partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partneritele (1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing . Taotlejaks ei saa olla suletud jaotusvõrku omav ja opereeriv äriühing . (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu. (3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partner ile kehtivad lõppsaajale kehtestatud tingimused ning partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. ( 4 ) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks lõike s taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2) on suuteline tasuma projekti kestvusnõudega seotud kulud; 3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud lõppenud majandusaasta müügitulu peab nii taotlejal kui partneril olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga . ( 5 ) Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja t . Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. ( 6 ) Ü he taotlusvooru raames võib taotleja esitada ühe taotluse. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente või kinnitusi: 1) taotleja nim e ja registrikood i ; 2) taotleja esindaja andme i d ja esindusõigust tõendav at dokument i, kui isik tegutseb volituse alusel ; 3) partneri nime, registrikoodi, ja esindaja andmeid; 4) projekti nim e ; 5) projekti üldist kirjeldust; 6 ) projekti läbiviimise koha aadressi ja tõendeid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt kaheksa aastat ; 7 ) projekti lahenduse kirjeldus t , mis sisaldab planeeritava taastuvelektri tootmisseadme ja selle valmidusastme kirjeldust, tootmisseadme kasutustegurit koos arvutuskäiguga, planeeritavate tööde vastavuse kirjeldust kehtivatele planeeringutele ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele, projekti tegevuse nõudluse ja riskide analüüsi; 8) kestvusnõude täitmise kirjeldust; 9) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust; 10) hinnangut „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 11 ) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus t ; 12 ) projekti tulemusnäitaja sihttase me , projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldus t ; 13 ) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumus i , ning abikõlblikkuse periood i ; 14 ) taotletava toetuse suurus t ja osakaal u toetatavatest ku l udest; 15) projekti äriplaan i ja finantsanalüüs i , mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 16) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud ; 1 7 ) k ui taotleja soovib liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd korraldada ise , võrreldav ad hinnapakkumi s e d või kulude kalkulatsioon koos tööde teostamise pakkumusega; 1 8 ) võrguettevõtja poolt väljastatud liitumistingimused, sealhulgas liitumise tehnilised tingimused ja hinnapakkumine; 1 9 ) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 20 ) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21 ) teave ärisaladuse kohta; 22) kinnitus, et ta otleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 23 ) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 2 4 ) kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid; 2 5 ) kinnitus, et planeeritav taastuvelektri tootmisseade vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele . (2) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil . (3) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta ; 3) käitise tehnoloogia lühikirjeldus; 4) k ui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. (4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele ; 2) projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele ; 3 ) t oetuse abil jaotus- või põhi võrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade vastab § 6 lõikes 4 sätestatud nõuetele ; 4 ) kasvuhoonegaaside heide väheneb projekti elluviimise tulemusel; 5 ) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 6 ) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 7 ) projekti eelarve on realistlik; 8 ) p rojekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav ; 9 ) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 1 0 ) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 1 1 ) projekti raames soetat ava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine kaheksa aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik . (5) Lõike 4 punktis 9 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena on järgitud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Toetust taotletakse vooruliselt . (2) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. ( 3 ) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise täht aega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. (4) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium ) . § 13. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib t aotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust . (2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist. (4) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. ( 5 ) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. ( 6 ) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. ( 7 ) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. § 1 4 . Hindamiskomisjoni moodustamine ( 1) Taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeerium i ja kaks KIKi määratud liiget . ( 2 ) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. ( 3 ) Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. § 15. Taotleja, partneri ja t aotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotluse § 11 lõike 4 nõuetele vastavust hindab hindamiskomisjon. (3) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks. § 1 6 . Hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavat projekti , mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel . (2) Hindamiskriteerium on p rojektile taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduva sse liitumisvõimsu sesse. ( 3 ) Hindamiskriteeriumi alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse on väikseim. Ülejäänud projektide punkt e vähen datakse proportsionaalselt vastavalt projektile taotletava toetuse ja projekti tulemusena lisanduva liitumisvõimsuse suhtele . ( 4 ) Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pinger e a. (5) Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdsed punktid, rahuldatakse esmalt taotlus, mille projekti raames rajatava tootmisseadme kasutustegur on suurem. Võrdsete punktide ja kasutusteguritega tootmisseadmete puhul heidetakse liisku . ( 6 ) KIKi koostatud ja m inisteeriumiga kooskõlastatud h indamiskriteeriumi rakendamise juhendi avalikusta b KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 1 7 . Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõike le 3 koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni . (2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. ( 3 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja ja partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 ; 8 ) projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja koos sihttasemega ning väljundnäitaja ; 9 ) lõppsaaja kohustused; 10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) projekti raames teostatud tööde tulemusel loodud liitumisvõimsuse sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused ; 15) otsuse muutmise tingimused ; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. ( 4 ) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk . § 1 8 . Taotluse rahuldamata jätmine (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3) taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 17 lõike 4 alusel; 4 ) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 5 ) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid . (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse number ja tegemise kuupäev; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. § 19 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus - ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodi l või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega . (3) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. ( 4 ) Kui lõppsaaja ei alusta projekti ehitustegevustega 12 jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda . ( 5 ) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. ( 6 ) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. 5 . peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused § 2 0 . Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. ( 2 ) Lõppsaaja ja partner taga vad projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. ( 3 ) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale või partnerile vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist . (5) Projekti raames rajatud liitumisvõimsus peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viis aastat taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamisest ja võrguühenduse nõuetekohaselt pingestamisest arvates. (6) Kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates peab olema sõlmitud võrguleping võrguettevõtjaga, elektrileping elektrimüüjaga ning liitumisvõimsus kasutusel. ( 7 ) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. ( 8 ) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. ( 9 ) Lõppsaaja teavitab avalikkust toetuse saamisest taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohaselt. (10) Liitumispunkti kaudu võrgust elektrienergia tarbimise puhul peab elektrienergia päritolu olema tõendatav päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis taastuvelektri tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistusega . § 2 1 . Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada egaläbi viia enne taotluse rahuldamise otsus e jõustumist. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris. (5) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris . (6) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist või hinnapakkumiste küsimist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaaja l t hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Partnerile kohalduvad hanke läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 2 2 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahearuanded , lõpparuande ja tulemusaruanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel. (2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. ( 3 ) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. ( 4 ) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu st arvates , aga mitte hiljem kui 4 . aprilli l 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. ( 5 ) Pr ojektile lõppmakse tegemisest kaheksa aasta vältel esitab lõppsaaja KIKile iga eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuariks tulemusaruande, mis sisaldab järgmise i d andmed: 1) teabe taastuvelektri võrku edastamise, omatarbe ning võrgust sisseostu kohta; 2) andmed taastuvaelektri tootmisahela sisend- ja väljundparameetrite kohta; 3) väljundnäitaja saavutamise ja kasutamise kirjeldus ; 4 ) t õendid § 2 0 lõikes 10 nõutud päritolutunnistuste kohta. ( 6 ) KIK kinnitab vahe- , lõpp - ja tulemus aruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest . § 2 3 . Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel. Kulu peab olema tekkinud ja tasutud lõppsaaja poolt abikõlblikkuse perioodil. ( 2 ) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest . ( 3 ) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) võrgu liitumisleping ja selle lisad või muu leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile teatavaks tehtud; 2) võrgulepingu ja liitumislepingu muudatused; 3) lepingu muudatused , lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolul; 4) arve või kulu tekkimist tõendav muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument , kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping olemasolul . ( 4 ) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. ( 5 ) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust. ( 6 ) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavus e kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine § 2 4 . Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt kui: 1) kulu ei ole toetatav ; 2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus . § 2 5 . Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine ( 1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe- , tulemus- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud võrguühendust vähemalt kaheksa aastat ja ei kasuta võrguühendust viie aasta jooksul taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister kantsler MÄÄRUS 28.11.2022 nr 98 Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“ projektide elluviimiseks. (2) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 48 tähenduses, siis sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. (5) Toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus).  2 (6) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e- toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal. (3) Toetuse abil ellu viidud projekt panustab väljundnäitajasse, milleks on tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga liitumisvõimsuse kasv. (4) Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on täiendav jaotus- ja põhivõrgu liitumisvõimsus taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri jaotus- ja põhivõrku edastamiseks. § 3. Terminid Määruse tähenduses on: 1) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2) kasutustegur – elektrienergia tootmisseadmel tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas; 3) liitumisvõimsus – elektriline võimus, mida asjakohase elektritaristu väljaehitamisel on võimalik ühendada jaotus- ja põhivõrku elektrienergia ostu ja müügi eesmärgil; 4) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemusnäitaja, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 5) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate, sealhulgas omafinantseering ja mitte toetatavate kulude summa; 6) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 7) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust; 8) taastuvelekter – taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 9) tegevuskasum – erinevus diskonteeritud tulude ja kulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne; 10) tööstusala – ala, mis on juht- või lihtotstarbega planeeringuseaduse tähenduses tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik tõendada kehtiva planeeringu alusel; 11) tööstusalaga piirnev ala – tootmismaa või maatulundusmaa maakatastriseaduse tähenduses või  3 muu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lubatud ala, millel on tööstusalaga vähemalt üks ühine piirilõik; 12) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK kehtestab vormid ja arvutustabelid äriplaani, finantsanalüüsi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise hinnangu ja projekti saavutatavate näitajate esitamiseks taotluse koosseisus ning taotluse ja kliimahaavatavuse analüüsi esimese etapi hindamise juhendi ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. § 5. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Vaide lahendab KIK. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Nõuded toetatavale tegevusele § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki ja tulemusnäitajasse ning seekaudu ka projekti väljundnäitajasse. (2) Toetatakse tööstusalal või tööstusalaga piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamist ja selleks vajaliku taristu rajamist liitumisvõimsuse loomiseks. (3) Projekti tulemusena loetakse liitumisvõimsus looduks, kui taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja liitumisleping sõlmitud. (4) Toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade ei tohi olla kasutusvalmis taotluse esitamise hetkel ja see ühendatakse jaotus- või põhivõrguga ning võrguühendus pingestatakse kolme aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest arvates. (5) Projekti tulemusena jaotus- või põhivõrku ühendamiseks loodud liitumisvõimsus peab olema vähemalt 200 kilovatti. (6) Projekti tulemusena loodud liitumisvõimsust võib taastuvelektri elektrivõrku edastamise kõrval kasutada ka taastuvelektri elektrivõrgust soetamiseks. (7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:  4 1) fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektidele, mis vastavad 18. veebruari 2021. a Euroopa Komisjoni teatise „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (2021/C 58/01) lisas III sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusele; 4) tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. (8) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. (9) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele või kliimamuutustega kohanemisele. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega. (2) Toetatavad kulud on taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga liitumiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks liitumisvõimsus. (3) Liitumistasu on toetatav ehitustööde maksumuse ulatuses. (4) Mittetoetatavad kulud on: 1) projektijuhtimise kulu ja taotluse koostamise kulu; 2) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu; 3) amortisatsioonikulu; 4) kindlustamise kulu; 5) kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6) õigusabi-, kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu; 7) palgakulu; 8) elektrienergia tootmisseadme soetamise, rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu; 9) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu; 10) tegevuskulu; 11) käibemaks; 12) lepingu menetlustasu; 13) taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohane teavitamise kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2026. a.  5 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi on kuni 24 kuud. (4) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada. (5) Kui taotlev toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile. (6) Projektiga seotud ehitustegevusega peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne suurus jaotus- või põhivõrku tekkiva täiendava liitumisvõimsuse iga megavati kohta on 230 000 eurot käibemaksuta. (2) Toetuse maksimaalne summa taotluse kohta on üks miljon eurot. (3) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 50 protsenti. (4) Kui toetus on energiataristule antav investeeringuks ette nähtud riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 48 tähenduses, ei tohi abi summa ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet ja toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti. (5) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada: 1) vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest; 2) energiataristule antav investeeringuteks ette nähtud riigiabi suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti toetatavatest kuludest. (6) Omafinantseeringuna ei arvestata kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partneritele (1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotlejaks ei saa olla suletud jaotusvõrku omav ja opereeriv äriühing. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu. (3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partnerile kehtivad lõppsaajale kehtestatud tingimused ning partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga.  6 (4) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks lõikes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2) on suuteline tasuma projekti kestvusnõudega seotud kulud; 3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud lõppenud majandusaasta müügitulu peab nii taotlejal kui partneril olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. (5) Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (6) Ühe taotlusvooru raames võib taotleja esitada ühe taotluse. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente või kinnitusi: 1) taotleja nime ja registrikoodi; 2) taotleja esindaja andmeid ja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui isik tegutseb volituse alusel; 3) partneri nime, registrikoodi, ja esindaja andmeid; 4) projekti nime; 5) projekti üldist kirjeldust; 6) projekti läbiviimise koha aadressi ja tõendeid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt kaheksa aastat; 7) projekti lahenduse kirjeldust, mis sisaldab planeeritava taastuvelektri tootmisseadme ja selle valmidusastme kirjeldust, tootmisseadme kasutustegurit koos arvutuskäiguga, planeeritavate tööde vastavuse kirjeldust kehtivatele planeeringutele ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele, projekti tegevuse nõudluse ja riskide analüüsi; 8) kestvusnõude täitmise kirjeldust; 9) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust; 10) hinnangut „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 11) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust; 12) projekti tulemusnäitaja sihttaseme, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldust; 13) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumusi, ning abikõlblikkuse perioodi; 14) taotletava toetuse suurust ja osakaalu toetatavatest kuludest; 15) projekti äriplaani ja finantsanalüüsi, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 16) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 17) kui taotleja soovib liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd korraldada ise, võrreldavad hinnapakkumised või kulude kalkulatsioon koos tööde teostamise pakkumusega; 18) võrguettevõtja poolt väljastatud liitumistingimused, sealhulgas liitumise tehnilised tingimused ja hinnapakkumine; 19) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21) teave ärisaladuse kohta;  7 22) kinnitus, et taotleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 23) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 24) kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid; 25) kinnitus, et planeeritav taastuvelektri tootmisseade vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (3) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) käitise tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. (4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele; 3) toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade vastab § 6 lõikes 4 sätestatud nõuetele; 4) kasvuhoonegaaside heide väheneb projekti elluviimise tulemusel; 5) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 6) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 7) projekti eelarve on realistlik; 8) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav; 9) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 10) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 11) projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine kaheksa aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik. (5) Lõike 4 punktis 9 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena on järgitud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Toetust taotletakse vooruliselt. (2) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt  8 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. (4) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). § 13. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust. (2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist. (4) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. (5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. (7) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. § 14. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeeriumi ja kaks KIKi määratud liiget. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. (3) Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotluse § 11 lõike 4 nõuetele vastavust hindab hindamiskomisjon. (3) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks.  9 § 16. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavat projekti, mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. (2) Hindamiskriteerium on projektile taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse. (3) Hindamiskriteeriumi alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse on väikseim. Ülejäänud projektide punkte vähendatakse proportsionaalselt vastavalt projektile taotletava toetuse ja projekti tulemusena lisanduva liitumisvõimsuse suhtele. (4) Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pingerea. (5) Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdsed punktid, rahuldatakse esmalt taotlus, mille projekti raames rajatava tootmisseadme kasutustegur on suurem. Võrdsete punktide ja kasutusteguritega tootmisseadmete puhul heidetakse liisku. (6) KIKi koostatud ja ministeeriumiga kooskõlastatud hindamiskriteeriumi rakendamise juhendi avalikustab KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõikele 3 koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja ja partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013; 8) projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja koos sihttasemega ning väljundnäitaja; 9) lõppsaaja kohustused; 10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) projekti raames teostatud tööde tulemusel loodud liitumisvõimsuse sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.  10 (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. § 18. Taotluse rahuldamata jätmine (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3) taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 17 lõike 4 alusel; 4) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 5) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse number ja tegemise kuupäev; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega. (3) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (4) Kui lõppsaaja ei alusta projekti ehitustegevustega 12 jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. 5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused § 20. Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega.  11 (2) Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. (3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale või partnerile vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (5) Projekti raames rajatud liitumisvõimsus peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viis aastat taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamisest ja võrguühenduse nõuetekohaselt pingestamisest arvates. (6) Kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates peab olema sõlmitud võrguleping võrguettevõtjaga, elektrileping elektrimüüjaga ning liitumisvõimsus kasutusel. (7) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (8) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. (9) Lõppsaaja teavitab avalikkust toetuse saamisest taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohaselt. (10) Liitumispunkti kaudu võrgust elektrienergia tarbimise puhul peab elektrienergia päritolu olema tõendatav päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis taastuvelektri tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistusega. § 21. Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada egaläbi viia enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris. (5) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas  12 turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (6) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist või hinnapakkumiste küsimist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaajalt hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Partnerile kohalduvad hanke läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande ja tulemusaruanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel. (2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. (4) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. (5) Projektile lõppmakse tegemisest kaheksa aasta vältel esitab lõppsaaja KIKile iga eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuariks tulemusaruande, mis sisaldab järgmiseid andmed: 1) teabe taastuvelektri võrku edastamise, omatarbe ning võrgust sisseostu kohta; 2) andmed taastuvaelektri tootmisahela sisend- ja väljundparameetrite kohta; 3) väljundnäitaja saavutamise ja kasutamise kirjeldus; 4) tõendid § 20 lõikes 10 nõutud päritolutunnistuste kohta. (6) KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest. § 23. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel. Kulu peab olema tekkinud ja tasutud lõppsaaja poolt abikõlblikkuse perioodil. (2) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) võrgu liitumisleping ja selle lisad või muu leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile teatavaks tehtud;  13 2) võrgulepingu ja liitumislepingu muudatused; 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolul; 4) arve või kulu tekkimist tõendav muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping olemasolul. (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine § 24. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe-, tulemus- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud võrguühendust vähemalt kaheksa aastat ja ei kasuta võrguühendust viie aasta jooksul taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud viisil.  14 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Ahti Kuningas majandus- ja taristuminister kantsler  28.11.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Euroopa Nõukogu on taastekava kinnitanud oma 29.10.2021 rakendusotsusega nr 12532/21. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importenergiast ning muuta keskkonda puhtamaks, tagades riikliku sõltumatuse energeetika valdkonnas. Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Lisaks käesoleva toetuse rakendamise tulemusena vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja olulisel määral ja kiiremas korras suurendada taastuvenergia osatähtsust. Taastuvenergia tootmise tulemusena väheneb Eestis ka primaarenergia tarbimine läbi fossiilseid kütuseid kasutava energiatootmise asendumise taastuvate allikatega. Eestis maksab võrguga liituja enamiku võrguga liitumise kuludest (põhivõrgus ligi 100%, jaotusvõrgus ~80%). Sõltuvalt asukohast ja tootmisseadme võimsusest võivad liitumiseks vajalikud võrgutugevdused moodustada olulise osa taastuvenergia projekti kuludest. Tootmisseadmete liitumise puhul maksab tootja liitumiseks vajalikud investeeringud. Tootmisseadmete liitumise käigus tehtavate võrgutugevdustööde läbi vähenevad ka piirkonnas tarbimissuunalised liitumiskulud. Eestis on viimastel aastatel paigaldatud palju lokaalseid taastuvenergia tootmisseadmeid, ennekõike päikesepaneele, mille tulemusena vabad ühendusvõimsused paljudes piirkondades on tänaseks ammendumas ja taastuvenergia seadme liitumine võrguga toob kaasa suured investeeringud võrgu ümberehitamiseks ja tugevdamiseks nii jaotus- kui põhivõrgus. Võrgu ümberehituse ja tugevdamise tööd võivad olenevalt piirkonnast olla suuremahulised ja seetõttu ka kallid, mistõttu taastuvenergia tootmisseadme võrguga ühendamise projekt muutub mittetasuvaks ja ebamõistlikult kulukaks. Taastuvelektri tootmine tööstusalade lähedal suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Lisaks väheneb fossiilenergia vajadus, sest kasutatakse taastuvenergiast toodetud energiat. Taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Taastuvelekter on taastuvenergiast toodetud elekter. Määrusega kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase komponent 4 „Energeetika ja energiatõhusus“ investeeringu 4 „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Määruse eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga (edaspidi võrk) liitumise toetamise ning seeläbi taastuvelektri osatähtsuse suurendamine elektrisüsteemis ning fossiilkütuste kasutuse vähendamine. 1 Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal, mis on tootmismaa. Toetuse andmise tulemusena tekkivad võrku liitumisvõimsused taastuvelektri tootmisseadme võrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri võrku edastamiseks. Väljundiks on tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadme võrguga liitumisvõimsuse kasv. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti energeetika valdkonnas, edendades tööstusaladel ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvelektri tootmisseadmete rajamiseks läbi võrguga liitumise toetamise. Investeeringu tegevusi rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. Määruse kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021 määruse 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise üldtingimused “ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 6 ja § 8. Määrusega nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude toetatavuse tingimused ja toetuse kasutamise kord investeeringute läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Investeeringu tegevuste tulemused panustavad Taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajasse RRFCI09 “Abi saavate ettevõtjate arv“ (Tabel 1). Tabel 1 Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmissagedus Abi saavate ettevõtete arv (kokku) ettevõte SFOS Üks kord aastas 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon (e-post: [email protected], tel: 625 6476) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Anastasia Petrova (e-post: [email protected], tel: 627 4184), keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm (e-post: [email protected]) ja jurist Jaanika Vilde (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon 639 7618) ja eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (teenistussuhe lõppenud). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad: 1. Üldsätted. 2. Toetatavad tegevused, nendega seotud nõuded, kulud ning toetuse osakaal. 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine. 5. Lõppsaaja õigused ja kohustused. 6. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused. 7. Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine. 2  1. peatükk Üldsätted Määruse § 1 Lõigete 1 ja 5 kohaselt on määrus kehtestatud vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase komponent 4 „Energeetika ja energiatõhusus“ investeeringu 4 „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“ elluviimiseks (edaspidi meede). Toetust antakse lähtuvalt määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused”, millele lõige 5 viitab. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Lõige 2 sätestab, et seoses vähese tähtsuse abiga tuleb arvestada, et kui lõppsaaja on viimase kolme aasta jooksul saanud teistest allikatest sellist abi, siis võib tal lubatud 200 000 piirmäär juba (täielikult või osaliselt) täidetud olla ja selle tõttu ei ole soovitud koguses võimalik abi anda. Vastava piirmäära saavutamise tuvastamisel loetakse „üheks ettevõtjaks“ taotleja seotud ettevõtjad, kellel on taotlejaga määruses (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud seosed. Taotleja taotluse koostamisel ise valib taotletava abi liigi, lähtudes eeldusest, et taotleja teab oma projekti sisu ja eesmärki kõige paremini. Lõikes 3 sätestatakse, et tööstusaladel või sellega piirneval alal tegutsevate ettevõtjate poolt rajatavate tootmisseadmete toodetud taastuvelektri võrku edastamiseks võrguga liitumise toetamine on loetav olemuslikult riigiabiks. Sellisena on selle toetamiseks eelkõige kaks abi andmise võimalust: vähese tähtsuse abina või üldise grupierandi määruse artikli 48 alusel. Artikli 48 puhul tuleb järgida kõiki selles ja üldise grupierandi määruse üldsätetes ette nähtud tingimusi. Artikli 48 juures on toetatavad investeerimiskulud energiataristu rajamiseks või uuendamiseks. Eraldatava abi summa ei tohi ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud ELi määruse eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Neist on eelkõige oluline välja tuua üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju nõuet. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Töö alustamine tähendab projekti suhtes mistahes siduva lepingu sõlmimist. Selle hulka ei loeta varasemaid tasuvus- või eeluuringuid1. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Riigiabi puhul tuleb arvestada, et ELi riigiabiõigus on otsekohalduv ning lõppsaajatel ei teki siseriiklike asutuste tegevuse või tegevusetuse tõttu õigustatud ootust abi seaduslikkuse suhtes. Ainult Euroopa Komisjon võib tunnistada siduvalt abi seaduslikuks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab mõistlikult hoolikas ettevõtja olema võimeline ise veenduma, et riigilt saadud vahendid on kooskõlas riigiabi põhimõtetega. Lõikes 4 täpsustatakse milliste taotlejate puhul määrus ei ole rakendatav. Lõikes 5 täpsustatakse milliste tegevuste puhul kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust. 1 Euroopa Komisoni selgitused üldise grupierandi määruse eri tahkude kohta leiduvad aadressil: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf. 3 Lõige 6 sätestab taotlusega seotud dokumentide esitamise e-toetuse keskkonnas ja digitaalse allkirjastamise vajaduse dokumentidele mille esitamine e-toetuse keskkonnas pole ette nähtud. Määruse § 2 Lõige 1 kirjeldab investeeringus kajastatud toetuse andmise eesmärki, nimetab toetavaid tegevusi ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise eesmärk on taastuvelektri tootmisseadmete rajamise ja kasutusele võtu hoogustamine, mille saavutamiseks toetatakse tööstusaladel ja nendega piirnevatel aladel ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvelektri tootmisseadmete võrguga (jaotus- ja põhivõrguga) liitumiseks. Lõige 2 sätestab, et investeeringu rakendamise tulemusel teostatakse võrgutugevdustöid ehk võrku tekib täiendav liitumisvõimsus, mis on vajalik taastuvelektri tootmisseadmete võrguga ühendamiseks ja võrku elektri tootmiseks. Jaotusvõrk on määratletud elektrituruseaduse §-s 3 lg 11 ja põhivõrk elektrituruseaduse §-s 3 lg 21. Mõisted on kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Meetme eesmärkide tagamiseks on välistatud toetuse andmine seadme ühendamiseks suletud jaotusvõrku (mõiste määratletud elektrituruseaduse §-s 3 lg 222). Toetuse andmine seadmete ühendamiseks suletud jaotusvõrku pole kooskõlas meetme eesmärkidega. Täpsustame, et määruse tekstiga pole välistatud võrgulahendused, mis sisaldavad reservühenduse välja ehitamist varustuskindluse tagamiseks. Reservühenduse alla sobituvad nt lahendused, mille raames on võrgumastidele paigaldatud reservkaabel ja alajaama reservseadmed ühenduse pidevaks käigus hoidmiseks ning N-1 tagamiseks.. Lõige 3 sätestab, et tulemusnäitajaks on tekkinud jaotus- ja põhivõrku liitumisvõimsused taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri jaotus- ja põhivõrku edastamiseks. Projekti tulemusnäitaja antud määruse kontekstis on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena toodetud tulemust. Kusjuures sisendiks on kõik võimalikud ressursid, mis on vajalik tulemusnäitaja saavutamiseks kaasaarvatud rahalised. Lõige 4 sätestab, et väljundnäitajaks on tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga liitumisvõimsuse kasv MW-des. Liitumisvõimsuse kasvu hinnatakse liitumislepingu andmete põhjal, hinnates kui suure elektrienergia läbilaskevõimsusega rajatakse vajaliku taristu taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks projekti tulemusel. Projekti väljundinäitaja antud määruse kontekstis on näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda. Siin ja edaspidi investeeringu määruse kontekstis on ühiselt mõistetav mõiste, mis hõlmab ühtses süsteemis töötavate elektriliinide ja nende sõlmepunktide kogumit, mis on ette nähtud ja vajalik elektrienergia ülekandmiseks ning jaotamiseks. Määruse § 3 Lõige 1 defineerib määruses kasutatavad terminid. Kasutustegur on energiatootmisseadme tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Kasutustegur näitab tootmisseadme tegelikku kasutust aasta jooksul. Parema kasutusteguriga seade kasutab liitumispunkti läbilaskevõimsust ja võrguressurssi efektiivsemalt. Päikesepaneelide kasutustegur jääb Eesti tingimustes 0,1 juurde ja tuulikutel 0,3 juurde, koostootmisseadme kasutustegur on reeglina veelgi kõrgem. Päikesepaneeli kasutustegur 0,1 näitab, et aastas toodab päikesepark keskmiselt 10% maksimaalsest teoreetilisest toodangust. Taotluse koostamisel taotleja kasutab prognoositud aastase toodangu andmeid tegeliku aastase toodangu asemel. 4  Prognoositud aastane toodang näitab milline on tootmisseadme plaanitud toodang aastas. Teoreetiline maksimumtoodang näitab milline oleks tootmisseadme aastane toodang kui seade toodaks energiat pidevalt maksimumvõimsusel Liitumisvõimsus on tootmisseadme elektriline võimsus, mida asjakohase elektritaristu väljaehitamisel on võimalik ühendada võrku (jaotus- ja põhivõrku) elektrienergia ostu ning müügi eesmärgil. Liitumisvõimsuse tagamiseks ja seeläbi tootmisseadme võrguga ühendamiseks on vajalik teostada ehitustöid võrgu tugevdamiseks, seeläbi võimaldades võrgul võtta vastu sellesse ühendatud tootmisseadme elektritoodangut. Taastuvenergia ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia on energia, mis on täielikult toodetud taastuvatest jätkusuutlikkest energia allikatest. Jätkusuutliku ja taastuva energiaallika all mõeldakse allikaid, mille kasutamine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on taastuvad vähemalt inimese keskmise eluea jooksul: vesi, tuul, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, maasoojus, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, vedel ja tahke biomass , s.h. sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Antud määruses taastuva energia allikana ei lähe arvesse tüvepuit, sellest valmistatud tooted ega muu jämepuidu ja tüvepuidu baasil valmistatud segu. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikkel 29. Vaid sel juhul on biomassist energia tootmine määruse kontekstis kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Pärast projekti elluviimist ning liitumisvõimsuse kasutusele võtmist tõendatakse nii tarbitud kui ka toodetud taastuva elektri päritolu vastavasisuliste sertifikaatidega. Taastuvelekter on taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter. Mõiste on kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Tööstusala on antud määruse kontekstis juht- või lihtotstarbega tootmismaa peal ning kehtivate planeeringute alusel tööstusalaks sobiv ala, kuhu on koondunud olemasolevad ja planeeritavad tööstusettevõtted koos oma ehitiste ja tootmistegevusega. Investeeringu raames tööstusalaks kvalifitseerub selline maa ala, mis muuhulgas vastab oma sihtotstarbe kohaselt juht- või lihtotstarbega tootmismaa nõuetele maakatastriseaduse ja planeeringuseaduse mõistes. Katastriüksuse sihtotstarvet kontrollitakse Maa-ameti maainfo kaardirakenduses2 või täpsustatakse kohaliku omavalitsusega. Tööstusalaga piirnev ala ehk vähemalt üht ühist piiri omav maa-ala peab samuti olema oma otstarbe järgi sobiv maa-ala vajaliku taristu rajamiseks taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks taotluse projekti kohase kohaliku omavalitsuse kehtivate dokumentide põhjal, kui toetust kasutatakse piirneval alal. Tööstusala piirnemisel sõiduteega (transpordimaa maakatastriseaduse mõistes), loetakse tööstusalaga piirnevaks alaks ka vahetult sõiduteega piirnevat ala juhul, kui piirnev ala jääb tööstusalast maksimaalset 10 meetri kaugusele. Energiataristu mõiste on kasutatud määruses ja kaasnevates dokumentides vastavalt Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määruse nr 651/2014 artikkel 2 punkt 130 alapunkt a definitsioonile. Määruse § 4 määratakse investeeringu vahendusasutus ja selle kohustused. Lõige 1 määrab KIKi vahendusasutusena. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses. 2 X-GIS 2.0 [maainfo] (maaamet.ee) 5 Lõige 2 määratleb juhendid mille KIK avaldab oma kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Vahendusasutuse volitamise kaalutlused Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Vahendusasutuse ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia investeeringu põhitegevused. Kasutades ministeeriumi ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Ettevõtluskeskkonnale suunatud investeeringud puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetuste rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et vahendusasutus oleks võimeline töösse kaasama asjakohase ala eksperte ja sihtgrupi esindajaid. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii KIKi kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) sobivust vahendusasutusena. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. KIK EIS Laiapõhjaliste analüüside 2 2 teostamise kogemus Toetusmeetmete rakendamise 3 2 kogemus Rahvusvaheliste 3 3 hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus sarnaste 3 2 projektide läbiviimisel Kokku 11 9 Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. KIK on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIKis tegeleb sarnaste meetmetega analüütilise keemia doktorikraadiga keskkonnaekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud kasvuhoonegaasid, kliima soojenemine ja sellega seotud keskkonnariskid. KIK rahastab ligikaudu 50 meetmetegevust. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikavaldkonna meetmete rakendusüksus ja on andnud keskkonnavaldkonna toetusi keskkonnaprogrammist. KIKil on kogemus nii taristu kui ettevõtete investeeringute rahastamisega. Energeetika valdkonna meetmetest (just seoses taastuvate energiaallikate edendamisega) on näiteks struktuurivahendite meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“ elluviimiseks toetatud gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot) ja riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest rahastatud „Riigi eelarvestrateegia 2021-2024“ lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimise“ toetusmeetme rakendamine (toetuse suurus 5 miljonit eurot). Lisaks on KIKil rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot; ELWIND). Riigi lubatud 6 heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem, alates toetuse andmisest taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks (2010) ja väga mahukas, nt lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus, elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu pilootprojekt. Keskkonnaalaste investeeringute elluviimise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem. EIS on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. EIS on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). Investeeringu rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata KIK. Määruse § 5 sätestatakse vaiete esitamise kord. Lõike 1 ja HMS § 73 lg 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lk 2 kohaselt. Vaide lahendab KIK 10 päeva jooksul vaide esitamise arvates. Lõige 3 sätestab vaidemenetlusega seotud teabe ja dokumentatsiooni edastamis viisi. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulu ning toetuse osakaal Määruse § 6 sätestab toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt peab toetuse abil teostatud projekt panustama toetuse andmise eesmärki ning selle tulemus- ja väljundnäitajatesse. Toetatav tegevus seisneb tööstusalal või sellega piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme võrguga ühendamises ja kaasneva taristu rajamise liitumisvõimsuse loomiseks. Toetusega ei ole hõlmatud projektid, mis on seotud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS) käitisega. Käitis on KeÜS § 6 lõike 1 kohaselt paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastatus. Liitumisvõimsus käitise määratlusele ei vasta. Taastuvenergia tootmisüksuse rajamist ei toetata. Lõikes 2 sätestatakse, et võrguga liitumise tasust hõlmab toetus ainult jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks vajaliku taristu rajamis- ehk ehitamiskulusid. Taastuvelektri tootmisseadme investeeringu osana seotud taristu rajamine ei ole toetatav tegevus. Meetme eesmärkide tagamiseks on välistatud toetuse andmine seadme ühendamiseks suletud jaotusvõrku (mõiste määratletud elektrituruseaduse §-s 3 lg 222) või otseliini (mõiste määratletud elektrituruseaduse §-s 3 lg 20) . Toetuse andmine seadmete ühendamiseks suletud jaotusvõrku või otseliiniga pole kooskõlas meetme eesmärkidega, kuna sellisel juhul ei suurene jaotus- ja põhivõrgu läbilaskevõime. Lõikes 3 sätestatakse, et KIK loeb projekti tulemusnäitaja saavutatuks, kui liitumislepinguga sätestatud asjakohased võrgu ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud. Seda peab tõendama ka asjakohane dokument, millest saab selgelt välja lugeda, et tööd on teostatud vastavalt tellimusele ning vastavad liitumislepingu või -tingimuste nõuetele. Projekti tulemusena käsitletav tekkinud liitumisvõimsus loetakse saavutatuks 7 mõlema lõikes 3 loetletud tingimuse täitmisel. Lõiked 4 sätestab täiendavad nõuded planeeritava taastuvelektri tootmisseadme osas. Selleks, et vältida olukorda, et projekti raames saavutatav täiendav liitumisvõimsus ei leia kasutust, sätestatakse määruse nõue taastuvelektri tootmisseadme rajamise ning võrguühenduse pingestamise (elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 27 lg 2 tähenduses) tähtaja osas. Kuna investeeringu kaudne eesmärk on hoogustada taastuvatest energiaallikatest elektritootmist, siis taastuvaelektri tootmisseade käesoleva investeeringu raames taotluse esitamise hetkel ei tohi olla valmis ehitatud. Sätestatakse, et lõppsaaja peab kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest tagama, et projekti raames loodud liitumisvõimsus peaks kasutust leidma ja sellega seotud tootmisseade peab olema nõuetekohaselt pingestatud. Lõige 5 sätestab nõuded projekti tulemusena loodud liitumisvõimsuse osas. Arvestades sellega, et investeeringu elluviimise eesmärgiks on saavutada liitumisvõimsuse kasvu vähemalt 28 MW, sätestatakse määrusega, et projekti tulemusel loodud ja jaotus- või põhivõrku ühendatud liitumisvõimsuse minimaalseks suuruseks on 200 kW. Seekaudu tagatakse toetuse efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine. Lõige 6 sätestab, et tekkinud võimsust on pärast projekti ellu viimist lõppsaajal võimalik kasutada nii taastuvaelektri müügiks kui ostuks. Kusjuures, võrku edastamiseks mõeldud elektrit tootes võib kasutada üksnes taastuvaid energiaallikaid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit biolagunevatest olmejäätmetest, sõnnikust, lägast, reoveesetetest, toiduvalmistamisel kasutatud õlist või rasva jääkidest või puidu jäätmetest ning mis vastavad biomassi säästlikkuse kriteeriumitele. Tegemist ei ole kohustusega ega eeldusega toetuse saamiseks. Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja olulisel määral ning kiiresti suurendada taastuvenergia osatähtsust. Rohkem taastuvenergiat süsteemis (nii elektri- kui ka soojusvõrkudes) võimaldab ressursse kasutada suurema efektiivsusega ja madalama kasvuhoone gaaside heitega. Biomassist toodetud energia osas jälgitakse direktiivi 2018/2001 artiklites 29-31 sätestatud säästlikkuse kriteeriume. Lõikes 7 täpsustatakse tegevusi, millele toetust ei anta vastavalt Nõukogu rakendusotsuse Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta lisas toodule. Punktis 2 toodud heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. Toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide peab olema võrdlusalusest tasemest oluliselt madalam. Selle tõendamiseks tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik lähtuvalt § 11 lõikes 3 toodule. Punkt 3 ei rakendata jäätmepõletustehaste puhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga. Toodud erisuste osas tuleb esitada vastavad tõendid iga jaama kohta eraldi, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute kohta. Punkt 3 ei rakendata jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevustele puhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga. Toodud erisuste osas tuleb esitada vastavad tõendid iga jaama kohta eraldi. Lõiked 8 ja 9 deklareerivad, mis tüüpi projektidele on võimalik toetust anda. Määruse § 7 sätestab toetatavad kulud. 8 Lõiked 1 ja 2 määratlevad, millised kulud on toetatavad ning millised mitte. Lõige 3 sätestab, et määruse kohaselt liitumistasu on toetatav ainult ehitustööde maksumuse ulatuses. Toetatavad on investeerimiskulud energiataristu rajamiseks või uuendamiseks, välja arvatud määruse § 7 lõikes 3 loetletud juhtumid. Abikõlblikud on ehitustööde kulud ja asjade ostmise ja paigaldamise kulud, mis on vajalikud liitumisvõimsuse loomiseks. Eraldatava abi summa ei tohi ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum arvutatakse investeeringu raames elluviidava projekti tegevuste raames. Lõikes 4 sätestatakse mittetoetatavate kulude täpsem nimekiri. Eraldi pööratakse tähelepanu, et määruse alusel ei toetata elektrienergia tootmisseadmete ostu ega rajamist. Võrguettevõttega sõlmitava võrguga liitumise lepingu menetlustasu ja muude võimalike lepingute menetlustasud pole toetatavad. Sama põhimõte puudutab ka taotluse koostamise kulusid, mis pole toetatav tegevus ja taotluse all on mõeldud nii investeeringu toetamise taotlust kui ka liitumislepingu taotlust. Kui lõppsaaja otsustab ise korraldada hanke projekti ehitustööde elluviimiseks, siis liitumistasu pole abikõlblik. Seadmete kindlustamise kulu ei ole abikõlblik, kuid nt ehitustööde lepingus töövõtjalt nõutavat ehitusaegset kindlustust loetakse ehituskuluks. Tegevuskulude all on mõeldud kulusid, mis on seotud äritegevuse korraldamisega igapäevaselt k.a. üldkulud. Kulud sisaldavad kõiki tegevuskulusid, kuid neid saab üldiselt jagada kahte põhikategooriasse: hooldus ja haldamine. Määruse § 8 sätestab toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi. Lõige 1 sätestab abikõlblikkuse perioodi alguse ja lõpu. Lõige 2 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprillil 2026. aasta, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ning asjakohased arved esitatud ja tasutud lõppsaaja poolt. Samas alustada projekti tegevustega enne taotluse esitamise hetke ei tohi. Vajadusel võib määrata projekti alguseks hilisema kuupäeva võrreldes projekti taotluse esitamise hetkega. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Kui lõppsaaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse lõppsaaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Lõige 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood võib kesta kuni 24 kuud. Lõige 4 sätestab, et toetuse lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 1. aprilliks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse lõppsaaja taotluse alusel. Abikõlblikkuse perioodi pikendades võib ületada lõikes 3 nimetatud tähtaega. Lõige 5 sätestab, et enne taotluse esitamist ei tohi toetuse lõppsaaja mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib, teha. See on juhul, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 48 alusel. Lõige 6 täpsustab, et lõppsaaja peab projektiga seotud ehitustegevustega alustama hiljemalt 12 kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 9 Määruse § 9 sätestab määruse alusel eraldatava toetuse maksimaalse summa, osakaalu ja selle eraldamisega seotud tingimused. Investeeringu eelarve on 7 000 000 eurot, kusjuures KIKi halduskulu kogu perioodi peale on 214 147 eurot. See tähendab, et projektide toetuseks on maksimaalselt ettenähtud 6 785 853 eurot. Lõikes 1 nähakse ette toetuse maksimaalne suurus, milleks on 230 000 eurot toetuse abil jaotus- või põhivõrku iga ühendatava megavatti kohta. Arvestades sellega, et investeeringu elluviimise eesmärgiks on saavutada liitumisvõimsuse kasv vähemalt 28 MW, maksimaalsetoetus ühe saavutatud megavati kohta tagab toetuse efektiivsema kasutamise ja toetuse eesmärgi saavutamise. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusele eraldatava toetuse maksimaalne suurus on üks miljon eurot. See tingimus aitab täiendavalt sihtida tööstusaladel tegutsevaid taotlejaid ning mitmekesistada võimalike taotlejate ringi. Lõikes 3 nähakse ette toetuse osakaal vähese tähtsusega abi puhul. Kuigi vähese tähtsusega abi andmisel ei ole ELi õiguses abi maksimaalset osakaalu kehtestatud, siis arvestades käesoleva määruse raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, määruse koostamisel on otsustatud seda abi anda 50% määraga, mis on sätestatud, arvestades investeeringu eesmärki suurendada tööstusaladel võrguga liitumisvõimsust vähemalt 28 MW võrra ning orienteeruvate liitumistasude suurust. Vähese tähtsusega abi suurus on maksimaalselt 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Lõikes 4 sätestatakse, et kui §-s 6 lõikes 2 nimetatud tegevusele antakse riigiabi, siis on abi osakaalu arvutamise põhimõte sätestatud üldises grupierandi määruses. Kuigi üldise grupierandi määruse artikli 48 puhul pole kehtestatud abi maksimaalset osakaalu, siiski grupierandi määruse sätted kirjeldavad toetuse suuruse arvutamise põhimõtteid, mille kohaselt abi summa ei tohi ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb toetatavatest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Kuigi grupierandi määruse artikkel 48 ei sätesta täpselt toetuse protsenti, arvestades investeeringu eesmärki suurendada tööstusaladel võrguga liitumisvõimsust vähemalt 28 MW võrra ning orienteeruvate liitumistasude suurust, on sätestatud järgmised toetuse määrad: a. suurte ettevõtete jaoks maksimaalselt 30% toetatavatest kuludest; b. väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks maksimaalselt 40% toetatavatest kuludest. Käesoleva investeeringu eesmärkide saavutamiseks ning efektiivsemaks investeeringu eelarve kasutamiseks on otsustatud, et grupierandi määruse aluselt eraldatav toetus suurtele ettevõtete on maksimaalselt 30% toetatavatest kuludest ning keskmise suuruse ning väiksete ettevõtete jaoks abi suurus on 40% toetatavatest kuludest. Lõikes 5 on eraldi sätestatud täiendavad üldise abi osakaalud juhuks, kui tegevust rahastatakse ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja või selle liikmesriikide vahenditest. Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Sellisel juhul ei anta toetust rohkem, kui nähakse ette üldise grupierandi määruse artiklis 8. Lõike 6 kohaselt ei tohi omafinantseeringuna kasutada muid avaliku sektori toetuseid. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 10  Määruse § 10 sätestab taotlejale, partnerile ja edaspidi ka lõppsaajale esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla iga Eestis registreeritud äriühing äriseadustiku § 2 mõistes, kes vastab lõikes sätestatud tingimustele. Füüsilised isikud on välistatud kuna tegemist on suuremahulise ja tehnoloogiamahuka majandustegevusega (arvukas töötajaskond, suur omafinantseering). Välisriigi ettevõtjad on välistatud kuna projekti tulemuse kasutamist oodatakse Eestis vähemalt viis aastat ja selle tagamiseks on määruse andja juba nõudmas Eestis tegutsevat äriühingut. Äriühingut aktiivset staatust kontrollitakse Äriregistri abil, tehes kindlaks ,et äriühing pole likvideerimisel, pole alustatud panktorimenetlust ja esitab kõik asjakohased majandusaastaaruanded, mis peegeldavad taotleja majandustegevust. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega majandustegevuse seaduse üldosa seaduse mõistes. Investeeringu eesmärkide tagamiseks on välistatud toetuse andmine seadme ühendamiseks suletud jaotusvõrku, mille mõiste on määratletud elektrituruseaduse §-s 3 lg 222. Toetuse andmine seadmete ühendamiseks suletud jaotusvõrku pole kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Lõige 1 rakendub ka partneritele. Lõikes 2 ja 3 on sätestatud tingimused partnerile ja partneri kohustus panustada omafinantseeringuga toetatavesse kuludesse ning partneri vastutus projekti elluviimise ja väljundi kestvusega seoses. Projekti elluviimise eest vastutab esmajärjekorras lõppsaaja, kuid kaasatud partner vastutab samuti kogu projektile antud toetuse kasutamisega seotud kohustuste eest. Lõige 4 sätestab taotlejale ja ka partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris3, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või äriühingust taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja investeeringute miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb E-toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Lisaks esitatud taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide põhjal kontrollitakse taotleja suutlikust projekti ellu viia ja omafinantseeringu osa ära tasuda. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste poolt antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi. Lõike 5 põhjal seoses vähese tähtsuse abiga tuleb arvestada, et kui lõppsaaja on viimase kolme aasta jooksul saanud teistest allikatest sellist abi, siis võib tal lubatud 200 000 piirmäär juba (täielikult või 3 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ) 11  osaliselt) täidetud olla ja selle tõttu ei ole soovitud koguses võimalik abi anda. Vastava piirmäära saavutamise tuvastamisel loetakse „üheks ettevõtjaks“ taotleja seotud ettevõtjad, kellel on taotlejaga määruses (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud seosed. Lõike 5 juures pole eraldi väljatoodud maanteetranspordi ettevõtjatele rakendatavat VTA erandit, kuna see kehtib ainult juhtudel kui maanteetranspordiettevõtja tegutseb maanteetranspordi ettevõtjana ja antud juhul arvestades investeeringu iseloomu see pole võimalik. Lõikes 6 sätestatakse täiendav nõue maksimaalse esitatavate taotluste arvu kohta ühe taotlusvooru raames. Siinjuures täpsustame, et KIK kontrollib selle nõude täitmist lähtudes muuhulgas ka põhimõttest, et üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Üks taotlus võib sisaldada mitut objekti, kui need asuvad erinevatel tööstusaladel. Määruse § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Lõige 1 kirjeldab taotlusele esitatavat nõuded. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas määruses loetletud infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate ja muu asjakohase kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse lõppsaajale E-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktide ning do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega (edaspidi DNSH) ja muude asjakohaste nõuetega. Selleks on KIK koostanud asjakohase juhendi, mis kinnitatakse koos määrusega. Vorm põhineb Euroopa Komisjoni tehnilistel suunistel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ja hindamisel4. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavuse hindamiseks peab lähtuma Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30. Lisaks saab lähtuda KIKi kehtestatud juhendist, mis põhineb nimetatud Euroopa Komisjoni teatisel ja mida kinnitatakse koos määrusega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse deklareerimine peab andma vastuse, kas projekt võib kahjustada oluliselt mõnda keskkonnaeesmärki ning kui kahju võib tekkida, siis taotlejal tuleb kirjeldada vastavad leevendusmeetmed kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Lõike 1 punkti 7 kohaselt tuleb esitada muu asjakohase kõrval info tootmisseadme kasutusteguri kohta. Kasutustegur on vajalik selleks, et hinnata tootmisseadme efektiivsust elektrivõrgu kasutamisel. 𝑃𝑟𝑜𝑔𝑛𝑜𝑜𝑠𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑛𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑑𝑎𝑛𝑔 𝐾𝑎𝑠𝑢𝑡𝑢𝑠𝑡𝑒𝑔𝑢𝑟 = 𝑇𝑒𝑜𝑟𝑒𝑒𝑡𝑖𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑛𝑒 𝑚𝑎𝑘𝑠𝑖𝑚𝑢𝑚𝑡𝑜𝑜𝑑𝑎𝑛𝑔 . Prognoositud aastane toodang näitab milline on tootmisseadme plaanitud toodang aastas. Teoreetiline maksimumtoodang näitab milline oleks tootmisseadme aastane toodang kui seade toodaks energiat pidevalt maksimumvõimsusel. Lõike 1 punkti 9 kirjeldustele lisaks täidetakse ka asjakohase vormi Exceli formaadis, mis tehakse taotlejatele kättesaadavaks taotlusvooru avalikustamisel. E-toetuse taotluse vormi kohaselt peab taotleja ise riigiabi arvestust, sest ta tunneb oma projekti kõige 4 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“(ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0218(01)&qid=1649930761028&from=ET 12  paremini ning saab tänu sellele nõudele riigiabi tingimusi teadvustada ja koostada projekti algusest lõpuni riigiabi nõuetele ja piirangutele vastavaks. Samuti sätestatakse loetelu andmetest, mis tuleb taotluses esitada. Võrguettevõtja mõistet kasutatakse elektrituru seaduse § 8 mõistes. Taotluses peavad olema koos asjakohaste sihttasemetega välja toodud nii projekti tulemusnäitaja, kui ka väljundnäitajad. Kusjuures määruse § 2 lõikes 3 nimetatud projekti tulemusnäitaja peab otseselt panustama investeeringu eesmärki ja määruse § 6 lõikes 4 sätestatud väljundnäitajasse. Paragrahviga sätestatakse kohustuslike taotlusele lisatavate dokumentide nimekiri. Taotlejal on kaks võimalust korraldada liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud töö: kas läbi võrguettevõte või ise. Kui töid ei korralda võrguettevõtja, siis osapoolte (ehk lõppsaaja, võrguettevõte, ehitustööde teostaja) vahel sõlmitakse üldjuhul tööde teostamiseks kolmepoolne leping. Sellest tulenevalt ka punktide 17 ja 18 erinevad nõuded hinnapakkumuse osas. Punkti 17 kohased hinnapakkumused mitmuses tähendab nii seda, et hinnapakkumuse võib olla rohkem kui kaks kui ka seda, et hinnapakkumused võivad olla võetud mitmetele töödele. Eraldi riigihanke nõudeid juhuks kui hanked viib läbi võrguettevõte, pole eelnõus määratletud, kuna võrguettevõte on vastavalt riigihangete seadusele5 võrgustikusektori ettevõte, millele kohalduvad riigihanke läbiviimise nõuded. Lõikes 2 sätestatakse täiendav nõue omafinantseeringu tõendamise kohta. KIK teostab finantshindamist lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud dokumentide põhjal, mille koostamiseks töötab välja juhendi ning avalikustab selle hiljemalt taotlusvooru avalikustamise kuupäeval. Lõikes 3 täpsustatakse taotluses esitatavat teavet vastavalt taastekava tegevuskorras toodule, kui taotluses olev käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS). Lisaks lõikes 1 nõutule tuleb toetuse saajal toetuse saamiseks tõendada, et kasvuhoonegaaside heide on võrdlusalusest tasemest oluliselt madalam. Kui toetatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevusalasid, ei tohiks selleks, et mitte moonutada HKSiga antud turusignaale, ning kooskõlas õiglase ülemineku fondi puhul rakendatava lähenemisviisiga, toetada sellist tegevust, mille prognoositav heide CO2 ekvivalendina ei ole oluliselt väiksem kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks kehtestatud võrdlusalused. Antud määruse kontekstis ning Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt oluline vähenemine on vähemalt 10%. Toetuse andmine on võimalik, kui majandustegevusele ei ole väikese keskkonnamõjuga tehniliselt ja majanduslikult teostatavat alternatiivi ning tegevus ei tekita olulist kahju, rakendades parimat võimaliku keskkonnatoime taset. Vastavad põhjendused tulebki taotleja poolt esitada. Täpsustame, et lõike punkt 1 kohane tehingulogi on loodud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 02.07.2019, lk 3–62), artikli 5 kohaselt. Lõikes 4 on loetletud nõuded, millele peab esitatud taotlus vastama ning sätestatakse, millistel alustel hinnatakse taotluse kohase projekti vastavust. Taotlusvooru esitatud projektis kirjeldatud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt peab panustama §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. Taotleja esitab asjakohased seletused koos taotlusega. Projekti nõuetele vastavuse hindamise sisu ning põhimõte on üksikasjalikult lahti kirjutatud KIKi poolt valmivas juhendis, mis avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. Taotlusele tuleb lisada kõik §-s 11 loetletud dokumendid ja kinnitused. Nagu näiteks hinnapakkumised, projekti ajakava ja muud seotud andmed ja dokumendid. Kui see on asjakohane, siis peavad maksumused olema eristatud projektiga seotud taotleja ja partneri tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse 5 Riigihangete seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017001?leiaKehtiv 13  rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 9 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest. Selleks, et hindamiskomisjon saaks hinnata projekti määruse nõuetele vastavust paragrahvis kirjeldatud kriteeriumitele vaatab KIK läbi taotluse ja koos sellega esitatud dokumendid. Selleks on KIK koostanud asjakohase vormi, mis seletab lahti, millised taotluse osad või lisad kasutatakse millise kriteeriumi hindamiseks. Lisaks tuleb taotlejal kirjeldada kasutusele võetavat tootmisseadet, tehnoloogiat ja projekti elluviimise etappe ning esitada tegevuste elluviimise äriplaan koos ajakava ja projekti finantsanalüüsiga, vastavalt KIKi poolt koostatavale juhendile, mis avalikustatakse KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. Taotleja esitab projekti tulemusena välditava kasvuhoonegaaside hulga CO2 ekvivalendi arvutuse tonnides aastas (KIKi poolt koostatav kasvuhoone gaaside ning meetme eesmärkide saavutamise arvutustabeli vorm, mille avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamise päeval). Kuigi energia tootmisseadme rajamine ja halduskulud pole käesoleva investeeringu määruse raames abikõlblikud, peab taotluse kohasest projektist selguma, kuidas ja mis mahus on lõppsaaja plaaninud taastuvelektrit toota. Ajakava peab olema realistlik ja vastama määruses sätestatud tingimustele. Kui see on asjakohane, siis taotlusele peavad olema lisatud koostöökokkulepped. Taotluses peab olema kajastatud projekti sotsiaalmajanduslik- ja keskkonnamõju ning kirjeldatud projekti või selle osade võimalus tulla toime, näiteks, suurenenud töökoormusega. Projekti teostatavuse hindamiseks kaasab KIK vajadusel väliseksperdi. Ühtlasi tuleb taotluses hinnata projekti elujõulisust ehk kui kaua projekti tulemus on plaanitud töötama. Lõikes 5 kirjeldatakse “ei kahjusta oluliselt” põhimõtte nõuetele vastavuse (sh on eraldi välja toodud välistused, mis tulenevad taastekava tegevuskorrast) hindamist. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Määruse §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamisse puutuvad reeglid. Lõige 1 sätestab, et toetuse taotlemiseks avatakse taotlusvoor. Lõikes 2 sätestatakse, et KIK kuulutab välja taotlusvooru. Taotlejal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas6 täita taotlusvorm. E-toetus on toetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. Lõike 3 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Taotlusvooru tähtaja jooksul tuleb taotlus e-toetuses esitada, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast taotlusvooru tähtpäeva taotlust esitada lubatud ei ole. Lõike 4 kohaselt ministeerium on vastutav taotlusvooru eelarve ja ajakava kehtestamise eest. Määruse §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise tegevused ning nende järjekord. Taotluse menetlemine taotluse vastuvõtmisest ning registreerimisest, läbivaatamisest, taotleja, partneri ja 6 Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkond (kättesaadav: https://www.rtk.ee/) 14 esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse kohase projekti hindamisest ning võrdlemisest teiste esitatud projektidega, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja, partneri ja dokumentide nõuetele vastavust kontrollib KIK. Lõige 2 sätestab taotleja kohustust KIKi teavitamisest taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Lõigete 3 ja 4 kohaselt võib KIK vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 20-päevalise tähtaja summaarselt, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. Taotluses esitatav teave projekti sisu kohta loetakse ärisaladuseks ja KIKil on kohustus seda ärisaladust kaitsta. Selleks luuakse KIKis eraldi protseduur, mille kohaselt toimub taotluste menetlemine. Kõik taotluste hindajad peavad allkirjastama saladuse hoidmise deklaratsioonid. Lõige 5 kinnitab KIKi õigust tellida vajaduse tekkimisel ekspertiisi ning teostada kohapealset kontrolli taotleja juures. Lõige 6 sätestab menetlusperioodi pikkuse. Lõige 7 annab KIKile aluse jätta taotlust rahuldamata ja sisu hindamata, kui taotleja ei ole KIKi poolt püstitatud tähtaja jooksult küsitud selgitusi ja lisatavat teavet andnud või puudusi kõrvaldanud. KIK nõustab taotlejaid taotlemisel nii telefoni kui e-kirja teel. E-toetuses taotlust sisestades aitab taotlejat KIKi poolt investeeringu eest vastutav projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktandmed avalikustatakse KIKi kodulehel vastava taotlusvooru info rubriigis. Määruse §-s 14 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks ministeeriumi eksperti ja kaks KIKi ekspertliiget. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on kohustatud deklareerima oma erapooletust taotluste hindamisel. Lõikes 2 täpsustatakse, et KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjoni koosolekuid võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Lõikes 3 täpsustatakse, et hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll. Lõike 1 kohaselt tunnistatakse taotleja nõutele vastavaks juhul, kui ta vastab kõigile määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele peavad vastama taotlusega seotud taotleja ja partnerid. 15 Lõike 2 sätestatakse KIKile alus projekti nõuetele vastavaks tunnistamiseks, kui see vastab taaste- ja vastupidavuskava määruse ja käesoleva määruse nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse, et vastavaks tunnistatud projektid rahastatakse, kui eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ilma paremushindamiseta. Kui eelarve ei ole piisav, siis nõuetele vastavaks tunnistatud projektid pääsevad paremushindamisele, mis toimub §-s 16 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt. Määruse §-s 16 sätestatakse taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Lõikes 1 täpsustatakse, millised projektid pääsevad hindamisele. Lõige 2 sätestab hindamiskriteeriumi. Hindamiskriteerium on võrdne projektile taotletava toetuse suhtega projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse. Hindamiskriteerium kirjeldab projekti kuluefektiivsust ja arvutataks valemiga: 𝑃𝑟𝑜𝑗𝑒𝑘𝑡𝑖𝑙𝑒 𝑡𝑎𝑜𝑡𝑙𝑒𝑡𝑎𝑣 𝑡𝑜𝑒𝑡𝑢𝑠 (𝐸𝑈𝑅) 𝑃𝑟𝑜𝑗𝑒𝑘𝑡𝑖 𝑘𝑢𝑙𝑢𝑒𝑓𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑠𝑢𝑠 = 𝑃𝑟𝑜𝑗𝑒𝑘𝑡𝑖𝑔𝑎 𝑙𝑖𝑠𝑎𝑛𝑑𝑢𝑣 𝑙𝑖𝑖𝑡𝑢𝑚𝑖𝑠𝑣õ𝑖𝑚𝑠𝑢𝑠 (𝑀𝑊) Lõige 3 ja 4 seletavad lahti projektide pingerea moodustamise. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus ning nõnda edasi kuni eelarve ammendumiseni aga tingimusel, et ka osalise rahastamise puhul saavutatakse taotluses sisalduv projekti eesmärk. Võrdse koondhinde saamisel rahuldatakse projekti taotlus, mille kuluefektiivsus on kõige parem ning selle kaudu tagab kõrgema mõju investeeringu eesmärkidele saavutamisele. Projekti asumine pingereas arvutatakse valemiga: 𝐸𝑈𝑅 𝑃𝑎𝑟𝑖𝑚𝑎 𝑡𝑎𝑜𝑡𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑘𝑢𝑙𝑢𝑒𝑓𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑢𝑠 ( 𝑀𝑊 ) ∙ 100% 𝐸𝑈𝑅 𝐻𝑖𝑛𝑛𝑎𝑡𝑎𝑣𝑎 𝑡𝑜𝑒𝑡𝑢𝑠𝑒 𝑘𝑢𝑙𝑢𝑒𝑓𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑠𝑢𝑠 ( 𝑀𝑊 ) Lõikes 5 sätestatakse, kuidas tegutseda, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinne. Kui hindamisel saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse võrdse koondhinde saanud taotluste seas esmalt taotlus, mille projekti raames rajatava tootmisseadme kasutustegur on suurem. Kui ka kasutusteguri põhjal pole võimalik valida toetust saav projekt, heidetakse liisku. Liisu heitmisel on taotlejatel võimalik osaleda. Lõike 6 alusel avalikustab KIK oma kodulehel hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat täpsustava ministeeriumiga kooskõlastatud juhendi. Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja protsess. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab määruse §-s 11 ja taaste- ja vastupidavuskava määruses kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 7 nimetatud toetatavate kulude osaliseks hüvitamiseks, §-s 8 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja §-s 6 nimetatud tegevuste teostamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Lõike 1 kohaselt teeb hindamiskomisjon KIKle ettepaneku taotluste rahuldamiseks. 16 Lõikes 2 täpsustatakse, et hindamiskomisjonil on võimalik rahuldada taotlus täielikult või osaliselt. Lõikes 3 loetletakse punktid, millest taotluse rahuldamise otsuse sisu koosneb. Taotluse rahuldamise otsus toimetatakse lõppsaajale kätte vastavalt HMS § 27 lg 2 p 1 elektroonselt e- toetuse kaudu koheselt. Lõikes 4 täpsustatakse, et taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldata osaliselt. Eelduseks on aga taotleja kinnitus, et ka sellisel toetamise saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Lõikes 1 tuuakse välja, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui tegu on kasvõi ühe loetletud asjaoluga. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse lõppsaaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses lõppsaajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamise tingimused. Lõige 1 kirjeldab võimalused taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Taotleja esitab põhjendused taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. KIK hindab põhjenduste piisavust ja projekti eesmärgi saavutamise perspektiivi ning teeb kas muutmise või muutmisest keeldumise otsuse. Lõige 2 sätestab KIKi õigust keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest lõikes nimetatud tingimustel. Lõiked 3 kuni 4 sätestavad taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise alused. Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt või esinevad muud määruse §-s 20 või taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 toodud asjaolud, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. Lõikes 5 täpsustatakse toetuse tagasinõudmise ja sellega seotud taotluse rahuldamise otsuse tühistamist. Lõige 6 täpsustab, et KIK teeb avalduse rahuldamise otsuse muutmise otsuse 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. 17 5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused Määruse §-s 20 sätestatakse lõppsaaja õigused ja kohustused. Lõige 1 sätestab, et eelkõige on toetuse lõppsaajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määruse kogumist. KIKis tegeleb iga toetuse lõppsaajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse lõppsaajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Lõppsaajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi oma toetuse lõppsaajate abistamiseks. Lõiked 2 kuni 10 kirjeldavad lõppsaaja ja partneri kohustusi. Vastavalt määruse § 10 lõikele 2, partnerile kohalduvad lõppsaajale kehtestatud nõuded ja kohustused. Toetuse lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Samuti peab lõppsaaja koheselt teavitama KIKi kõikides asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. Lõppsaaja kohustuste seas on ka avalikkuse teavitamine toetuse saamisest. Projekti raames võrguga liitumise toetamise tulemusena kasutusele võetud taastuvelektri tootja liitumisvõimsus peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses vähemalt viis aastat tootmisseadme nõuetekohaselt pingestamisest alates. Nõue on vajalik, kuna investeeringu eesmärgiks on mitte ainult täiendava liitumisvõimsuse toetamine, vaid ka taastuvelektri suuremas mahus tootmine ja kasutusele võtmine. Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema maatüki kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt kaheksa aastat. See on seotud ühelt poolt investeeringu kulude abikõlblikkuse perioodiga ning teiselt poolt määruse nõudega tagada projekti raames toetatud liitumisvõimsuse kasutamine taastuvelektri võrku edastamise punktina. Kehtib ka toetuse andmise ja kasutamisega setud dokumentide säilitamiskohustus. Taotlusega esitatud dokumendid peavad vastama kõikidele määruses kehtestatud nõuetele. Siin ja edaspidi projekti kestvuse nõuded on seotud Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnalaste standardite ja prioriteetidega. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Määruse §-s 21 sätestatakse projekti hanke läbiviimise tingimused. Lõppsaajal on kaks võimalust korraldada liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud töö: kas läbi võrguettevõtte või ise. Kui töid ei korralda võrguettevõtja, siis osapoolte (ehk lõppsaaja, võrguettevõte, ehitustööde teostaja) vahel sõlmitakse üldjuhul tööde teostamiseks kolmepoolne leping. Samas kui lõppsaaja soovib liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd korraldada ise, järgib lõppsaaja asja, teenuse või ehitustöö ostmisel § 21 kohast ostumenetlust. Määruses nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. 18 Lõige 1 sätestab, et kui lõppsaaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja otsustab kasutada võimalust ise leida projektipõhiste ehitustööde teostaja, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seaduse § 3 sätteid järgides. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikehanked vastavad selle reeglitele. Lõige 2 sätestab, et enne rahuldamise otsuse tegemist ei tohi projektiga seotud hanget välja kuulutada. Lõiked 3 ja 4 täpsustavad, et mittehankijast toetuse saaja ja partner viivad läbi hankemenetluse. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Ei ole kohustust hankemenetlust läbi viia riigihangete registris, kuid alates 100 000 euro suurusest hankest, ilma käibemaksuta, on kohustus avaldada riigihangete registris hanketeade. Määruses nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. Lõppsaaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõu KIKile ülevaatamiseks enne asja, teenuse või ehitustöö hanke läbiviimist, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 100 000 eurot. Lõige 5 sätestab, et kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 100 000 euro, siis mittehankijast lõppsaaja võtab kolm võrreldavat hinnapakkumist või kui nende saamine on keeruline, avaldab hanketeate riigihangete registris. Lõppsaaja võib hinnapakkumist küsida ka ühelt pakkujalt, kui ta avaldab hanketeate riigihangete registris. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Kui lõppsaaja ei ole hankija, siis tema jaoks on riigihangete registris hanketeate avaldamine kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta 100 000 eurot. Hankija jaoks on madalamad piirmäärad riigihangete seadusest tulenevalt. Alla 100 000 eurose ilma käibemaksuta eeldatava maksumusega hanke korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist mittehankijast lõppsaaja või partneri puhul. KIKil on kohustus nõustada lõppsaajat ja partnerit hangete läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse nõuetele kohaselt. Lõige 6 kohustab lõppsaajat esitama KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu. Lõige 7 kohustub KIKi vajadusel lõppsaajat nõustama hanke läbiviimisel. Lõige 8 sätestab, et lepingu muutmise plaanidest tuleb lõppsaajal KIKi enne muutmist teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue koguda alltöövõtjate andmeid. Lõige 9 täpsustab, et ka partneritele kohalduvad kõik hanke läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. 19 Lõige 1 sätestab vahearuannete, lõpparuande ja tulemusaruannete täitmise aruande lõppsaaja poolt esitamise. Aruanded esitatakse E-toetuse keskkonnas täites etteantud vormi. Kui toetuse lõppsaaja ei esita aruandeid, siis on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 20 lõige 5 alusel, sest toetuse lõppsaaja ei ole täitnud oma kohustust. Lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatakse nõuded vahe- ja tulemusaruannete sisule ja aruandlusperioodid. Arvates projektile lõppmakse tegemisest kaheksa aasta vältel esitab lõppsaaja KIKile andmed taastuvelektri kohta (taastuvelektri toodang võrku ja omatarve, taastuvelektri tootmisahela sisend- ja väljundparameetrid MW-s). Oluline on aruandluses kajastada tegelikke aastaseid näitajaid ning võrrelda seda esialgsete prognoosidega, vajadusel tuleb esitada põhjendused erinevuste osas prognoosi ja tegeliku taastuvelektri tarbimise vahel. Taastuvaelektri tarbimise puhul nõuab KIK vastava elektri päritolu sertifikaadi esitamist. Siinjuures on tähtis mäletada, et investeeringu peamiseks eesmärgiks on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete rajamist tööstusalade juurde läbi võrguga liitumise toetamise. Lisaks on aruandluse perioodil saadud andmete põhjal võimalik hinnata investeeringu tegevuste panust "Eesti 2035“ strateegia eesmärkide saavutamisse, arvutades investeeringu rakendamise tulemusena vähenenud kasvuhoone gaaside heidet atmosfääri õhku (ümberarvutatuna CO2 ekvivalendiks abil). Lõike 4 kohaselt esitab lõppsaaja projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul pärast projekti toetatavuse perioodi lõpu, aga mitte hiljem kui 4. aprilliks 2026.a. Lõikes 6 täpsustatakse, et KIKil on 30 päeva alates vahe-, tulemus- ja lõpparuannete kinnitamiseks või täiendamisele saatmiseks. Määruse §-s 23 sätestatakse toetuse maksmisega seotud tingimusi. Lõige 1 sätestab toetuse väljamaksmise alused. Lõige 2 sätestab, et toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab endas lõikes 5 kirjeldatud dokumente. Lõikes 3 loetletakse maksetaotlusega kaasnevad dokumendid, mis lõppsaaja esitab KIKile. Kulu tasumist tõendav dokument on maksekorraldus või muu panga maksedokument, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Lõikes 4 täpsustatakse maksetaotlusega ja sellele lisatud dokumentide kontrollimisega seotud tingimused. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest antakse lõppsaajale teada kirjaga E-toetuse vahendusel (HMS § 41). Lõige 5 täpsustab, millal KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult. Lõige 6 täpsustab viimast maksetaotluse esitamise korda. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmisest keeldumisega seotud tingimused. 20 Toetuse väljamaksmisest keeldumise aluseks on nii taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtumid, kui ka konkreetselt käesolevas määruses loetletud asjaolud. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudusi, siis tuleb need kõrvaldada. Kui lõppsaajal on täitmata mõni kohustus, näiteks vahearuande esitamise kohustus, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teostada lõppsaajale toetuse väljamakset. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Samas projekti eelarvest neid kulusid ära ei võeta nagu juhtub siis, kui rikkumine avastatakse pärast toetuse väljamaksmist. Seega on lõppsaajal võimalik vabanenud eelarvet kasutada näiteks kallinemise katteks. Väljamaksest keeldumise otsus on vaidlustatav. Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetatavusele, keeldutakse väljamaksest osaliselt. Määruse §-s 25 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Lõige 1 sätestab, et toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid, mis on leitavad taaste- ja vastupidavuskava määruse §-st 11. HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui selline võimalus on seaduses või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega, kui see pole vastuolus riigiabi reeglitega. Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 tingimustel koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L140, 30.04.2004, lk1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 tekst on leitav siit: EUR-Lex - 02004R0794-20161222 - EN - EUR-Lex (europa.eu). Lõiked 2 kuni 4 sätestavad toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud reeglid. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013 vastavalt määruses ja käesolevas seletuskirjas märgitule. 4. EELNÕU MÕJUD 4.1 Eelnõu üldine mõju Energiasektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa Liit on madala süsiniku jalajäljega majanduse seadnud üheks põhiliseks eesmärgiks, mis innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning populariseerimist. Määrava tähtsusega on tänaselt fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt üleminek mitmekesisele taastuvatel allikatel põhinevale energeetikale koos nutikate võrkude ja salvestusega ning tõhusama energiatarbimise juhtimisega. 2020. aastal käivitasime Euroopa Komisjoni rahastamisel uuringu kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku võimalustest Eestis, mis valmib 2022. aasta alguses ning mille tulemusena saame teada, milline kliimaneutraalse elektritootmiseni jõudmise teekaart on Eesti jaoks parim. 21 Eestis maksab võrguga liituja enamiku võrguga liitumise kuludest (põhivõrgus ligi 100%, jaotusvõrgus ~80%). Sõltuvalt asukohast (ja tootmisseadme võimsusest) võivad liitumiseks vajalikud võrgutugevdused moodustada olulise osa taastuvelektri projekti kuludest. Tootmisseadmete liitumise puhul tähendab see, et tootja maksab liitumiseks vajalikud ehitusega seotud investeeringud, misläbi vähenevad ka piirkonnas tarbimissuunalised liitumiskulud. Eestis on viimastel aastatel paigaldatud rohkelt lokaalseid taastuvelektri tootmisseadmeid, ennekõike päikesepaneele, mille tulemusena vabad ühendusvõimsused paljudes piirkondades on tänaseks ammendunud, mistõttu taastuvelektri seadme liitumine võrguga toob kaasa suured investeeringud võrgu ümberehitamiseks ja tugevdamiseks. Võrgu ümberehituse ja tugevdamise tööd võivad olenevalt piirkonnast olla suuremahulised ja seetõttu ka kallid, mille tulemusena taastuvelektri tootmisseadmed võrguga ühendamine on mittetasuv. Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi võrguga liitumise toetamise. Eesmärkide täitmiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal, mis on tootmismaa. Kogu investeeringu tegevus aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse. 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kodumaise energiatootmise kaudu suureneb riigi energeetiline sõltumatus. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekivad saasteained, mis põhjustavad nii õhu- kui veesaastet. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. 4.4 Mõju majandusele ja regionaalarengule Investeeringu tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutusele võtuks. See toetab Eesti energiasektori arendamist taastuvenergia kastutusele võtu suunas ja suurendab riigis energia varustuskindlust. Investeeringu tulemusena tekib ettevõtetel võimalus tarbida enda toodetud elektrit ja seda vajadusel võrku müüa, misläbi väheneb ettevõtete kulu energiale. Investeering oma olemuselt arvestab regionaalseid erisusi, eelistades maapiirkondi ja ettevõtjaid mis tegutsevad tööstusaladel. Tiheasutuses asuval tööstusalal on keskmisest kallim, aga ka keerukam ja paljudel juhtudel võimatu paigaldada päikeseparki, tuulikut või muud elektritootmisseadet, seda nii maa puuduse kui ka vajalike kooskõlastuste ning investeeringu kitsa ajaraami ning võrguehituse kõrge maksumuse tõttu. Investeeringu maksumus pole seotud piirkonna sotsiaalmajanduslike ega muude regionaalsete näitajatega, vaid sõltub elektrivõrgu olemasolevast läbilaskevõimest ja täiendava läbilaskevõime rajamise lahenduse maksumusest (ehk võrgu investeeringute vajaminevast mahust). Puuduvad mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning sotsiaalsetele valdkondadele 22 (sealhulgas demograafilisele). 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Pärast määruse rakendamist sõlmib ministeerium lepingu KIKiga, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis hõlmab ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 7 miljoni euro ulatuses, millest 214 147 eurot on investeeringu administreerimise kulu. Summa kaetakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras. 7. MÄÄRUSE KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Seletuskirja lisas 1 on leitav kooskõlastustabel. 23  Majandus- ja taristuministri määruse „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamine“ seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Jrk Ettepaneku sisu Seisukoht nr Tartu Regiooni Energiaagentuur 1. Ettepanek Taastuvenergia mõiste lahte seletamiseks eelnõu seletuskirjas. Arvestatud. Taastuvenergia on energia, mis on täielikult toodetud (muundatud) Termin on määratletud määruse § 3 punktis 9. taastuvatest jätkusuutlikest energiaallikatest. Jätkusuutliku ja taastuva energiaallika all mõeldakse allikaid, mille kasutamine ei kahjusta Selgitame: keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on taastuvad Arvestame sõnastuse ettepanekuga. Üksikasjaliku taastuvelektri vähemalt inimese keskmise eluea jooksul: vooluvesi, tuul, päike, lained, allikate loetelu säilitame määruses eesmärgiga mitte piirata maasoojus, gaasiline, vedel ja tahke biomass, s.h biojäätmed ja võimalikke innovaatilisi lahendusi. puidutööstuse jäägid ja jäätmed. Antud määruses taastuva energiaallikana ei lähe arvesse tüvepuit ja sellest valmistatud kütused. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikkel 29. Vaid sel juhul on biomassist energia tootmine määruse kontekstis kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Pärast projekti elluviimist ning liitumisvõimsuse kasutusele võtmist tõendatakse nii tarbitud kui ka toodetud taastuva elektri päritolu vastavasisuliste sertifikaatidega. Peaministri büroo 2. Meede iseenesest vajalik ja toetav, aga sellest toetuse saamine on loterii, Arvestatud osaliselt. mitte tegelik vajadus või kuluefektiivsus. Loteriid põhjus selgub kui vaadata kahte aegrida: Selgitame: 1 a) määruse rakendamine vähemalt 60 päeva enne taotluse esitamise aega Meetme „Tööstusalade taastuvelektri tootmisseadmete kuulutatakse meede välja 90 päeva jooksul tehakse otsus kasutuselevõtu hoogustamine“ eesmärk täiendavate liitumisvõimsuse 28MW saavutamine läbi elektrivõrgu ümberehituse. Meetme eelarve b) liitumispakkumise tähtaeg Eleringi puhul 90 päeva, Elektrilevi puhul on ca 6,7 mln.€ ja konkreetselt toetatakse taastuvelektriseadme 60-150 päeva, aga kui on vaja Eleringi kaasamist, siis 150-340 päeva. võrguga liitumist. Mõlema pakkumised kehtivad 60 päeva. Enne taotluse esitamist ei tohi olla võetud kohustusi ehk pole tohtinud aktsepteerida liitumispakkumist. Liitumisprotsess üldistatult: 1. liitumistaotluse esitamine; Sektor väidab, et neid kahte ajatelge ei ole võimalik mitte kuidagi sättida 2.võrguettevõtte poolne liitumispakkumus (3 kuud kuni 1 aasta); või ajastada, et meetmes osaleda. 3. pakkumuse kehtivus ja lepingusse minemine maksimaalselt 60 Kui meede välja kuulutatakse, siis enam pakkumist võtta ei jõua. päeva jooksul; Järelikult saab osaleda juba eelnevalt esitatud taotluse vastusega, mis 4. võrguehitustööd ligikaudu 2-3 aastat. peab õigel hetkel laekuma. Kirjas on viidatud lühikesele ajaaknale taotluse esitamisel toetuse Osaleda saab vaid see, kellel on parasjagu meetme tähtaja saabumisel saamiseks. Senise määruse versiooni kohaselt tuleb taotlus esitada 60 taskust võtta kehtiv liitumispakkumine. päeva jooksul ja enne taotluse esitamist ei tohi riigiabi reeglite ergutava mõju nõude tõttu sõlmida liitumislepingut. RRF kava elluviimist ei saa pikendada – tähtaeg 01.04.2026. Riigiabireeglite, taaste- ja vastupidavuskava ning kehtivate seaduste kontekstis taotlusvooru kitsa ajaraami leevendamiseks tehakse määrusesse järgmised muudatused: Alandame määruses nõutud toetatava projektiga loodud liitumisvõimsuse piirmäära 1 megavatilt 200 kW-le, et võimaldada väiksema võimusega liitumispunkte taotlema tulla. Väiksem võimsuse piirmäär suurendab võimalikku taotluste arvu ja kiirendab üksikprojektide valmimist, kuna võrgu ümberehitustööd on tõenäoliselt vähem mahukad ja seetõttu lühiajalisemad. Lisaks, arvestades muu määruse tingimustega tähendab see muudatus, et taotlejatel tekkib eeldus tihedamini valida eraldatava abi liigiks vähese tähtsusega abi, mille puhul ei rakendu riigiabile rakendatavad projekti ergutava mõju tõendamise nõuded ning taotluse saab esitada 2  pärast võrguettevõttega lepingu sõlmimist. Rõhutame, et jätkuvalt abikõlblikud on ainult need kulud, mis tehtud pärast taotluse esitamist. Seame maksimaalsele toetussummale piirmäära 1 mln €, eesmärgiga täiendavalt sihtida meedet tööstusaladele ja mitmekesistada võimalikele taotlejate ringi. Enne taotlusvooru avamist kommunikeerime pikemalt ette, et ettevõtted saaksid varasemalt taotlusvooru avamiseks valmistuda (kommunikatsiooniga on alustatud 2022 kevadel). Muid muudatusi liitumispakkumuste koostamisele või pakkumuse kehtivusele antud toetuse kontekstis ja ajaraamis teha ei saa. Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 3. Määratletud on maksimaalne toetus MW kohta, kuid oleks vaja Arvestatud. määratleda ka maksimaalne määr taotluse kohta. Selgitus: antud sõnastuse juures on võimalik, et üks taotleja saab kogu meetmes olevad vahendid taotleda vaid ühe tööstusala elektriliitumise rajamiseks. Meetme 28MW arvestades poleks selles halba midagi, kuid kogu toetuste üldist loogikat arvestades võib tekkida olukord, kus kasusaajaid on vaid üks ja meetme üldisem mõju on seega väga piiratud - teenides vaid ühe ettevõtja/tööstusala huve. Ettepanek: määratleda maksimaalseks toetuse määraks taotluse kohta 1 mln eurot, nagu oli varasemalt ka redaktsioonides ning kaasamisürituse esitluses. Tulemuseks on suurem mõju ja kasusaajate suurem hulk. 4. Seletuskirja kohaselt tähendab § 10 lõige 6 (Ühe taotlusvooru raames Arvestatud. võib taotleja esitada ühe taotluse) seda, et nõude täitmist vaadeldakse Seletuskiri on täpsustatud vastava seletusega. taotleja põhiselt, mitte kontserni või sidusettevõtete põhiselt. Seega võib Ühe taotluse maksimaalne toetussumma on piiratud 1 milj euroga (§ seotud ettevõtete grupp või samade kasusaajate grupp taotleda kogu 9 lg 2). 3  meetme vahendid. Selline tõlgendus annab võimaluse JOKK skeemiks, kus väga suur turuosaline oma erinevate ettevõtete kaudu saab kogu meetme vahendid oma ühe projekti hüvanguks. Sarnaselt on juba Eestis juhtunud päikeseparkide meetme puhul, kus tükeldatud kinnistutele küsiti kobartoetust. Ettepanek: nõude täitmist võiks vaadelda selliselt, et välistada ühe kasusaaja kobartaotlused. Tulemuseks on suurem kasusaajate hulk, rohkem tööstusalasid, mis meetmest kasu saavad ja suurem regionaalne mõõde. 5. Tööstusala võib asuda ka maatulundusmaal Mitte arvestatud. Ettepanek: laiendada mõistet „Tööstusala“ § 3. Terminid selliselt: Selgitus: Investeeringu eesmärgiks on just tööstusalad ning nendega Tööstusala - ala, mis on juht- või lihtotstarbega maatulundus- või piirnevad alad. Väldime maatulundusmaa kasutuselevõttu energia tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tootmiseks, kuna seekaudu väheneb põllumajanduslikuks tootmiseks tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse või metsakasvatuseks kasutatava maa kogus. Ainult tööstusalaga tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik piirnev ala võib olla maatulundusmaa maakatastriseaduse tõendada kehtiva planeeringu alusel; tähenduses, kuna sellisel juhul see ikkagi asub tööstusalaga otseses külgnevuses. Eesti Energia AS 6. Eelnõu § 2: Teeme ettepaneku täiendada §2 lõike 1 sõnastust selliselt, et Mitte arvestatud. oleks võimalik toetust anda nii taastuvelektri tootmisseadme ühendamiseks jaotus- või põhivõrguga kui ka tootmisseadme jaoks Selgitame: reservühenduse loomiseks, tagamaks elektrijaamale maksimaalse Määruse tekstiga pole välistatud võrgulahendused, mis sisaldavad võimaluse elektri tootmiseks. Eelnõu praeguse sõnastuse korral on reservühenduse välja ehitamist varustuskindluse tagamiseks. võimalik aga toetuse abil finantseerida vaid ühe elektrilise ühenduse Reservühenduse alla sobituvad nt lahendused, mille raames on loomist. Reservühenduste loomise võimalus aitaks paremini tagada võrgumastidele paigaldatud reservkaabel ja alajaama reservseadmed varustuskindlust. ühenduse pidevaks käigus hoidmiseks ning N-1 tagamiseks. 7. Eelnõu § 3: Teeme ettepaneku täpsustada §3 lõiget 11 nii, et tööstusalaga Arvestatud. piirneva alana ei arvestata teed ning piirnevaks alaks loetakse tee taga olevat ala. Selgitame: Täpsustatud seletuskirjas. 4 8. Eelnõu §6 lõige 5: Teeme ettepaneku eelnõu §6 lõikes 5 muuta toetatava Arvestatud. liitumisvõimsuse minimaalset suurust (eelnõus praegu 1 MW). 1MW või suurema elektri tarbimise baaskoormusega tööstusettevõtete loomine on Selgitame: uueks liitumisvõimsuse minimaalseks suuruseks on 200 Eestis niivõrd harva esinev sündmus, et nende toetamiseks ei sobi praegu kW. kavandatav voorupõhine toetus, mis sobib pidevalt toimuvate sündmuste toetamiseks. Seetõttu soovitame alandada toetuskõlbuliku tootmisvõimsuse piiri 200 kW-ni (alternatiiv: 250 kW), mis vastab sageli tööstuste juurde loodavate elektrijaamade tüüpilisele võimsusele ja mille jaoks on otstarbekas kasutada praegu kavandatud voorupõhist toetuse jagamist. 9. Eelnõu §6 lõige 6: Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §6 lõige 6. Mitte arvestatud. Praegune lõike 6 sõnastus on mitmeti tõlgendatav näiteks nii, et toetuse abil loodud liitumisühendus elektrivõrguga on muudetav tavaliseks Selgitame: §6 lg 4 sätestab, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku elektri tarbija liitumisühenduseks, kui selle kaudu tarbitakse ühendatav taastuvelektri tootmisseade tuleb jaotus- või põhivõrguga sertifikaatidega tõendatud taastuvelektrit. See võimaldaks jätta ka ühendada ning võrguühendus pingestada kolme aasta jooksul planeeritud elektrijaama ehitamata. Eelnõu praeguse sõnastuse alusel on projektile lõppmakse tegemisest arvates. See on kohustuseks võimalik tõlgendada, et lõikes 6 sätestatu pakub alternatiivi lõikes 4 taotlejale ja edaspidi siis lõppsaajale. Lisaks §25 lg 4 sätestab toetuse toodud kohustuse täitmisele. Meie hinnangul moonutaks selline tagasinõudmise ja tagasimaksmise muu hulgas, ka siis, kui lõppsaaja võimalus kavandatud toetuse sisulist eesmärki – aidata kaasa uute ja partner ei säilita toetuse abil rajatud võrguühendust vähemalt taastuvelektri tootmise võimekuste ehitamisele. Eelnõu seletuskirjas kaheksa aastat ja ei kasuta võrguühendust viie aasta jooksul lõike 6 kohta toodud teksti võib liita lõike 4 seletuskirjaga. taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud viisil ehk elektrienergia võrku tootmiseks. 10. Eelnõu §6 lõige 7: Teeme ettepaneku sõnastada oluliselt täpsemalt Mitte arvestatud. tingimused, millistele tingimustele vastavatele taotlejatele toetust ei anta. Eelnõu praeguses sõnastuses on välistatavad kriteeriumid esitatud liiga Selgitame: §6 lõige 7 punkt 1 konkreetselt seletab lahti, et toetust ei avaralt. anta fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus Näiteks punkt 1 välistab fossiilkütustega seotud tegevused, sealhulgas tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või allkasutus tootmisahela järgmistes etappides. Kuna enamus ettevõtteid soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga kasutab toodangu transportimisel fossiilkütuseid, siis välistab ainuüksi seotud projektidele, mis vastavad 18.02.2021 Komisjoni teatise 5  see säte valdava enamuse tööstuste võimaluse kasutada loodavat toetust. tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise Näiteks punkt 8 välistab tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (2021/C 58/01) lisas III kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Sellise sõnastuse korral saab sätestatud tingimustele. Seega elektri- või soojusenergia tootmist välistada kõik pakendatud tooteid valmistavad tööstused, sest on selle punkti juures ei käsitleta ja võetakse kasutusele „ei kahjusta ilmselge, et pakendijäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada oluliselt“ printsiibile vastavuse hindamisel. Ka muud mainitud lõigu keskkonda. punktid ei ole seotud antud määruses toetatavate investeeringute sisu ja iseloomuga. 11. Eelnõu §9: Teeme ettepaneku täpsustada §9 lõige 3 sõnastust ja/või Mitte arvestatud vastavat osa seletuskirjas nii, et oleks aru saada, kuidas arvutatakse välja „toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahe“ olukorras, kus Selgitame: Tegu on üldise grupierandi määruse sõnastusega, selle taotluse esitamise hetkel on rajamata nii tööstusettevõte kui ka tema põhjal toimub toetatavate kulude arvutus. Arvutuskäiku täpsustatakse elektriga varustamiseks loodav taastuvelektrit tootev elektrijaam ning juhendmaterjalis. Tootmisüksus võib olla rajamata, aga antud mõlemad pooled on konkreetsel eesmärgil loodud iseseisvad juriidilised investeeringumeetme raames ei toetata just oma tegevusega alustanud isikud. ettevõtteid. Toetame olemasolevad stabiilsed ettevõtteid, mis võivad oma stabiilset finantsseisu tõestada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 12. Eelnõu § 6 lg 5 on sätestatud järgmiselt: Arvestatud „(5) Toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt.“ Selgitame: uueks liitumisvõimsuse minimaalseks suuruseks on 200 Oleme saanud ettevõtetelt tagasisidet, et ühe megavatine nõue on kW. ebamõistlikult range ja hakkaks piirama toetuse saamist. Väga harva esineb juhtumeid, kus tööstusettevõte soovib jaotus- või põhivõrguga ühendada taastuvelektri tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on üks megavatt või suurem. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et hetkel ei oleks võimalik paljudel Ida-Virumaa tööstusettevõtetel selle toetusmeetme raames toetust taotleda. Põhjus peitub selles, et Ida-Virumaal Jõhvi-Tartu maanteest ida suunas ei ole võimalik Kaitseministeeriumi piirangute tõttu toetust taotleda, sest suurema tootmisvõimsuse puhul on vajalik ministeeriumi kooskõlastus. Eeltoodud põhjustel peame mõistlikuks leevenda ühe megavati nõuet. 6  Kaubanduskoja ettepanek: Asendada eelnõu § 6 lg-s 5 üks megavatt 200 kilovatiga või veelgi väiksema tootmisvõimsusega. Rahandusministeerium 13. Soovitame lisada määruse eelnõusse ja seletuskirja viite, et meede Arvestatud panustab Taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajasse RRFCI09 “Toetatud ettevõtjate arv“. Selgitus: Avalikustamise ajal viidatu oli juba lisatud seletuskirja. 14. Regionaalarengu tegevuskava rakendusplaani 2021-2024 järgi Arvestatud arvestatakse RRFi meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel regionaalse dimensiooniga ning Selgitus: Täiendatud seletuskirja ja tehtud määrusesse mitmed kaalutakse regionaalsete erisuste rakendamist meetme elluviimisel. regionaalsust mõjutavad positiivsed parandused, näiteks alandame Määruse eelnõu ja seletuskiri neid kaalutlusi aga ei kajasta. Palume need määruses nõutud toetatava projektiga loodud liitumisvõimsuse lisada. piirmäära 1 megavatilt 200 kW-le, et võimaldada väiksema võimusega liitumispunkte taotlema tulla. Seletuskirja täiendatud selgitusega, et investeering juba oma olemuselt arvestab regionaalseid erisusi, eelistades maapiirkondi ja ettevõtjaid mis tegutsevad tööstusaladel. Tiheasutuses asuval tööstusalal on keskmiselt kallim, aga ka keerukam ja paljudel juhtudel võimatu paigaldada tiheasutusse päikeseparki, tuulikut või muud elektritootmisseadet, seda nii maa puuduse kui ka vajalike kooskõlastuste ning investeeringu kitsa ajaraami ning võrguehituse kõrge maksumuse tõttu. Investeeringu maksumus pole seotud piirkonna sotsiaalmajanduslike ega muude regionaalsete näitajatega, vaid sõltub elektrivõrgu olemasolevast läbilaskevõimest ja täiendava läbilaskevõime rajamise lahenduse maksumusest (ehk võrgu investeeringute vajaminevast mahust). 15. § 3 p 9: defineeritud on „ressursid“, aga hiljem seda mõistet eelnõus ei Arvestatud. kasutata; 7 16. § 3: lisada tuleks „energiataristu“ (või „elektritaristu“) mõiste nt viitena Arvestatud. komisjoni üldise grupierandi määruse nr 651/2014 art 2 punkti 130 alapunktile a. Tagada tuleks, et meetme raames toetatavad investeeringud Selgitame: Mõistete viited elektrituruseadusele ja grupierandi energiataristusse vastaksid komisjoni kasutatud mõistele. Juhime ka määrusele on täpsustatud määruse seletuskirjas. Mõisted on tähelepanu, et üldine grupierandi määrus on muutmisel, mistõttu tuleks kooskõlas üldise grupierandi määruse mõistetega. Kooskõlas olekut pärast komisjoni määruse muudatuste jõustumist eelnõu üle vaadata – et üldise grupierandi määruse mõistetega täpsustatud seletuskirjas. see oleks endiselt kooskõlas komisjoni määrusega. Nt on hetkel üldise grupierandi määruse eelnõu art 2 punkti 130 alapunktis a(i) toodud elektritaristu kohta järgmine definitsioon „ülekande- ja jaotusvõrgud, kus ülekanne tähendab elektrienergia transporti vastastikku ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes eesmärgiga edastada see lõpptarbijatele või ja taotlejatele, kuid ei hõlma tarnimist, ning jaotus tähendab elektrienergia transporti kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpinge jaotusvõrkudes eesmärgiga edastada see tarbijatele, kuid ei hõlma tarnimist“. Lisaks soovitame §-s 3 defineerida „võrguettevõtja“, „jaotusvõrk“, põhivõrk“ ehk eelnõus kasutatavad mõisted - nt viitega elektrituruseaduse vastavatele sätetele. 17. Määruse § 6 lg 4 nõuab, et taristu tuleb rajada omavahenditest. Selline Arvestatud. piirang takistab laenukapitali (võõrkapital) kasutamist ning ei ole põhjendatud (samas § 11 lubab laenukapitali kasutamist). Ilmselt on Selgitame: Viidatud sõnastus kustutati määrusest kuna piisab § 7 lg 3 mõeldud, et taristu rajamiseks ei tohi kasutada toetust, kuid kuna termin regulatsioonist, et tootmisseadme ostu- või rajamise kulud ei ole omavahendid on defineerimata, siis tulemuseks on laenukapitali toetusest hüvitatavad. keelamine. § 7 lg 3 ei välista intressikulude toetamist, mis tegelikult tuleks siia nimekirja lisada (omakapitali kulu ei toetata, miks peaks toetama laenukapitali kulu). 18. § 6 lõike 2 sõnastusest ei ole siiski selge, mida täpsemalt toetatakse, nt Mitte arvestatud kas „taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamine“ tähendab liitumistasude hüvitamist? Seletuskirjas kirjutatakse nt võrguga Selgitame: liitumise kuludest, kuid pole selge, kas toetuse tagajärjel alandab Toetavad on liitumisega seotud investeeringukulud mis on loetletud võrguettevõtja liitumistasu (seletuskirja on § 7 kohta selgitatud, et §-s 7. Näiteks, § 7 lg 2 „Liitumistasu on toetatav ehitustööde 8  abikõlblikud on võrguga liitumise tasu ja liitumisvõimaluse rajamiseks maksumuse ulatuses“. See tähendab, et liitumistasu vajalikud kulud). Seega on ettepanek põhjalikumalt selgitada, mis kompenseeritakse vaid selles ulatuses, mis on seotud §-s 6 kirjeldatud tegevusi konkreetselt toetatakse ja milline on seoses elektrituruseaduses investeeringukuludega. Toetatavad pole kulud mis on loetletud § 7 viidatud liitumistasuga (sh kas liitumistasu ei sisalda juba ka vajalikke lõikes 4. Näiteks ei saa liitumistasu osana rahastada lepingu (elektritaristu)investeeringuid)? liitumiseks. Kui tegemist on § 9 lõikes 3 administreerimise kulu. Näiteks kui taotleja plaanib ise nimetatud riigiabi energiataristule, siis vastavalt üldise grupierandi ehitustegevuse hankida, siis liitumistasu toetatav ei ole. määruse artikkel 48 lõikele 4 on abikõlblikud „investeeringukulud“. Viidatud seletuskirja osa ei sisalda väljatoodud sõnastust. Seetõttu peab olema selge, millised tegevused ja millised kulud hõlmatud on. 19. § 7 lg 1, 2, 3: segaseks jääb, mis vahe on lõikes 1 toodud abikõlblikel Mitte arvestatud kuludel (liitumiseks vajalikud ehitustööde kulud) ja lõikel 2 (liitumistasu on abikõlblik ehitustööde maksumuse ulatuses) – kas tegemist on Selgitame: § 7 lg 2 „Liitumistasu on toetatav ehitustööde maksumuse alternatiividega? Juhime tähelepanu, et §-s 7 on kaks lõiget 3. Esimeses ulatuses“. See tähendab, et liitumistasu kompenseeritakse vaid selles lõikes 3 viidatud teavitamise kulud ei ole riigiabi mõistes abikõlblikud ulatuses mis on seotud § 6-s kirjeldatud investeeringukuludega. ehk neid kulusid ei saa arvestada riigiabi abikõlblike kulude hulka. Teise Toetatavad pole kulud mis on loetletud § 7 p-s 3. § 7 lg 2 puhul on lõike 3 (mitteabikõlblikud kulud) punktis 11 on nimetatud „lepingu tegu § 7 lg 1 täpsustamisega (erinorm). Eesti taaste- ja menetlustasu“, kuid tuleks täpsustada, millist lepingut silmas peetakse vastupidavuskavas meetme eesmärgiks on deklareeritud (SK kohaselt on tegemist „võrguettevõtjaga sõlmitava võrguga liitumise taastuvenergia tootmisseadmete rajamise hoogustamist tööstusalade lepinguga“). juurde läbi võrguga liitumise toetamise. Arvestades aga grupierandi määruse artikli 48 sätteid, selle tegevuse raames toetatakse ainult investeeringukulud. Seega § 7 lg 2 abil oleme sidunud Eesti taaste- ja vastupidavuskava meetme eesmärgid ning üldise grupierandi määruse artikli 48 reeglid. Viidatud seletuskirja osa ei sisalda väljatoodud sõnastust. Lisaks §-s 7 EIS avalikutatud versioonis ei olnud kaks lõiget 3. 20. § 9 lg 4: pole selge, miks on projekti tegevusele, mida rahastatakse lisaks Mitte arvestatud antud meetmele muudest allikatest sätestatud punktide 1 ja 2 toodud finantseerimismäärad. Seletuskirjas on viidatud küll üldise grupierandi Selgitame: Eesti taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide täitmiseks määruse artiklile 8, kuid sellest artiklist selliseid määrasid ei tulene. koostöös MKM-ga on väljatöötatud toetuste määrad. Grupierandi Üldise grupierandi määruse art 48 alusel antava riigiabi puhul ei tohi artikliga 48 ei ole sätestatud määra, aga on antud seletus, mille järgi avaliku sektori toetus kokku ületada investeeringu ja tegevuskasumi abikõlblikest kuludest võib kasvõi 100% toetada. See aga ei ole vahet ning vähese tähtsusega abi puhul ei tohi avaliku sektori toetus ühele 9  ettevõtjale ületada 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta efektiivne investeeringu eelarve kasutus ja ei taga taaste- ja jooksul. vastupidavuskava deklareeritud eesmärkide saavutamist. Kõik muud piirangud (k.a. 200 000 tuh) on §-s 10 lk-s 5 sätestatud). 21. § 10 lg 3: tuleks lisada tingimus, et kui partneri kulud meetme raames Arvestatud. hüvitatakse, siis kehtivad partnerile lõppsaajale kehtestatud tingimused. See on vajalik, kuna partneri kulude hüvitamisel muutub ka partner Selgitame: § 10 p 3 on sätestatud, et partner vastutab projekti riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks. Sellest on kirjutatud ka elluviimise eest solidaarselt lõppsaajaga. Samas partneriks on ainult seletuskirjas (§ 16 selgituste juures: Kui see on asjakohane, siis peavad see projekti osapool, kes osaleb reaalselt projektis toetatava tegevuse maksumused olema eristatud projektiga seotud taotleja ja partneri rakendamisel ning tal tekivad selle käigus ka kulud. See tähendab, et tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel kui osapoolel ei teki reaalselt antud projekti raames reaalsed muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust määruse §- toetatavad kulud, siis teda ei saa käsitleda partnerina. Kõik taotlejale s 9 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest), kuid eelnõust kehtestatud nõuded kohalduvad ka partnerile, vt § 10 lõiked 2-5, § 22 see välja ei tule. lg 9, § 26 lg 4. Lisaks täpsustatud määruses ja SKs partneri vastutust. 22. § 10 lg 5: soovitame lõigu esimese lause sõnastada järgmiselt „Ühele Mitte arvestatud. ettevõtjale käesolevast meetmest ja muudest allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada Selgitame: Maanteetranspordi ettevõtja täiendus ei ole siin 200 000 eurot, maanteetranspordi ettevõtja puhul 100 000 eurot.“ ja asjakohane, kuna isegi maanteetranspordi ettevõtja, kui ta tuleks kolmanda lause järgmiselt „Vähese tähtsusega abi kumuleerimisel taotlema toetust antud meetme raames ei tegutseks siin järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 maanteetranspordi ettevõtjana (arvestades investeeringu temaatikat). sätestatud kumuleerimisreegleid.“. Asjakohane täpsustus on seletuskirjas olemas. 23. § 20 lg 2: lõigu lõppu tuleks lisada „või kui muutmine on vastuolus Arvestatud. riigiabi reeglitega.“ 24. Seletuskirja § 22 lg 3 ja 4 - Ergutava mõju olemasoluks piisab siiski, kui Arvestatud. taotleja on esitanud KIKile taotluse. Samas võib kehtestada ka rangemaid tingimusi – et tegevustega ei tohi alustada enne taotluse rahuldamise Selgitame: Parandused on seletuskirja sisse viidud. otsust. Kalev Lillo 25. Nimetatud meetme rakendamisel on üks suur ja oluline puudus - selle Arvestatud osaliselt. abil ei saa tuge mitte need, kes seda kõige rohkem vajaksid ja kõige 10 suuremad lisavõimsused kasutusse tooksid, vaid need kes juhuse tahtel Selgitame: saavad kätte liitumispakkumised just selles ajavahemikus, mil on meede Meetme „Tööstusalade taastuvelektri tootmisseadmete välja kuulutatud. kasutuselevõtu hoogustamine“ eesmärk täiendavate liitumisvõimsuse 28MW saavutamine läbi elektrivõrgu ümberehituse. Meetme eelarve Eleringi liitumispakkumiste tähtaegadega on täna selgus olemas - 90 on ca 6,7 mln.€ ja konkreetselt toetatakse taastuvelektriseadme päeva. Peaks taotlema asuma vähemalt 30 päeva enne meetme avamist. võrguga liitumist. Millal meede avatakse, me täpselt ei tea. Liitumisprotsess üldistatult: Elektrilevi puhul on vähemalt 1MW liitumispakkumiste tähtajad sellised: 1. liitumistaotluse esitamine; Üle 15 kW liitumispakkumised väljastame keskmiselt 150 päeva jooksul. 2.võrguettevõtte poolne liitumispakkumus (3 kuud kuni 1 aasta); Elektritootjate taotluste menetlemine võib vajada jaotusvõrguettevõtja ja 3. pakkumuse kehtivus ja lepingusse minemine maksimaalselt 60 põhivõrguettevõtja (Elering AS) vaheliste tootmissuunaliste päeva jooksul; läbilaskevõimsuste suurendamist. 4. võrguehitustööd ligikaudu 2-3 aastat. See aga pikendab menetlustähtaega ning kokku võib liitumispakkumise väljastamine võtta aega kuni 150-340 päeva. Kirjas on viidatud lühikesele ajaaknale taotluse esitamisel toetuse saamiseks. Senise määruse versiooni kohaselt tuleb taotlus esitada 60 Mõlema pakkumised on jõus 60 päeva. päeva jooksul ja enne taotluse esitamist ei tohi riigiabi reeglite ergutava mõju nõude tõttu sõlmida liitumislepingut. RRF kava Meede kuulutatakse välja vähemalt 60 päeva enne taotluse esitamise elluviimist ei saa pikendada – tähtaeg 01.04.2026. tähtpäeva. Otsus tehakse 90 päeva jooksul. Riigiabireeglite, taaste- ja vastupidavuskava ning kehtivate seaduste kontekstis taotlusvooru kitsa ajaraami leevendamiseks tehakse § 8. Projekti abikõlblikkuse periood määrusesse järgmised muudatused: (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või Alandame määruses nõutud toetatava projektiga loodud sellest hilisemal taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses liitumisvõimsuse piirmäära 1 megavatilt 200 kW-le, et võimaldada määratud kuupäeval. väiksema võimusega liitumispunkte taotlema tulla. Väiksem võimsuse piirmäär suurendab võimalikku taotluste arvu ja kiirendab Liitumislepingu võib sõlmida ehk siduva kohustuse võib võtta peale üksikprojektide valmimist, kuna võrguümberehitustööd on taotluse esitamist. tõenäoliselt vähem mahukad ja seetõttu lühiajalisemad. Lisaks, arvestades muu määruse tingimustega tähendab see muudatus, et Ehk kui liitumispakkumiste tegemise ja meetme ajakavasid ei suudeta taotlejatel tekib eeldus tihedamini valida eraldatava abi liigiks vähese sünkroniseerida, siis on heal juhul tegu pimeda õnne ja juhusliku tähtsusega abi, mille puhul ei rakendu riigiabile rakendatavad projekti 11  valikuga. Aga võib juhtuda ka nii, et mingil põhjusel väljastatakse ergutava mõju tõendamise nõuded ning taotluse saab esitada pärast kellelegi liitumispakkumised just õiges ajaaugus. võrguettevõtega lepingu sõlmimist. Rõhutame, et jätkuvalt abikõlblikud on ainult need kulud, mis tehtud pärast taotluse Probleemiks võib kujuneda ka võrguühenduste väljaehitamise võime 24 esitamist. kuu jooksul. Seame maksimaalsele toetussummale piirmäära 1 mln €, eesmärgiga Need kaks temaatikat oleks vajalik võrguettevõtjatega eelnevalt läbi täiendavalt sihtida meedet tööstusaladele ja mitmekesistada arutada ja leida töötavad lahendused. võimalikele taotlejate ringi. Enne taotlusvooru avamist kommunikeerime pikemalt ette, et ettevõtted saaksid varasemalt taotlusvooru avamiseks valmistuda (kommunikatsiooniga on alustatud 2022 kevadel). Muid muudatusi liitumispakkumuste koostamisele või pakkumuse kehtivusele antud toetuse kontekstis ja ajaraamis teha ei saa. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib vajadusel pikendada, aga igal juhul kõik projekti abikõlblikud tegevused peavad lõppema hiljemalt 1. aprilliks. 2026. Eesti Elektritööstuse Liit 26. Muudatusettepanek Mitte arvestatud. Liit teeb ettepaneku täpsustada määruse § 6 (6) sisu. Eelnõu tekst: Selgitame: § 6 lg 4 sätestab, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku § 6. Toetatavad tegevused ühendatav taastuvelektri tootmisseade tuleb jaotus- või põhivõrguga /.../ ühendada ning võrguühendus pingestada kolme aasta jooksul (6) Projekti tulemusena loodud liitumisvõimsust võib kasutada projektile lõppmakse tegemisest arvates. See on kohustuseks taastuvelektri ostuks. taotlejale (edaspidi lõppsaajale). Lisaks § 25 lg 4 sätestab toetuse Lõige 6 praeguses sõnastuses võib olla tõlgendatav nii, et toetuse abil tagasinõudmise ja tagasimaksmise ka siis, kui lõppsaaja ja partner ei loodud liitumisühenduse elektrivõrguga võib muuta elektri tarbija säilita toetuse abil rajatud võrguühendust vähemalt kaheksa aastat ja liitumisühenduseks, kui selle kaudu tarbitakse taastuvelektrit. Seetõttu ei kasuta võrguühendust viie aasta jooksul taastuvelektri võib jätta ka elektrijaama ehitamata (elektrijaama kulu ei ole abikõlbulik tootmisseadme pingestamisest alates sihtotstarbeliselt, nõutakse ning elektrijaama valmimine ei ole toetuse saamise eelduseks). Praeguse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks 12 teksti järgi on lõige 6 alternatiiv lõikes 4 toodud kohustusele. Järelikult loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud viisil ehk elektrienergia oleks praegu pakutud sõnastuse korral võimalik taastuvelektri tootmise võrku tootmiseks. võrguga ühendamise toetus muuta hoopis tarbija elektrivõrguga liitumise toetuseks. Eesti Elektritööstuse Liit juhib tähelepanu, et selline võimalus moonutab toetuse sisulist eesmärki – kõrvaldada barjäärid, mis takistavad uute taastuvelektri tootmise võimekuste ehitamist seal, kus on elektri tarbimine. Teeme ettepaneku jätta eelnõu toetatavate tegevuste loetelust välja § 6 (6). Seletuskirjas lõike 6 kohta toodud tekst liita lõike 4 seletuskirjaga. 13