Ettepanekud CSDDD teemal

3916680 -710565 0 0 Kodanikuühenduste soovid äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivile Lugupeetud e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan , Ä riühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiiv il on potentsiaal olla kasulik nii inimestele , ettevõtetele, riikidele kui ka planeedile. Tugevad reeglid kaitsevad n ii inimõigusi, keskkonda kui kliimat ; aitavad tagada vastupidava m ajanduse, parandades töötajate ja ettevõtetest sõltuvate inimeste elukvaliteeti ; ennetavad majandus- ja kliimakriise ning loovad baasi sotsiaalse le ja majandusliku le õiglus ele . Pool miljonit kodanikku, vabaühendust ja ametiühingut ootavad tugevat direktiivi, mis tagab, et ettevõtted austavad inimõigusi ja keskkonda ning kasutavad meetmeid kliima kaitsmiseks . Kuid direktiivi eesmärgipärasuse ja mõju tõhustamiseks on aega ja võimalusi üha vähem . Nõukogu jõuab kuuldavasti ühises lähenemises sel le neljapäeva COMPET kohtumisel kokkuleppele ning kiire tegutsemine on tervitatav, kuid meile teeb muret, et Euroopa Komisjoni ettepaneku tugevdamise asemel nõrgendavad mõned Nõukogus arutlusel olevad sätted direktiivi teksti märkimisväärselt. Üle 200 kodanikuühiskonna organisatsiooni on selgelt väljendanud, milliseid olulisi elemente peab direktiiv sisaldama. Oleme mures, et N õukogu valitud suund on inimestele ja planeedile kahjulik. Palume teil toetada nõukogu konstruktiivsemat esialgset seisukohta, hääletades sel 1. detsembril üldise lähenemisviisi poolt, mis: taga b , et direktiiv hõlmaks kogu väärtusahelat, sealhulgas tootmisahela järg tööstust; laienda b , mitte ei piira direktiiviga kaetud õiguste ja mõjude ulatust, sealhulgas taga b nõuetekoha s e hoolsus e kliimamõjude ja k onkreetsete üleminekukavade osas; tugevdada õiguskaitse kättesaadavust käsitlevaid sätteid ja kõrvaldada tõkked, millega hagejad inimõiguste ja keskkonnaga seotud kohtuasjades sageli silmitsi seisavad. Järgneva kolme punkti kohta selgitame oma soove üksikasjalikumalt ja palume tegutseda järgmiselt: V äärtusahela ulatus ja finantssektori kaasamine Hoolsuskohustuse nõuete piiramine ainult tarneahelate le , ainult ülespoole suunatud ( upstream ) tegevuste le või äsja kasutusele võetud "tegevusahela" ( chain of activities ) kontseptsiooni le jäta b välja allapoole suunatud ( downstream ) tegevuse d , mis on seotud mõne de kõige tõsisema te ohtude ja kahjudega . P alume tagada, et direktiiv hõlmaks kogu väärtusahelat, sõltumata sellest, kas äritegevuse suhtes kohaldatakse ekspordilitsentside korda. Kõik nõrgemad alternatiivid p iiraks ettevõtete võimalusi tegeleda oma tegelike ja võimalike mõjudega. Käesolev direktiiv peaks võimaldama panna relvi , ravimeid , pestitsiide , järelevalvetarkvara või kemikaale tootvad ettevõtted vastutama oma allapoole suunatud ( downstream ) mõju eest. Kuna finantssektor on globaalse majandus- ja arengutegevuse selgroog ning finantssektoril on keskne roll ressursside suunamisel jätkusuutlikuma tes se tegevu ste sse , on suurte institutsionaalsete fondide ja varahaldurite väljajätmine "tegevusahela" uuest määratlusest vastuvõetamatu. See ja mitmed muud erandid, mis on ette nähtud üksnes finantssektorile, mitte ainult ei vähenda direktiivi tõhusust, vaid sellel o n ka märkimisväärne mõju inimestele ja planeedile, see o n vastuolus OECD suuniste ja NCP praktikaga ning raiska b võimendavat mõju , mida kasutatakse teiste tööstusharude ja äritegevuse suhtes. Materiaalne ulatus ja kliima Mõiste "mõju inimõigustele" ( human rights impact ) määratluse muutmine ja inimõiguste konventsioone täpsustava lisa drastiline kärpimine ähvardab inimõiguste ja keskkonna kaitset oluliselt piirata. Palume tei l tagasi lükata kõik ettepanekud, mis kitsendavad tulevaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate õiguste ja mõjude ulatust. Et vältida komisjoni kavandatud niigi ebapiisava loetelu edasist nõrgenemist, peavad liikmesriigid tagama, et kogu inimõiguste, keskkonna ja kliima valdkond oleks piisaval tasemel hõlmatud. Hoolsuskohustus , mis ei hõlma kõiki inimõigusi, ei vasta ÜRO juhtpõhimõtetele . Samuti palume teil tagada, et ettevõtted on kohustatud rakendama hoolsuskohustust oma tegevuse kliimamõjude suhtes ning et kõigil ettevõtetel peab olema realistlik kava Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks , et piirata globaalset soojenemist alla 1,5 kraadi . Alles eelmisel nädalal hoiatas ÜRO eksper t rühm , et ettevõtete kliimakohustused, sealhulgas üleminekukavad, võivad muutuda pelgalt rohepesuks , kui need ei põhine selgetel kriteeriumidel. Tõhus kava pea b sisaldama heitkoguste vähendamise eesmär ki lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, hõlmama kogu väärtusahelat ning 1., 2. ja 3. kategooria heitkoguseid ja mitte toetuma offsetting ule . Kliima kriisi tulevased kulud ettevõtjatele kaaluvad üles need kulud, mis on vajalikud kliimamuutuste leevendamiseks praegu. Juurdepääs õigusemõistmisele Nõukogu ise kutsus oma 2020. aasta järeldustes inimväärse töö kohta komisjoni üles kasutama aktiivselt ära ELi p õhiõiguste agentuur i (FRA) soovitusi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõt ete III samba rakendamise kohta. Kuid kompromisstekstis ignoreeritakse täielikult korduvaid soovitusi õiguskaitse kättesaadavuse kohta ettevõtluse ja inimõiguste küsimustes. 2017 . , 2020 . ja 2022 . aastal soovitas FRA koos Euroopa Õigusinstituudiga lisada teksti õiguskaitse kättesaadavuse meetmed – näiteks ajalised piirangud, tõendamiskohustuse ümberpööramine, kollektiivne õiguskaitse ja ohvri seisundi parandamine. Need peavad nüüd kajastuma A rtiklis 22. Sellised parandused võimaldaksid liikmesriikidel täita oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO juhtpõhimõtete III sambast, et parandada õiguskaitse kättesaadavust ohvritele. T ervitame asjaolu, et kompromissteksti eelnõus selgitatakse, et ettevõte , kes tekitab kahju oma hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu , vastutab ühiselt teiste osalistega ning et ohvritel on õigus täielikule hüvitisele. Et see oleks praktikas tõhus, tuleks A rtiklis 22 siiski selgitada, et äriühingud vastutavad ka nende kontrollitavate üksuste eest ning et kui on kindlaks tehtud, et on põhjusta t ud kahju, peab äriühing tõendama, et ta on täitnud oma direktiivist tulenevad kohustused. Artikli 22 lõikes 4 tuleks samuti täpsustada, et direktiivi kohased tsiviilvastutuse eeskirjad ei välista ega piira äriühingute tsiviilvastutust muude ELi või siseriiklike seaduste alusel. Hetkel ei ole käsitletud ka muid olulis i takistusi õigusemõistmise l , millega hagejad sageli puutuvad kokku ettevõtlusega seotud inimõiguste ja keskkonnaalaste juhtumite puhul, sealhulgas tõendamiskohustuse õiglane jaotamine, aegumistähtajad, kollektiivsed hüvitusmehhanismid, kolmandate isikute esindusõigused, piisavad tähtajad ja muud meetmed hagejate toetamiseks. Kodanikuühenduste võrgustik European Coalition for Corporate Justice (ECCJ) on avaldanud põhjaliku analüüsi Komisjoni ettepaneku kohta. Siit leiate Eesti Rohelise Liikumise sisendi riikliku seisukoha kujundamisse antud direktiivi osas aprillist 2022. Kokkuvõtvalt, direktiivi eesmärgipärasuse ja tõhususe tagamiseks on hädavajalik, et see: Parandaks ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele Sõnastaks selgelt ja tugevalt ettevõtete kliimakohustused Laiendaks keskkonnahoiu alaste kohustuste nimekirja Hõlmaks rohkemaid äriühinguid, sh keskmise suurusega ettevõtteid sõltumata sektorist Loodame, et ka Teie soovite sama ning toetate arutelul nõudmisi, mis seisavad planeedi ja inimeste heaolu eest. Marilin Eessalu MTÜ Eesti Roheline Liikumine Tegevjuht [email protected] +372 555 25800 Saatja: Marilin Eessalu <[email protected]> Saadetud: 28.11.2022 08:46 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Laura Laaster <[email protected]> Teema: MTÜ Eesti Roheline Liikumine ettepanekud CSDDD teemal Tähtsus: Tavaline Tere,edastan MTÜ Eesti Rohelise Liikumise ettepanekud äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) arutelule konkurentsivõime nõukogus (COMPET) 1. detsembril 2022.Lugupidamisega,Marilin EessaluMTÜ Eesti Roheline Liikuminetegevjuht&#43;372 555 258 00-------- Forwarded Message -------- From: &quot;Marilin Eessalu&quot; &lt;[email protected]&gt;To: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;Cc: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;[email protected]&quot; &lt;mart.ots@mkm.&&eet;Date: 28.11.2022 00088:01Subject: CSDD direktivii arutelu 1.12 ning kodanikuühiskonna sisendLugupeetud minister Järvan,MTÜs&E ti Roheline Liikumin& eos rohkem kui 200 kodanikuühendusega üle Euroopa jälgib pingsalt arutelusid äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi üle. Enne 1. detsembri COMPET kohtumist soovime teile kaasa anda omapoolsed tähelepanekud ning vahendada kodanikuühiskonna soove.Manusest leiate meie ettepanekud väärtusahela ulatuse ning finantssektori kaasamise, materiaalse ulatuse ja kliima ning tsiviilvastutuse teemal. Euroopa ettevõtted on paraku jätkuvalt vastutavad inimõiguste- ja keskkonnarikkumiste eest nii Euroopa Liidus kui globaalselt. Kahju kannatanud inimesed väärivad ligipääsu õigusemõistmisele ning võimatsEl pöörduda kohtusse E&&on Euroopa Liidu üks põhviigusi. Sama õigus peab olema ka ohvritel väljaspool ELi.Parimate soovidegaraM,ilin EessaluMTÜ Eestv eheline Liikuminetegevjuht&#43;372 555 258 00