Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.07.2022, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ilona Litvinova
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22231700729
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (xxxxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 21.03.2022
Kriminaalmenetlus nr 22231700729 alustati 21.03.2022, uurimaks Xxxx Xxxx poolset Xxxx
Xxxx võimalikku kehalist väärkohtlemist. Menetluse käigus esitati Xxx Xxx KarS § 121 lg 2
p 2, 3 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine.
21.03.2022 ajavahemikus 09:30-12:00, viibides Tallinnas, Xxxx Xxxx asuvas korteris nr x,
võttis Xxx Xxxx käega ümber Xxx Xxxx, kes oli tol hetkel tema elukaaslane, pea, samuti
viskas teda vastu põrandat. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Xxx Xxxx Xxxx füüsilist valu
ja kehavigastused – punetuse ja paistetuse paremal kõrval ja hematoomi vasaku põlve
piirkonnas.
Samal kuupäeval ajavahemikus 17:00-18:45, viibides samas kohas, tõmbas Xxxx Xxx XXx
Xxx põrandale pikali, kriimustas kätega tema rinnaku piirkonda, samuti lõi teda käega parema
õla piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Xxxx Xxxxx füüsilist valu ja kehavigastused
– hematoomi ja paistetuse parema õla piirkonnas ning kriimustused ja punetuse rinnaku
piirkonnas.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava
suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS
§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus
kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse
alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Kohtueelse menetluse käigus on kindlaks tehtud, et kahtlustatav pani küll ülalnimetatud
kuriteo toime, kuid samas on kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole
kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.
Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
Kahtlustatav ei ole 22.03.2022 ülekuulamise käigus temale inkrimineeritud kuriteo
toimepanemist omaks võtnud ning keeldus ütluste andmisest. Edasise menetluse käigus
kahtlustatava positsioon muutus ning tekkis selgus, milline on tema tegelik suhtumine
toimepandusse.
Menetluse raames suhtles prokurör kahtlustatavaga telefoni teel 20.04.2022, 02.05.2022,
03.05.2022 ja 05.05.2022. Suhtluse tulemusena ilmnes, et kahtlustatav tunnistab temale
etteheidetud teo toimepanemist ning kahetseb seda, on huvitatud sellest, et konflikt
kannatanuga saaks lahendatud tsiviliseeritud moel ning võimalikult valutult. Kahtlustatav
selgitas, et pärast kinnipidamist ning kinnipidamiskeskuses veedetud ööd oli šokiseisundis,
mistõttu eitas 22.03.2022 ülekuulamisel toimunut ega andnud ütlusi.
05.05.2022 rakendas prokurör lepitusmenetluse. 14.06.2022 laekus prokuratuurile lepituse
käiku kirjeldav aruanne, mille kohaselt lepitusmenetlus ebaõnnestus. Suheldes mõlema
poolega pärast 14.06.2022, sai prokurörile teatavaks, et nemad on omavahelisi suhteid lõpuks
ära klaarinud ning läinud oma eludega edasi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, tunnistas
kahtlustatav kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist kahtlustuses näidatud ajal.
Prokuröriga toimunud pikema vestluse käigus mõistis kahtlustatav oma teo hukka ning
väljendas siirast kahetsust selle toimepanemise pärast. Tema mõistab, et taoline tegevus on
lubamatu, et füüsiline vägivald ei ole konfliktide lahendamise õige moodus ning on valmis
võtma endale kohustust võtta osa vägivallast loobumise tugiliini poolt pakutavast
nõustamisest ning vajadusel osalema asjakohastes sotsiaalprogrammides nõustaja suunamisel.
Seega esineb antud asjas KarS § 57 lg 1 p 3 kohane karistust kergendav asjaolu
puhtsüdamliku kahetsuse näol, mis vähendab kahtlustatava süüd.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes
otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes
sama kannatanu vastu suunatud ega muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub
eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et
karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka
üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt
ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele operatiivselt ning
üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teo keelatusest aru saanud, kahetseb seda ning
tänaseks ei ole samade kannatanutega uusi füüsilisi kokkupõrkeid põhjustanud. Seega ei saada
käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid
negatiivseid signaale.
Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud.
Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma
enda kanda, muid menetluskulusid ei tekkinud.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole
kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud
kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks
avalik menetlushuvi.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231700729 menetlus.
2. Panna Xxx Xxxx KrMS § 202 lg 2 p 7 järgne muu asjakohane kohustus – võtta
osa Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini (telefon 6606077, e-
post
[email protected], www.palunabi.ee/tugiliin) poolt
pakutavast nõustamisest ja läbida nõustaja poolt ettenähtud arv individuaalse
nõustamise seansse, kuid mitte vähem kui 3 seanssi, ning osaleda asjakohastes
sotsiaalprogrammides nõustaja suunamisel. Kohustuse täitmise tähtajaks
määrata 07.07.2023. Kohustada Xxxx Xxxx esitama Põhja
Ringkonnaprokuratuurile (prokuröri e-postile
[email protected]
või paberkandjal Põhja Ringkonnaprokuratuuri aadressil Lubja 4, Tallinn)
kohustuse täitmist kinnitava tõendi.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: Xxxx Xxxx peeti KrMS § 217 korras kinni 21.03.2022 kell
18:59 ja vabastati 22.03.2022 kell 14:05; tõkendit ega muid kriminaalmenetluse
tagamise vahendeid ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- kaks CD-plaati, millistele on salvestatud kõned ja politseiametnike
vormikaamerate videosalvestised, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb
teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Paul
Keresele makstud tasu jääb kahtlustatava XXxx Xxxx kanda.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale
XXxx Xxxx allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu
Xxxx Xxxx.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Ilona Litvinova
Abiprokurör
Olen kohustusega nõus: _______________________________________________________
(nimi, allkiri ja kuupäev)