Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.07.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230200549 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (isikukood 34901020503) Kohtueelses menetluses on Xxxx Xxxxle esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxx Xxxx juhtis 01.11.2021 kella 09.48 ajal Tallinnas Õismäe teel sõiduautot Citroen C5 registreerimismärgiga XXXXXX ning liikudes Ehitajate tee poolt mööda Õismäe teed, sõitis Õismäe tee 153 maja juures reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduteed tema suhtes vasakult paremale ületanud jalakäija Xxxxx Xxxxxxxxxle. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxx Xxxxxxxx eluohtliku tervisekahjustuse. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Xxxx Xxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest (LS) tulenevaid nõudeid: § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik), § 17 lg 1 (tee andmisel peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et kavatseb järgida tee andmise kohustust), ), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale; vajaduse korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 35 lg 5 (kui reguleerimata ülekäiguraja ees on seisma jäämas sõiduk, ei tohi sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma). Xxxx Xxxx poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et vahetult enne liiklusõnnetust liikus X. Xxxx oma sõidukiga linnaliini bussi taga teises sõidureas. Buss liikus aeglaselt ning pidi varsti tegema tagasipöörde. Õnnetuse toimumise kohas oli bussil sees vasak suunatuli ja buss vähendas kiirust. Kuna X. Xxxx teadis, et buss teeb selles kohas tagasipöörde, siis reastus bussi tagant esimesse sõiduritta. X. Xxxx oli liialt keskendunud bussile ja tema manöövrile ega pannud tähele, et eespool oli reguleerimata ülekäigurada ja buss võis vähendada ka kiirust seetõttu, et ülekäigurajale liikus jalakäija. Kui X. Xxxx hakkas bussis paremalt mööduma toimus kokkupõrge jalakäijaga. Pärast avariid läks X. Xxxx kohe kannatanu juurde ja aitas ta teeäärde istuma. X. Xxxx tunnistab oma süüd talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ning tal on siiralt kahju, et õnnetus aset leidis ja kannatanule nii rasked vigastused tekitas. Kannatanu Xxxxx Xxxxxxxxx ütlustest nähtub, et kui ta liikus ülekäiguraja suunas, siis lähenes sellele ka linnaliini buss. Bussijuht märkas teda ja jäi ülekäiguraja ees seisma ning ta asus mööda ülekäigurada sõiduteed ületama. X. Xxxxxxxx liikus 1/3 bussist mööda, edasisest mäletab, et oli teel pikali ning meesterahvas aitas ta püsti ja tee äärde istuma. Kannatanu käesolevas kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanu on prokurörile 20.06.2022 telefoni teel avaldanud, et ei soovi käesoleva kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada. Prokurör on seisukohal, et Xxxx Xxxx süü eelpool märgitud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Samuti on X. Xxxx oma süüd tunnistanud. Materjalidest nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav hindas valesti liiklussituatsiooni ega olnud liikluses piisavalt tähelepanelik, mistõttu ei märganud reguleerimata ülekäigurada ületavat jalakäijat. Käesoleval juhul on tegu toime pandud ettevaatamatusest ehk X. Xxxx ei ole jalakäijat tahtlikult ohtu seadnud, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud õnnetuse ära hoida. X. Xxxx on saanud aru oma eksimusest ja teinud omad järeldused. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga ja X. Xxxx on oma tegu kahetsenud, puuduvad raskendavad asjaolud, siis on prokurör seisukohal, et X. Xxxx süü antud kuriteos ei ole suur. X. Xxxxt ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest, samuti ei ole teda karistatud väärteokorras. Seega ei ole X. Xxxx puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt rikuks õiguskorda. Arvestades eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 900 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus). Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks 01.11.2022. X. Xxxxle on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tulenevalt eeltoodust on X. Xxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 900 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200549 menetlus. 2/3 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Xxxx Xxxxl maksta 900 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 01.11.2022. 2.2. Xxxx Xxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-xxxxxx) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata: 01.11.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid või salvestised: - Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Teabesalvestis (videofail) DVD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada: kahtlustatavatele Xxxx Xxxxle ja tema kaitsjale Marek Lahele ning kannatanutele Xxxxx Xxxxxxxxxle. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: (allkirjastatud digitaalselt) Xxxx Xxxx kahtlustatav (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lahe kaitsja 3/3