ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3215 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kolmandal (03.) septembril (09.) kahe tuhande kahekümnendal (2020.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Harju tn 6, 10130, e-posti aadress [email protected], edaspidi Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Avely Austa, isikukood 48710192783, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Omaniku ja Kasutaja õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 6126750 kantud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega, mille jagudesse on tehtud järgmised kanded: 1.1.1. I jagu kinnistu koosseis: katastriüksus katastritunnusega 79001:001:0548, sihtotstarbega tootmismaa 100%, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Loode tn 26, pindalaga 365300,0 m2. 1.1.2. II jagu omanik: Eesti Vabariik; 1.1.3. III jagu koormatised ja kitsendused: kanded puuduvad. 1.1.4. IV jagu hüpoteegid: kanded puuduvad. 1.2. Punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omavas  elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.3. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule asuvad katastriüksusel järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 909 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA001); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 949 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA001); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 365298 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 365300 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42378 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (L-66:(L35075)); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 365300 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40140 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Aruküla - Tapa); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 10066 m²; nähtus: maantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1857 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA001).  Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega ja kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 128, 24.07.2020.a., ning nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.1.2. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu eset puudutavaid avaldusi. 2.1.3. Lepingu ese on Omaniku omandis, Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.4. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata. 2.1.5. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning 2  Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust. 2.1.6. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on ta või mis on talle siduv. 2.2. Kasutaja avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik Lepingu eseme koosseisu kuuluvate maaüksuste suurusest ja piiridest ning käesoleva lepinguga tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks määratud kasutusala seisukorrast ning kasutusala ulatusest. 2.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.4. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: sidepaigaldis – elektroonilise side edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Sidepaigaldise kaitsevöönd – sidepaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri 25.06.2015.a. määrusega nr 73. Sidepaigaldise majandamine – sidepaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas sidepaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma sidepaigaldise kaitsevööndit suurendamata, sidevõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine sidevõrgu talituses hoidmiseks. 3.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on kasutaja kasuks Lepingu eseme koormamine tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega sidepaigaldise majandamiseks sidepaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse sisuks on olemasoleva side maakaabelliini ümber tõstmine, omamine ning Kasutajal lasuva sidevõrgu arendamiskohustuse täitmiseks sideliinide remontimine, hooldamine, asendamine, kasutamine, kasutusse andmine ja muul viisil ekspluateerimine sidevõrgu talituse tagamise eesmärgil käesolevas isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus sätestatud tingimustel. 3.3. Kasutajal on õigus kasutada Lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal suurusega 1874 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (Lisa 2) tähistatud sinisega viirutatud alana (edaspidi nimetatud sidepaigaldise kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ala). 3.4. Sidepaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 78. 3.5. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes. 3 4. POOLTE KOKKULEPPED 4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute sidepaigaldise kaitsevööndi tasuta kasutamist sidepaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama sidepaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; 4.1.2. teavitama tema teadmisel Lepingu esemel tegutsevaid isikuid sidepaigaldise kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sidepaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks sidepaigaldise toimimist. 4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. teavitama Omanikku sidepaigaldise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; 4.2.2. Kasutaja võib Lepingu esemeks olevale kinnistule ja sidepaigaldise kaitsevööndisse siseneda ainult Omaniku loal, järgides kinnistu Omaniku poolt territooriumil viibimiseks esitatud nõudeid ja juhiseid: 4.2.3. kasutama sidepaigaldise kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.5. rajama omal kulul sidepaigaldise ning hoidma sidepaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.6. kohustub omal kulu kasutusõiguse kehtivusaja jooksul sidepaigaldisega seotud tööde järel taastama kinnistu heakorra; 4.2.7. kandma sidepaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.3. Sidepaigaldise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult kasutusse andja kirjalikul nõusolekul. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 5.2. Omanikule jääb õigus lõpetada käesolev leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vaja sidepaigaldis likvideerida, siis on Kasutaja kohustatud kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest likvideerima lepingu esemel paikneva sidepaigaldise ja korrastama maa. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist. 4 5.4. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev sidepaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 6126750 kolmandasse (3.) jakku, esimesele järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sidepaigaldise majandamiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks vastavalt käesoleva lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 6.2. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 6126750 kantud kinnistu koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega Omaniku enda äranägemisel. 7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses https://www.notar.ee/et (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid). Kasutajale väljastatakse notariaalakti digitaalärakiri aadressil [email protected]. 7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast. 7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja. 8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, 5  notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seadus § 10 lg 3, 22 ja 23 p 2). Käibemaks 20% 7,66 eurot. Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 45,96 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Riigilõiv servituudi kinnistusraamatusse kandmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Käesolevas dokumendis on üheksa (9) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 6  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 1.5. Vastavalt elektriohutusseaduse §-le 12 on elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. 1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. 1.7. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd; õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. 1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. 2 x allkiri 7 1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. 1.10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007.a määrusega nr 19. 1.11. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1.12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 1.13. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 1.14. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. 1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 2 x allkiri 8  M 1:4000 Paide mnt 100 79101:017:0130 043 70 : 0 :1 01 91 7 e e t ru me -Sõ re ve k -Ra nu r Pä 5 Loode tn 26 79001:001:0548 N TINGMÄRGID: Ümbertõstetud side maaliin Olemasolev side maaliin Likvideeritud side maaliin Paigaldatud sidekaev Olemasolev sidekaev Koormatava ala asendiplaan þÿKoormatava ala pindala kokku 187 Kinnistu nimi: Loode tn 26 Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 79001:001:0548 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Asukoht: Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond Koostaja: OÜ Kirjanurk